Referaat kirjeldab kuuse kasvu ja eluiga, paljunemisiviisi ja kasvukeskkonda ning sisaldab katset. Katses uuriti, kas ühe puuvõra okstes on okkad erineva suurusega või mitte
Üliõpilase ees- ja perekonnanimi Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 04.10.09 Töö eesmärk: Molaarmassi krüoskoopiline määramine Töö vahendid: Krüostaat Töö teoreetilised alused: Aine molaarmassi leidmiseks mõõdetakse lahusti ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult´e 2 seadust kasutades lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Töö käik: Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid Beckmanni termomeetri abil. Tabel 1. Katseandmed: Kasutatud lahusti: VESI (20%-line vesilahus) Lahusti krüoskoopiline konstant: Kk = 1,86 Lahusti külmumistemperatuur: T0 = -0,35+273=272,65 K Lahuse külmumistemperatuur: T = -12,89+273=260,11 K Lahuse külmumistemperatuuri langus: T=272,65-260,11=12,54 K Lahustatud aine hulk: g = 20 grammi Lahusti hulk: G = 80 grammi
Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, läbimõõt 10-10m. Aatomi tuuma suurus 10-15 m. Aatomituum koosneb nukleonidest – positiivse laenguga prootonitest ja laenguta neutronitest. Thomsoni aatomimudel: aatomit kujutati positiivselt laetud kerana, millesse olid pikitud elektronid. Rutherfordi planetaarse aatomimudeli järgi on aatomil tuum ja selle ümber liiguvad elektronid. Katses uuriti alfaosakeste hajumist, nende läbi minekut õhukesest metalllehest. Kõige olulisem tulemus: sündis uus nn planetaarne aatomimudel, mille järgi aatomil on olemas tuum ja tuuma ümber liiguvad elektronid. Bohri 3 postulaati: 1)statsionaalsete olekute postulaat – aatom võib viibida ainult kindlate energiatega olekutes. 2)lubatud orbiitide postulaat – lektronid võivad aatomis asetseda ainult kindlatel orbiitidel
nahk väga kortsus, nahk läheb nahk rohkem kortsulisem, nahk kergelt katki tugev 15. Värvus pruun, hallitusplekid, väga Tugev lõhn, pruunikad laigud, tugev lõhn, nahk läheb kergelt värvus tumekollane, nahk katki kortsuline, märgatavalt väiksem 10 KOKKUVÕTE Õunad, mida kasutasin oma katses, tõestasid, et mu hüpotees vastab tõele. Toatemperatuuril olev õun läheb kergemini halvaks, kuna hapnik mõjutab soojal temperatuuril õunu rohkem. Jaheda temperatuuriga ei lähe õun nii kergelt halvaks ja säilib palju kauem. Seega, kui kodus on õunu, siis tuleb arvestada, et kaua need toatemperatuuril ei säili ja need tuleks kohe ära kasutada. Või kui tõesti on õunu, millele ei leia kohe kasutust, siis võiks panna need külmemasse kohta, et need seal paremini säiliks.
Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB Mikk 185655LAAB Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 31.10.2018 esitatud: arvestatud: 28.11.2018 Laboratoorne töö IX Koordinatiivühendid Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli kompleksühendite reaktsioonide uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. Töö käigus tuli katses 1 ~2 mL 0,2M NaCl lahusele lisada 1 tilk 0,1M AgNO3 lahust. Loksutada. Tekkivale hõbekloriidi sademele lisada 2M ammoniaakhüdraati. Kemikaalide lisamisel tekkis kõigepealt hõbekloriidi sade, NH3*H2O lisamisel ja lahuse loksutamisel sade kadus. Tekkinud kompleksiooni nimetus on diammiinhõbekloriid. 𝑁𝑎𝐶𝑙 + 𝐴𝑔𝑁𝑂3 ⟶ 𝑁𝑎𝑁𝑂3 + 𝐴𝑔𝐶𝑙 ↓ 𝐴𝑔𝐶𝑙 + 𝑁𝐻3 ∗ 𝐻2 𝑂 → [𝐴𝑔(𝑁𝐻3 )2 ]𝐶𝑙
LAAB Mikk 185655LAAB Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 28.11.2018 esitatud: arvestatud: 05.12.2018 Laboratoorne töö XI Redoksreaktsioonid Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli redoksreaktsioonide uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioonmolekulaarsel kujul. Töö käigus tuli läbi viia kümme katset. Esimeses katses tuli valada ühte katseklaasi ~0,5 mL KBr ja teise samapalju KI lahust. Seejärel tekitada lahuste pinnale jälgitav (~2 mm) tolueeni kiht ning lisada tõmbe all tilkhaaval kloorivett. Loksutada intensiivselt. Jälgida värvust peale loksutamist uuesti pinnale kogunevas tolueenikihis. KBr oli tolueeni juures kollane, KI tolueeni juures roosa ja allpool kollane. 2𝐾𝐵𝑟 + 𝐶𝑙2 → 2𝐾𝐶𝑙 + 𝐵𝑟2
......................................................... 3 Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele................................3 Katse 2. Aine kontsentratsiooni ja iseloomu mõju reaktsiooni kiirusele.............3 Katse 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele............................................4 ENESEANALÜÜS.........................................................................5 KATSED Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele Esimeses katses ma kasutasin nelja kaitseklaasi, 30% äädikhapet, 36% soolhapet, tsingipulbrit ja tsingitükke. Selles katses pidin panema reageerima soolhappe ja tsingipulbri, äädikhappe ja tsingitüki, soolhappe ja tsingitüki ning äädikhappe ja tsingipulbri. Minu uurimisküsimus on, kas soolhape ja äädikhape reageerivad samamoodi samade ainetega. Minu hüpotees on, et soolhappe ja tsingipulbri ning äädikhappe ja tsingipulbri reaktsioon on kiire
......................................................... 3 Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele................................3 Katse 2. Aine kontsentratsiooni ja iseloomu mõju reaktsiooni kiirusele.............3 Katse 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele............................................4 ENESEANALÜÜS.........................................................................5 KATSED Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele Esimeses katses pidin kasutama nelja kaitseklaasi, 30% äädikhapet, 36% soolhapet, tsingipulbrit ja tsingitükke. Selles katses pidin panema reageerima soolhappe ja tsingipulbri, äädikhappe ja tsingitüki, soolhappe ja tsingitüki ning äädikhappe ja tsingipulbri. Minu uurimisküsimus on, kas soolhape ja äädikhape reageerivad samamoodi samade ainetega. Minu hüpotees on, et soolhappe ja tsingipulbri ning äädikhappe ja tsingipulbri reaktsioon on kiire
LAAB2018 Mikk 185655LAAB Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 17.10.2018 esitatud: arvestatud: 28.11.2018 Laboratoorne töö VII Elektrolüütiline dissotsiatsioon Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine ja reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. Katses 1 tuli kolme katseklaasi valada ~ 5 mL dest vett ja lisada igasse 2-3 tilka indikaatorit, vastavalt esimesse metüülpunast, teise broomtümoolsinist, kolmandasse fenoolftaleiini. Indikaatorite värvus vee keskkonnas olid vastavalt oranž, kollane ja värvitu. Seejärel tuli lisada esimesse katseklaasi 1mL 2M CH3COOH, teise 1 mL 2M HCl lahust, kolmandasse 1mL 2M NaOH lahust. Indikaatorite värvused ja pH vahemik olid vastavalt punane, pH 4,0; kollane, pH 1,0; roosakas, pH 10,0
Vanus katse 1 katse 2 17 0:00:05 0:00:05 19 0:00:37 0:00:05 25 0:00:26 0:00:04 34 0:01:24 0:00:07 42 0:02:33 0:00:11 Nagu tabelistki on näha, siis võrreldes esimese katsega, muutus otsitava ülesleidmise aeg palju väiksemaks. 17-aastane katses osaleja oli ainuke, kes oli teadlik kuidas otsida pildi kohta informatsiooni kõige efektiivsemalt. 19-aastane oskas samuti, aga natuke raskemat teed pidi, ehk ta oskas minna leheküljele images.google.com ja sinna pildi URLi sisestada. Kolm kõige vanemat katsealust asusid esimese asjana kohe pilti uurima, et mis margi autoga on tegu ja seda automarki guugeldama. Lõpuks nad kõik leidsid ka vastuse, aga see võttis märgatavalt palju rohkem aega.
objekt (isolaator). 3. Katsetatud isolaatorite joonised Joonis 2. Liini rippisolaator. Lahendustee märgitud paksu joonega. Mõõdetud lahendustee 21cm. 3 Joonis 3. Läbiviikisolaator . Mõõdetud lahendustee katses kastuatud isolaatori puhul 15cm. toimus kõige otsematteed pidi elektroodide vahel. Joonis 4. Tõir- ehk tugiisolaator . Mõõdetud lahendustee : 1) tõirisolaator 15cm ja 2) tugiisolaator 11cm 4. Mõõtetulemused Tabel 1. Katsetulemused koos parandusteguritega. Pinge Õhu Õhuniiskust
4 3 TÖÖ KÄIK Kontrollida, et katse alguses oleksid olemas kõik vajalikud töövahendid ning need on ühendatud omavahel nii nagu näidatud joonistel 1 ja 2. Sellele järgnevalt tuleb sisse lülitada gaasianalüsaator ning valida kütuse liigiks maagaas. Seejärel avada gaasikraan, süüdata gaas ning valida õige suurusega leek. Katses nr. 1 kasutati väiksemat leeki, katse nr 2 suurendati leeki. Katses nr 1 reguleeriti gaasileek nii suureks, et CO sisaldus gaasis vastas 64 ppm-ile. Teises katses suurendati gaasileeki üleliia palju (CO sisaldus oli rohkem kui 5000 ppm-i) ning tuli oodata seadme puhastumist. Seejärel tehti katse uuesti, kui CO sisaldus oli 741 ppm-i. Selle katse korral kasutati HOLD nuppu, et lugeda välja O2 sisaldus. CO2 sisaldus tuli määrata arvutuslikult (eeldusel, et CO2 sisaldus on 0.03%), sest selle katse korral seade seda ei kuvanud.
Raskuskiirendus leitud pöördpendliga kasutades valemit : g=9,279 m/s2. ( ) Raskuskiirendus leitud pöördpendliga kasutades valemit : g=10,29±0,12 m/s2. TÖÖ JÄRELDUS Normaalne raskuskiirendus on 9,8065 m/s2 (Tallinnas (TTÜ): 9,818 m/s2). Kõige ligemale jõudsin sellele katses füüsikalise pendliga. Tulemus erineb reaalsest suhteliselt palju katses matemaatilise pendliga. Siin võib olla viga selles, et katses kasutatud pendel vaid imiteerib matemaatilist pendlit. Samuti võis viga tekkida sellest, et võib-olla ei suutnud ma täielikult ära hoida pendli pöördliikumist. Eriti palju erineb g väärtus tegelikkusest katses pöördpendliga kasutades arvutamiseks (1) valemit. Siin võib asi olla selles, et pöördpendli definitsioon eeldab, et T1 ja T2 on võrdsed
Minu katse hõlmab taime veeimamiskiiruse mõõtmist.Selle katse abil saab hõlpsasti tõestada, et vesi tõepoolest taime lehtedest aurub ning sõltuvalt taime lehtede arvust saab isegi välja uurida, kui palju vett imab teatud hulk taime lehti mingi kindla aja jooksul. Uurimisküsimus: Kas vee aurumine lehtedest mõjutab vee hulka anumas, kuhu antud taime oks ehk elupuu oks on asetatud ning kui nii, siis kuidas sõltub imatud vee hulk antud taime oksa lehtede arvust? Sõltuv tegur antud katses on imatud vee hulk. Sõltumatu tegur antud katses on taime lehtede arv. Kordajad antud katses on ühe, kahe, kolme ja nelja lehega elupuu oksad. Hüpotees: Rohkemate lehtedega elupuu oks imab rohkem vett sama aja jooksul kui vähema arvu lehtedega elupuu oks. Katsevahendid: Neli veega täidetud anumat (antud juhul 0,5 liitrise mahuga Saarema vee plastpudelid, mille korkides on kaks auku: üks taimele, teine kõrrele), viis elupuu oksa, erinevate lehtede arvuga, viis painutatud joogikõrt
BoBo- nuku eksperiment Johanna Ebber LIIK JA MEETOD • Uurimuse liik on eksperimentaalne. • Uurimismeetodiks on samuti eksperimentaalne. MIDA UURITAKSE? • Kas ja kuidas mõjutab laste käitumist Bobo- nuku suhtes agressiivselt või mitteagressiivselt käituva täiskasvanu jälgimine VALIM • Esimese Bobo- nuku eksperimendi viis Bandura koos kolleegidega läbi 1961. aastal. • Kõige noorem katses osalenu oli 37 kuud vana ja vanim 69 kuu vanune. • Keskmine vanus oli 52 kuud. • Kokku osales katses 72 last. JÄRELDUSED • Agressiivset käitumist jälginud lapsed väljendasid teistest enam nii verbaalset kui ka füüsilist vägivalda, mis sarnanes eelnevalt täiskasvanute poolt näidatule. • Poisid kasutasid füüsilist vägivalda enam. KASUTATUD ALLIKAD • https://et.wikipedia.org/wiki/Bobo-nuku_eksperimendid
katseklaasis olevasse soolhappesse. Katseklaasi sisu segatakse ning jäetakse seisma. 5 minuti möödudes hakatakse sinna lisama destilleeritud vett, segades ettevaatlikult klaaskepikesega. Kui uuritava lahuse värvus hakkab lähenema standardi värvusele, lisatakse vett tilgakaupa. Arvutus. Hemoglobiini hulk loetakse katseklaasi skaalalt vedelikunivoo alumise meniski järgi. Tänapäeval on ühikuks g/l. Tulemus: Mina sain oma katses hemoglobiini hulgaks 167 g/l. Järeldus: Hemoglobiini norm naistel 115-150 g/l, meestel 130-165 g/l. Minu katse tulemus ületab veidi meeste ülemise piiri. Võimalik, et tegin midagi ebatäpselt. ERÜTROTSÜÜTIDE HULGA MÄÄRAMINE KAMBERMEETODIL Määramise käik. Kuiva katseklaasi pipeteeritakse 4 ml 3%-list keedusoola lahust ning lisatakse kapillaarpipetiga 20 l verd, mis puhutakse ettevaatlikult keedusoola lahusesse. Saadakse vere lahjendus 1:200
LAAB Mikk 185655 Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 24.10.10 esitatud: arvestatud: 28.11.2018 Laboratoorne töö VIII Soolade hüdrolüüs Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli hüdrolüüsi uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. Töö käigus tuli läbi viia neli katset. Katses 1 tuli teha katsed järgmiste tahkete soolade lahustega: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, CH3COONH4. Selleks tuli võtta väike kogus soola ja lahustada see destilleeritud veega pooleni täidetud katseklaasis. Jagada uuritav lahus kahte katseklaasi. Ühte lisada 2-3 tilka indikaatorit fenoolftaleiin, teise 1-2 tilka metüülpunast. Loksutada. Hinnata kõikide lahuste pH universaalse indikaatorpaberiga. Hinnata lahuse pH. Sool pH indik
Laboratoorn Töö pealkiri: e töö nr. 14 Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB Mikk 185655LAAB Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 05.12.2018 esitatud: arvestatud: 12.12.2018 Laboratoorne töö XIV Spektrofotomeetria Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli määrata raua kontsentratsioon kriidis. Töö käigus tuli esimeses katses läbi viia kriidi lahustamine Tehnilistel kaaludel kaaluda keeduklaasi 1g uhmris peenestatud kriiti. Lisada 20 mL 2M HCl lahust. Hapet lisada ettevaatlikult, sest toimub intensiivne gaasi eraldumine. Reaktsiooni lõppedes segada saadud lahust klaaspulgaga. Saadud segu filtreerida läbi paberfiltri 50 mL mõõtkolbi. Filterpaberist teha tavaline filter, see asetada lehtrile ja lahust valada filtrile mööda klaaaspulka.
TREENINGUTE MÕJU ORGANISMILE Merily Randmaa Kadi Jürimäe Hanna Greta Schults Sandra Ruus KATSED Võrdlesime katsetes astmaatiku(Merily) vastupidavust ja terve inimese (Kadi)vastupidavust. Korraldasime kolm katset. ESIMENE KATSE Esimeses katses sõudsime sõudeergomeetriga 250 meetrit. Pulss Aeg Pulss Pulss enne pärast 5min sõudmist taast. KADI 100 1.13 165 109 MERILY 86 1.02 138 91 1.KATSE JÄRELDUS Merily aeg oli kiirem ja samuti taastus pulss kiiremini. Järelikult astma siinkohal erilist rolli ei mänginud.
kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 319ml õhutemperatuur t° = 21°C õhurõhk P = 101 250 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs V0= m(õhk)= 1,29g/dm3 * 0,3dm3=0,387g m3=139,40-0,387=139,013g m(CO2)=139,56-139,013=0,547g D= M(CO2)=29,0* 1,41=40,89g/mol = 40,89g/mol-44,0g/mol= -3,11 %= 32,29875 n(CO2)==0,01 mol M(CO2)= M= Kokkuvõte Katse eesmärgiks oli hinnata kui palju erineb katses mõõdetava süsinikdioksiidi molaarmass tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. Katse põhjal tuli molaarmassiks esimese arvutuskäigu järgi 40,89g/mol. Teise arvutuskäigu järgi tuli molaarmassiks 54,7g/mol ja kolmanda arvutuskäigu ehk Clapeyroni võrrandi järgi tuli selleks 41,33 g/mol. Ebatäpsused võisid tulla arvutustesse sisse, kas arvutamisel ümardamiste tõttu või katse käigus mõningatel juhtudel, nt. kolvi mahu mõõtmisel mõõtesilindriga
kontsentratsiooni lahuses, nihkub tasakaal saaduste tekke suunas. Tõstes aga saaduste kontsentratsiooni, nihkub tasakaal lähteainete tekke suunas. Ekperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Sissejuhatus Töö käigus pannakse toimuma reaktsioon Na 2S2 O3 +H 2SO 4 Na 2SO 4 +H 2O+SO 2 +S . Katses tekkiva häguse väävlisademe järgi saab mõõta reaktsiooniks kuluvat aega. Esimeses katses mõõdetakse aega erinevate kontsentratsioonidega lahuste juures ja teises katses vaadeldakse reaktsiooni kiirust sõltuvalt lahuse temperatuurist. Töövahendid: büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit, stopper. Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Katse 1 Töö käik
kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 328ml õhutemperatuur t° = 21°C õhurõhk P = 99,8 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs V0= m(CO2)=142,75-142,57=0,18g m(õhk)= 1,29g/dm3 * 0,3dm3=0,387g m3=142,57-0,387=142,183g m(CO2)=142,75-142,18=0,57g D= M(CO2)=29,0* 1,5=43,5g/mol = 43,5g/mol-44,0g/mol= -0,5 %= n(CO2)==0,01 mol M(CO2)= M= Kokkuvõte Katse eesmärgiks oli hinnata kui palju erineb katses mõõdetava süsinikdioksiidi molaarmass tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. Katse põhjal tuli molaarmassiks esimese arvutuskäigu järgi 43,5g/mol. Teise arvutuskäigu järgi tuli molaarmassiks 57g/mol ja kolmanda arvutuskäigu ehk Clapeyroni võrrandi järgi tuli selleks 42,5 g/mol. Ebatäpsused võisid tulla arvutustesse sisse, kas arvutamisel ümardamiste tõttu või katse käigus mõningatel juhtudel, nt. kolvi mahu mõõtmisel mõõtesilindriga
talletama samamoodi, eriti kahetähenuslikke pilte? Antud uurimus väidab, et inimesed jätavad paremini meelde mõttetuid pilte, kui nad saavad ka ise aru mida sellel kujutatud on. Kaks uurijate poolt läbi viidud eksperimenti toetasid seda hüpoteesi. Esimeses eksperimendis katseisikud õppisid sisuliselt mõttetuid asju. selle käigus oli nn. vaba meenutamine tunduvalt parem katseisikutel, kes said vastava eksperimentaatori poolse tõlgenduse katse ajal. Teises katses õppisid katseisikud mõttetute piltide paare koos ilma neid ühendava seoseta. Katseisikud , kes kuulsid fraasi, mis seostas pildipaare, suutsid neid hiljem meenutada ja sobitada paremini, kui need katseisikud, kes ei olnud tõlgendust varem kuulnud . Selline tulemus näitas, et mälu saab abi vihjetest, mis aitavad koostada kahanduslikke skeeme ja lihtsustavad vajaliku materjali õpet seoste kaudu. 2. Milliseid peamisi tulemusi on selle probleemi uurimisel varem saadud.
Mänd - Organismi tasand. Kivisrakud - Raku tasand. Okas - Organi tasand. Nõmme metsa männid - Populatsiooni tasand. Nõmme mets - Ökosüsteemi tasand. Juhtkude - Koeline tasand. Biosfäär - Ökosüsteemne tasand. * Uurimustöös on vaja, et oleks: VAATLUS - Jälgitakse objekte hoolikalt sellisena nagu nad on, st neid ei muudeta. KATSE - Uurimismeetod, mida teadlased kasutavad mõne teadusliku oletuse kontrollimiseks. Katse tegemiseks luuakse kindlad tingimused, mis peavad olema katses ja võrdluskatses ühesugused, erineda võib ainult üks tegur, mida uuritakse. Tõeste tulemuste saamiseks peab uuritavate objektide arv olema piisavalt suur ning sama katset tuleb teha mitu korda. UURIMUSKÜSIMUSE ESITAMINE - Uurimusküsimusest selgub, mida me uurime ja tegur, mille mõju me uurime. Korraga saame vaid uurida üht tegurit. INFORMATSIOONI KOGUMINE - On vaja koguda võimalikult palju informatsiooni uuritava valdkonna kohta.
% = = 5, 75% 44, 0 Kokkuvõte Katse eesmärk sai täiedetud. Arvutamise teel saadi kätte ka ligilähedane molaarmass 5,75 %erinevusega, mis tulenes ebatäpsest mõõtmisest katse käigus ja ümardamisest arvutamisel. Ekperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus Katses leitakse magneesiumitüki mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku massi põhjal Mg + 2HCl MgCl2 + H2 . Katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu sisaldab vesinik ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost: ( Püld - pH 2O ) V T0 V0 = P0 T Katses kasutatakse magneesiumi tükki nr 159.
Kasutatud ained: 0,2 M NaCl, CuSO4, FeNH4(SO4)2, KI, Pb(NO3)2, NH4SCN, FeCl3, K3[Fe(CN)6], K4[Fe(CN)6], ZnSO4, Al2(SO4)3, CoCl2, NiSO4, Na2SO4, BaCl2 ja Cd(CH3COO)2 lahused; 0,1M AgNO3, 0,1M NaOH ja konts. NaOH; 6M ja konts. NH3 ·H2O; 1M H2SO4; küll. NaCl, CH3COONa ja Na2SO3 lahused; tahked Co(NO3)2·6H2O, NaCl; etanool ja atsetoon. TÖÖ KÄIK Antud töö koosnes üheteistkümnest väiksemast katsest, mille käigus õpiti tundma koordinatiivühendite reaktsioone. Katses 1 ja 2 uurisime kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsatsiooni, kolmandas katses aga ammiin-ja hüdroksokomplekside teket. 4.-7. katses tegelesime atsiidokomplekside ja 8. katses akvakompleksidega. Üheksandas katses jälgisime kompleksühendeid, mis koosnevad kompleksanioonist ja komplekskatioonist ning viimases kahes katses pöörasime tähelepänu komplekside püsivusele. Täpsem töö käik on toodud „Katseandmete ja tulemuste analüüs“-i peatükis. KATSEANDMED JA TULEMUSTE ANALÜÜS
𝑙 𝑇 = 2π 𝑔 , (1) kus l- pendli pikkus [1 m] ja g- raskusjõukiirendus [1 m/s2]. Katse käik: 1) Ava simulatsioon ja vali kolmas aken “Lab”. Vasakus ülemises nurgas saab pendlile juurde panna kiiruse ja kiirenduse vektorid ja avada energia graafiku. Neid antud katses vaja ei lähe, kuid huvi pärast võite neid uurida. Vasakul all pange linnuke kastikesse “Period Timer”. Paremal üleval saate muuta pendli pikkust ja massi. Paremal keskel saate muuta raskusjõukiirendust ja hõõrdumist, kuid kui katsetega hakkate pihta, siis kiirendus peab olema “Earth” ja hõõrdumine “None”. All keskel on punane kaheksanurk, mis paneb pendli seisma Katse 1. 2) Esimese katses kontrollime, kas matemaatiline pendel on isokroonne. Selleks valige
2000 1,8 35,4 0,09 1,77 Järelikult kruusaterade hulk liivas = 1,77 + 0,09 = 1,86 % 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200 g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. Sõelumisaja pikkuseks valitakse 5 minutit. Graafikus 7.4 on toodud viimistluskrohvi valmistamiseks kasutatava liiva soovituslik terastikuline koostis ja piirid ning meie katses saadud liiva terastikuline koostis. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse järgmised näitajad: a) Osajääk %-des sõelal i: (6) kus jääk sõelal i, g m- kogu proovi mass, g Näide =1g m = 200 g b) Kogujääk %-des sõelal i: (7) kus - osajääk sõelal i, % Näide
suhteliselt palju. Akrüülist lõngajupi kaal enne märgamist oli 0,025g ning peale märgamist oli lõngajupi kaaluks 0,470g. Arvutus: 0,470 / 0,025 = 18,8. Arvutused näitavad et, kangatükk kaalus peale märgamist 18,8 korda rohkem kui kuivana. Seega imab akrüülist kangas veelgi enam vett. Põlemiskatse järeldus Teooria ütleb, et polüestri põlemisel eraldub musta suitsu ja on tunda ebameeldivat plastmassi põlemise lõhna. Oma katses me musta suitsu ei täheldanud ehk sellepärast, et katset viisime läbi väikese polüester kiuga. Samas kõik mu katses ja teoorias klapib, eraldub plastmassi lõhna ning kiu otstes tugevad sulamikogumid. Modakrüüli puhul on katse tulemused sarnased teiste tehiskiudude põlemisega, Kiud leeegis sulab, leeki ei teki. Eemaldades kiu leegist sulamine lõppeb. Põlemisel eraldub plastiku põlemise lõhna ning põlemisjäägiks tugev tahmakera, mis katsumisel kõva ning ei pudene.
U/o = 1,53%o N l,55yo ms: 12,8 # ro m:2000 g a, =!s-.lou%= " m H .l0u/o=0,64?5x 0,650/o 2000----- Katsetulemused on toodud tabelis 8.4. ?) 4-mm ava$a sSelast l?ibil?iinud liivast kaalutakse 200 g proov (antud katses 230), mida sdelutakse s6elteg4 mille avad on 4,0; 2,0;1,0;0,5;0,i5;0,125 mm. S6elumisaja pikkuseks valitakse 5 minutit. Jiiagid sdeltel kaalutakse ning arvutatakse jiirgmised niiitajad: a. Osajiiiik a; oZ-des sOelal ij?irgmiselt: a, =!i-'lU/o,valem 5, m
Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtmega. Termoelemendi töötamisel toimub soojuse "ülekanne" madalamalt temperatuurilt (külm joode) kõrgemale temperatuurile (kuum joode). Soojuse ärajuhtimiseks termoelemendi kuumalt jootelt kasutatakse jahutatavat soojusvahetit. Mikrojahutit toidetakse alaldilt saadava alalisvooluga. Katse käik. Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. Avariisignaallambi süttimisel tuleb jahuti välja lülitada ja teatada sellest laborandile või praktikumi juhendajale. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis sukeldatakse mõõdetavasse lahusesse. Termopaar koosneb kahest erinevast metallist traadist, millel on kaks ühenduskohta (jootekohta)
Kehade vastastikmõju. Inertsus. Mass. Selgitame välja, millistel tingimustel liiguvad kehad kiirendusega. Katse näitab, et kui keha liigub kiirendusega, siis on alati olemas teine keha või kehad, mille mõju selle kiirenduse tekitas. Katses kukkuva kehaga on kukkuva keha kiirendust tekitavaks kehaks Maa. Paljud sarnased katsed kinnitavad, et keha kiirenduse põhjuseks on teiste kehade mõju sellele kehale. Tegelikkuses on aga mõlemad kehad "võrdõiguslikud", kui keha mõjutab teist keha, on ta ka ise mõjutatav. Iga kord, kui mingi keha saab teise keha mõju tõttu kiirenduse, siis saab kiirenduse ka mõjutav keha. Seda nimetame kehade vastastikmõjuks mille käigus saavad mõlemad kehad kiirenduse.
temperatuurist. Töö ülesandeks on uurida reaktsioonikiirust mõjutavaid tegureid, määrata reaktsiooni järk ning koostada graafikud. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: termomeeter. Töövahendid: büretid, katseklaasid, kummikork, pesupudelid, keeduklaas, elektripliit. Kemikaalid: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Kasutatud uurimis-ja analüüsimeetodid ning metoodikad Katses 1 jagasin 8 katseklaasi 4-ks paariks. Igast paarist täitsin ühe katseklaasi 6 cm 3 H2SO4 lahusega. Teise katseklaasi täitsin Na2S2O3 lahusega, mille kontsentratsioon igas paaris erines. Siis valasin esimese paari lahused kokku, sulgesin katseklaasi korgiga, segasin ning mõõtsin stopperiga aega lahuse häguseks muutumiseni, sama tegin ka ülejäänud paaridega. Katses 2 võtsin samuti 4 paari katseklaase. Igast paarist täitsin ühe katseklaasi 4 cm 3 HCl
TKÄ toimel sadestuvad lahusest tervikvalgud ning kõrgmolekulaarsed peptiidid, sademe eraldamisel jäävad lahusesse alles aga vabad aminohapped ning madalmolekulaarsed peptiidid nende kontsentratsioon määratakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse algusel. Aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped nagu Tyr, Trp ja Phe omavad neeldumismaksimume UV-piirkonnas lainepikkusel 270-280 nm ning selle tõttu on nad kergesti tuvastatavad spektrofotomeetriliselt. Antud katses väljendatakse kaseiini hüdrolüüsiproduktide sisaldus türosiini kontsentratsiooniga. Kasutades kaliibrimissirget, leitakse absorbtsiooni väärtuse järgi türosiini kontsentratsioon. Töö käik Ensüümpreparaadist töölahuse valmistamine Valmistada proteaasi preparaadist sobiva pH väärtusega puhvris lahus, ensüümi (antud juhul alkalaas) kontsentratsioon peaks olema lahuses 1-5 mg/ml, antud katses oli ensüümi kontsentratsiooniks 1,56 mg/ml (kaalutis 7,8mg)
Juhuslik sündmus - sündmus, mis antud vaatluse või katse korral võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda Kindel sündmus-sündmus, mis teatud tingimuste korral alati toimub Sõltumatu sündmus -Kaht sündmust nimetatakse sõltumatuteks, kui neist ühe toimumune ei muuda teise tõenäosust. Teineteist välistavad sündmused-Sündmusi, mille korrutiseks on võimatu sündmus, nimetatakse teineteist välistavateks. Kombinatsioonid-Katses osaleb m elementi, katse tulemuseks on k erineva elemendi välja valimine nende elementide hulgast. Permutatsioon-Kõikvõimalike erinevate järjestuste arv etteantud elementidest nimetatakse permutatsioonideks Variatsioonid-Katses osaleb m elementi, katse tulemuseks on k erineva elemendi kindlas järjekorras välja valimine nende elementide hulgast Tõenäosuse geomeetriline tähendus-Tõenäosuse geomeetriline tähendus ühemõõtmelises ruumis väljendub
Teaduse üks omadus on süstemaatilisus, mis eristab teda teistest teadmise vormidest. Süstemaatilisus jaguneb viieks aspektiks: 1. Teaduslikud kirjeldused Laboriteadustes on teadlaste poolt tehtavate katsete eesmärgiks teha kindlaks või välja selgitada katseobjekti üldisi omadusi ning seaduspärasusi. Teadlasi ei huvita mitte katses osalenud konkreetse objekti käitumine, vaid oluline on leida omadusi, mis laieneksid kõigile samat tüüpi materjalile nagu oli katses. Sarnased nähtused ja seaduspärasused ühendatakse ehk klassifitseeritaks rühmadesse lähtudes teaduslikest distsipliinidest. Miks teadlased püüavad leida üldisi kirjeldusi? Üldised kirjeldused aitavad teha tuleviku jaoks ennustusi ning kasutada mõnda materjali kõige parimal viisil. 2. Teaduslikud seletused Teadusele on iseloomulik teooriate loomine. Mõne nähtuse valdkonda saabki seletada vaid kasutades teadusliku teooria abi
sugunäärmekahjustusi. Naftareostuse mõju inimestele Kalade surma tõttu jääb kalade arv väikeseks ja reostuse piirkondades ei saa enam kala püüda. Nafta võib jõuda ka põhjavette. Inimesed ei saa rannas käia. Lekkelises kohas on häiritud laevaliiklus. Reostuse likvideerimine on kulukas. Katsed naftaga Katseteks olid naftareostuse koristamine ja lindude naftast puhastamise modelleerimine. Naftareostuse koristamise katses kasutatud adsorbendid ( liiv, grillsüsi, saepuru, penoplast ja küprok ) tulemust ei andnud ehk antud adsorbendid naftat endasse ei imanud ega naftalaiku ei vähendanud. Lindude naftast puhastamise modelleerimise katses kasutatavad puhastusvahendid (hambapasta, sooda, Fairy ja äädikas) ei Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta http://et.wikipedia.org/wiki/Raske_nafta http://www.miksike.ee http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95lireostus
Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1= 8,91ml Vee nivoo büretil pärast reaktsiooni V2= 18,32 ml Eraldunud vesiniku maht V = |V - V| = 9,41 ml Gaasi rõhk büretis Püld = 101600 Pa Õhurõhk P = 101600 Pa Õhutemperatuur to= 21 oC = 294,15 K Veeauru osarõhk temperatuuril PH20= 18,7 mm Hg = = 2493,1283 Pa Katses leidsin magneesiumi massi reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele Püld = PH2 + PH2O , millest PH2 = Püld PH2O = 101600 - 2493,1283 = 99106,87 Pa tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost: V0 = = = 8,547 cm3
2. Külgtoru täitsin eelnevalt valmistatud kolloidlahusega. 3. U-torusse kallasin umbes 15 ml külgvedelikku ja asetasin kohale -ga täidetud vahelahused. 4. Seejärel asetasin kohale soolasillad ja Cu-elektroodid, mis ühendasin alalisvoolu toiteallikaga. 5. Avasin ettevaatlikult U-toru ja külgtoru ühendava kraani, nii et kolloidlahus tungiks võimalikult aeglaselt U-torusse ja seguneks minimaalselt külgvedelikuga. Selleks oli antud katses destilleeritud vesi. 6. Kraani hoidsin lahti seni, kuni külgvedelik tõusis elektroodideni. 7. Seejärel sulgesin kraani lõplikult ja määrasin piirpinna asukohad kolloidlahuse ja destilleeritud vee vahel mõlemas U-toru harus. 8. Lülitasin pingeallika sisse ja reguleerisin vastava pinge elektroodidele, fikseerides ka aja. 9. Ettenähtud aja (30 min) möödudes lülitasin pinge välja ja määrasin piirpinna edasiliikumise ulatuse ja suuna.
Eraldunud vesiniku maht V = |V₂ - V₁| = 9,41 ml Gaasi rõhk büretis Püld = 101600 Pa Õhurõhk P = 101600 Pa Õhutemperatuur to= 21 oC = 294,15 K 101325∗18,7 Veeauru osarõhk temperatuuril PH20= 18,7 mm Hg = 760 = 2493,1283 Pa Katses leidsin magneesiumi massi reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Mg + 2HCl = MgCl2 + H2↑ Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele Püld = PH2 + PH2O , millest PH2 = Püld – PH2O = 101600 - 2493,1283 = 99106,87 Pa tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost:
keskmise optilise tiheduse väärtuse järgi. Glükoosi kontsentratsioon lahjendatud lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule optilise tiheduse 0,365 ABS juures: Glükoosisisaldus massiprotsentides naturaalse mahla suhtes arvutatakse vastavalt valemile: Kus: glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kaliibrimissirge järgi, . mahla lahjendustegur mahla tihedus, Katseandmed: 1 Järeldused: Antud katses määrasin glükoosisisaldust värskest sidrunist pressitud sidrunimahlas. Katse tulemusena sain, et antud katses kasutatud sidrun sisaldas 0,9 % glükoosi. Toidu koostise andmebaasi andmetel sisaldab 100 g sidrunimahla 0,5 g glükoosi ehk 0,5 %.2 Antud katse võib lugeda üsna õnnestunuks. Minu tulemus siiski erineb veidi kirjanduse andmetest. Viga võis sisse tulla ka glükoosilahuste lahjendamisest, mille järgi tegin
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2014/2015 Liiva katsetamine Üliõpilane: Õpperühm: RDBR Juhendaja: J. Kotov Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 19.10.2014 08.11.2014 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse terade, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Kasutatud töövahendid Elektriline kaal – täpsus 0,1g 1-liitriline silindtiline nõu 500-ml mensuur Sõelad – avaga 5; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 mm Kaalumis ja tõstmisnõud 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 – 90%, peale selle R2O2 – 3,5%, Al2O3 – 2,6%, F2O3 – 1,33% CaO 1,3%. 5
Tema molekulide vahelised kaugused on suured, mistõttu nende omavahelised jõud on väikesed ja üksteist eriti ei mõjuta, seepärast loetakse sellist gaasi ideaalgaasiks. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ning rõhust. Üldjuhul väljendatakse gaaside mahtu kokkuleppeliselt normaaltingimustel (temperatuur: 273,15 K, rõhk: 101 325 Pa). Avogadro seadus- kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugustel tingimustel võrdse arvu molekule. Vm= 22,4 dm3/mol. Antud katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru. Daltoni seadus- keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude (rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks) summaga. 0 ( Püld − p H 2O ) V T 0 V = P0 T Püld = pH2 + pH2O Difusioon- osarõhu ühtlustumine kogu süsteemist, mis on tingitud gaaside osarõhkude erinevusest.
head söödakoefitsienti. Suuremahulise katse tulemused Norra kalakasvatusettevõttes sarnanesid Taani kasvandustes tehtud katsete tulemustega Kala saavutab soovitud suuruse kiiremini Lühike tootmisperiood on üldiselt odavam ja annab kahe tootmistsükli vahel lisaaega kalakasvanduse puhastamiseks ja desinfitseerimiseks. Seetõttu on võimalik parandada järgmise tootmistsükli produktiivsust, sest haiguspuhangute riskid on minimaliseeritud Staulundi katses oli probiootikumidega söödetud kaladel tulemuseks 6% kiirem juurdekasv ning samal ajal vähenes kalade suremus 9% Kokkuvõttes vähenes suremus mõlemas katses tänu probiootikumidele 8 10% Joonis 2. Refsgård Fiskeri 1 Joonis 3. Staulund Dambrug Vähendades haiguste riske, väheneb ravimite kasutamise vajalikkus ja seetõttu väheneb keskkonna saastatus jääkainetega Positiivne efekt söödakoefitsendile, juurdekasvule ja suremusele
APARATUUR Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtmega. TÖÖ KÄIK Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis sukeldatakse mõõdetavasse lahusesse. Termopaar koosneb kahest erinevast metallist traadist, millel on kaks ühenduskohta. Üks ühenduskoht sukeldatakse lahusesse, teise temperatuur on fikseeritud (antud katses toatemperatuuril). Kui
mugavamaks ja lihtsamaks. 8. D 9. Ma arvan,et neid punktid ei läinud kokku siis kui tehti katse,kus oli 20 inimest kellest tehti vangid ja kellest tehti valvurid.Selles katse eesmärk pidi olema inimeste psüühika õppimine aga tagajärjel läksid inimsed hulluks ja hakkasid ükstesit tapma.Selliste katsete puhul ei tea keegi tulemust,sellepärast need ongi katsed. 10. Ma arvan,et inimeste teavitamine katses osalemises on kõige parem viis inimeste autonoomia kaitseks,sest selli sel juhul on katse katsealuste jaoks vabatahtlik ja nende õigusi ei rikuta.Kuigi jah,selle tagajärjel võivad inimsed käituda tavalisest teistmoodi,kuid nende teavitamine olukorrast on kõige eetilisem. 11. Ma arva,et selline petmine on ainult siis lubatud,kui tõesti selle tagajärjel ei ole ohus keegi,nagu näiteks kui uuritakse inimeste sõidustiile linnas.Selle tagajärjel ei
spektri nähtavas osas (400-700 nm) tuleneb nende molekuli polüeensusest. See tähendab, et molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast. Karotenoidset koostist ja sisaldust on võimalik iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi, mis kujutab endast optilise tiheduse sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest. Töö käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Taimsest materjalist kaaluda proov. Antud katses analüüsisin tomatit ning kaalutise suuruseks oli 0,4419 g. Proov eelpeenestada ning seejärel peenestada lõplikult uhmris, kuhu on lisatud ka väike kogus liiva kui abrasiivmaterjali. Hõõruda kuni ühtlase massi tekkeni. Seejärel lisada väikeste portsjonite kaupa veevaba Na2SO4 vee sidumiseks. Soola lisamise võib lõpetada, kui on moodustunud kuiv, pulbriline mass. Järgmisena tuleb karotenoidid petrooleetriga proovist välja lahustada ning ekstrakt ära filtrida
määratud molaarmassist MCO2. mCO2 0,57g D 1,39 mõhk 0,41 g M CO2 D M õhk 1,39 29,0 g / mol 40,3 g / mol M CO2 44,0 g / mol 40,3 g / mol 44,0 g / mol 3,7 g / mol 3,7 g / mol 100% ning suhteline viga % 8,4% 44,0 g / mol Kokkuvõte või järeldused: Katse eesmärgiks oli hinnata kui palju erineb katses mõõdetava süsinikdioksiidi molaarmass tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. lSüsihappegaasi molaarmass tuli katseliselt suhteliselt lähedane tegelikule molaarmassile (erines vaid 4 g/mol võrra), erinevus võis tuleneda CO2 liiga vähesest kogunemisest kolbi, mille võis põhjustada vooliku vale asend kolvis või arutuskäigus ümardamise ebatäpsusest. Kuna arvutuskäigu tulemus oli suhteliselt sarnane päris molaarmassiga,
Siis täita bürett sama soolhappe lahusega kuni 0-märgini. 2) Kontroll-lahuse tiitrimiseks pipeteerida 10 cm3 kontroll-lahust kolbi, lisada 2 tilka indikaatorit mp (metüülpunast). Tiitrida HCl lahusega kuni kolvis olevkollane lahus (NaOH + indikaator)muutub punaseks. Korrata katset kolmkorda. Saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine. Katseandmed Lahuse neutraliseerimiseks kulunud NaOH ruumalad kolmel katsel: Igas katses kasutatud happe ruumala: Kasutatud ainete antud konsentratsioonid: HCl ruumalad, mis kulusid kontrolllahuse+indikaatori värvi muutmiseks kolmel katsel: Igas katses kasutatud kontrolllahuse ruumala: Antud kontrolllahuse molaarne kontsentratsioon: Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsioonigaNaOH lahusega toimub reaktsioon: Katse A osa arvutused: Leian happe neutraliseerimiseks kulunud NaOH ruumala aritmeetilise keskmise:
Töö nimetus: Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk,arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud töövahendid, mõõteseadmed ja kemikaalid. Töövahendid: filterpaber, termomeeter, baromeeter Mõõteseadmed: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 50...100 mg magneesiumitükk Töö käik Katses leitakse magneesiumitüki mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku massi põhjal (magneesiumi tüki number 211) Mg + 2HCl MgCl2 + H2 Katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu sisaldab vesinik ka veeauru. Katseseadeldises (vt joonist) sätitakse büretid ühele kõrgusele ning kontrollitakse, et vee nivoo oleks mõlemas büretis ühel kõrgusel. Katseklaas ühendatakse tihedalt korgiga
annaabi.ee 
