erinevusi. Punane ristik Punane ristik (Trifolium pratense) on püstiste või tõusvate 20-70 cm pikkuste vartega puhmikuline niidutüübiline liblikõieline heintaim. Sammasjuur hargneb mullapinna lähedal ja juureharud tungivad kuni 1,5 m sügavuseni. Eestis kasvatatakse kahte tüüpi punast ristikut: hilist ja varast. Punane ristik on lühikese kasutuskestusega (3-4 aastat). Läbilöövus segudes esimesel kasutusaastal on tugev. Talub hästi kattevilja. Põldheinas ja lühiajalisel niidul on punane ristik hea saagivõimega, karjatamisel vähe vastupidav. Punane ristik on hästi söödav ja kõrge toiteväärtusega. Punase ristiku saagi kvaliteet ei lange saagikoristuse hilinemisel nii kiiresti kui teistel liblikõielistel heintaimedel. Parim koristusaeg on peale esimese õie puhkemist kuni 20% õitsemiseni. Iseloomulik tunnus punase ristiku lehel on valge V-kujuline märgis, mis taime närbudes kaob. Leht
taliteraviljade kasvatamise seisukohalt. Erinevalt teistest väetistest, mõjutavad ka sügavamaid mullakihte. 100-150kg N'i sidumine 1ha kohta liblikõielistel. Põhjendatud loomafarmidest kaugel jäävatel põldudel või teraviljatalude puhul. · Kasvatatakse iseseisva kultuurina. Liblikõielised külvatakse kevadel, saaki ei koristata ja sügisel küntakse sisse. · Järelkultuurina. Näiteks kartuli järel valge sinep. · Külv kattevilja alla. Järgmine aasta on kasvujõus, sügisel küntakse sisse. · Niitehaljasväetis. Ebaotstarbekas. Niidetakse, kogutakse, laotatakse teisele põllule ja küntakse sisse. · Kombineeritud. Esimene niide söödaks, ädal küntakse mulda. 31. Põhu kasutamine väetisena läbi lauda käinuna. Peab olema hekseldatud. Peale koristamsit võimalikult kiiresti segada mullaga, ~1 kuu pärast künda. Väga C rikas ja N vaene. Ühe tonni
Kõige parem taliteraviljade kasvatamise seisukohalt. Erinevalt teistest väetistest, mõjutavad ka sügavamaid mullakihte. 100-150kg N'i sidumine 1ha kohta liblikõielistel. Põhjendatud loomafarmidest kaugel jäävatel põldudel või teraviljatalude puhul. · Kasvatatakse iseseisva kultuurina. Liblikõielised külvatakse kevadel, saaki ei koristata ja sügisel küntakse sisse. · Järelkultuurina. Näiteks kartuli järel valge sinep. · Külv kattevilja alla. Järgmine aasta on kasvujõus, sügisel küntakse sisse. · Niitehaljasväetis. Ebaotstarbekas. Niidetakse, kogutakse, laotatakse teisele põllule ja küntakse sisse. · Kombineeritud. Esimene niide söödaks, ädal küntakse mulda. 31. Põhu kasutamine väetisena läbi lauda käinuna. Peab olema hekseldatud. Peale koristamsit võimalikult kiiresti segada mullaga, ~1 kuu pärast künda. Väga C rikas ja N vaene. Ühe tonni põhu kohta 5-6kg N'i,
· Muld ei tohi olla välja kurnatud eelkultuuri poolt · Monokultuurina kasvatamisel on saagid madalad mullaväsimuse tõttu · Ristiku-timuti segud on hea eelvili tali- ja suviteraviljadele · Ristik kui eelkultuur mõjub hästi esimesele järgnevale kultuurile · Lutserni või lutsernirohke segu mõju kestab 2-3 aastat Mullaharimine ja külvieelne väetamine · Heintaimede külvil peab mullapind olema hästi tasandatud · Mullaharimine peab vastama nii kattevilja kui ka põldheina agrotehnilistele nõuetele · Katteviljale on vaja anda täiskogus või 2...3 korda suurem kogus PK väetisi · Külvieelselt antakse ka lämmastikväetisi, mis viiakse 5- 7 cm sügavusele mulda · Happelistel muldadel on külvieelne mullaharimine viimane võimlus lupjamiseks, kui seda ei ole tehtud eelkultuurile · Kevadisel lubiväetiste andmisel segatakse nad mulla pindmise kihiga · See on eriti soodne heintaimede seemnete idanemiseks ja varajaseks arenguks
Tugevakasvulised liblikõielised 1ha-30t haljasmassi. Kõige parem taliteraviljade kasvatamise seisukohalt. Erinevalt teistest väetistest, mõjutavad ka sügavamaid mullakihte. 100-150kg N’i sidumine 1ha kohta liblikõielistel. Põhjendatud loomafarmidest kaugel jäävatel põldudel või teraviljatalude puhul. *Kasvatatakse iseseisva kultuurina. Liblikõielised külvatakse kevadel, saaki ei koristata ja sügisel küntakse sisse. *Järelkultuurina. Näiteks kartuli järel valge sinep. *Külv kattevilja alla. Järgmine aasta on kasvujõus, sügisel küntakse sisse. *Niitehaljasväetis. Ebaotstarbekas. Niidetakse, kogutakse, laotatakse teisele põllule ja küntakse sisse. *Kombineeritud. Esimene niide söödaks, ädal küntakse mulda. 31. põhu kasutamine väetisena. läbi lauda käinuna. Peab olema hekseldatud. Peale koristamsit võimalikult kiiresti segada mullaga, ~1 kuu pärast künda. Väga C rikas ja N vaene. Ühe tonni põhu kohta 5- 6kg N’i, 1ha-100kg salpeetrit
määramine kirsanovi meetodil; Mulla ammooniumlämmastiku määramine Nessleri reaktiivi abil ; Mulla nitraatlämmastiku määramine kolorimeetriliselt fenooldisulfoonhappe abil) ; Taimede analüüsi meetodid ( üld; raku ja koemahla analüüs) 28. Keskkonnakaitse nõuded sõnniku kasutamisel- 29. Bakterväetised ja nende kasutamine-tüüpilised kaudsed väetised.Kasutatakse vahetult ennem külvi niisutatakse seemneid, lisatakse preparaat ja segatakse; preparaat segatakse külvi puhtimata kattevilja seemnetega; lahustatakse vees, lahjendatakse 200-400 l veega ja pritsitakse hoolikalt ennem puhastatud pritsiga. 30. Haljasväetiste kasutamine-Põllukultuuride haljasmass, mis mullaviljakuse tõstmise eesmärgiga mulda küntakse. (iseseisva kultuurina, kasvatamine järelkultuur (valge sinep), kattevilja alla (mesikas, paljuleheline lupiin), niite-haljasmass, kombineeritud kasutamine, ädal sisse. 31
Koguste arvutamine P = P2O5 x 0,44 P2O5 = P x 2,3 K = K2O x 0,83 K2O = K x 1,2 Näide: · Viljapuudele on vaja anda 10 g/m2 P2O5 · Väetamiseks kas. superfosfaati - 20% toimeainet, siis m2-le on vaja (10:20)*100=50 g · Väetatava puu võraalune pind on 12 m2, siis väetise kogus on 50*12= 600g 52. Vedelväetiste kasutamine kasvuaegselt Viia mulda koos põhuga 53. Haljasväetised (põhikultuurina, eel- , järel- või vahekultuurina, külvamine kattevilja alla, niite-haljasväetis, ädalhaljasväetis) Põhikultuurina Külvamine katteviljata varakevadel või sügisel,kasvavad terve vegetatsioonperioodi Eel-, järel- või vahekultuurina Vegetatsioonperioodil kasvatataksel lisaks haljasväetisele saaki andvat põhikultuuri Kas siis põhikultuuri eel järel või vahel Külvamine kattevilja alla Mitmeaastased liblikõielised(valge mesikas,punane ristik) külvatakse kattevilja alla,nende kasv jätkub pärast kattevilja koristust
Ülekaalus on alati punaneristik, sest siin on parasvöötme mullad. Ristiku ja kõrreliste puhul on ökonoomseks kasutamiseks kahe aastane kasutamine, siis jääb rohukamarasse veel küllaltki ristikuid ja mis tagavad mullaviljakuse tõusu. Püsivalt võib kasutada ka ... siin peab olema püsivam liblikõieline taim. Kui kasvatada tetrapoidseid taimi siis võiks lisada 80 100 kg lämmastikku lisada. Heinasaak põldheinal on tavaliselt 4-6 tonni hektaril. Põldheina võib külvata kattevilja alla, kuna ta on lühiajaline kultuur (kattevili oder). Pikaajalisi ei tohiks rajada kattevilja alla. Külvid tuleks teha võimalikult vara, siis saab taimiku vabastada kattevilja alt varem. Otstarbekas on kattevili koristada haljassöödaks, siloks või viliseks tervik koristusena, (viliseks koristatakse vili siis, kui terad on piimvaha küpsusespe, meenutab silo kuid on teradega), tulemuseks saadud sööt on hästi tervislik. Kattevilja teraks kasvatamisel koristada taimik 15-20
10. Ja kasutatav kogus ei tohiks ületada taimedele vajalikku koguseid. 1-aastased taimed saavad kuni 70% vedelsõnnikut või virtsa olenevalt N-st. 29. Bakterväetised ja nende kasutamine Tüüpilised kaudsed väetised ei ole taimetoiteelementide allikaks, kuid parandavad taimede toitumistingimusi. Bakterväetiste kasutamine · Vahetult enne külvi niisutatakse seemneid, lisatakse preparaat ja segatakse hoolikalt. · Preparaat segatakse enne külvi puhtimata kattevilja seemnega. · Preparaat lahustatakse väheses vees, lahjendatakse 200...400 l veega ja pritsitakse hoolikalt puhastatud pritsiga enne kultiveerimist. 30. Haljasväetise kasutamine Põllukultuuride haljasmass, mis mullaviljakuse tõstmise eesmärgil mulda küntakse. Haljasväetiste kasutusvõimalused · Iseseisva kultuurina · Kasvatamine järelkultuurina valge sinep · Külv kattevilja alla valge mesikas, paljuleheline lupiin · Niite-haljasväetis
Tänapäeval on kanduraineks mineraalne perliit, mis erinevalt turbast tagab toote maksimaalse puhtuse ja mõjub lisaks ka mikroväetisena. Mügarbakteri preparaatide toime on spetsiifiline ja seepärast on igale liblikõielise perekonnale olemas oma kindel mügarbakteri liik – Trifoperliin jne. Bakterväetiste kasutamine • Vahetult enne külvi niisutatakse seemneid, lisatakse preparaat ja segatakse hoolikalt. •Preparaat segatakse enne külvi puhtimata kattevilja seemnega. • Preparaat lahustatakse väheses vees, lahjendatakse 200…400 l veega ja pritsitakse hoolik- Haljasväetiste kasutamine- iseisva kultuurina • Kasvatamine järelkultuurina – valge sinep •Külv kattevilja alla – valge mesikas, paljuleheline lupiin • Niite-haljasväetis •Kombineeritud kasutamine – sisse küntakse ädal. 31. Põhu kasutamine väetisena Peenestatud põhk tuleb võimalikult kiiresti segada mullaga ning 3… 4 nädalat hiljem sügiskünniga mulda viia
Haljasväetiskultuuride kasvatamis- & kasutamisviisid: 1) Iseseisva põllukultuurina sobivad ühe- või kaheaastalised liblikõielised. Need külvatakse kevadel, kasvavad põllul kogu oma vegetatsiooniperioodi ja küntakse taliviljade väetamiseks mulda sügisel. 2) Järelkultuurina pärast varase saagi koristust külvatakse kiirekasvulisi kultuure, nt. vikk, valge sinep, lupiin, mis sügiskünniga mulda viiakse. 3) Külv kattevilja alla. Mitmeaastased aeglase kasvuga liblikõielised küntakse kattevilja alla. Nende kasv jätkub pärast kattevilja koristamist. Mulda küntakse alles järgmise aasta suve lõpus või hilissügisel. 4) Niite-haljasväetis. Sel juhul kasvatatakse haljasväetiskultuure väljaspool külvikorda. Haljasmass niidetakse ja veetakse väetatavale põllule, kus see sisse küntakse. 5) Ädal-haljasväetis universaalne kasutus; esimene saak koristatakse
Haljasväetiskultuurid (eriti liblikõielised) kobestavad oma tugeva juurestikuga sügavamaid mullahorisonte ja transpordivad alumistest mullahorisontidest toitaineid ülemistesse. Liblikõielised kultuurid seovad õhulämmastikku (100…150 kg/ha), mistõttu paraneb järelkultuuride lämmastikutoitumine. Haljasväetiste kasutusvõimalused • Iseseisva kultuurina • Kasvatamine järelkultuurina – valge sinep • Külv kattevilja alla – valge mesikas, paljuleheline lupiin • Niite-haljasväetis • Kombineeritud kasutamine – sisse küntakse ädal. Bakterväetised Tüüpilised kaudsed väetised – ei ole taimetoiteelementide allikaks, kuid parandavad taimede toitumistingimusi. Õhulämmastikku siduvad mügarbakterid – Rhizobium sp., Azotobacter sp. Esimesed preparaadid olid nitragiinid ja risotorfiinid, millledes kandurainena kasutati huumusrikast mulda või madalsooturvast
5) kahjustuskindalamad kultuurid enne kahjustusõrnemaid - külvikord sisaldab toitainete kogunemise ja tarbimise faasi. 42. Põldheina rajamine (katteviljata, katteviljaga) ja kasutamine külvikorras. Katteviljaga külv: - allakülv-teravilja alla külvatud heintaimed (kõrrelised, pun, ristik, lutsern, mesikas) - Kattevili- teravili, mille alla on külvatud heintaimed nt varajane oder, talinisu - külv kattevilja alla a) nende kasv jätkub pärast kattevilja koristamist ja kasvanud ädal küntakse sügisel hilja või kevadel mulda; b) teisel kasvuaastal esimene saak koristatakse suvel loomasöödaks ja ädal küntakse talivilja eelselt või sügisel (suviviljade eelselt) mulda. 43. Kesad, kesade liigid. Külvikorraväli, millega valmistatakse ette taliteravilja kasvatamist. Jaotus: Kultuurideta- eelkultuuri ei kasvatata. Mustkesa juhul kui põld on umbrohtunud. Aga see on neg mõjuga, sest huumus väheneb 2-3 t
tagab suurema saagi võrreldes varajasemaga. Pikkade varte puuduseks on, et nad lamanduvad kergemini lopsaka kasvu korral ning nende söödaväärtus alaneb just alumiste lehtede varisemise ja mädanemise tõttu. See omakorda raskendab mehhaniseeritud koristamist. (Parol, Keres, 2014) Varajased sordid õitsevad juuni keskpaigast juuli esimese dekaani lõpuni ning valmivad augusti esimesel poolel. Varajastel sortidel on kiire kasv. Katteviljata külvi ja kattevilja alla külvamise korral hakkavad nad esimesel aastal moodustama varsi ja õisi. Sellest tulenevalt võib varajane sort anda saaki juba esimesel aastal 10t haljasmassi. Varajaste sortid on ka tavaliselt põuakindlamad kui hilised, sest nad hakkavad juba kevadel kiiremini areneva ja kasutavad rohkem ära kevadist mullavett. (Parol, Keres, 2014) Eestis aretatud sordid on ,,Jõgeva 205", ,,Jõgeva 433", ,,Ilte" ja ,,Varte" (Parol, A., Keres, I. 2014)
Orgaanilise aine mineraliseerumisel vabaneb lämmastikku seda rohkem, mida suurem on taimiku lämmastikusisaldus. Noorest taimikumassist vabaneb lämmastik kiiremini, kui vananenud puitunud materjalist. 32. C:N suhe põhu lagunemise mõjutajana, reguleerimise võimalused. Osa lagunevast taimemassi lämmastikust seotakse ajutiselt mullamikroorganismide poolt. 33. Haljasväetised (põhikultuurina, eel- , järel- või vahekultuurina, külvamine kattevilja alla, niite-haljasväetis, ädalhaljasväetis). P ja K reserve mullas saab rohkem ära kasutada haljasväetiskultuuridega, millel on sügavale ulatavad juured nagu näit. lutsern. Kuid see aeglustab mullavarude vaesustumist, aga ei väldi seda. 34. Umbrohud, umbrohtude kahjulikkus. Umbrohtude all mõistetakse kõiki neid taimi, mida inimene ei kultiveeri, kuid mis on kohanenud kultuurtaimede kasvutingimustega, kasvavad nendega koos ja vähendavad saaki.
Orgaanilise aine mineraliseerumisel vabaneb lämmastikku seda rohkem, mida suurem on taimiku lämmastikusisaldus. Noorest taimikumassist vabaneb lämmastik kiiremini, kui vananenud puitunud materjalist. 32. C:N suhe põhu lagunemise mõjutajana, reguleerimise võimalused. Osa lagunevast taimemassi lämmastikust seotakse ajutiselt mullamikroorganismide poolt. 33. Haljasväetised (põhikultuurina, eel- , järel- või vahekultuurina, külvamine kattevilja alla, niite-haljasväetis, ädalhaljasväetis). P ja K reserve mullas saab rohkem ära kasutada haljasväetiskultuuridega, millel on sügavale ulatavad juured nagu näit. lutsern. Kuid see aeglustab mullavarude vaesustumist, aga ei väldi seda. 34. Umbrohud, umbrohtude kahjulikkus. Umbrohtude all mõistetakse kõiki neid taimi, mida inimene ei kultiveeri, kuid mis on kohanenud kultuurtaimede kasvutingimustega, kasvavad nendega koos ja vähendavad saaki.
Vahetult enne külvi tuleb rohumaa rullida ja sellega ei tasu koonerdada. Mulla tihedus peks olema 1,5g/cm3. Külviviisid võivad olla kas katteviljaga või mitte. Kateviljaga külvi tehakse siis kui on vaja toota söödateravilja sel juhul on sobivaim kattevili varane oder, mille külvinorm ha kohta ei tohiks olla suurem kui 150kg/ha kohta. See vähendatud külvinorm on selleks, et odra taimed ei takistaks alla külvatud heintaimede kasvu. Kattevilja ei tohi kasutada nende heintaimede puhul mis on aeglase alg-arenguga, nt valgeristik, aasnurmikas, ohtetuluste, päide-roog. Kattevilja ei tohi kasutada ka erodeeritud ja turvasmuldadel. Et nnendelt maadelt 1 aastal saaki saada on otstarbekas kasutada koos kattetaimedega 1-raiheina seemet 11-25 kg. Heinaseemned on erineva suurusega ja seetõttu seemnete külvisügavus peaks olema peeneseemnelistel liikidel nagu nurmikad valgeristik, timut, 0,5 1,5 cm sügavusel.
vatsas tekitab probleeme söötmisel, segukülvide toorproteiinisisaldus on üldjuhul optimaalse lähedal. Liblikõieliste sileerimise fermentatsioon ja lämmastiku reostus söötmisel saastab keskkonda, segukülvidega saame leevendada ka seda kitsaskohta. Punase ristiku ja kõrreliste segud Segusse võetavate kõrreliste valikul tuleb arvestada liigi arengukiiruse ning kestusega ja selle mõjuga toiteväärtusele. Punane ristik talub kattevilja hästi, kuid kõrgemal agrofoonil suurte teraviljasaakide korral on allakülvid sageli ebaõnnestunud. Tuginedes eeltoodule on kasutusel punase ristiku katteviljata külvid, kus külviaasta saak kasutatakse loomasöödaks. Otstarbekas on sellisel juhul kasvatada varase punase ristiku sorte. Varane punane ristik areneb suvetüübiliselt ja annab juba külviaastal õitsvaid varsi. Katteviljata külvides hakkab punane ristik kuu aega pärast tärkamist võrsuma ja niites esimest korda
aasnurmikas D: Soomullal ei kasva: lutsernid, punane aruhein, karjamaa raihein, kerahein,. tugev vastupanu Keskmine vastupanu Nõrk vastupanu Kerahein, timut Aas rebasesaba, lutsern Punane aruhein, valge ristik punane ristik, aasnurmikas, roosa ristik valge ristik, humallutsern päideroog ohetu püsikluste Heintaimede kattevilja talluvus Hästi Rahuldav ei talu Ristik( v.a valge), Hübriidlutsern, Valge ristik, ohetu timut, harilik nõiahein luste, päideroog arilik aruhein kerahein aasnurmikas, punane aruhein,
annaabi.ee 
