Õpikust lk.33 47; vihiku materjal; töölehed ül.15, 16 1. Arengupsühholoogia põhiküsimus Põhiküsimus on kas inimese käitumist mõjutab rohkem geneetika või keskkond. 2. Uurimismeetodid: longituudne, ristlõike- ja kaksikute meetod kuidas nende abil inimest uuritakse Longituudne katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani Ristlõike katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga Kaksikute ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. 3. Küpsemine ja kasvamine kui arengu mõisted Kasvamine - füüsiline areng(kasv, kaal)
grupi mõju võib muuta inimese arvamust, kuigi on olemas ilmsed faktid. Asch tahtis uurida läbi eksperimendi: 1. Millisel määral ühiskonna mõju muudab inimeste arvamust? 2. Milline mõju on rühmal inimese seisukohale kõige olulisem suurus, kas enamus või üksmeel? Eksperiment viidi läbi 123 meessoost katseisikuga. Iga osalejad pandi 5-7 gruppi ,,teesklejaga", kes teadsid eksperimendi tegelikku eesmärki. Kuid neid tutvustati katseisikuna, nagu kõiki teisi katseisikuid. Katseisikutele näidati kaarti, mille peale oli joonistatud üks sirge. Seejärel näidati neile teist kaarti, kus oli kolm sirget joont joonistatud ja olid märgistatud A, B ja C. Katseisikutel paluti öelda, milline neist kolmest sirgest joonest on sama pikk kui sirge joon esimesel kaardil. Tõeline katseisik vastas alati eelviimasena või viimasena. Esimesel eksperimendi ajal vastasid kõik katseisikud ( nii tõelised kui ka ,,teesklejad") õigeid vastuseid
1.Uuritakse kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus ja kuivõrd keskkond. 2. Longituudne – katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani Ristlõike – katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga. Kaksikute – ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. 3.Kasvamise all mõeldakse üldjuhul füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud
täiskasvanueani 5. Kuidas määratletakse vastsündinute temperamenti 6. Reflekside tähendus vastsündinu elus 7. Kognitiivne areng J.Piaget 8. Sotsiaalne areng E.Erikson 9. Mehe ja naise erinevused võimetes, käitumises ja kõnelemises Arengupsühholoogia põhiküsimus uurib inimest viljastumise momendist surmani.Põhiküsimus on kas inimese käitumist mõjutab rohkem geneetika või keskkond. Uurimismeetodid: · Longituudne katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani · Ristlõike katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga · Kaksikute ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. Vastsündinutel võib eristada kolme temperamneditüüpi, mis püsivad läbi kogu lapsepõlve:
Küll aga võib violetne rõivastus sobida nende alade puhul, kus pole mängus firma logo, samuti siis kui inimene esindab iseennast. Lilla seevastu takistab usaldusliku suhte tekkimist inimeste vahel. Seetõttu on see ebasobiv kollektiivse töö puhul. Pakub eneses millegi ületamise tarvet, valmisolekut enesekaitseks, aga ka huvitatust tundmatu vastu koos ohu aimdusega niisiis riski momendi tajumine. Violett toimib vaheldumisi ligitõmbavalt ja tõrjuvalt ilmneb teatav võnkumine. Osa katseisikuid ei suuda otsustada koheselt, kas talle violett meeldib või mitte. Ühed tõrjuvad otsustavalt katseisikute vähemusele on meeldiv. Austrias saadud andmed kangasmustrite, pindade värvkatete ja plastmasside (PVC materjalid) kohta näitasid, et nende materjalide puhul tõrjutakse violetti. Kas violett on inimesele ebameeldiv või meeldiv olene inimese psüühilisest seisundist valiku momendil (etapil või ka perioodil). Violett võib ahvatleda , olla huvitav või teda tõrjutakse
saab pildist aru ja mõistab pildil kujutletut, siis peaks pildi meenutamine olema lihtsam , võrreldes olukorraga, kus ta sellest aru ei saa. 4. Kuidas defineerib autor operatsionaalselt muutujad? Millised need on? Mitu taset sellel (neil) on? Miks just nii?? 5. Kas ja kuidas sõltumatut muutujat (muutujaid) varieeritakse? (kas see on subjektipoolne muutuja või eksperimentaatori poolt varieeritav?) Antud eksperimendis oli eksperimentaatori poolt varieeritavaks sõltumatuks muutujaks, kus osa katseisikuid, kes olid suvaliselt gruppidesse jagatud, said eksperimentaatori poolset lisainformatsiooni piltide kohta, osa mitte. 6. Milline (-sed) on sõltuv(ad) muutuja(d)? Kuidas seda mõõdetakse? Mismoodi saaks veel mõõta? Sõltumatuks muutujaks oleks antud eksperimendi puhul eksperimentaatori poolt jagatav lisainfo piltidest arusaamisel. Sõltuvaks muutujaks oleks piltide mäletamine isiksuse tasandil Esimeses eksperimendis mõõdeti katseisikute võimet meenutada esitatud pilte sel
Põhimõtteliselt on tegu täpselt sama katsedisaingiga nagu seda on one within + one- between. Erinevus seisneb ainult selles, et hinnatakse mitme erineva interventsiooni mõju samaageselt. Sellest tulenevalt on suurem interventsiooni saavate gruppide arv (Haag 2004). Sellise eksperimendi meetodi plussiks on asjaolu, et paralleelselt saab hinnata mitut interventsiooni korraga. Miinuseks on aga gruppide moodustamiseks vaja minev suurem arv katseisikuid. 1.6 Faktoriaalne katsediasin Faktroiaalse katsedisaini all peetakse silmas seda, et ühe eksperimendi raames võidakse hinnata mitut interventsiooni samaagselt koos nende kombineeritud uurimisega. Katsedisain sisaldab ka kontrollgruppi. Selle eksperimendi meetodi eeliseks ongi asjaolu, et saab hinnata interventsioonide mõju eraldi, kuid ka nende kombineeritud mõju. Kombineeritult on vajalik hinnata interventsioone selleks, et leida kas on seoseid kahe interventsiooni vahel (Haag 2004).
põhjustada tõsiseid vigu. Ka ekspertidest vaatlejate oskused ja tähelepanu võivad erinevatel põhjustel olla eksperimendi kestel muutlikud. · Katseisikute valik katseisikute individuaalsed erinevused võivad mõjutada katsetulemusi, eriti kombineerituna mõne muu eelpool loetletud teguriga (kohalik ajalugu või individuaalne areng) · Väljalangevus (mortality) pikaajalistes eksperimentides juhtub paratamatult, et osa katseisikuid kolib mujale, sureb või ei saa mingitel muudel põhjustel enam eksperimendis osaleda. Nii võib isegi algul juhuslike valimitena komplekteeritud katserühmade võrdsus ajapikku muutuda mitteusaldusväärseks. (www.oesel.ee/maidu/cd-le/meetodid %20uurimist__s.doc) Sisemise valiidsuse probleemid: · Erinevusteks võib olla teisi põhjuseid kui rühm (nt erivajadustega lapsed, 1 ja 9 klassi küsimustikes sõnavara erinevus jms)
Sepelev oli välja arvestanud, et kaheksa ruutmeetrit Chlorella't peaks vastama ühe inimese sisse- ja väljahingamisele. Ta jäi ellu, aga kui uks ööpäeva möödudes lahti tehti, oli õhk teraskastis inimese ebameeldivaid lõhnu raskelt täis. 1960ndate aastate jooksul viimistlesid Vene teadlased Marsi simulaatorit Bios-3 nii, et lõpuks suutis see toota ja taaskasutada 85% kolme inimese jaoks vajaminevast veest. Ringlusesse õnnestus lisada ka söödavaid taimi, niiet katseisikuid said oma toidu ise kasvatada ja korjata. Siberis tehtud katsete kulminatsioon oli aastal 1972, mil kolm katseisikut- kaks meest ja üks naine- veetsid isolatsioonis 180 päeva. Selle aja jooksul kasvas ühest vea tõttu süsteemi sattunud seemnest ilus ja tugev kask. Venelastele avaldas muljet, kui kiiresti puu mõõtmed kunstliku päikese all suurenesid. Puu tüvest tehti hiljem suveniir. Nende ja paljude teiste kogemuste põhjal tegid Vene teadlased kindlaks, et inimesed ei sõltu
esile tõsta ainult üht: jagagem vanematele tunnustust nende laste saavutuste eest! Me kõik januneme kaasinimeste hea sõna järele. Olgem õpilastele eeskujuks! See nõue on palju korratud ja hästi tuntud. Ometi on ta nii tähtis, et väärib veel kord rõhutamist. Eeskuju kaudu omandab inimene rohkem, kui me oskame arvata. Sõnaga on tihti üsna raske saavutada seda, mida me eeskujuga hõlpsasti saavutame. L. Tamm kirjeldab katseid, millest ilmnes, et katseisikuid mittepuudutav film mõjutas nende käitumist rohkem kui nende kohta ja nende mõjutamiseks tehtud raadiosaade. Eeskuju kaudu levib mitte üksnes halb, vaid ka hea käitumine. Eeskuju mõjub isegi meestele, naistest ja lastest rääkimata. Eeskuju mõjub alati, ükskõik, kas me seda soovime või mitte. Õpilased võtavad meilt üle käitumiskultuuri, tõekspidamised, töökuse, printsipiaalsuse jne. Iga puudujääk õpetaja isiksuses on mürk, mis kahjustab laste arengut ja koos
küsitlused- näiteks praktilises töös on juhile oluline teada, et kas tema juhitava organisatsiooni liikmed on rahul organisatsiooniga või tunnetavad stressi. Neid andmeid saab koguda küsitluse abil, mis annavad ülevaate nähtuste omavahelistest seostest. 6. laboratoorsed eksperimendid- laboratoorsetes eksperimentides püütakse varieerida või välistada väliskeskkonna mõju tulemustele. Laboratoorsete eksperimentide jaoks on väga raske leida sobivaid katseisikuid, sest tegeliku juhtimisega tegelevate inimeste aeg on väga piiratud. Motiveerimisega probleeme. 7. intervjuud- intervjuu võib anda üsna põhjaliku ettekujutuse sellest, kuidas vastaja maailma näeb. Intervjuu on paindlikum nähtuste uurimise vorm kui küsitlus. Kõige tähtsamaks on konfidentsiaalsus, usalduslikkus ja saladuste tagamine.3. Organisatsiooni olemus inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri
nendel lugedes tekkisid. Girgensohn ise nimetab seda tegevust konkreetse silmapilgu hingefotograafiaks. Katseisikute kirjeldused protokolliti sõnasõnaliselt järgneva analüüsi tarvis.. Sessioonid (iga katseisik läbis 30 sessiooni), mille jooksul viidi läbi lisaks vahetu kogemuse protokollimisele ka isiku usulisi veendumusi ja arusaamasid puudutav süvaintervjuu. Katseisikuteks olid kokku 14 inimest.Mehed ja naised jaotusid võrdselt. Enamus katseisikuid olid noored inimesed vanuses alla 30 aasta. Ühe katseisikuna osales eksperimendis ka Karl Girgensohn ise. Katsed toimusid 20. sajandi teise kümnendi alguses. Girgensohn eeldas, et usuliste tekstid lugemisel kogevad inimesed Jumalat kui objektiivset reaalsust – kedagi, kes on tegelikult olemas. Kuigi tema analüüs puudutas vaid inimese hinges toimuvat, esitati tulemused teoloogilise ja filosoofilise üldistuse tasemel. “Mis
,,tellida". Charts -> on võimalik kasutada histogrammi joonistamise võimalust Display frequency tables annab käskluse moodustada iga pikkuse kohta sagedustabel. NB! Uurida, kas sellise tabeli koostamine on vajalik 3. PRAKTIKUM 1) ANDMETEISENDUSED NT: Kodeerige muutujast SÜNNIAASTA muutuja VANUSEKLASS. Looge kolm vanuseklassi. Käsklusrida: Analyse -> Frequencies, kui palju on objekte igas vanuses. Ehk siis kui palju katseisikuid iga sünniaastaga esineb. Kuidas jagaksite need vanused kolmeks rühmaks? Põhimõte võiks olla: et tekiks enam-vähem võrdse arvuga grupid, aga jaotumine võiks olla ka loogiliselt põhjendatav. Kui uus muutuja on defineeritud, vaadake käsuga Analyse -> Frequencies, kuidas ta jaotub Transform, sest me ,,transformeerime", muundame andmeid. Olenevalt sellest, kas te tekitate uue muutuja või mitte, valige üks käsklus, mis on alljärgneval joonisel kujutatud:
Süsteemisisesed ilmingud Inimesed võivad endale teadmata omandada seoseid asjade ja sündmustega mis esmapilgul pole seotud nende eesmärgiga, ning nad ei ole võimelised omavahel asju siduma – käiutmise matkimine - Dijksterhuis ja Barkh – eksisteerib nn taju-käitumise kiirtee, sellest et tajumine mingit käitumist tekitab kalduvuse et hakkab seda imiteerima o Tegid eksperimendi kus katseisikuid krutiti ebaviisakust väljendavate, neutraalsete ja viisakate sõnadega. Jutule segasid vahele need kes olid ebaviisakate väljenditega. - Matkimine võib olla eesmärgile jõudmise vahendi soovitus – ebaviisakus annab soovi käitumisele vahele segamiseks jne. sotsiaalne krunt tuleb ette seega käitutakse vastavalt krundile. - Macrae ja Johnson – kui arusaama eesmärkidele jõudmise kohta aga inimesel pole – siis
· Longituud pikemaajalised uuringud. Samu isikuid uuritakse aasta(kümne)te jooksul. Uuringu plussideks on täpsemad andmed varasemate ja hilisemate seoste näol. Saame kätte arengu seaduspärasusi ja individuaalseid iseärasusi. Miinuseks on ajakulu, valimiga võivad tekkida probleemid ning meetod on väga kallis. · Läbilõike uuring uuritakse ühel ajahetkel sama meetodiga eri vanuses katseisikuid Nt 25-, 40- ja 50-aastaste IQ uurimine. Teada saab ealised iseärasused (teatud ajahetkel) ja arengulised muutused. Probleemiks on vähene info (tulemusena) ja valimi koostamine on keerukas (haridustase, füüsiline konditsioon jpm tingimused peavad olema samad) · Üksikjuhtumi analüüs ühte isikut uuritakse sügavuti. Miks elutee läks nii nagu ta läks, mida tundis. Ei saa teha üldistusi-
Esimene süsteemne välisvaatluse andmestik - Darwin. Laboratoorne vaatlus - uurija muudab katseisikute tegutsemise tingimusi ja registreerib sellele muutusele kaasneva tegevuse või psüühika adaptatsiooniprotsessi parameetrid. Loomulik sisevaatlus, näiteks päeviku pidamine. Kunstlik sisevaatlus on näiteks küsimuste esitamine, ehk siis mõtte suunamine. Veel meetodeid: *) longituudsed ehk pikaajalised uurimused - uuritakse samu katseisikuid aastate või aastakümnete jooksul. Annab varasema kogemuse ja hilisema arengu vahelise seose. Saab kätte arengu seaduspärasuse, individuaalsed erinevused. Miinuseks on aeg, katseisikud kaovad ära või loobuvad, meetod on kallis, tulemus ei pruugi üldse kehtida mujal. *) rist- ehk läbilõike uurimused - uuritakse sarnaseid eri vanuses inimesi. Saab teada ealisi iseärasusi, hetkesituatsiooni. Arengu suunda ja muutuseid teada ei saa.
nimedega. Siis me tegimegi Lars-Göran Nilssoniga, kes on Umeå ülikooli professor ja kes oli aasta aega Torontos, katsed linnade nimedega, nagu Toronto, Stockholm, New York või siis kuulsate inimeste täisnimedega nagu näiteks Sigmund Freud, George Washington, Florence Nightingale jt. Need inimesed on tõesti unikaalsed. Tulemused olid täpselt samad, mis nad olid niisusuguste sõnadega nagu "tool" ja "abielurikkumine". Nii nagu varasemates katsetes, ei tüssanud me katseisikuid: me kohe alguses ütlesime, et pane tähele, et siin nimekirjas on George Washingtoni nimi ja me hiljem testime, kas sa seda mäletad. Me andsime neile ka mingi tunnuse, mis on mõte või idee, mille abil George Washingtoni nimi salvestada mällu. Katses me sugereerime või anname katsealusele idee, millises struktuuris või kontekstis need nimed tuleks meelde jätta. Näiteks me ütleme inimesele: "Ta oli kõige esimene omasuguste pikas reas, aga ainuke, kes
Eksperimenteerimise põhimõtteid saab rakendada ka korrektse ülesehitusega treeninguprogrammides. Eksperimendi kui andmekogumise meetodi korral on väga oluline, et osalejad ei hakkaks oodatavaid tulemusi etendama. Sotsiaalse soovitavuse efekt võib vähendada eksperimendi tulemuste väärtust. 6) laboratoorsed eksperimendid. Laboratoorsetes eksperimentides püütakse varieerida või välistada väliskeskkonna mõju tulemustele. Laboratoorsete eksperimentide jaoks on aga raske leida sobivaid katseisikuid, sest tegeliku juhtimisega tegelevate inimeste aeg on väga piiratud. Raskusi võib olla ka katseisikute motiveerimisega; 7) eriuurimused. Eriuurimustes kirjeldatakse teatud kindla muutuja ja väljundi või tulemuse vahelist seost. Eriuurimustes kombineeritakse mitmesuguseid uurimisvõtteid. Näiteks rahulolu ja töö efektiivsuse vahelise seose leidmisel saab rahulolu uurida küsitluse abil ja efektiivsust väljendavad näitajad leida vastavatest majanduslikest näitajatest;
Katse vead või ka kõige hoolikamalt planeeritud ja läbi viidud eksperimendi tulemuste hälbed (ehk tulemuste paratamatu moonutus ühe või mitme süstemaatiliselt mõjuva kõrvalise hälvitatus) muutuja mõjul Eksperimentaatori üks olulisi katse tulemuste moonutuste allikaid. Katse korraldaja unistab ja katseisiku ootused saada teatud tüüpi tulemusi ja mõjutab alateadlikult ja tahtmatult oma sooviga katseisikuid. Viimastel võivad olla oma oletused katse tulemuste suhtes ja need oletused avalduvad katseisikute reaktsioonide muutuste näol, mis tegelikke reaktsioone moonutavad või varjavad Platseebo ilma tegeliku mõjuta eksperimentaalne manipulatsioon, mille eesmärgiks on tekitada kontrollgrupi katseisikuil mulje, et nad on saanud samasuguse
See uuring põhines aga juhtumitel, kus vastumeetmeid kasutati spontaanselt. Kui aga isikutel on võimalus vastumeetmeid spetsiaalselt treenida (nt spioonide koolitusel), kasvab olulisel määral nende efektiivsus. Seda näitavad mitmed uuemad uuringud. Näiteks (Honts, Devitt, Winbush and Kircher, 1996. Mental and physical countermeasures reduce the accuracy of the concealed knowlidge test. Psychophysiology, 33, 84- 92) treenisid katseisikuid 30 minuti jooksul, kes kasutasid füüsilisi meetmeid (keelde hammustamine) ja mentaalseid (loendasid seitsmest allapoole). Mõlemad osutusid edukaks ja võimaldasid 50% juhtumitest petta testi. Pealegi, eksamineerijate (testimise kogemustega) otsused füüsiliste vastumeetmete kasutamise suhtes olid korrektsed ainult 12% juhtudest ja mitte ühelgi juhtumil mentaalsete meetmete korral. Analoogilisi tulemusi on saadud veelgi,
Selles veendunud, on muidugi mõistlik küsida, kumba ravimit Sa ise eelistaksid. Kas see, kui Sa teaksid, et sul on väikesed neerukivid, peaks Su otsust muutma? Päris raske otsustada! Sellise paradoksaalse olukorra tagamaa ise ei ole väga keeruline. Nimelt ravimi B jaoks oli meil lihtsalt tunduvalt rohkem katseisikuid väikeste neerukividega, kellel on paremad raviväljavaated ning seega ka parem paranemisprotsent. Need paljud õnnelikud patsiendid viivad ka ravimi B üldise paranemistõenäosuse üles. Ravimi A korral oli küll väikeste neerukividega patsientidel veelgi suurem paranemise tõe- näosus, kuid neid patsiente oli ise õige vähe ning seega kogu paranemisprotsenti
4. Au solvang saagu alati karistatud. Nad leidsid, et need on omavahel nii tugevalt seotud, et on osad üldisest iseloomustruktuurist nimega "autoritaarne." Uurimuse ajastatus lisas tähendust avalikkuse ette jõudis Holocaust, MaCarthyism hakkas pead tõstma. Autoritaarne inimene on nõrk ja sõltuv, mõtleb stereotüüpides, tahab end, oma tugevust ja headust tõestada enesele ja teistele. Vastajaid ehk katseisikuid oli 2099 rotary klubi liikmetest vangide ja hulludeni. 80 ekstreemse vastajaga tehti avatud intervjuu ja TAT projitseerimistehnika test. Kahele inimesele tehti psühhoanalüüs. Töö tõi esile olulise probleemi: eelarvamuse. Uurimine läks massiliseks. See töö polnud üldse uurinud, kuidas eelarvamuse tulid. Tagasi Frankfurti ja Freudi juurde. Peale taasasutamist Saksamaal 1950ndail fokuseeriti taas Freudile.
annaabi.ee 
