soojapidavus, tuulutus, vee-eemaldus jne. * Tööstuslikult valmistatavate avatäidete (katuseaknad, kuplid) puhul tuleb järgida valmistaja poolt antud paigaldusjuhiseid. *Siseruumi õhu pääsemist katusealusesse tuulutusruumi tuleb läbiviikude kohal takistada samaväärselt muu osaga. KATUSEUUGID e. VINTSKAPID Katuseuugiks nimetatakse katuseküljele ehitatavat akna või uksega välhaehitist. Vintskapp ei tohik olla liialt suur. Eriti tuleb hoiduda liialt kõrgete uukide ehitamisest. Uugiakende normaalkõrgus on umbes 100cm. Samuti ei tohi uuk asuda liialt räästa lähedal, soovitatav on, et uugiakna ja räästaserva vahelise katuseriba laius oleks vähemalt 100cm. Uugi ehitamine *Uugi sõrestikuks on soovitatav kasutada planke 5x14cm- see on sama materjal, millest tavaliselt tehakse hoone sarikad ja katusekorruse seina sõrestik.
võtmeküsimus nii töö- kui ka eluruumides.Väljavaateta ruumis, kus silmapiiriks on sein, kaotab inimene nii ümbruse- kui ajataju ja tunneb end paratamatult halvasti. Optimaalse elu- või töökeskkonna jaoks vajaliku õhu ja valguse tagavad pööningukorteris katuseaknad. Uukakendele ehk vintskappidele tuleks kindlasti eelistada katuseaknaid. Vintskapi ehitamine on kulukam, aeganõudvam ja jääb hulgaliselt lekkeohtlike kohti. Ka ei ole alust sageli levinud väitel, nagu annaks vintskapp lisaruumi. 4 Ajalugu Eesti esimesed katuseaknad pärinevad tegelikult juba 1850. aastast: sellised olid kasutusel Hiiu- ja Läänemaal ja ka täna võib säilinud eksemplare näha näiteks Uuemõisa katuses ning Pikas Majas Kärdlas. Olgugi tänastest mõnevõrra erinevad malmraami ja ühekordse klaasiga oli ettevõtmise mõte sama, mis tänapäeval. Kaasaegsed katuseaknad tõi paarkümmend aastat tagasi Eestisse VELUX ja siin on
võtmeküsimus nii töö- kui ka eluruumides.Väljavaateta ruumis, kus silmapiiriks on sein, kaotab inimene nii ümbruse- kui ajataju ja tunneb end paratamatult halvasti. Optimaalse elu- või töökeskkonna jaoks vajaliku õhu ja valguse tagavad pööningukorteris katuseaknad. Uukakendele ehk vintskappidele tuleks kindlasti eelistada katuseaknaid. Vintskapi ehitamine on kulukam, aeganõudvam ja jääb hulgaliselt lekkeohtlike kohti. Ka ei ole alust sageli levinud väitel, nagu annaks vintskapp lisaruumi. 4 Ajalugu Eesti esimesed katuseaknad pärinevad tegelikult juba 1850. aastast: sellised olid kasutusel Hiiu- ja Läänemaal ja ka täna võib säilinud eksemplare näha näiteks Uuemõisa katuses ning Pikas Majas Kärdlas. Olgugi tänastest mõnevõrra erinevad malmraami ja ühekordse klaasiga oli ettevõtmise mõte sama, mis tänapäeval. Kaasaegsed katuseaknad tõi paarkümmend aastat tagasi Eestisse VELUX ja siin on
annaabi.ee 
