samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht. Hüpe koosneb neljast osast :hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset
Kaugushüpe ja 100 meetri jooks Referaat 2016 Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel
REFERAAT Kaugushüpe Tallinn 2 Sisukord 1. Ajalugu 4lk 2. Mis on kaugushüpe? 4lk 3. Võistluskorraldus 5lk 4. Hoojooks 6lk 5. Hoojooksu ja äratõuke vaheline ala 6lk 6. Äratõuge 7lk 7. Lend 7lk 8. Maandumine 8lk 9. Sportlase eripära 8lk 10. Treening 9lk 11. Parimad tulemused 10lk 12. Pildid 2tk 11lk 13. Kasutatud kirjandus 12lk
Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja siseservas peab asuma 5 cm kõrgune torujas või kandiline piire. Siseraja pikkust mõõdetakse 30 cm kauguselt piirde välimisest äärest, teiste radade pikkust 20 cm kauguselt vastava raja sisemisest äärest. 1.3 Rekordid 1.3.1 Maailmas 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. (See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h.) 1.3.2 Eestis Eesti meeste rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Eesti naiste rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 1.4 Ajalugu
Orissaare Gümnaasium Kristiina Maaste 100 meetri jooks ja kaugushüpe Referaat Orissaare 2013 Sissejuhatus Kaugushüpe ja 100 meetri jooks tunduvad väga arusaadavate ja lihtsasti korraldatavate aladena. Tegelikult see nii päris siiski pole. Mõlemale kehtivad kindlad nõuded ja reeglid, mida tuleb jälgida. Mõlemal on rääkida ka oma ajalugu. Kirjutan oma referaadis täpsemalt, mis on 100 meetri jooks, tema ajaloost, kus teda harrastatakse, mis on põhilised nõuded ja rekordite omanikest nii Eestis kui ka maailmas
Üldiselt kergejõustikust. · Kergejõustik on üks vanemaid harrastatavamaid spordialasid. See hõlmab endas jookse, hüppeid, sportlikku käimist, heiteid ja mitmevõistlusi. · Suurvõistluste kavva kuuluvad: kaugushüpe, kettaheide, kolmikhüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, kümnevõistlus, käimine, maratonijooks, miilijooks, mitmevõistlus, poolmaraton, pikamaajooksud, seitsmevõistlus, vasaraheide, viievõistlus, 100 m jooks, 100 m tõkkejooks, 10 km käimine, 110 m tõkkejooks, 1500 m jooks, 10 000 m jooks, 2000 m jooks, 20 km käimine, 3000 m takistusjooks, 3000 m jooks, 400 m jooks, 400 m tõkkejooks, 4x100 m teatejooks, 4x400 m teatejooks, 50 km
nende spetsiifiliste jooksuelementide täiustamiseks. Sprindi põhieesmärk on saavutada võimalikult ruttu maksimaalne kiirus ning säilitada see kogu distantsi vältel. Sprinti ei tohi joosta kõrgete tossudega. Soovitan sisetingimustes kasutada õhukese tallaga jalatseid (puupõrandal ka paljajalu jooksu), sest siis tunnetab rajaga head kontakti .(http://www.oppekava.ee/index.php/Kiirjooks) Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjaterajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui
........................................... 6 1.4 MEESTE 100M JOOKS ................................................................................................... 7 1.5 NAISTE 100M JOOKS .................................................................................................... 7 1.6 KÕIGE KAUEM PÜSINUD MAAILMAREKORDID ....................................................................... 7 1.7 KÕIGE EDUKAMAD SPORTLASED ...................................................................................... 7 1.8 KIIREIMAD NAINE JA MEES ............................................................................................. 7 1.9 MAAILMAREKORDI MUUTUMINE (GRAAFIK) ........................................................................ .. 7 KAUGUSHÜPE ..................................................................................................
Kaugushüpe ja selle ajalugu Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, selle
Põltsamaa Ühisgümnaasium Kaugushüpe Referaat Annika Allik 9d 2009 Sisukord: 1Üldkirjeldus 2Võistluskorraldus 3Ajalugu 4Treening 5Medalivõitjad (alates 1992.a) Kasutatud kirjandus Üldkirjeldus Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kasti, mis on täidetud liiva või kruusaga. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, siis on katse ebaõnnestunud. Hüpe koosneb neljast osast: ·hoojooks ·äratõuge ·lend ·maandumine Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel.
Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katse, parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse pikim hüpe. Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia.
Kaugushüpe,odavise ja pikamaajooks Kristiina Otstavel Kaugushüpe Odavise Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust
Pirita Majandusgümnaasium Naiste seitsmevõistlus Referaat Keity Paemurd 8b 2009 Seitsmevõistluses hakati võistlusi korraldama seitsmekümnendatel. Esimesed Euroopa meistrivõistlused peeti aga alles 1992. aastal Itaalias Genovas. Esimene Euroopa meister oli prantslane Christian Plaziat. Maailmameistrivõistluste kavva võeti see ala 1995. aastal Barcelonas. Esimeseks maailmameistriks krooniti samuti Plaziat. Maailmarekord 6476 punkti on Dan O'Brieni nimel. Seitsmevõistlus on naiste mitmevõistlus kergejõustikus. Kergejõustiku mitmevõistlus on kergejõustiku ala. Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi
Sisukord Sisukord 2 Kaugushüppe ajaloost Eestis 3 Kaugushüppe ajaloost Vana-Kreekas 5 Kaugushüppe rekordid ja taassünd 6 Kasutatud kirjandus 7 Kaugushüppe ajaloost Eestis Eesti kergejõustiku vanust on hakatud lugema tartlaste 1909. aasta suvel peetud võistlusest ning selle kavva kuulus ka kaugushüpe. Kaugushüpe oli kavas ka 1909. aasta septembris peetud tallinlaste kergejõustikuvõistluses. Soomlaste järgi olid välja töötatud ka esimesed võistlusmäärused, mille järgi kaevati kaugushüppes äratõukepaku ette 5 cm sügavune renn, et varvastele soodsamat toetuspinda pakkuda. 1913. aastal püstitas Eduard Hiiop Venemaa rekordi paigalt kaugushüppes 3.02-ga. 1915. aastal augustikuus Moskvas peetud VII ülevenemaalisel eelvõistlusel võitis Eduard Hiiop paigalt kaugushüppe. 1927
Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis on tavaliselt kaetud kummeeritud rajakattega), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Äratõukel ei tohi jääda osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht).
Kaugushüpe Erich Ehte 9c Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad, hüppavad maapinnast pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui astutakse valgele pakule, tõstetakse valge lipp kohtunike poole ja katset ei loeta.
Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlus pargis või metsaradadel. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850. asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist
maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150–190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. 2 Kõrgushüpe Kõrgushüpe on samuti üks kergejõustiku alasid. See kujutab endast üle kõrge lati hüppamist. Kõrgushüpe jaguneb järgmisteks faasideks: hoojooks, äratõuge, õhulend ja maandumine. *Hoojooksul kogub hüppaja kiirust ja valmistub äratõukeks. *Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse ja alustab lati ületamiseks vajalikku
7. Asend “valmis!” - Jooksja võtab optimalse lähteasendi. Puus tõstetakse õlavöötmest kõrgemale. Õlad on kätest veidi eespool. Vaade endiselt alla. Pöid (kand) on tugevalt pakkudele surutud. Eesoleva jala põlveliiges on kõverdatud täisnurga all. Tagumise jala põlveliiges on kõverdatud 120– 140kraadise nurga all. Keharaskus kätel ja esimesel jalal. 8. Madallähe jaotatakse nelja faasi: asend “kohtadele!”, asend “valmis!”, äratõuge (start) ja kiirendus (lähtekiirendus). 2. Teatejooks: 1. Ringteatejooksul kasutatavad erinevad teatevahetuse tehnikad: 1) alt-kaarega: Vastuvõttev jooksja sirutub käe taha reie kõrgusele. Neli sõrme on sirutatult koos suunaga alla, pöial nendest eemal. Teatepulga üleandja paneb teatepulga alt kaarega võtja pihku. Jooksjate vaheline kaugus peab olema 1 m või rohkem.
Teivashüppe hoojooksu lõppfaasis peab sportlane teiba viima vastavasse auku, mille pikkus on seestpoolt mõõdetuna 1 m ja põhja laius eesservast 60 cm ning mis läheb ühtlaselt kitsamaks, olles tagumises püstservas 15 cm. Teivashüppes tõstetakse ületatavat latti vähemalt 5 cm kaupa. Kaugus- ja kolmikhüpped . Kaugushüpe on ala, milles sportlased hüppavad lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüppetulemus on kaugus äratõukepakust lähima maandumisjäljeni. Hüpe koosneb neljast osast : hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Kolmikhüppes nõutakse võistlejailt järjest 3 hüppesammu sooritamist, seejuures tuleb 2 esimest sammu sooritada sama jalaga (tavaliselt sooritatakse need tugevamaga), kolmas samm teise jalaga. HEITED Heitealadel on samuti eel- ja lõppvõistlus.
pargis või metsaradadel. 1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused.1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist
otsustava tähtsusega sportlase kasv, ehkki seda mõjutab ka sportlase kehaasend äratõukel. Väljalennu kiirus ja nurk sõltuvad sportlase tegevusest enne äratõuget ja äratõukel. Teivashüppes mõjutavad lennu kõrgust veel täiendavad faktorid. Neist olulisim on äratõukel teibasse üle kantav energia ning seejärel pärast äratõuget selle energia tagasisaamine teibalt sportlasele. Biomehaanika seisukohalt on kõigis hüpetes kõige otsustavamaks just äratõuge. Äratõuge määrab lennutrajektoori, kuid viimasele võib mõju avaldada ka lati ebaefektiivne ületamine kõrgus- ja teivashüppes ning halb maandumistehnika kaugus- ja kolmikhüppes. 9. Hüpetes on õpetamise järjekord järgmine: 1. hoojooksult äratõuge; 2. õhulennuliigutused; 3. maandumine. 10. Olulised momendid hüpetes: 1. Sammusageduse suurenemine hoojooksu lõpus. 2. Pöia aktiivne mahapanek äratõukel. 3. Hoojala võimas tegevus äratõukel. 4. Puusa-, põlve- ja pöialiigese
Laskumine rinnale- „liblikas“ raskete ja kaugete pallide söötmisel, tugev ülavöö , liikumine lõppeb väljaastest eespool olevalt jalalt, järgneb õhulend, põlvest kõverdatud jalad ja puusast tõstetud, käed ette sirutatud, palli mängitakse sirge käe rusika või käeseljaga, maandutakse kätele, libisetakse käte vahelt rinnale libisetakse edasi Laskumine küljele- kiire hoojooks oluline, pikk väljaastesamm, palli söötmine, tugijalg sirutatakse, maanduda jala välisküljele, veere üle puusa küljele, veere üle sselja või õla kükki, tõus püsti, Palling- kollektiivse mängu ainus element, mida mägija sooritab täiesti üksi. Nimetatakse tehnilist võtet, mille abil viiakse pall mängu. Pallinguviise: kehaasendi järgi võrgu