Täna tunneme neid kahte maja Pühavaimu tänaval Heno ja Steineri majade nime all ning need kuuluvad linna vanemate ja värvikamate arhitektuuri- ja ajaloomälestiste hulka, kantuna ühtlasi ka riikliku kaitse all olevate objektide nimistusse. Üheks ansambliks aga liitis need kaks maja 18. sajandi keskel Hans Diedrich SCHMIDT, kes pani aluse ühele kuulsatest Pärnu kaupmeeste dünastiatest. Schmidt asutas siia 1741 aastal oma kaubakontori. Schmidti järglaste ajal muutis hoonetekompleks mitu korda oma ilmet, seda ehitati ümber, sellele tehti juurde ja pealeehitusi. Kaubamaja 100. aastapäevaks uuendati hooned baroksest klassitsistlikeks, 19. sajandi lõpupoole ühendati kaks maja sammastatud vaheehitusega. Kuni baltisakslaste lahkumiseni 1939. aastal kuulus Pühavaimu 8 maja H.D. Schmidti kaubakontorile. Pärast sõda kolis majja miilitsaosakond, bürgermeistrite ja raehärrade asemel
Eduard Bornhöhe (kodanikunimega Brunberg) sündis 5. veebr 1862 Virumaal Kullaaru mõisas aidamehe pojana. Õppis 1872–1874 Tallinnas W. Kentmanni algkoolis, seejärel kuni 1877 kreiskoolis. Kuni aastani 1893 oli Bornhöhe biograafia kirju nii elu- kui töökohtade poolest. Ta töötas lühemat aega joonestajana maamõõtja juures, kaubakontori õpilasena Peterburis, raudteekontoris Kovnos (Kaunases), koolmeistrina Põltsamaa kihelkonnakoolis ja koduõpetajana Matsalu mõisas jm; teatrikriitikuna saksa ajalehes “Revaler Beobachter”, köster- koolmeistrina Stavrpolis, siirdus Tifilisi, edasi Väike-Aasiasse. Detsembris 1888 sooritas eksternina Tallinna kubermangugümnaasiumis lõpueksamid ja asus 1889 õppima eesti filoloogiat Tartu ülikoolis, katkestas õpingud peagi. Järgnevatel aastatel Bornhöhe rändurielu jätkus
Eduard Bornhöhe Elulugu Ta sündis Virumaal Kullaaru mõisas aidamehe pojana. Aastatel 18721874 õppis ta Tallinnas W. Kentmanni algkoolis ja 18741877 kreiskoolis. Lühikest aega oli ta joonestaja maamõõtjate juures ja Peterburis kaubakontori õpilane. 18781879 töötas ta Kaunases raudteekontoris, seejärel abikoolmeistrina Põltsamaa kihelkonnakoolis ja seejärel Tallinnas saksa ajalehtede kaastöölisena. 1881. aasta sügisel siirdus ta köster-koolmeistriks Stavropoli, sealt edasi Tiflisi (praegu Thbilisi), kust ta tegi reisi Väike-Aasiasse. Naasnud kodumaale, oli Bornhöhe kaks aastat koduõpetaja Matsalu mõisas, seejärel tegeles ta lühemat aega ajalehe Revaler Beobachter'i teatrikriitikuna
• 4. mai kohtumine Paides • 11. mai Kanavere lahing • 14. mai Sõjamäe lahing • 24. juuli ülestõus Saaremaal • 1344 sakslased Saaremaal • 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine Sisesuhted pärast Jüriööd • 1346 Taani müüb oma valdused • 1396 kodusõda, ordu vallutab Tartu • 1397 Danzigi kongress • 1421 maapäev Välissuhted pärast Jüriööd • 1478 Moskva liidab endaga Novgorodi • 1481 Moskva rüüsteretk • 1492 Ivangorod • 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis • 1502 Smolina lahing • 1503 vaherahu Maa läänistamine • Lääniisandad – Saksamaalt – Taanist – eesti päritolu • Linnused – vakusepidu – eramõisad – kirikumõisad • 14. saj mõisnikule kogu võimutäius – rüütelkonnad Talupoegade olukord 13.- 14. saj • keelati väliskaubandus • naturaalandam – kümnis – hinnus • teotöö • kirikukümnis • ehitustöödel osalemine • sõjateenistus
1. Kust on pärit kirjaniku perekonnanimi Kreutzwald? 2. Miks ei lõpetanud Kreutzwald Rakvere kreiskooli? 3. Kreutzwald pidi naasma vanematekoju Ohulepale, kui tuli ilmsiks tema sobimatus tööks kaubakontori õpipoisina. Millist kasu tõi Kreutzwaldile Ohulepale tagasi minek? 4. Millise teosega astus Kreutzwald esmakordselt kirjandusliku avalikkuse ette? 5. Millal ja millises teaduskonnas asus Kreutzwald Tartu Ülikoolis õppima? 6. Millega tegeles Kreutzwald Tartu Ülikooli üliõpilasena suvevaheaegadel? 7. Millisel ametikohal alustas Kreutzwald tööd peale Tartu Ülikooli lõpetamist? 8. Kellele pühendas Kreutzwald oma jutustuse ,,Paar sammukest rändamise teel"? 9
1865. aastal asus ta perekond elama Inju mõisa, mis asus Viru-Jaagupi kihelkonnas. Viis aastat hiljem kolisid nad Tallinnasse. Eduard asus kümneaastaselt õppima Kentmanni Saksa Algkooli, kus ta õpis kolm aastat. Peale seda jätkas ta õppinguid Tallinna Kreiskoolis, mille ta lõpetas 1877. Aastal. Tal oli hea pea ja ta suutis lõpetada kõik koolid suuremate raskusteta. (1) Peale kooli lõpetamist tuli tal rändamiskirg ja ta hakkas kiiresti ameteid vahetama. Rännuaastad algasid 1878a. kaubakontori õpilasena Peterburis, kust Bornhöhe peagi siirdus raudteekontorisse Kovnos (Kaunases). Sel ajal hellitas noormees lootust hakata õppima maalikunsti, milleks tal olid väljapaistvad eeldused. Ometi tuli kunstiõpingute kavatsusest peagi loobuda, kuna Düsseldorfi kunstiakadeemiale esitamiseks tehtud joonistused läksid kaduma. Pärast seda tekkis tal kavatsus astuda Paldiski merekooli ja hakata meremeheks, ent ka see mõte ei teostunud. 1879.a
täisealiseks saamist (sünd 1530) täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid. 1547 lasi Ivan IV end kroonida tsaariks; - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas. Venemaaga ühendati 1552 Kaasani ja 1556 Astrahani tatarlaste khaaniriigid Volga jõe piirkonnas ja laiendati riigi piire kuni Lääne-Siberini; - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud (nt Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis 15. saj lõpul - 1474, vene kaupmeestele 1539 Vana-Liivimaal peale pandud keeld otseselt kaubelda välismaa kaupmeestega jne). - Venemaal puudus merepiir, soovis saada väljapääsu Läänemerele. 2) Rootsi kuningriik: - aastatel 1397 – 1523 kuulus Rootsi Kalmari uniooni (Taani, Norra ja Rootsi personaalunioon, milles domineeris Taani); - pärast Stockholmi veresauna 1523 asus Taani vastase ülestõusu etteotsa
kauplemises. Novgorodis asus hansakontor, mis kandis Peetriõue nimetust, juhtimine koondus ikka enam Tartu ja Tallinna kätte. Tartu oli piiriks Lääne-Euroopa ja kujuneva Vene riigi vahel. Moskva tugevnemine ja Novgorodi hõivamine XV sajandi 70. aastatel andis tugeva vastulöögi hansakaubandusele. 1492. a. lasi Ivan III ehitada Narva vastu, teisele poole jõge Vene kindluse, millele andis oma nime - Ivangorod. Kaks aastat hiljem käskis Ivan III sulgeda Hansa kaubakontori Novgorodis. Järgnes kakskümmend aastat kestnud kaubandussõda, mille järel koondus Venemaa kaubandus Euroopaga peaaegu täielikult Liivimaa hansalinnade kätte, kuid seda ainult lühikeseks ajaks. Kakskümmend viis aastat kestnud kurnav Liivi sõda (1558-1583) laastas Liivimaa ja tõmbas idapoolsele hansakaubandusele lõpliku kriipsu ja kaubateed paiknesid ümber. http://users.khk.ee/~maarja.kask/kaubandus/hansakaubandus_ja_eesti.html Keskaegne tänava võrgustik
Taani, kes hakkas pretendeerima uuesti vahepeal ära müüdud aladele.Poola ja Leedu unioon (e. liit). Venemaa, mis oli kujunenud ümber Moskva suurvürstiriigi ja allutanud enesele Novgorodi ja Pihkva vürstiriigid ning sellega seoses saanud Vana-Liivimaa naabriks. Venemaa eesmärgiks oli jõuda läbi Vana-Liivimaa alade vallutamise Läänemerele. Sõja puhkemisele aitavad kaasa ka kaubanduslikud tülid Venemaa ja Vana-Liivimaa vahel. Näiteks Hansa kaubakontori sulgemine ja Vana-Liivimaa poolsed takistused käsitööliste siirdumisele Venemaale. Liivi sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mille maksmata jätmine viis sõja puhkemiseni 1558. Tähtsamad sündmused Liivisõjas: 1558-22. jaanuar Vene vägi tungib põhjas Alutagusesse ja lõunas Vastseliina kaudu Tartu piiskopkonda, rüüsteretk kestab 3 nädalat. Seejärel kuulutab Ivan Julm välja vaherahu kuni maikuuni, nõudes taas "Tartu maksu" tasumist. 1.aprill venelased alustavad Narva
suutnud seda vallutada. Pihkvalased koos Moskva suurvürsti abivägedega rüüstasid teisel sõja-aastal rängalt Liivimaad, põletades ka Viljandi linna. · 1481 - Vene ja Liivimaa vahel sõlmiti 10-aastane rahu · 1492 - Moskva ehitas Narva jõe idakaldale Ivangorodi linnuse. · 14941535 - Liivi ordumeistriks oli Wolter von Plettenberg, keda on peetud üheks võimekamaks sellel kohal. · 1494 - suurvürst sulges Hansa kaubakontori, Liivimaal kardeti sõda Moskvaga. · 1498 - Liivimaa seisused otsustasid hakata valmistuma ennetavaks sõjaks Vene (Pihkva ja Moskva) vastu. · 1500 - sõlmitakse liit Leeduga. · 15011502 - Liivimaa-Moskva sõda. Liivimaalased tegid kaks retke Pihkvamaale, kuid ei suutnud linna vallutada. Venelaste vasturetk 1501/1502 talvel oli taas ohvriterikas. · 1502, 13. september - toimus Smolino lahing, mille liivimaalased võitsid. Seda on peetud otsustavaks
aastal auhinnaga. (2. http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Bornh%C3%B6he , 3. Eesti kirjanike leksikon, lk 60) Bornhöhe kirjanduslikud huvid avaldusid juba varakult . Juba koolipäevil alustas ta esimeste kirjatöödega, millest tädipoeg A. Mohrfeldi abiga, ka mõningad trükis ilmusid. Kuna Bornhöhel puudusid võimalused õpingute jätkamiseks, tuli tal otsida iseseisvat leivateenistust. Lühikest aega oli ta joonestaja maamõõtjate juures, peale seda siirdus ta 1878. aasta kevadel kaubakontori õpilaseks Peterburgi. Peagi sai Bornhöhe aru, et hingelaadile võõras tegevusala ei paku talle rahuldust ning ta kavatses hakata õppima maalikunsti, milleks olid tal ka väljapaistvad eeldused. Ometi tuli kunstiõpingute kavatsusest peagi loobuda, kuna Düsseldorfi kunstiakadeemiale esitamiseks tehtud joonistused läksid kaduma. Samal ajal 3 ilmusid trükist algaja kirjaniku esimesed katsetööd: seiklusjutt ,,Röövel ja mõisnik" ja
Veronika Redelit, et see võtaks pärast Helene surma Alfonsi enda kasvatada. Olga tühistas oma kihluse ja abiellus aastal 1912 Robert Rebasega. Neile sündis tütar Astrid Rebane (20. august 1915 18. mai 2008). Alfons kutsus Olgat kogu elu kui oma ema ning Astridit kui õde. Alfons läks esimest korda kooli Valgas. Aastal 1920 kolis Robert Rebase perekond Narva, kus ehitas omale maja Jaama tänavale. Robert töötas raudteelasena ja sai mõne aastaga Narva raudtee kaubakontori ülemaks. Alfons ja Astrid asusid õppima Narva Vene Gümnaasiumi, et omandada vene keel. Alfons valdas võõrkeeltest juba läti ja saksa keelt. Narva gümnaasiumis kohtas ta esimest korda oma tulevast naist Agnia Sahharovat (eestistatult Soomets) (30. märts 1907 3. aprill 1980). Juba noorena oli Alfons Rebane kindel, et tahab sõjaväelaseks saada. Teismelisena armastas ta väga omatehtud papist sõduritega sõjamänge mängida. Kui kasuema püüdis talle
Rimbaud karjub välja oma kannatust ja intiimset kogemust. Ta on mõistnud, et ei saa ,,varastada tuld" üksnes enda jaoks. Et lüüasaamine ei oleks lõplik, on tarvis ,,innukat kannatlikkust" (ardente patience). Ent tahe unustada põrgut tähendab inimsuse reetmist. Linna julmas üksinduses luuletaja väsib. Varsti pärast seda loobus ta kirjutamisest ning rändas läbi Euroopa, kuni sai lõpuks relvade salakaubavedajaks ja orjakaupmeheks Aafrikas. 1880 sai Rimbaud'st kaubakontori agent Abessiinias. Ta kauples elevandiluu ja kohviga, hiljem relvadega. Arvatakse, et Rimbaud nakatus Aafrikas süüfilissse. 1891 tekkis tal jalakasvaja ning ta naasis Euroopasse. Jalg amputeeriti. Ta suri Marseille's 10. novembril 1891 luuvähki. Tema elust Pariisis on tehtud mängufilm Total Eclipse (1995) Leonardo DiCaprioga peaosas. 11 Guillaume Apollinaire
Tuletõrjerongi meeskonna ülesanne oli teha profülaktilist tööd ja kustutada kõik tulekahjud, mis tekivad raudteeliinist mitte kaugemal kui 400 meetrit. Türi raudteesõlme tuletõrjekomando oli omataoliste hulgas üks paremaid. Manööverveduri meeskond töötab peamiselt öösiti. Siis koostatakse ronge, sest päeval ei taheta Viljandi tänava ülesõitu koormata. Päevaks jäävad ainult möödapääsmatud manöövrid. Liivarong vedas Kihlist liiva 20 aastat. Kaubakontori personal võtab vastu ja väljastab kauba ning vormistab dokumendid. Ehitusjaoskond remondib ja ehitab, teemeister vastutab teede eest. Tööl on veel pöörmeseadjad, sidemehed, telegrafistid, lukksepad, masinistid, miilits, veduri meeskonnad ja piletikassa. Jaamaülema kõrval juhib tööd jaamakorraldaja, kelle ülesanne on ronge vastu võtta ja ära saata, nende liikumist korraldada. Postiosakond sordib kirju, paigutab postikottidesse ja viib postivagunisse.
konglomeraadist muutuma ühtseks riigiks. Moskva suurvürstid liitsid oma maadega teisi vene vürstiriike, 1480. aastal vabanesid venelased lõplikult 13. sajandil suure osa Venemaast vallutanud tatarlaste-mongolite võimu alt. 1478. aastal vallutas Moskva Novgorodi feodaalvabariigi ja 1510. aastal Eesti alaga vahetult piirneva Pihkva vürstiriigi. 1494. aastal lasi Moskva suurvürst Ivan III sulgeda Hansa kaubakontori Novgorodis. Andes otsustava hoobi Hansa idakaubandusele, tõi suurvürsti korraldus ühtlasi kaasa Eesti linnade, eelkõige Tallinna ja Tartu tähtsuse vähenemise transiitkaubanduses. Samal aastal sai Saksa Ordu Liivimaa haru meistriks Wolter von Plettenberg, kes suutis koondada Vana-Liivimaa jõud edukaks võitluseks edasi tungivate venelaste vastu. 1501. aastal alanud sõda, mida ajalookirjanduses on nimetatud Plettenbergi sõjaks, kulmineerus 1502
Liivimaalased tungisid kahel korral Pihkva alla, kuid ei suutnud seda vallutada. Pihkvalased koos Moskva suurvürsti abivägedega rüüstasid teisel sõja-aastal rängalt Liivimaad, põletades ka Viljandi linna. 1481 Vene ja Liivimaa vahel sõlmiti 10-aastane rahu 1492 Moskva ehitas Narva jõe idakaldale Ivangorodi linnuse. 14941535 Liivi ordumeistriks oli Wolter von Plettenberg, keda on peetud üheks võimekamaks sellel kohal. 1494 suurvürst sulges Hansa kaubakontori, Liivimaal kardeti sõda Moskvaga. 1498 Liivimaa seisused otsustasid hakata valmistuma ennetavaks sõjaks Vene (Pihkva ja Moskva) vastu. 1500 sõlmitakse liit Leeduga. 15011502 Liivimaa-Moskva sõda. Liivimaalased tegid kaks retke Pihkvamaale, kuid ei suutnud linna vallutada. Venelaste vasturetk 1501/1502 talvel oli taas ohvriterikas. 1502, 13. september toimus Smolino lahing, mille liivimaalased võitsid. Seda on peetud otsustavaks pöördeks sõjas, kuid tõenäoliselt
suudmes soola ja kangaga ning jõudes välja Novgorodini. 1300ks oli kauplmine Venemaaga igapävane asi. Kuna Läänemere idakaldalt leidsid saks kaupm eest maa, kus oli vähe linnu, hakkasi nad neid ise rajama piki kaubateed (Nt Riia-esimeste sks kaup saabumisest Väina jõe suudmesse jutustab ,,Liivim vanm riim", mis on pärit 1290ndaist. Linna laseb 1201 ehitada nii p residentsiks kui ka Lüübeki ja Gotlandi kaupmeestele sihtpunktiks). Novgorodi kaubakontori sulgemine 6.nov 1494 ja kaubsõda Venega (1494-1514) Vaimulikd ordud sünd 11.saj, arenesid välja 13.saj. Läänemere kallastel saavutasid vaimuliku võimu ja vara rüütliordud, tsistertslased ja dominiiklased.
Ordumeister Ametnikud Vasalkonnad mõisnike esindajad Linnade esindajad Välissuhted hiljem 1478 Moskva liidab endaga Novgorodi + Laieneb Moskva suurvürstiriik kuni Vana-Liivimaa piirideni 1481 Moskva rüüsteretked Vana-Liivimaale (toimuvad ka vastastikused rüüsteretked) 1492 Ivangorod + Kahelpool jõge vastasseisud 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis + Liivimaa kaupluste huvidele vastuminek, kaupmehed võeti kinni, viidi Moskvasse, kaubad võeti endale 1502 Smolina lahing + 1503 vaherahu algul 6aastaks, mida pikendati pidevalt ketis Liivi sõjani 1558.aastani Hilary Karu 16 D 11 EESTI AJALUGU Maa läänistamine Lääniisandad
1558-1583 Liivi sõda 1583-1627/1645 kolme kuninga võim 1583/1627/1645-1710 Rootsi aeg 1700-1710/1721 Põhjasõda 1710/1721-1917 Vene aeg 1783-1796 asehalduskord Liivi sõda 1558-1583. Põhjused ja ajend Suurriikide võimuvõitlus Läänemere piirkonnas: Taani, Rootsi, Poola-Leedu Venemaa · 1492 Ivangorod · 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis · 1502 Smolino lahing · 1503 vaherahu · 1539 keelati vene kaupmeestel Liivmaal tegutseda · takistati kaupade ja spetsialistide jõudmist Venemaale Liivi sõda 1558-1583. Tulemused 1582 Jam Zapolski vaherahu Lõuna-Eesti Poolale
[179092], kes Toskaana suurhertsogina oli Firenzes läbi viinud mitmeid valgustuslikke reforme. Keisrina oli Leopold II märgatavalt ettevaatlikum, suutes Joseph II reformidest ülesköetud riigi taas stabiliseerida. 11. LÄÄNEMEREMAAD Tugeva keskvõimuga riikide esiletõus kahandas seni Läänemerel domineerinud Hansa liidu mõju. Rahvusriikide ainuhuve kaitsvad majanduspoliitilised meetmed, Novgorodi kaubakontori sulgemine (1494) ning Lübecki kaubandusliku tähtsuse taandumine Põhjamere-äärse Hamburgi ees, samuti konkurentsis allajäämine hollandi kaupmeestele tõi 16. sajandil kaasa Hansa liidu kiire languse. Taani ja Rootsi varauusaja alguses Läänemere regiooni mõjukaimaks riigiks varauusaja hakul oli Taani. Kuningas Hans [14811513] suutis taastada kõikuma löönud Kalmari uniooni ning kindlustada endale nii Norra kui Rootsi kroon
valmistamisega arhitektidele ja ajalehtedele. Jägneb viisteist aastat kestnud vaheldusrikas ja kirev periood Bornhöe elus, millal ta sageli vahetas ameteid ja elukohti (ües hilisemas kirjas mägib ta ise, et kohtunikuamet olevat tal üdse kolmekünes). Nii kogus ta rohkesti mitmesuguseid elulisi täelepanekuid, jämata selle kõval unustusse pidevat enesetäendamist. Sellest ajast päinevad ka kõk Bornhöe täelepandavamad kirjanduslikud saavutused. Ränuaastad algasid 1878. a. kaubakontori õilasena Peterburis, kust Bornhöe peagi siirdus raudtee-kontorisse Kovnos (Kaunases). Sel ajal hellitas noormees lootust hakata õpima maalikunsti, milleks tal 438 olid väjapaistvad eeldused. Ometi tuli kunstiõingute kavatsusest peagi loobuda, kuna Düseldorfi kunstiakadeemiale esitamiseks tehtud joonistused läsid ka-duma. Päast seda tekkis tal kavatsus astuda Paldiski merekooli ja hakata meremeheks, ent ka see mõe ei teostunud. 1879. a
annaabi.ee 
