Töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette. Mari töötab seitsmepäevase ajavahemiku kohta (4 päeva ja 16 h päevas) 64 h – ilmselge rikkumine! Katseaeg on aeg, mil tööandja hindab, kas töötaja tervis, oskused, teadmised, isikuomadused ja võimed vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Kõige pikem katseaeg, mida seaduse järgi saab kohaldada on 4 kuud (pooled võivad alati kokku leppida lühemas katseajas). Antud kaasusest ei tulene kui pikk oli ühe või teise ametiala katseaeg, küll aga tuleb tõdeda, et kassiir ja müüja on väga sarnased kutsed. Miks üldse tööandja soovis, et Mari alguses kassiiri kohal katseajaga töötaks, ilma et ta sellele kohal tööle jääks – ma ei saa aru. Ja siis peale kassiiri katseaja lõppu müüjana katseajal oleks ja viimase lõppedes peaks ta olema asunud juba müüja elukutset omandama. Aga ma arvan, et tööandja
määratud tähtaeg millal töö peab valmis olema Töölepingus tööandja maksab tasu perioodiliselt, töövõtulepingus tellija maksab siis kui töö on üle antud. Ta ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus tulemus üle vaadata. 17. Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida? Tööajas, töötasus, töölepingu tähtajas, töötegemise asukohas , tööle asumise ajas (vajadusel katseajas, puhkuses) 18.Summeeritud tööaeg, mis see on? Mida tuleks summeeritud tööaja osas kokku leppida töölepingus? - Puuduvad mõisted palgamäär, põhipalk, lisatasu, preemia, palga arvutamise kord; - Eeldatakse, et pooled lepivad töötasus kokku; - Täiendavate tööülesannete eest saadav tasu kajastub palgateatises; - Makstakse rahas, muud hüved antakse hüvedena (ametiauto, spordiklubi kuukaart vmt) - Brutosummana;
sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, v.a kui TLS-is on sellises kokkuleppes võimalus ette nähtud. · Töölepingu eristamine muudest lepingutest: töölepingu kohta sätestatud ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik töö tegemise viisi, ajha ja koha valikul olulisel määral iseseisev. · Oluline on hinnata töötegija alluvuse määra andvast isikust. 5.4 Mida peab teadma katseajas? · Ugas töösuhtes rakendub 4-kuuline katseaeg. · Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida 4-kuulise katseaja lühendamises või ärajätmises. Kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult. Selle puudumisel rakendub 4-kuuline katseaeg. · Kuni 8 kuuk sõlmitud tähtajalise töölepingu korrale ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestuses. Näiteks 6-kuulise töölepingu korral ei või katseaeg olla üle 4 kuu.
töö tegemiseks nõutav. Tööandja hindab katseaja kestel töötaja sobivust kokkulepitud töö tegemiseks ning töötaja saab katseajal välja selgitada oma võimed ja valmisoleku konkreetsel töökohal töötada. Kestab 4 kuud. Katseaja kulgemise kuupäev ei sõltu sellest, kas kirjalik tööleping on selleks päevaks sõlmitud või mitte. Töölepinguga võivad pooled kirjalikult kokku leppida, et katseaega ei kohaldata või seda lühendatakse. Pikemas kui neljakuulises katseajas kokku leppida ei saa. Kuni 8 kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu korral ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. Näiteks 6-kuulise töölepingu korral ei või katseaeg olla üle 3 kuu. Nii töötaja kui tööandja võivad katseajal töölepingu üles öelda vähemalt 15- kalendripäevase etteteatamistähtajaga, kusjuures töölepingu võib katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu üles öelda ka katseaja viimasel päeval. 23
müüb alkohooli või tubaka tooteid Seadused: Katseaeg TLS avab katseaja mõiste. Vastavalt sellele katseaeg- ajavahemik, mille jooksul saavad nii tööandja kui ka töötaja hinnata kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse antud töö tegemiseks. Uus TLS arvestades tööelus väljakujunenud praktikat, mille järgi enamikes TL-tes lepitakse kokku neljakuulises katseajas, näeb ette seadusliku katseaja kohaldamist: katseaeg tuleneb seadusest ja selles ei pea eraldi kokku leppima. Kui lepingupooled lepivad kokku katseaja kestuseks seaduslikust katseajast lühema aja või otsustavat katseaega mitte kohaldada tuleb tööandjal sellisest kokkuleppest teatada kirjalikus dokumendis. Katseaeg kohaldub ka tähtajaliste lepingute puhul. Töötasu- hõlmab kõiki töötajale töö eest makstavaid tasusid. Tööandja ja töötaja
tegemiseks ning töötaja saab katseajal välja selgitada oma võimed ja valmisoleku konkreetsel töökohal töötada. 9. Katseaja kestus. Katseaja kulgemise kuupäev ei sõltu sellest, kas kirjalik tööleping on selleks päevaks sõlmitud või mitte. Töölepinguga võivad pooled kirjalikult kokku leppida, et katseaega ei' kohaldata või seda lühendatakse. Pikemas kui neljakuulises katseajas kokku leppida ei saa. Kuni 8 kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu korral ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. Näiteks 6-kuulise töölepingu korral ei või katseaeg olla üle 3 kuu. 10. TL ülesütlemine katseajal /§ 86; § 96/ Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Töölepinguga võib kokku leppida katseaja
1) Partneriga e pea seksist rääkima, sest seksuaalelu kujuneb omasoodu. 2) Partner peaks olema piisavalt tundlik ja tähelepanelik. 3) Konflikti tuleb iga hinna eest vältida. Juhtnöörid edukaks suhtlemiseks: 1) Valmistuge. 2) Kontrollige, kas partneril on praegu tahtmist teiega sellel teemal rääkida. 3) Olge positiivselt meelestatud. 4) Kasutage «mina»-sõnumeid. 5) Hoiduge «sina»-sõnumeid. 6) Olge konkreetne. 7) Aktiivne kuulamine. 8) Ärge muutke teemat. 9) Leppige kokku katseajas. 10) Tänage partnerit, et ta teiega intiimeluprobleemidest rääkis. Lapsega suhtlemine Mõjukas lapsevanem mõistab asjad: 1) Ta on inimene, kellel on omad probleemid. 2) Tema lapsed on ka inimesed, kellel on omad probleemid. Kuna küsimused nõuavad vastuseid, on küsija see, kes vestlust juhib. Rusikareeglit selleks, et end lapsele arusaadavaks teha: 1) Konkreetsus. 2) Momentaansus. 3) Hoiduge hukkamõistust. 4) Järelkindlus.
- Olukorras, kus tööandjal puudub võimalus katseaja tulemusi hinnata (töötaja haiguslehel, ajateenistuses jne) peatub katseaeg. Katseaeg pikeneb ajavahemiku võrra, mille jooksul ei ole võimalik töötaja sobivust hinnata. - Töölepingu ülesütlemine katseaja ebarahuldava tulemuste tõttu peab olema katseaja eesmärgiga kooskõlas. - Töölepingu võib katseajal üles öelda ka katseaja viimasel päeval. - Seadus võimaldab kokku leppida katseajas, mis on lühem kui 4 kuud või jätta üldse kohaldamata. Kuid see eeldab kirjalikku fikseerimist. Tähtajaline tööleping - Eeldatakse, et tööleping on sõlmitud tähtajatult. - TLS paragrahv 6 lg 2 kohaselt tuleb tähtajalise töölepingu sõlmimiselt kirjalikult fikseerida tähtajalise töölepingu kestus ja selle sõlmimise põhjus. - Tähtajalist töölepingut võib sõlmida kuni viieks aastaks ja leping lõpeb tähtaja saabumisel.
- Olukorras, kus tööandjal puudub võimalus katseaja tulemusi hinnata (töötaja haiguslehel, ajateenistuses jne) peatub katseaeg. Katseaeg pikeneb ajavahemiku võrra, mille jooksul ei ole võimalik töötaja sobivust hinnata. - Töölepingu ülesütlemine katseaja ebarahuldava tulemuste tõttu peab olema katseaja eesmärgiga kooskõlas. - Töölepingu võib katseajal üles öelda ka katseaja viimasel päeval. - Seadus võimaldab kokku leppida katseajas, mis on lühem kui 4 kuud või jätta üldse kohaldamata. Kuid see eeldab kirjalikku fikseerimist. Tähtajaline tööleping - Eeldatakse, et tööleping on sõlmitud tähtajatult. - TLS paragrahv 6 lg 2 kohaselt tuleb tähtajalise töölepingu sõlmimiselt kirjalikult fikseerida tähtajalise töölepingu kestus ja selle sõlmimise põhjus. - Tähtajalist töölepingut võib sõlmida kuni viieks aastaks ja leping lõpeb tähtaja saabumisel.
5. muud hüved, milles on kokku lepitud 6. tööaeg 7. töö tegemise koht 8. puhkuse kestus 9. töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad 10. tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele (TLS § 47) 11. viide kollektiivlepingule NB! töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt Lisaks, võivad töötaja ja tööandja leppida kokku mistahes muudes tingimustes. Katseaeg on seaduses kuni neli kuud. Pooled võivad leppida kokku ka lühemas katseajas või seda mitte kohaldada, kuid see peab olema töölepingus kirjas. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse.
sõlmimise vaheaeg ei ületa kahte kuud. TLS avab katseaja mõiste. Vastavalt sellele katseaeg- ajavahemik, mille jooksul saavad nii tööandja kui ka töötaja hinnata kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse antud töö tegemiseks. Uus TLS arvestades tööelus väljakujunenud praktikat, mille järgi enamikes TL-tes lepitakse kokku neljakuulises katseajas, näeb ette seadusliku katseaja kohaldamist s.t., et katseaeg tuleneb sedusest ja selles ei pea eraldi kokku leppima. Seadusliku katseaja kestvuse on seadusandja kehtestanud esimesed 4 kuud alates töötaja tööleasumise päevast. Kui lepingupooled lepivad kokku katseaja kestuseks seaduslikust katseajast lühema aja või otsustavat katseaega mitte kohaldada tuleb tööandjal sellisest kokkuleppest teatada kirjalikus dokumendis. Katseaeg kohaldub ka tähtajaliste lepingute puhul
hindamisperioodina seadusest tulenevalt 4 kuud. Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste jne vastavust tasemele, mis on nõutav töö tegemisel. Olukorras, kus tööandjal puudub võimalus katseaja tulemusi hinnata, peatub katseaeg ja pikeneb ajavahemiku võrra, mille jooksul ei ole võimalik töötaja sobivust hinnata. Töölepingu võib katseajal üles öelda ka katseaja viimasel päeval. Seadus võimaldab kokku leppida katseajas, mis on lühem kui 4 kuud või jätta üldse kohaldamata. Tähtajaline tööleping: lõpeb tähtaja möödumisel, mis võib olla kindlaks määratud konkreetse kuupäevaga, kindla sündmuse saabumisega või konkreetse tulemuse saavutamisega. Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmitud tähtajatult.Tähtajaline tööleping võib muutuda tähtajatuks ka juhul, kui töötaja jätkab töö
töötajatega regulaarsete konkursside korraldamise kaudu. 11 9. Katseaeg: eesmärk, kehtestamise kord, kestus, poolte õiguslik seisund. Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on nõutav töö tegemisel. Tööandja ja töötaja ei pea eraldi katseajas kokku leppima. Kui töölepingus ei ole kokkulepet katseaja pikkuse kohta, kohaldatakse hindamisperioodina seadusest tulenevalt 4 kuud. Tööandjal on katseaja kestel võimalik hinnata töötaja sobivust kokkulepitud töö tegemiseks. Töötaja saab katseajal välja selgitada oma võimed ja valmisoleku konkreetsel töökohal töötada. Olukorras, kus tööandjal puudub võimalus katseaja tulemusi hinnata (näiteks on töötaja
üks kord viie aasta jooksulloetakse töösuhe algusest peale tähtajatukstähtajaliste 4 töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui kahe töölepingu vaheline aeg ei ületa kahte kuud. 9. Katseaja eesmärk – töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste hindamiseks /töökoha hindamiseks. Katseaja kehtestamise kord – katseajas pole eraldi vaja kokku leppida. Seaduses sätestatud. Tööandja ei pea läbi viima koolitust, et töötaja vastaks nõuetele (3-2-1-52-14). Tööülesannete mittetäitmise ajaks katseaeg peatub. Pooled võivad kokku leppida katseaja mittekohaldamises või lühendamises. Katseaja kestus - seadusjärgne katseaeg on 4 kuud. Alla 8-kuulise lepingu puhul ei tohi katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. Katseajal poolte õiguslik seisund – töötajal on tavapärane õiguslik seisund
Sageli on eriseadustes sätestatud tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalus juhtimisülesandeid täitvate töötajatega (muuseumide direktorid, kõrgkoolide rektorid). Nimetatud juhtudel on töösuhte tähtajalisuse eesmärgiks tagada ametikohtade täitmine võimalikult pädevate ja erialaselt kõrgel tasemel töötajatega regulaarsete konkursside korraldamise kaudu. 11. Katseaeg: eesmärk, kehtestamise kord, kestus, poolte õiguslik seisund Tööandja ja töötaja ei pea eraldi katseajas kokku leppima. Kui töölepingus ei ole kokkulepet katseaja pikkuse kohta, kohaldatakse hindamisperioodina seadusest tulenevalt 4 kuud. Tööandjal on katseaja kestel võimalik hinnata töötaja sobivust kokkulepitud töö tegemiseks. Töötaja saab katseajal välja selgitada oma võimed ja valmisoleku konkreetsel töökohal töötada. Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja
katseajal välja selgitada oma võimed, oskused ja valmisoleku konkreetsel töökohal töötamiseks. Katseaeg annab pooltele võimaluse jõuda selgusele, kas sõlmitud töösuhe vastab nende tahtele. Varemkehtinud tööõiguse alusel oli töösuhte pooltel võimalus katseaja kohaldamises kokku leppida, kui seda ei tehtud, siis katseaega ei kohaldatud. Kehtiv töölepingu seadus, arvestades tööelus välja kujunenud praktikat, mille järgi enamuses töölepingutes lepitakse kokku katseajas, näeb ette seadusliku katseaja kohaldamist. See tähendab, et katseaeg tuleneb seadusest ja selles ei pea eraldi kokku leppima. Ainult siis kui tööandja ja töötaja on otsustanud katseaega lühendada või katseaja ära jätta, tuleb tööandjal sellest töötajat TLS § 6 lg 1 alusel kirjalikult teavitada. Töölepingu ülesütlemisel katseajal tuleb pooltel ette teatada 15 kalendripäeva. § 87. Töölepingu erakorraline ülesütlemine
6. tööaeg 7. töö tegemise koht 8. puhkuse kestus 9. töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad 10. tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele (TLS § 47) 11. viide kollektiivlepingule NB! töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt Lisaks, võivad töötaja ja tööandja leppida kokku mistahes muudes tingimustes. Katseaeg on seaduses kuni neli kuud. Pooled võivad leppida kokku ka lühemas katseajas või seda mitte kohaldada, kuid see peab olema töölepingus kirjas. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse.
· Töölepingu katseajal etteteatamine 15 kalendripäeva. Etteteatamistähtajast mittekinnipidamisel on tööandjal õigus saada huvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel (TLS § 85 lg-d 1-2, § 86 lg 1, § 96, § 98 lg 1, § 100 lg 5). NB! Kui aga tähtajatu töölepingu utleb ules tööandja katseajal, siis peab tööandja seda ulesutlemist põhjendama. Kaasus Anita asus OÜ-sse Riie tööle muujana 01.10.2016. Osapooled leppisid kokku katseajas 4 kuud. Töölepingu sõlmimisel anti töötajale kaasa OÜ Riie poolt välja töötatud muuja käsiraamat, kus oli kirjeldatud, milline peab muuja OÜ-s Riie olema ja kuidas klientidega suhtlema. Käsiraamatut loeti töölepingu osaks. Kaks päeva enne katseaja lõppu teostas OÜ Riie poolt määratud isik Anita tööl olemise ajal testostu. Testostu tegemisele järgneval päeval anti Anitale ule tööandja poolt töölepingu
Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale ja töötajale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on nõutav töö tegemisel. Tööandja hindab katseaja kestel töötaja sobivust kokkulepitud töö tegemiseks. Töötaja saab katseajal välja selgitada oma võimed ja valmisolekut konkreetsel töökohal töötada. Katseaeg on neli kuud, kuid töötaja ja tööandja võivad kokku leppida katseajas, mis on lühem või jätta katseaeg kohaldamata. Töösuhte osapooled ei pea eraldi katseajas kokku leppima. Kui töölepingus ei ole kokkulepet katseaja kestuses või selle ärajätmises, kohalda- takse hindamisperioodina seadusest tulenevalt automaatselt nelja kuud (TLS § 86 lõige 1). Kui pooled on otsustanud katseaga lühendada või mitte kohaldada, tuleb tööandjal sellest töötajat kirjalikult teavitada (TLS § 6 lõige 1). Teavitamiskohustuse saab lugeda täidetuks, 28
töö tegemise koht; puhkuse kestus; viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. ( TLS § 5 lg 1). Tööandja peab teavitama töötajat ka töötingimustest erijuhtudel nagu: katseaja kestuse, kui on kokkulepitud lühemas, kui nelja kuulises katseajas; tähtajalise töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse; konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu; töökohustuste täitmisest kaugtööna; renditööst; summeeritud tööaja puhul tööajakava teatavaks tegemise tingimused; töötaja kulutuste hüvitamine, välisriigis töötamise aja; töötasu maksmise vääringu ning riigis viibimisega seotud hüved ja riigist tagasipöördumise tingimused.
annaabi.ee 
