Järvamaa Kutsehariduskeskus Müüja Referaat KEEDUVORSTID Marjana Kuusmaa Juhendaja: Paide SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1 RAKVERE LIHAKOMBINAAT....................................................................................... 5 1.1 Lastevorst..................................................................................................................... 5 1
TALLINNA TEENINDUSKOOL Uurimustöö Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................4 2. EESMÄRK.........................................................................................................................5 3. RAKVERE LIHAKOMBINAAT......................................................................................6 3.1 Lastevorst.....................................................................................................................6 3.2 Lihakas Lastevorst........................................................................................................6 3.3 Doktorivorst..................................................................................................................7 3.4 Säilitamine.......................
Lihatoodete jaotus (Eesti Lihatööstuse Standard) Lihatooteid on võimalik klassifitseerida tooraine, valmistamisviisi või mõne muu parameetri alusel. Eesti Lihatööstuse Standardist lähtuvalt jaotuvad lihatooted järgmiselt: 1) LIHAVORSTID - lihatooted, mis on valmistatud peenestatud lihast, maitse- ja lisaainetest, lisanditest ja muudest komponentidest, pritsitud vorstikesta või vormi ja termiliselt töödeldud. Näide: toored grillvorstid, viinerid, sardellid, keeduvorstid, suitsuvorstid, sültvorstid, maksavorstid, kruubivorstid/tanguvorstid, lihaleivad 2) VERETOOTED- keedetud tangainest või jahust, toiduverest või verepreparaatidest peki, seakamara jms. lihatoorme lisamisel valmistatud veretooted, mis on keedetud või küpsetatud tootesisese temperatuurini vähemalt +72 ˚C. Näide: verivorst, verikäkk 3) SUITSULIHATOOTED- soolatud või soolamata tükilihast valmistatud termiliselt töödeldud tooted. Näide: singid, rulaadid
MK13-TE2 Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 1. Ostja tuleb poodi ning soovib osta toiduõli. Pakendilt märgistust uurides, avastab ta , et seal on märge „GMO mais 1%“. See teave ajab ostja segadusse ning ta ei tea, mida teha – kas toode osta või ostmata jätta. Kuidas aitad teda Sina? 2. Ostja valib keeduvorste. Osadel vorstidel on peal märge „Aus kaup“. Tekib küsimus, kas teised keeduvorstid polegi siis ausalt toodetud? 3. Ostja luges reklaami, et tervisele on kasulikud probiootilised piimatooted. Kuidas ostja need tooted ära tunneb? Milliseid tooteid soovitada talle? Miks? 4. Klient palub suhkrut moosi keetmiseks. Millist suhkrut talle soovitad ja miks? 5. Tsöliaakiahaige klient soovib osta erinevaid maiustusi. Milliseid maiustusi soovitad talle? 6. Ostja küsib riisi gurmee – õhtusöögiks. Milliseid talle soovitad? 7
pesapalli, jäähoki, tennise, jalgpalli, korvpalli ja kriketiga seonduvaid asju. 3. Tallegg toodavad värsket broileriliha (Maitsestatud tükeldatud broiler, Broileri seljatükk, Kanafilee, Kanakoivad jne), ahjuvalmis tooted (Pidulik ahjukana, pühade ahjuvorstid, pidupäevarullid, klassikaline ahjukana jne), poolvalmis tooted (hakklihatooted ja 10minuti tooted), leivakatted(rulaadid, singid, keeduvorstid ja poolsuitsuvorstid), marinaaditooted(juustu kanafilee, jogurdi kanasaslõkk, päikseline kanafilee, klassikalised kana pooltiivad jne), valmistooted(frikadellid, pelmeenid, võileivad, grillvorstid, viinerid, praetud hakktooted, praetud fileetooted, suitsutatud tooted) ning munad(kaabu-, tervise-,kollased-, hiid-, suured-, pere-, pesamunad). 4. Salvest toodab suppe, salateid, kurke, kastmeid, ketsupeid,
Geneetiliselt muundatud toidu suhtes tundlike inimeste hulka peetakse sama suureks kui iga uue toiduaine, ravimi või kosmeetikatoote vastu tundlike inimeste hulka. Kuna geneetilise muundamise puhul kantakse taimele ühe või teise liigi geene, siis võib juhtuda, et uus toiduaine on teiste omadustega kui tavaline, muundamata toiduaine ja ta võib inimesel allergiat tekitada. Ostja valib keeduvorste. Osadel vorstidel on peal märge „Aus kaup“. Tekib küsimus, kas teised keeduvorstid polegi siis ausalt toodetud? „Aus kaup“ on tootemärk, mis garanteerib, et tootes ei ole kasutatud kondilihamassi. Ostja luges reklaami, et tervisele on kasulikud probiootilised piimatooted. Kuidas ostja need tooted ära tunneb? Milliseid tooteid soovitada talle? Miks? Probiootiliste piimatoodete pakendile on märgitud Lactobacillus fermentum ME-3 – selle kasuliku piimhappebakteri nimi. Probiootikumid on organismi sisseviidavad kasulikud bakterid
Таллиннское училице обслуживания Мясо и мясные товары Реферат Учитель: Светлана Калю Таллинн 2014 Sisukord 1.Mясо (Liha).................................................................................. 4 2.Мясные Товары (Lihasaadused).................................................4 3.Классификация говядины (Klassifikatsiooni veiseliha).............5 4.Мясо домашних млекопитающих(Koduloomad, imetajad):......5 4.4Конина(Hobuseliha): лошадь(hobune), зебра(sebra)...........8 4.5Козлятина (Kitseliha) –..........................................................9 4.7Бизон (Piison) –....................................................................10 5.Птицы (Linnud).........................................................................11 6.Вареных колбасных (Keeduvorstid)........................................15 7.Bетшина (Sink)................................................................
suitsugaase ja veeauru. Tänu sellele võivad vorstis olla mikroorganismide arenemiseks vajalikud tingimused see on põhjus, miks naturaalkestas vorstide säilitusajad pole eriti pikad. Säilituskest on valmistatud tehismaterjalist ja on mitmekihiline. Säilekest on nagu konservikarp, mis ei lase läbi veeauru, gaase, õhku ega mikroorganisme. Ta on meelepärane müüjatele, sest vorst ei kuiva ega kaota säilimisel kaalu. Termilise töötlemise järgi jagunevad vorstid järgmiselt: 1. Keeduvorstid on kõige levinum vorstide liik. Hinnatuima keeduvorsti valmistamiseks kasutatakse kvaliteetset loomaliha, mitterasvast sealiha või searibi. Keeduvorstide eriliigi moodustavad linnulihast vorstid. Vorstid peavad olema puhta ja kuiva pinnaga. Konsistents on elastne ja tihe. Täidis ei tohi mureneda, peab olema ühtlaselt segatud. Sisaldab ettenähtud suurusega pekitükke. Pekk on valge, roosa varjundiga. Täidise värvus heleroosa. Maitse
ning mis seetõttu võivad muutuda ohtlikuks inimese tervisele. Märgistusel esitatakse koos tarvitamise tähtpäevaga või viitega nimetatud tähtpäeva asukohale müügipakendil sõnad "kõlblik kuni ...", arvestades märgitud tähtpäeva säilimisaja sisse. Tarvitamise tähtpäeva järel esitatakse säilitamistingimused: üldjuhul tuleb sellist toitu säilitada külmkapis, temperatuuril +2... +6 °C. Siia gruppi kuuluvad näiteks värske liha, keeduvorstid, piim. Allikas: https://toitumine.ee/kuidas-poes-toitu-valida/pakendi-margistus/sailimisaeg-ja- sailitamisjuhis Kõiki toiduaineid hoitakse pimedas. Eriti kahjulik on otsene päikesevalgus rasvadele nad rääsuvad. Sama lugu on toiduainetega, mis sisaldavad palju rasva: halvaa, majonees, sokolaad. Valgus hävitab ka toidus sisalduvaid vitamiine. Päevavalguses tekib kartulisse inimesele ohtlik aine solaniin, mida
olenevalt liha omadustest ja vajalikult kaalu juurdekasvust. KARRAGEENI KASUTAMISE PLUSSID seostuse parandamine kadude vähendamine saagise suurendamine rasvasisalduse vähendamine mahlasuse garanteerimine Lihasaaduste tootmisel kasutatavad lisandid. A.valklisandid 1. piimavalgud lõssipulber keeduvorstidele, roavalmistusvorstidele, rupskitootes demineraliseeritud lõssipulber magus, kasut, rupskitoodete valmistamisel kaseinaadid väga kõrge valgusisaldusega kast, keeduvorstid jne vadakutooted nagu lõssipulber, erineva koostisega 2. Sidekoevalgud valkstabilisaatorid sooned kõõlused, kamar drinde kamarapulber 3. verevalgud täisveri veretooted, vereseerumid, plasmapulbrid jne 4. munavalgud munamelanz 5. taimsed valgud sojajahu sojakontsentraat, sojaisolaat nisuvalk B. süsivesikud - tärklised - suhkrud - karrageen Askorbiinhape, askorbaadid Askorbiinhapet ja askorbiinhappe sooli lisatakse sooldumisel kolmel eesmärgil: 1
Suitsusingike (latis /kg). Tootevaliku väljapanek: Kui võrrelda Turu Kaubamajaga, siis on kaupluse riiulitel ruumist puudust ei tule. Alumistel riiulitel on toodete vahel kasutatud eraldajaid, mis aitavad välja laotavaid tooteid stabiilsetena (nt vorstilatid liikumatuna) ning read sirgetena (pehmed MAP pakendid püstises asendis). Tooted olid paigutatud näoga, seega tarbijana näen tootepakendit. Oli aru saada, kus on viinerid, sardellid, keeduvorstid, verivorstid, singid jne. Kõik on ilusti kategoriseeritud. Hinnad avalduvad selgelt ja arusaadavalt. Kasutatud on riiulirääkijaid „REVOLUTSIOON“, „Kõige soodsam“ ja noolekesega silt „KAMPAANIA“. Tavahinna kõrval on ära toodud hind kliendikaardi “Aitäh“ omanikele, ning kollasega soodne hind. 21 Maxima Rakvere kaubamärgi toodete välja panekud. Fotod: Autor 3 LIHA
võid) Ühte liiki tooted tuleks esitada vastavalt lõhna-ja maitseintensiivsusele tõusvas järjekorras. Seega esmalt hinnatakse toodet, millel on nõrk lõhn, seejärel keskmised, edasi tugevalt väljendunud lõhnaga tooted. Eelnimetatud põhimõtet jälgitakse ka maitse hindamisel: alustatakse vähem soolaste ja mahedate toodete hindamisest ning suundutakse intensiivsemate maitseomadustega toodete suunas. Lihatooteid soovitatakse hindamisel esitada järgmises järjekorras: · keeduvorstid ja küpsetatud tooted; · suitsutatud tooted (tugevamalt väljendunud soolasuse ja aroomiga); · soojendatud tooted, nagu näiteks pelmeenid, viinerid, sardellid. Erinevate piimatoodete hindamise järjekord: · TÄISPIIMATOOTED · PIIMAKONSERVID · VÕI · JUUSTUD · JÄÄTIS 37. Liha- ja piimatoodete esitamise järjekord degusteerimisel Lihatooteid soovitatakse hindamisel esitada järgmises järjekorras:
tonni erinevaid lihatooteid. Tootmine käib ligi 5000 m2 tootmispinnal täiesti uute tootmisseadmete ja pakkeliinidega. 2008. aasta novembris valiti Maag Lihatööstus Läänemaa töötajasõbralikumaks ettevõtteks. Ettevõttes töötab 190 oma ala parimat spetsialisti. VOT! kaubamärk on 2007. aastal turule toodud soodsamasse hinnaklassi kuuluv kvaliteetsete vorstitoodete sari. VOT! on parim valik inimestele, kes soovivad nautida head maitset mõistliku hinna eest. VOT! tootesarja kuuluvad keeduvorstid, poolsuitsuvorstid, viinerid, sardellid, grillvorstid, süldid, saslõkid jpm. (Maag Grupp kodulehekülg) 6. GOODMOOD.EE 1999 aastal tuli 16 aastane koolitüdruk Karoli Hindriks, mõttele teha pehme helkur. Idee sai teoks õpilasfirma Smilex toetusel, mille president ta sel ajal oli. Nelja tegutsemiskuu jooksul müüdi üle 3000 helkuri. Pehme helkuri idee on registreeritud Patendiametis 1999 aastal. 2002 aasta suvel asutas ta oma firma Heatuju Maaletooja OÜ. Pehme helkuri ideele
tööstuskaupad, mis jagunevad veel omakorda mitmeteks teemateks. Sortimendi jagunemine on järgmine: 1 Toidukaubad 1.1 Värsked 1.1.1 Liha- ja kalatooted 1.1.1.1 Liha 1.1.1.1.1 Sealiha, linnuliha, veiseliha, vasikaliha, lambaliha, ulukiliha, hakkliha, subtooted. 1.1.1.2 Lihatooted 1.1.1.2.1 Keeduvorstid, pool- ja täissuitsuvorstid, viinerid ja sardellid, grillvorstid, verivorstid, singid ja rulaadid, suitsutatud lihatooted, kuivatatud liha, lihakonservid, muud lihatooted. 1.1.1.3 Värske kala 1.1.1.3.1 Punane kala, valge kala, mereannid. 1.1.1.4 Kalatooted 1.1.1.4.1 Soolatud kala, suitsutatud kala, kuivatatud kala,
Vorstitoodete valmistamise põhietapid. Keedu- ja suitsuvorstid. Rümpade tükeldamine konditustamine- siirimine, sorteerimine liha peenestamine liha soolamine liha teistkordne peenestamine vorstisegu koostamine kestade v vormide täitmine jne. Keeduvorst: tooraine sea-, veise-, kanaliha vms; pekk; taimse päritolu lisandid; loomse päritolu lisandid; mehaaniliselt purustatud lihamass; keedusool; toidulisaained. Kuumtöötlus: suitsugaasidega: keeduvorstid 30-180min, poolsuitsuvorstid 60-90 min, täissuitsuvorstid 120min. keetmine: keeduv 20-180min, pools 40-69min, täiss 45-90min. Kala ja kalasaadused. Kalade soolamine, suitsutamine, vinnutamine. Eestis u 100 liiki ja alaiiki, kellest söögiks 1/3. Kala koostises on sidekude tunduvalt vähem kui lihas (kergesti seeditav). Kala valmib palju kiiremini. Kalas: valk 12-20%, rasv 1-20%, 58-75%. Valk kalas on täisväärtuslik sisaldab asendamatuid aminohappeid
vahenditega (nt räiged AB) hävitama, siis hakkab pärmseen vihaselt vastu võitlema ja veel rohkem vohama, tekitades inimesele meeletuid kannatusi magusahimu ja alkoholihimu suurenemisega ning lõppkokkuvõttes võib tulemus olla vastupidine. Dieet ei peaks olema liialt karm. Piisab kui hakata alguses vältima rafineeritud jahu ja jahutooteid, rafineeritud suhkrut ja naatriumglutamaati sisaldavaid toiduaineid (st keeduvorstid, Santa Maria maitseained, absoluutselt kõik maitsetugevdajad, nn naturaalsed lõhnaained, maitseparandajad). Söögiks sobivad täisteratooted, rafineerimata toorsuhkur ja puhas liha. Kindlasti ei sobi kartul, sest sisaldab liiga palju tärklist ning tärklis ja suhkur on pärmseenele toiduks. Esialgu ehmatab taoline nimekiri inimese ära, leitakse, et polegi midagi süüa. Seepärast tasuks alguses teha paralleelselt
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KAUBAMÄRGID JA TOIDUAINETÖÖSTUSED EESTIS Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema "Kaubamärgid ja toiduainetööstused Eestis" on tänapäeval väga aktuaalne. Praegu on palju erinevaid organisatsioone, mis pakuvad teenuseid ning tooteid, peaaegu kõigil on olemas oma käubamärk. Kaubamärke kasutatakse äriisukute toodetud kaubade ja teenuste individualiseerimiseks, st kaubamärk eristab üht firmat, kaupa või teenust teistest, ja on olemas praegusel turul. Kaasaegse konkurentsi tingimustes kaitseb kaubamärgi registreerimine ebaseadusliku kasutamise ja kopeerimise vastu. Kaubamärk on omandiõigus ja ettevõtte mittemateriaalne vara. Kaubamärgi omanik võib lubada või takista...
Kasutatav tooraine võib olenevalt kutrist olla jahutatud, külmutatud või ka kõrgemal temperatuuril (maksavorst). Kutris toimub vorstimassi täielik valmistamine, s.o. peenestamine, segamine ja vorstimassi moodustumine. Seadmesse sisestatakse eelnevalt peenestatud liha, millele lisatakse järgemööda kõik üksikud komponendid. Kutrikauss pöörleb ja seal asuvad noad peenestavad ja segavad toorainet. Kuterdamise lõpuks saadakse homogeenne vorstisegu - viinerid, sardellid, keeduvorstid. Olenevalt kutrist võib see töötada vaakumis või atmosfäärirõhul. Kuterdamine toimub kahefaasilise protsessina: 1) peenpeenestamine (1/3 kogu protsessist); 2) vorstisegu moodustumine (2/3 kogu protsessist). Tooraine lisamise järjekord: 1) esmalt kõige taisem tooraine, 2) seejärel soolamislisandid (keedusool, fosfaadid), jäävesi, 3) rasvane tooraine ja 4) maitseained Kuterdamise põhireeglid: 1. mitterasvane liha töödeldakse võimalikult külmalt; 2
lisanduda riisi, tatra, hirsi või maisitoitudena, sest need teraviljad ei sisalda allergiat põhjustavaid valke ja esimene toit lisaks rinnapiimale võiks imiku toidulauale lisanduda alles 6 kuuseks saamisel. Sojaallergia samamoodi nagu ülalnimetatud allergiate puhul, vallandab allergilise reaktsiooni sojavalk. Sojajahu kasutatakse ka paljudes valmistoitudes: beebitoidud, vorstitööstuse tooted: sardellid, viinerid, keeduvorstid, pihvid jne. Ettevaatlik peaks olema ka mainitud toiduainete tarbimisel, kui inimesel on sojaallergia. Kalaallergia Kala suhtes ülitundlikel lastel võib allergilise reaktsiooni esile kutsuda isegi kalalõhn või kala puudutamine. Kuumtöötlemisel kala allergeensus ei vähene. Tihti kasutatakse kalajahu loomasöödana sigade ja kanade toitmisel. Kui inimesel esineb kalaallergia, siis tasuks ettevaatlik olla ka nende loomade- lindude liha tarbimisel. Pähkliallergia
lisanduda riisi, tatra, hirsi või maisitoitudena, sest need teraviljad ei sisalda allergiat põhjustavaid valke ja esimene toit lisaks rinnapiimale võiks imiku toidulauale lisanduda alles 6 kuuseks saamisel. Sojaallergia samamoodi nagu ülalnimetatud allergiate puhul, vallandab allergilise reaktsiooni sojavalk. Sojajahu kasutatakse ka paljudes valmistoitudes: beebitoidud, vorstitööstuse tooted: sardellid, viinerid, keeduvorstid, pihvid jne. Ettevaatlik peaks olema ka mainitud toiduainete tarbimisel, kui inimesel on sojaallergia. Kalaallergia Kala suhtes ülitundlikel lastel võib allergilise reaktsiooni esile kutsuda isegi kalalõhn või kala puudutamine. Kuumtöötlemisel kala allergeensus ei vähene. Tihti kasutatakse kalajahu loomasöödana sigade ja kanade toitmisel. Kui inimesel esineb kalaallergia, siis tasuks ettevaatlik olla ka nende loomade- lindude liha tarbimisel. Pähkliallergia
sisaldus rinnapiimas sõltub pisut ema toiduvalikust Küllastumata rasvhapete leidumine raseda ja imetava ema toidus on väga oluline. Laktatsiooni ajal on emapiim imikule küllastumata rasvhapete allikaks ta vajab neid kesknärvisüsteemi ja aju funktsioonide arenguks. Toitumise planeerimisel on oluline vältida rasvarikkaid toiduaineid: viinerid, margariin, rasvased saiakesed ja küpsised, friikartulid ja kartulikrõpsud, keeduvorstid jm. Kindlasti tuleks eelistada kergelt omastatavat võid, taimeõli ja koort. Rasvadest loobuda ei tohiks, sest neis on rasvlahustund vitamiinid A, E, ja D. Sarnaselt üldpopulatsioonile on soovitatav ka rasedal tarvitada vähemalt kahel korral nädalas kala, üks neist õlirikas kala, mis on oomega-3 rasvhapete adekvaatseks allikaks. Süsivesikute vajadus Süsivesikute vajadus on suur ja nendest saadav toiduenergia peaks moodustama ligi 60% kogu organismi päevasest saadavast energiast.
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ...