9. Pragmaatika ja narratiivi areng Narratiivi areng Piaget klassikaline tulemus (1926) 6- ja 8-aastastel jutustasid sama lugu, noorematel rohkem järgmisi vigu: - tegelik sündmuste järjekord ei selgunud lapse loost, - põhjuse ja tagajärje seosed ei olnud õigesti esitatud, - pronoomenite egotsentriline kasutus tekitas vääritimõistmist Hilisemad uuringud: - planeeringute vähesusele varasemates narratiivides (4-aastased võrreldes 9-aastastega) - vähe ka kausaalseid sidesõnu [vrdl. Argus: 3.2 sellepärast] - noorematel rohkem sidesõnu and, then ja and then, - vanusega suureneb so, so then osakaal - vanusega kasvab jutustaja emotsioone ja suhtumist väljendavate lausungite osakaal - noorematel lastel on liiga palju definiitseid fraase Foster-Cohen: - lapsed alustavad selliste juttudega, kus on igas lauses selgelt nähtav subjekt - üle 5 aasta vanused lapsed hakkavad kasutama printsiipi: , st kui subjekt on sama, pole vaja teda iga kord mainida. (nn
Juuratudengitele olulise Ronald Dworkin`i esitatud kirjeldus õiguse ajalooliste koolkondade võitlusest lühikokkuvõte on Mario Rosentau väitekirjas alljärgmine. “Kriitilised õigusajaloolased kirjeldavad õigust geneetiliselt, taandades erinevaid õigusdoktriini komponente huvidele ja ideoloogiatele, mis peituvad õiguses või vormivad seda. Nad ründavad teisi ajaloolasi, kes pakuvad kausaalseid teooriaid, mis üritavad seletada ajaloolist arengut kui mingit üldist funktsionalistlikku disaini paljastavat; neil pole raske kaitsta kausaalsete käsitluste vastu vähem struktureeritud lähenemisviise, mis palju rohkem sallivad juhuslikkust.” (Dworkin 1986b, lk 273, nagu on viidatud Rosentau 2004, lk 291) Mario Rosentau toob esile ja rõhutab juhuse tähendust viimatinimetatud käsitluses ning
tööhõive suhtarv ehk tööhõive määr, mitte töötuse määr. Tööhõive suhtarv e. tööhõive määr protsent tööealisest rahvastikust, kes kuuluvad töötavate inimeste hulka. 5. Makroökononoomilised mudelid, eksogeensed ning endogeensed muutujad Majandusteooriate aluseks on majandusmudelid. Majandusmudel kujutab endast tegelikkuse (reaalsuse) ülevaatlikku, tugevasti lihtsustatud peegeldust, abstraktsiooni, väljendades esmajoones seoseid põhjustagajärg (ehk kausaalseid seoseid). Seega majandusmudel on majandusprotsessi, kogu majanduse või majanduse uuritava osa lihtsustatud (vähendatud, suurendatud, abstraheeritud) kujutis, mis sisaldab endas vaid olulisi üksikasju ja seoseid ning jätab kõrvale asjasse mittepuutuvad detailid. Majandusmudelites analüüsitavad muutujad võivad olla nii endogeensed kui eksogeensed: · Endogeensed muutujad on sõltuvad ehk mingi nähtuse poolt põhjustatud muutujad, mida käsitletakse mudeli sisemiste muutujatena.
valimisaktiivsuse, siis me peame kausaalse seose puhul tõestama, et: just neis kohtades kus ilm oli halb oli ka väiksem valimisaktiivsus, ei mänginud rolli ei see, et rahvas on poliitikast võõrandunud, et ülepaisutatud valimiskampaaniad ei tekitas vastikust, et hoopis selle päeva hea TV programm polnud asjas süüdi, jne. • Sotsiaalteadustes on siiski tihti raske tugevat kausaalset seost tuvastada. Miks? Veel seost tüüpe • Kausaalseid seoseid on sotsiaalteadustes üsna raske tuvastada, sest tihtipeale on tegu mitmikkausaalsusega (multiple causation): – Mitu erinevat muutujat mõjutavad nähtust, mida uurime. Mitmik-kausaalsusega oli tegemist ilmselt eelmises valimisaktiivsuse näites. • Mõnikord võib ka tegu olla libaseosega (spurious relationship) – Kaks muutujat (A ja B) varieeruvad koos vaid seetõttu, et mängu on segatud kolmas muutuja (Z). Kui kolmandat muutujat poleks, siis A ja B ei varieeruks. – Nt
Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. ,,Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid" => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist - näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju Faktide abil saab rääkida tõenäosusest. Weber: teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. "ajaloo ja sotsioloogia ülesandeks on inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine".üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene. 3. Milline on seos keele ja ühiskonna vahel strukturalistide seisukohast? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele.
kontrollitavate, täpsustavate ning täiendatavate teadmiste süsteem. Teadus on süsteemne teadmiste kogum, mis võimaldab inimestel genereerida (tekitada) uusi, täiuslikumaid teadmisi. Teadus on uute teadmiste loomine. (A. Köörna). 5. Teaduse eesmärk. Teaduse eesmärk on uurida reaalses elus tavaliselt juhuslikult ja kaootiliselt esinevate üksiknähtuste tekkepõhjusi, leida ja analüüsida nendevahelisi põhjuslikke (e. Kausaalseid) seoseid, seaduspärasusi ja seadusi, et omandatud teadmisi sihipäraselt ära kasutada praktilises elus. Teadusuuringute tulemusena saadud teadmised peaksid olema üldistatud, üldkehtivad, vajalikud ja tõesed. 6. Teaduse ülesanded (kirjeldamine, seletamine, ennustamine) milles seisneb, eeldused, põhimõtted. 1) Kirjeldamine seisneb objekti omaduste äratabamises ning temast niisuguse pildi loomises, mis
sotsiaalsete nähtuste uurimiseks arvulisi seoseid. 15.Eksperiment. Iseloomustage eksperimenti kui andmekogumismeetodit. Millised on klassikalise eksperimendi põhikomponendid. Kas ja kuidas on eksperimente võimalik kasutada sotsioloogias?- uuritakse inimeste käitumist uurija poolt kujundatud ja kontrollitud tingimustes . Klassikalise eksperimendi aluseks on inimese käitumismudel .Eksperimendi puhul kasutatakse standardiseeritud stiimulit .Kontrollitakse kausaalseid hüpoteese (põhjuslikke seoseid). Selle asemel et püüda minimeerida uurija mõju, tekitab uurija tahtlikult sihipärase ja kontrollitud muutuse, mille mõjusid uuritavatele ta vaatleb ja registreerib. 16.Selgitage, mis on kvantitatiivne tekstianalüüs ning mille poolest erineb see kvalitatiivsest tekstianalüüsist?- Teksti omadusi mõõdetakse arvuliselt.Uurija otsustab, millised tekstis esinevad signaalid on huvipakkuvad ning mõõdab (loendab) nende tunnuste
inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin , siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. „Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid” => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist - näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju Faktide abil saab rääkida tõenäosusest. Weber: teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. “ajaloo ja sotsioloogia ülesandeks on inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine“.üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene. 5. Millised on strukturalistliku keeleteaduse ja sotsiaalteaduse seosed? Strukturalistlik keeleteadus käsitleb keelt kahel moel: keel ja kõne. Keel ehk suhteliselt
toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. „Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid” => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist- näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju Faktide abil saab rääkida tõenäosusest. Weber: teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. “ajaloo ja sotsioloogia ülesandekson inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine“.üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene. • Strukturalistliku keeleteaduse ja sotsiaalteaduse seosed Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Alsek’s on arvamus, et keele struktuur on
=> fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist- näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju Faktide abil saab rääkida tõenäosusest. Weber: teadus ei saa anda mõistlikke nõuandeid ühiskondliku elu korraldamiseks,kuna sellega seotud väärtused on omavahel vastuolus. Sotsioloogia peaks olema väärtustevaba, pakkudes ainult vahendeid probleemide selgitamiseks ja lahendamiseks. teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. “ajaloo ja sotsioloogia ülesandekson inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine“.üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene. 5. Millised on strukturalistliku keeleteaduse ja sotsiaalteaduse seosed? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et
=> fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist- näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju Faktide abil saab rääkida tõenäosusest. Weber: teadus ei saa anda mõistlikke nõuandeid ühiskondliku elu korraldamiseks,kuna sellega seotud väärtused on omavahel vastuolus. Sotsioloogia peaks olema väärtustevaba, pakkudes ainult vahendeid probleemide selgitamiseks ja lahendamiseks. teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. "ajaloo ja sotsioloogia ülesandekson inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine".üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene. 5. Millised on strukturalistliku keeleteaduse ja sotsiaalteaduse seosed? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et
=> fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist- näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju Faktide abil saab rääkida tõenäosusest. Weber: teadus ei saa anda mõistlikke nõuandeid ühiskondliku elu korraldamiseks,kuna sellega seotud väärtused on omavahel vastuolus. Sotsioloogia peaks olema väärtustevaba, pakkudes ainult vahendeid probleemide selgitamiseks ja lahendamiseks. teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. “ajaloo ja sotsioloogia ülesandekson inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine“.üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene. 5. Millised on strukturalistliku keeleteaduse ja sotsiaalteaduse seosed? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et
Vastutus maksumaksja rahakulutamise eest 15 Muidu eelarveliselt ebareaalsed poliitikad o Aitab parandada avaliku sektori juhtimist, avalikke teenistujaid Saab tugevamad strateegiad luua On vaja plaane ja eesmärke Puudused o Annab üldise pildi, ei paku vajalikke detaile, kausaalseid seoseid o Poliitikute/kodanike huvipuudus pakutava info vastu (seni kuni asjad valesti ei ole läinud) o Eesmärkide pealiskaudsus ja mitmeti mõistetavus- poliitikas levinud. Selged eesmärgid võivad tuua poliitilisi konflikte, sest sidusrühmadel on erinevad huvid. Strateegiaks on aga vaja selgeid eesmärke. o Tulemuste võltsimine- tihti tahetakse näida paremas valguses. Eriti kui avalikkuse ette läheb. Võib mõjutada
Demonstreeritud seos kahe või enama muutuja vahel Seos on ajalises järgnevuses x põhjustab y, seega x'i mõju pidi varem ilmnema, et y saaks muutuda. On kindlaks tehtud, et seos pole mõjutatud kolmandast tegurist z (x ja y muutumises ei saa z olla osaline). Sotsiaalteadustes on siiski tihti raske tugevat kausaalset seost tuvastada. Miks? Igasugune seos pole kausaalne seos too näiteid! Veel seoste tüüpe Kausaalseid seoseid on sotsiaalteadustes üsna raske tuvastada, sest tihtipeale on tegu mitmikkausaalsusega (multiple causation): Mitu erinevat muutujat mõjutavad nähtust, mida uurime. Mõnikord võib ka tegu olla libaseosega (spurious relationship) Kaks muutujat (A ja B) varieeruvad koos vaid seetõttu, et mängu on segatud kolmas muutuja (Z). Kui kolmandat muutujat poleks, siis A ja B ei varieeruks.
9. Vahetu reageeringu jälgimine Potentsiaalsed ostjad juhitakse reklaamitahvli juurde, mis on paigutatud kaupluse vaateaknale, asutuse fuajeesse või näitusepaviljoni. Varjatud uurija saab pildi erinevate reklaamisõnumite pilkupüüdvusest: ta fikseerib reklaami jälgivad isikud, vaatlemise kestuse ja märgatavad reageeringud. Hiljem võib samu inimesi intervjueerida ja paluda neil kommenteerida oma reageeringuid, et selgitada käitumise funktsionaalseid ja kausaalseid seoseid. 10. Eksperthinnangud Eksperthinnangutega saadakse arvamused eriteadmisi nõudvate küsimuste lahendamiseks. Asjatundjate hinnangud on oma olemuselt küll subjektiivsed, kuid tuginevad nende suurtele kogemustele ja heale intuitsioonile. See meetod annab teistega võrreldes kiiremaid tulemusi. Ekspertide kaasamiseks tuleb koostada tööprogramm, mis peaks sisaldama järgmist: - ekspertide valiku alused - nende küsitlemise meetodid
muutuja tasemete puhul. II. VÄLINE VALIIDSUS väljendab seda, kuivõrd antud tingimuste ja katseisikutega saadud tulemused on üldistatavad teistsuguse korralduse ja teiste katseisikute jaoks. Oluliseks kriteeriumiks uuringu korratavus teistsuguste ülesannete, materjalide ja katseisikutega. III. SISEMINE VALIIDSUS - väljendab seda, kas on võimalik teha kausaalseid otsustusi muutujatevaheliste suhete kohta; st. kas üks muutuja põhjustas muutusi teises muutujas. Korralikult planeeritud ja täpselt läbi viidud eksperimendis on see võimalik, kirjeldavate vaatlusmeetodite puhul kahtlane. Põhiliseks ohuks seesmisele valiidsusele confounding - mingi muu faktor põhjustab muutusi. VAATLUS Teaduslik vaatlus toimub 1. täpselt määratletud tingimustel 2
2004: 3) Nüüdisajal on majandustsüklite analüüs enim keskendunud lühiajaliste tsüklite uurimisele ning konkreetse riigi, piirkonna või kogu maailma majandusaktiivsuse määratlemisele vastavalt tsükli faasile. Kinnisvaraturg on eripärane turg, millele on omased pikk müügiperiood, kõrged tehingukulud ning pikk planeerimisprotsess kinnisvaraarenduste ja uusehitiste püstitamisel. Alati pole võimalik otseselt hinnata kõiki kinnisvaraturuga seostuvaid tegureid ja nende tegurite kausaalseid seoseid, kuid kinnisvaraturu dünaamikas on täheldatud teatud seaduspärasuste avaldumist, mille põhjal on võimalik kinnisvaraturu liikumist hinnata. Kinnisvaratsükli moodustavad ajas korduvad perioodilised hinnakõikumised ning tsükli kestvuseks on ajavahemik, mille jooksul kinnisvaraturg läbib tõusu- ja langusfaasi (Wheaton 1999: 218). Kinnisvaratsüklid kujunevad majanduslike, demograafiliste ja/või poliitiliste muudatuste tagajärjel (Chandrasekar, Sanghvi 1999: 1)
Kuidas siis sotsioloogia on teaduslik? -Rosbeth Kanter'i uurimus utoopilistest kogukondadest. Soovis teada, miks 60ndate kogukonnad ei tööta. Uuris kogukondi 1780-1860, mis toimis, mis ei toiminud? Toimisid: ohverdused (piir), kõrgem vaim, mitte inimene (võimuvõitlus) - konservatiividel rohkem kui liberaalidel. Meetodi olulisus: leiame mingeid analoogiaid. Argumenteerime - abstraheerime. -Max Weber: teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. Ideaaltüübid: fenomeni omadustest üldistamise teel saadud tüüp, millega igal üksikjuhtumi omadused ei pea vastama. Tegevus: eesmärgiratsionaalne, väärtusratsionaalne, emotsionaalratsionaalne, traditsiooniline. -Tönnies'i ideaaltüübid: Gemeinschaft, Gesellschaft (kogukond, ühiskond) *N: Ökoogukondade ideaaltüübid
Mure, muretsemine millegi pärast on samuti omane nii või täiskasvanutele kui ka lastele, aga nooremal lapsel on raske põhjendamatu, mille põhjustab mingi spetsiifilise mõista kausaalseid seoseid, tema reaalsus on eelkõige "siin ja ob praegu". Hirmu mõiste on seevastu tuttav ja arusaadav juba jekti või situatsiooni kohalolek või etteaimamine, koolieelikutele ja nad on kognitiiv-selt ja verbaalselt piisavalt
jälgimine. Georg Jellinek (1851-1911) o Liigitab üldise riigiõpetuse: 1)riigi sotsiaalõpetus- vaatleb riiki kui ,,ühiskondlikku moodustist", eelneb riigiõigusõpetusele, eesmärgiks on kirjeldamise, analüüsimise ja võrdlemise kaudu välja töötada empiirilised tüübid; 2)riigiõiguse õpetus- normiõpetus, mis on kindlalt lahutatud sõnadest riigi kui sotsiaalse nähtuse olemise kohta. Franz von Liszt (1851- 1919) o Otsis kuritegevuse kausaalseid seletusi. Seejuures nägi ta: 1)süüdlase isiklikke motiive kuriteo toimepanemiseks ja 2)sotsiaalseid elemente (rasked elamistingimused), mis on kuriteo toimepanemiseks hädavajalikud. o Leiab, et domineerivad on sotsiaalsed faktorid o Jõudis järeldusele, et karistuse täideviimine ei ole kättemaks, vaid süüdlase parandamine, tema hirmutamine tulevaste kuritegude eest ja ühiskonna kindlustamine. Saksamaa Eugen Ehrlich (1862-1922)
Juuratudengitele olulise Ronald Dworkin`i esitatud kirjeldus õiguse ajalooliste koolkondade võitlusest lühikokkuvõte on Mario Rosentau väitekirjas alljärgmine. "Kriitilised õigusajaloolased kirjeldavad õigust geneetiliselt, taandades erinevaid õigusdoktriini komponente huvidele ja ideoloogiatele, mis peituvad õiguses või vormivad seda. Nad ründavad teisi ajaloolasi, kes pakuvad kausaalseid teooriaid, mis üritavad seletada ajaloolist arengut kui mingit üldist funktsionalistlikku disaini paljastavat; neil pole raske kaitsta kausaalsete käsitluste vastu vähem struktureeritud lähenemisviise, mis palju rohkem sallivad juhuslikkust." (Dworkin 1986b, lk 273, nagu on viidatud Rosentau 2004, lk 291) Mario Rosentau toob esile ja rõhutab juhuse tähendust viimatinimetatud käsitluses ning
annaabi.ee 
