Järvamaa Kutsehariduskeskus Müüja Referaat KEEDUVORSTID Marjana Kuusmaa Juhendaja: Paide SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1 RAKVERE LIHAKOMBINAAT....................................................................................... 5 1.1 Lastevorst..................................................................................................................... 5 1
....................................................................................................26 11. KOKKUVÕTE...............................................................................................................29 10. JÄRELDUSED..............................................................................................................30 11. KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................31 1. SISSEJUHATUS Keeduvorstid on kõige levinum vorstide liik. Hinnatuima keeduvorsti valmistamiseks kasutatakse kvaliteetset loomaliha, mitterasvast sealiha või searibi. Keeduvorstide eriliigi moodustavad linnulihast vorstid. Vorstid peavad olema puhta ja kuiva pinnaga. Konsistents on elastne ja tihe. Täidis ei tohi mureneda, peab olema ühtlaselt segatud. Sisaldab ettenähtud suurusega pekitükke. Pekk on valge, roosa varjundiga. Täidise värvus heleroosa. Maitse meeldiv ja parajalt soolane. Lõhn aromaatne, vürtsine
Lihatoodete jaotus (Eesti Lihatööstuse Standard) Lihatooteid on võimalik klassifitseerida tooraine, valmistamisviisi või mõne muu parameetri alusel. Eesti Lihatööstuse Standardist lähtuvalt jaotuvad lihatooted järgmiselt: 1) LIHAVORSTID - lihatooted, mis on valmistatud peenestatud lihast, maitse- ja lisaainetest, lisanditest ja muudest komponentidest, pritsitud vorstikesta või vormi ja termiliselt töödeldud. Näide: toored grillvorstid, viinerid, sardellid, keeduvorstid, suitsuvorstid, sültvorstid, maksavorstid, kruubivorstid/tanguvorstid, lihaleivad 2) VERETOOTED- keedetud tangainest või jahust, toiduverest või verepreparaatidest peki, seakamara jms. lihatoorme lisamisel valmistatud veretooted, mis on keedetud või küpsetatud tootesisese temperatuurini vähemalt +72 ˚C. Näide: verivorst, verikäkk 3) SUITSULIHATOOTED- soolatud või soolamata tükilihast valmistatud termiliselt töödeldud tooted. Näide: singid, rulaadid
MK13-TE2 Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 1. Ostja tuleb poodi ning soovib osta toiduõli. Pakendilt märgistust uurides, avastab ta , et seal on märge „GMO mais 1%“. See teave ajab ostja segadusse ning ta ei tea, mida teha – kas toode osta või ostmata jätta. Kuidas aitad teda Sina? 2. Ostja valib keeduvorste. Osadel vorstidel on peal märge „Aus kaup“. Tekib küsimus, kas teised keeduvorstid polegi siis ausalt toodetud? 3. Ostja luges reklaami, et tervisele on kasulikud probiootilised piimatooted. Kuidas ostja need tooted ära tunneb? Milliseid tooteid soovitada talle? Miks? 4. Klient palub suhkrut moosi keetmiseks. Millist suhkrut talle soovitad ja miks? 5. Tsöliaakiahaige klient soovib osta erinevaid maiustusi. Milliseid maiustusi soovitad talle? 6. Ostja küsib riisi gurmee – õhtusöögiks. Milliseid talle soovitad? 7
pesapalli, jäähoki, tennise, jalgpalli, korvpalli ja kriketiga seonduvaid asju. 3. Tallegg toodavad värsket broileriliha (Maitsestatud tükeldatud broiler, Broileri seljatükk, Kanafilee, Kanakoivad jne), ahjuvalmis tooted (Pidulik ahjukana, pühade ahjuvorstid, pidupäevarullid, klassikaline ahjukana jne), poolvalmis tooted (hakklihatooted ja 10minuti tooted), leivakatted(rulaadid, singid, keeduvorstid ja poolsuitsuvorstid), marinaaditooted(juustu kanafilee, jogurdi kanasaslõkk, päikseline kanafilee, klassikalised kana pooltiivad jne), valmistooted(frikadellid, pelmeenid, võileivad, grillvorstid, viinerid, praetud hakktooted, praetud fileetooted, suitsutatud tooted) ning munad(kaabu-, tervise-,kollased-, hiid-, suured-, pere-, pesamunad). 4. Salvest toodab suppe, salateid, kurke, kastmeid, ketsupeid,
Geneetiliselt muundatud toidu suhtes tundlike inimeste hulka peetakse sama suureks kui iga uue toiduaine, ravimi või kosmeetikatoote vastu tundlike inimeste hulka. Kuna geneetilise muundamise puhul kantakse taimele ühe või teise liigi geene, siis võib juhtuda, et uus toiduaine on teiste omadustega kui tavaline, muundamata toiduaine ja ta võib inimesel allergiat tekitada. Ostja valib keeduvorste. Osadel vorstidel on peal märge „Aus kaup“. Tekib küsimus, kas teised keeduvorstid polegi siis ausalt toodetud? „Aus kaup“ on tootemärk, mis garanteerib, et tootes ei ole kasutatud kondilihamassi. Ostja luges reklaami, et tervisele on kasulikud probiootilised piimatooted. Kuidas ostja need tooted ära tunneb? Milliseid tooteid soovitada talle? Miks? Probiootiliste piimatoodete pakendile on märgitud Lactobacillus fermentum ME-3 – selle kasuliku piimhappebakteri nimi. Probiootikumid on organismi sisseviidavad kasulikud bakterid
4.Мясо домашних млекопитающих(Koduloomad, imetajad):......5 4.4Конина(Hobuseliha): лошадь(hobune), зебра(sebra)...........8 4.5Козлятина (Kitseliha) –..........................................................9 4.7Бизон (Piison) –....................................................................10 5.Птицы (Linnud).........................................................................11 6.Вареных колбасных (Keeduvorstid)........................................15 7.Bетшина (Sink).........................................................................17 2 1. Mясо (Liha) Мяясо — скелетная поперечно-полосатая мускулатура животного с прилегающими к ней жировой и соединительной тканями, а также
Tänu sellele võivad vorstis olla mikroorganismide arenemiseks vajalikud tingimused see on põhjus, miks naturaalkestas vorstide säilitusajad pole eriti pikad. Säilituskest on valmistatud tehismaterjalist ja on mitmekihiline. Säilekest on nagu konservikarp, mis ei lase läbi veeauru, gaase, õhku ega mikroorganisme. Ta on meelepärane müüjatele, sest vorst ei kuiva ega kaota säilimisel kaalu. Termilise töötlemise järgi jagunevad vorstid järgmiselt: 1. Keeduvorstid on kõige levinum vorstide liik. Hinnatuima keeduvorsti valmistamiseks kasutatakse kvaliteetset loomaliha, mitterasvast sealiha või searibi. Keeduvorstide eriliigi moodustavad linnulihast vorstid. Vorstid peavad olema puhta ja kuiva pinnaga. Konsistents on elastne ja tihe. Täidis ei tohi mureneda, peab olema ühtlaselt segatud. Sisaldab ettenähtud suurusega pekitükke. Pekk on valge, roosa varjundiga. Täidise värvus heleroosa. Maitse
ning mis seetõttu võivad muutuda ohtlikuks inimese tervisele. Märgistusel esitatakse koos tarvitamise tähtpäevaga või viitega nimetatud tähtpäeva asukohale müügipakendil sõnad "kõlblik kuni ...", arvestades märgitud tähtpäeva säilimisaja sisse. Tarvitamise tähtpäeva järel esitatakse säilitamistingimused: üldjuhul tuleb sellist toitu säilitada külmkapis, temperatuuril +2... +6 °C. Siia gruppi kuuluvad näiteks värske liha, keeduvorstid, piim. Allikas: https://toitumine.ee/kuidas-poes-toitu-valida/pakendi-margistus/sailimisaeg-ja- sailitamisjuhis Kõiki toiduaineid hoitakse pimedas. Eriti kahjulik on otsene päikesevalgus rasvadele nad rääsuvad. Sama lugu on toiduainetega, mis sisaldavad palju rasva: halvaa, majonees, sokolaad. Valgus hävitab ka toidus sisalduvaid vitamiine. Päevavalguses tekib kartulisse inimesele ohtlik aine solaniin, mida
olenevalt liha omadustest ja vajalikult kaalu juurdekasvust. KARRAGEENI KASUTAMISE PLUSSID seostuse parandamine kadude vähendamine saagise suurendamine rasvasisalduse vähendamine mahlasuse garanteerimine Lihasaaduste tootmisel kasutatavad lisandid. A.valklisandid 1. piimavalgud lõssipulber keeduvorstidele, roavalmistusvorstidele, rupskitootes demineraliseeritud lõssipulber magus, kasut, rupskitoodete valmistamisel kaseinaadid väga kõrge valgusisaldusega kast, keeduvorstid jne vadakutooted nagu lõssipulber, erineva koostisega 2. Sidekoevalgud valkstabilisaatorid sooned kõõlused, kamar drinde kamarapulber 3. verevalgud täisveri veretooted, vereseerumid, plasmapulbrid jne 4. munavalgud munamelanz 5. taimsed valgud sojajahu sojakontsentraat, sojaisolaat nisuvalk B. süsivesikud - tärklised - suhkrud - karrageen Askorbiinhape, askorbaadid Askorbiinhapet ja askorbiinhappe sooli lisatakse sooldumisel kolmel eesmärgil: 1
Suitsulihatooted: Rulaad: Suitsurulaad Sink: Einepeekon, Kalkunisink, Kerge sink, Kodusink, Lihakas suitsusink, Lihaveise suitsusink, Rakvere suitsusingike, Rakvere suitsusink, Sealihasink, Singikuubikud, Suitsusink hapukurgi ja tilliga, Suitsupeekon, Suitsutatud seavälisfilee, Suitsutatud veisesink, Suitsutatud veisevälisfilee, Toorsuitsutatud seavälisfilee, Virusink, Õhuline sealihasink, Õhuline veiselihasink Vorstid: 14 Keeduvorstid: Doktorivorst, Juustuvorst, Lastevorst, Lihakas Doktorivorst, Lihakas Lastevorst, Lihakas suitsujuustuvorst Pool- ja täissuitsuvorstid: Haanja poolsuitsuvorst Keedusalaami, Lihakas Kraakov, Lihakas suitsuvorst, Murulauguga poolsuitsuvorst, Mõisa poolsuitsuvorst, Rakvere poolsuitsuvorst, Rakvere täissuitsuvorst. Toorsuitsuvorstid: Rakvere toorsuitsuvorst, Toledo toorsuitsuvorst pistaatsiapähklitega, Seemnekattega toorsuitsuvorst, Vinnutatud vorst.
võid) Ühte liiki tooted tuleks esitada vastavalt lõhna-ja maitseintensiivsusele tõusvas järjekorras. Seega esmalt hinnatakse toodet, millel on nõrk lõhn, seejärel keskmised, edasi tugevalt väljendunud lõhnaga tooted. Eelnimetatud põhimõtet jälgitakse ka maitse hindamisel: alustatakse vähem soolaste ja mahedate toodete hindamisest ning suundutakse intensiivsemate maitseomadustega toodete suunas. Lihatooteid soovitatakse hindamisel esitada järgmises järjekorras: · keeduvorstid ja küpsetatud tooted; · suitsutatud tooted (tugevamalt väljendunud soolasuse ja aroomiga); · soojendatud tooted, nagu näiteks pelmeenid, viinerid, sardellid. Erinevate piimatoodete hindamise järjekord: · TÄISPIIMATOOTED · PIIMAKONSERVID · VÕI · JUUSTUD · JÄÄTIS 37. Liha- ja piimatoodete esitamise järjekord degusteerimisel Lihatooteid soovitatakse hindamisel esitada järgmises järjekorras:
tonni erinevaid lihatooteid. Tootmine käib ligi 5000 m2 tootmispinnal täiesti uute tootmisseadmete ja pakkeliinidega. 2008. aasta novembris valiti Maag Lihatööstus Läänemaa töötajasõbralikumaks ettevõtteks. Ettevõttes töötab 190 oma ala parimat spetsialisti. VOT! kaubamärk on 2007. aastal turule toodud soodsamasse hinnaklassi kuuluv kvaliteetsete vorstitoodete sari. VOT! on parim valik inimestele, kes soovivad nautida head maitset mõistliku hinna eest. VOT! tootesarja kuuluvad keeduvorstid, poolsuitsuvorstid, viinerid, sardellid, grillvorstid, süldid, saslõkid jpm. (Maag Grupp kodulehekülg) 6. GOODMOOD.EE 1999 aastal tuli 16 aastane koolitüdruk Karoli Hindriks, mõttele teha pehme helkur. Idee sai teoks õpilasfirma Smilex toetusel, mille president ta sel ajal oli. Nelja tegutsemiskuu jooksul müüdi üle 3000 helkuri. Pehme helkuri idee on registreeritud Patendiametis 1999 aastal. 2002 aasta suvel asutas ta oma firma Heatuju Maaletooja OÜ. Pehme helkuri ideele
tööstuskaupad, mis jagunevad veel omakorda mitmeteks teemateks. Sortimendi jagunemine on järgmine: 1 Toidukaubad 1.1 Värsked 1.1.1 Liha- ja kalatooted 1.1.1.1 Liha 1.1.1.1.1 Sealiha, linnuliha, veiseliha, vasikaliha, lambaliha, ulukiliha, hakkliha, subtooted. 1.1.1.2 Lihatooted 1.1.1.2.1 Keeduvorstid, pool- ja täissuitsuvorstid, viinerid ja sardellid, grillvorstid, verivorstid, singid ja rulaadid, suitsutatud lihatooted, kuivatatud liha, lihakonservid, muud lihatooted. 1.1.1.3 Värske kala 1.1.1.3.1 Punane kala, valge kala, mereannid. 1.1.1.4 Kalatooted 1.1.1.4.1 Soolatud kala, suitsutatud kala, kuivatatud kala,
Vorstitoodete valmistamise põhietapid. Keedu- ja suitsuvorstid. Rümpade tükeldamine konditustamine- siirimine, sorteerimine liha peenestamine liha soolamine liha teistkordne peenestamine vorstisegu koostamine kestade v vormide täitmine jne. Keeduvorst: tooraine sea-, veise-, kanaliha vms; pekk; taimse päritolu lisandid; loomse päritolu lisandid; mehaaniliselt purustatud lihamass; keedusool; toidulisaained. Kuumtöötlus: suitsugaasidega: keeduvorstid 30-180min, poolsuitsuvorstid 60-90 min, täissuitsuvorstid 120min. keetmine: keeduv 20-180min, pools 40-69min, täiss 45-90min. Kala ja kalasaadused. Kalade soolamine, suitsutamine, vinnutamine. Eestis u 100 liiki ja alaiiki, kellest söögiks 1/3. Kala koostises on sidekude tunduvalt vähem kui lihas (kergesti seeditav). Kala valmib palju kiiremini. Kalas: valk 12-20%, rasv 1-20%, 58-75%. Valk kalas on täisväärtuslik sisaldab asendamatuid aminohappeid
vahenditega (nt räiged AB) hävitama, siis hakkab pärmseen vihaselt vastu võitlema ja veel rohkem vohama, tekitades inimesele meeletuid kannatusi magusahimu ja alkoholihimu suurenemisega ning lõppkokkuvõttes võib tulemus olla vastupidine. Dieet ei peaks olema liialt karm. Piisab kui hakata alguses vältima rafineeritud jahu ja jahutooteid, rafineeritud suhkrut ja naatriumglutamaati sisaldavaid toiduaineid (st keeduvorstid, Santa Maria maitseained, absoluutselt kõik maitsetugevdajad, nn naturaalsed lõhnaained, maitseparandajad). Söögiks sobivad täisteratooted, rafineerimata toorsuhkur ja puhas liha. Kindlasti ei sobi kartul, sest sisaldab liiga palju tärklist ning tärklis ja suhkur on pärmseenele toiduks. Esialgu ehmatab taoline nimekiri inimese ära, leitakse, et polegi midagi süüa. Seepärast tasuks alguses teha paralleelselt
Lihakombinaat. 1963. aastal ühendati Rakvere Lihakombinaadiga Kohtla-Järve ja Narva Lihakombinaadid. 1990. aastal valmis Rakveres uus, Euroopa tasemele vastava tehnoloogiaga, moodsaim ja suurim lihakombinaat Baltikumis (seda positsiooni hoiab Rakvere tänaseni). 1995. aastal erastatakse Rakvere Lihakombinaat. 1997. aastal sisenes AS Rakvere Lihakombinaat börsile ning lahkus sealt 2006 aastal. 4.2 Tooted Keeduvorstid: Lastevorst, Moskva keeduvorst, Juustuvorst, Doktorivorst, Nimeta keeduvorst. Viinerid: Rakvere viiner, Pereviiner, Juustuviiner, Lasteviiner, Vinku viiner, Järelepaviiner, Rakvere grillviiner juustuga. Singid: Rakvere suitsusink, Rakvere suitsusingike, Einepeekon, Lihaveise-suitsusink, Talurulaad, Suitsutatud kaelakarbonaad, Suitsutatud seavälisfilee, Suitsurulaad, Suitsupeekon, Suitsustatud veisevälisfilee, Suitsutatud veisesink, Sealihasink, Kerge
Kasutatav tooraine võib olenevalt kutrist olla jahutatud, külmutatud või ka kõrgemal temperatuuril (maksavorst). Kutris toimub vorstimassi täielik valmistamine, s.o. peenestamine, segamine ja vorstimassi moodustumine. Seadmesse sisestatakse eelnevalt peenestatud liha, millele lisatakse järgemööda kõik üksikud komponendid. Kutrikauss pöörleb ja seal asuvad noad peenestavad ja segavad toorainet. Kuterdamise lõpuks saadakse homogeenne vorstisegu - viinerid, sardellid, keeduvorstid. Olenevalt kutrist võib see töötada vaakumis või atmosfäärirõhul. Kuterdamine toimub kahefaasilise protsessina: 1) peenpeenestamine (1/3 kogu protsessist); 2) vorstisegu moodustumine (2/3 kogu protsessist). Tooraine lisamise järjekord: 1) esmalt kõige taisem tooraine, 2) seejärel soolamislisandid (keedusool, fosfaadid), jäävesi, 3) rasvane tooraine ja 4) maitseained Kuterdamise põhireeglid: 1. mitterasvane liha töödeldakse võimalikult külmalt; 2
lisanduda riisi, tatra, hirsi või maisitoitudena, sest need teraviljad ei sisalda allergiat põhjustavaid valke ja esimene toit lisaks rinnapiimale võiks imiku toidulauale lisanduda alles 6 kuuseks saamisel. Sojaallergia samamoodi nagu ülalnimetatud allergiate puhul, vallandab allergilise reaktsiooni sojavalk. Sojajahu kasutatakse ka paljudes valmistoitudes: beebitoidud, vorstitööstuse tooted: sardellid, viinerid, keeduvorstid, pihvid jne. Ettevaatlik peaks olema ka mainitud toiduainete tarbimisel, kui inimesel on sojaallergia. Kalaallergia Kala suhtes ülitundlikel lastel võib allergilise reaktsiooni esile kutsuda isegi kalalõhn või kala puudutamine. Kuumtöötlemisel kala allergeensus ei vähene. Tihti kasutatakse kalajahu loomasöödana sigade ja kanade toitmisel. Kui inimesel esineb kalaallergia, siis tasuks ettevaatlik olla ka nende loomade- lindude liha tarbimisel. Pähkliallergia
lisanduda riisi, tatra, hirsi või maisitoitudena, sest need teraviljad ei sisalda allergiat põhjustavaid valke ja esimene toit lisaks rinnapiimale võiks imiku toidulauale lisanduda alles 6 kuuseks saamisel. Sojaallergia samamoodi nagu ülalnimetatud allergiate puhul, vallandab allergilise reaktsiooni sojavalk. Sojajahu kasutatakse ka paljudes valmistoitudes: beebitoidud, vorstitööstuse tooted: sardellid, viinerid, keeduvorstid, pihvid jne. Ettevaatlik peaks olema ka mainitud toiduainete tarbimisel, kui inimesel on sojaallergia. Kalaallergia Kala suhtes ülitundlikel lastel võib allergilise reaktsiooni esile kutsuda isegi kalalõhn või kala puudutamine. Kuumtöötlemisel kala allergeensus ei vähene. Tihti kasutatakse kalajahu loomasöödana sigade ja kanade toitmisel. Kui inimesel esineb kalaallergia, siis tasuks ettevaatlik olla ka nende loomade- lindude liha tarbimisel. Pähkliallergia
sisaldus rinnapiimas sõltub pisut ema toiduvalikust Küllastumata rasvhapete leidumine raseda ja imetava ema toidus on väga oluline. Laktatsiooni ajal on emapiim imikule küllastumata rasvhapete allikaks ta vajab neid kesknärvisüsteemi ja aju funktsioonide arenguks. Toitumise planeerimisel on oluline vältida rasvarikkaid toiduaineid: viinerid, margariin, rasvased saiakesed ja küpsised, friikartulid ja kartulikrõpsud, keeduvorstid jm. Kindlasti tuleks eelistada kergelt omastatavat võid, taimeõli ja koort. Rasvadest loobuda ei tohiks, sest neis on rasvlahustund vitamiinid A, E, ja D. Sarnaselt üldpopulatsioonile on soovitatav ka rasedal tarvitada vähemalt kahel korral nädalas kala, üks neist õlirikas kala, mis on oomega-3 rasvhapete adekvaatseks allikaks. Süsivesikute vajadus Süsivesikute vajadus on suur ja nendest saadav toiduenergia peaks moodustama ligi 60% kogu organismi päevasest saadavast energiast.
Liigid. Liigitamise aluseks on valmistamise iseärasused. Toored vorstid on kuumtöötlemata. Jagunevad omakorda praevorstideks (kesta pritsitud toores vorstimass), toorsuitsuvorstideks (külmsuitsu salaamivorst) ja kuivvorstideks (suitsutamata, pikaajaliselt kuivatatud). Roavalmistamisvorstid on termiliselt töödeldud vähemalt 72° sisetemperatuurini. Need on viinerid (batooni läbimõõt 14...28 mm), sardellid (28...36 mm) ja grillvorstid (suitsuga kuumutatud). Keeduvorstid kuumutakse algul suitsuga ja seejärel keedetakse tootesisese temperatuurini 71°. Niiskusesisaldus ei tohi ületada 75%. Lihaleivad sarnanevad retseptuurilt keeduvorstidele. Vorstimass küpsetatakse vormides tootesisese temperatuurini 71°. Suitsuvorstid on kuuma suitsuga suitsutatud. Jagunevad omakorda kuumsuitsuvorstideks (suitsutatud tootesisese temperatuurini 70...74°), poolsuitsuvorstideks (suitsutatud,
annaabi.ee 
