Keemilised nähtused minu igapäevaelus Iga hommik ma ärkan kell seitse kolmkümmend. Teen endale peale ärkamist väikese loputuse suule ja näole. Panen end riidesse ja hakkan süüa tegema. Tavaliselt teen ma endale prae muna, muna on algul vedel ja siis muna läheb kuumenemisel tahkesse olekusse, muna praadimisel tekib keemiline reaktsioon , sest muna jääbki munaks midagi ei muutu. Muna hakkab eritama lõhna ja muutub munal ka värvus. Kui ma hakkan kooli minema, siis kooli teel ma näen kuidas auto eritab heitgaase ja bussid ka eritavad heitgaase. Kui auto eritab heitgaase siis heitgaas eritab lõhna ja
.......................................................7 1.3.3.Keemilised omadused.....................................................................7 2.Katsed......................................................................................................... 8 2.1.Raua roostetamine................................................................................ 8 2.2.Vasekihi tegemine rauale......................................................................8 2.3.Rauapuru põlemine............................................................................... 9 2.4.Alumiiniumpuru põlemine.....................................................................9 2.5.Vase soojusjuhtivus katse......................................................................9 Kokkuvõte..................................................................................................... 10 Kasutatud materjalid..............................................................................
Lauakatte skeem (ühe eelkatte vahendid nummerdada ja selgitada allpool) 1. Servett 2. Eelroa kahvel 3. Eelroa nuga 4. Pearoa kahvel 5. Pearoa nuga 6. Dessertkahvel 7. Veepokaal 8. Veinipokaal 9. Leivataldrik 10. Dessertnuga 11. Küünal Serveerimiseks ja teenindamiseks vajalikud nõud ja töövahendid NIMETUS K O G U S
Laboratoorne töö Metallide keemilised omadused Tallinn 2011 Katse 1 Metallide reageerimine hapete lahustega Katsevahendid: Katseklaas, katseklaasihoidik, HCl, alumiinium, tsink, tina, raud, vask, tikud, piirituslamp. Katsekirjeldus: Valan katseklaasi 1-2 cm³ soolhappe lahjendatud lahust ja lisan sinna sisse erinevaid metalle. Vaatan kuidas erinevad metallid reageerivad. Vaatan, mis aktiivsusega need metallid on. 1. Soolhape + alumiinium / HCl + Al Panin katseklaasi soolhapet ja lisasime sinna alumiiniumtüki. Esialgu reaktsiooni ei toimunud. Soojendasin katseklaasi põletileegil. Reageerimisega läks veidi aega, pärast mida hakkas eralduma veidi vesinikku
LOODUSLIKUD KIUD (Lina, Vill, Puuvill, Siid) LINA (LI) Linakiu omadused: · Imab kiiresti ja hästi niiskust · Niiskust imades tursub · Kuivab kiiresti · Hea soojusjuhtivusega · Väike hõõrdumiskindlus · Väike paindetugevus Põletamine: Süttib kiiresti ning kergesti, aga alles väga leegi lähedalt. Põleb küllaltki suure ja heleda leegiga. Põlemine jätkub ka kiu leegist eemaldamisel. Lõhna on tunda, meenutab veidi paberi või puidu põlemise lõhna. Järgi jääb üsna vähe hallikat tooni tuhka. Mõlema lina-kanga puhul toimus põlemine sarnaselt. Märgamine: Vett imab hästi ja suhteliselt kiiresti. Lõpuks märgub täielikult ja langeb anuma põhja. Katse alguses oli märgata väheseid mulle. VILL (WO) Villakiu omadused: · Õhku hästi läbilaskev · Kortsub vähe · Märgub ja kuivab aeglaselt
Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2014 Polüester (PL, PES, PE, PET) Omadused Polüestrit toodetakse sulatisketrusmenetlusega mineraalõlist. Polüester on keemiliselt püsiv, halvasti värvitav, keskmise raskusega ja tugev kiud. Tal on hea sirgestuvus ja kortsumatus. Polüester süttib halvasti ja põleb sulades. Vesi ja niiskus kiu omadusi eriti ei mõjuta.1 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis juba leegi kõrval, põles kiiresti sulades ilma leegita. Tekitas põledes vähe lõhna. 2. Kangas Süttis samuti leegi kõrval ja põles sulades, jääki ei olnud. 1 B o n c a m p e r, Irma 2000. Tekstiilkiud: Käsiraamat. Tallinn: Infotrükk. Järeldus: Katse kinnitas, et polüester põleb sulades ja kiiresti, kuid halba süttimist katsest ei selgunud. Võimalik, et katses kasutatud kangad olid töödeldud mõne ainega, mis kiirendas süttimist. Märgumine 1. Kangas
K4[Fe(CN)6] + 2Cd2+ → Cd2[Fe(CN)6] + 4K+ 3K4[Fe(CN)6] + 4Fe3+ → Fe4[Fe(CN)6]3 + 12K+ K4[Fe(CN)6] + 2Zn2+ → Zn2[Fe(CN)6] + 4K+ Katse 4 IV rühma katioonide (Ba2+, Sr2+ ja Ca2+) tõestamine leekreaktsioonidena Katse teostamist demonstreerib esmalt õppejõud ja seejärel teostatakse üliõpilaste poolt Mõnede metallide kloriidid annavad gaasipõleti leeki viiduna iseloomulikke värvusreaktsioone: Na- soolad värvivad leegi kollaseks K- soolad lillaks Ca- soolad telliskivipunaseks Ba- soolad roheliseks Sr- soolad karmiinpunaseks Uuritav aine viiakse leeki kroomnikkel- või plaatinatraadist leeknõelal. Eelnevalt tuleb kontrollida leeknõela puhtust. Selleks kastetakse nõel konts. soolhappesse ja viiakse gaasipõleti leeki. Kui
Magustoidule annab nime kama. Kama on sügavate juurdtega eesti toit. Mina kasutan kamajahu vahu valmistamisel, mida serveerin astelpaju kastme ja tumedast sokolaadist valmistatud kaunistusega. Astelpaju tasakaalustab maitsed ja annab toidule värvi. Magustoidus on küll kasutatud toitvaid piimatooteid kui ka kamajahu, mis sisaldab endas kasulike kiudaineid. Kõikide toitude kõrvale pakun tavalist vett. Oma kliente teenindan ise. Laua katan valge linaga ning kaunistuseks lauale asetan küünla, mis lisab hubasust kogu õhtule. Laua eelkate on kahele. Kuna ma veini toidu kõrvale ei serveeri on kasutusel ainult vee klaasuid. Kasutan abilauda. Ideaalseks toidu nautisime ruumiks oleks kaminatuba, mis loob hubase õhkkonna. Klientide soovikorral on võimalik kuulata meelepärast muusikat toidu nautimise ajal. Menüü (ka arvutis kujundatud menüü klientide lauale): Eelroog: Graavilõhe värskel salatil krõbedate krutoonide ja küüslaugu kastmega Pearoog:
Katse : Mõõdan väikse mõõtesilindriga 5 cm³ HCl (10%). Valan happe läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutu happega kokku. Sain magneesiumi tüki nr. 413. Mähkisin selle filterpaberisse ja niisutasin seda destilleeritud veega, et see jääks hiljem katseklaasi seina külge pidama, mitte ei kukkuks happesse, kus see hakkaks reageerima enne kui ma jõuan selle gaasi mahu mõõtmiseks mõeldud seadmega ühendada. Hoides katseklaasi väikese nurga all, asetan metallitüki niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgen katseklaasi hermeetiliselt, vältides järsemaid liigutusi, mis võiksid metallitüki hapesse kukutada. Liigutan bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühel kõrgusel. Märgin üles näidu ühelt büretilt. Katseklaasi järsult liigutades kukutan metallitüki happesse. Loksutan katseklaasi, et paber võimalikult palju avaneks. Jälgin kuidas
Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui inimene ei hakka hingama, siis jälgin pulssi kaelal. Kui pulss puudub, alustan kaduse südamemassaažiga (kuni kiirabi saabumiseni või elustamiseni). Võõrale inimesele kunstlikku hingamist ilma abivahenditeta ei tee. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Kutsun kiirabi. Avan akna, et tagada meesterahvale värske õhk. Rahustan teda. Kindlasti ei jäta ma kannatanut üksi. Kui kannatanul teadvus või hingamine kaob, elustan kiirabi tulekuni. 3. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haavatõsidust hindan haava suuruse, sügavuse ja verevoolu järgi.
Kui ei hinga edasi, siis jälgida pulssi kaelal. Kui pulss kaelal puudub, siis alusta südamemassaažiga koos kunstlikku hingamega (teha kuni kiirabi tulemise või elu tunnuseni). Südamemassaaži ja kunstlikku hingamise vahekord peab olema 30:2. Selline vahekord nii täiskasvanul kui lapsel 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Helistan 112. Eemaldan kannatanul pitsitavad esemed, avan akna, rahustan teda. Kindlasti ei jäta ma kannatanut üksi. Küsin, milliseid ravimeid ta kasutab. Kui aga kannatanul teadvus või hingamine kaob, elustan kiirabi tulekuni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Pindmine haav:
elektriseeruvuse kuivas õhus. Mõõdupüsivus on parem, kui viskoosil. Saab kedrata väga peeneid kiude, mis tunduvad pehmetena ja on siidja mati läikega. Viskoosist kergem, kuulub keskmise raskusega kiudude hulka. Põleb ühtlaselt ja lõhnab äädika järgi. Talub viskoosist paremini päikesevalgust ning see ei aldistu hallituse ja kahjuriputukate poolt tekitavatele kahjustustele. Põleb kiiresti suure leegiga, leegist eemaldamisel põlemine jätkub, üüdikhappe lõhn. Antimikroobne atsetaatkiud tuli müügile 1994. aastal, seda kiudu kasutatakse rõivaste ja kodutekstiili materjalina, aga samuti haiglatekstiilides. Modaal(MD) Modaalkiu ristlõikepind on ümaravõitu ja kiupind on sile. Modaal on suure tõmbetugevusega ja kõrge märgmooduliga hüdraattsellulooskiud. Tema märgtugevus on viskoosist oluliselt suurem. Koostiselt on puhas tselluloos. Modaal on kiud, millest on kõrvaldatud viskoosi puudused
Suur haav on tavaliselt sügav, veritsev ning valulik. Haava juures tuleb kontrollida nii sisemistava kui ka väljumisava. Säilitama peab õige asendi. Abistamisel kasutatakse kaitsevahendeid. Haava ei pea puhastama. 4 Kuidas tegutsed kui peale traumat (autoavarii) on inimene kahvatu jumega, nahk on külma higiga kaetud, inimene ei suuda korralikult ärkvel püsida ja kaebab valu alakõhu piirkonnas? Helistan kiirabile Panen inimese tekile lamama ( pea kõrgemal) [ Juhul kui ta on juba autost väljas] Rahustan isikut ning samal ajal kontrollin kannatanu keha. Juhul, kui kannatanu alakõhul on haav, siis katan haava. Kui kõht on kõva võib kahtlustada sisemist verejooksu Hoian kannatanut ärkvel ning kontrollin elutähtsaid funktsioone (pulss, hingamine). Juhul kui isik kaotab teadvuse kasutan ma elustamisvõtteid.
sünteetilised kiud. Üsna harva saab põlemisproovi alusel määrata kiuliiki täpselt. 3. Töö käik 3.1 Töö ülesanne 1. Koostada kiudude klassifikatsioonitabel 2. Tutvuda kiudude näidistega 3. Koostada laboris olevate kiudude kollektsioon 4. Teostada kiudude põlemisproov Tekstiili- ja rõivamaterjalid, KMT0285, 2015/2016 õa, Tiia Plamus 3.2 Töövahendid: Käärid, kleeplint, kiudude näidised, küünal, tikud, pintsetid. 3.3 Tegevuskava: Põlemisproovi tegemiseks võetakse väike kiukimp ja asetatakse see leeki. Kiudude käitumist jälgitakse ja fikseeritakse leegile lähendamisel, leegi sisemuses ja leegist väljatoomisel. Fikseeritakse ka kiu põlemisel erituv lõhn ja põlemisjäägi iseloom, jälgitakse süttimiskiirust, põlemise iseloomu, leegi suurust. Leegile lähendamisel eristatakse kiudude käitumises: vormi muutumist, sulamist, kokkuminekut,
igaühte 3 ml 5% trikloroäädikhapet. Kui termostaadis olev lahus oli piisavalt soojenenud, lisasin sellele 1 ml proteaasilahust, loksutasin korralikult ja kiiresti ning võtsin reaktsioonisegu ml segu ning pipeteerisin selle esimesse nummerdatud katseklaasi TKÄ-ga. Fikseerisin reaktsiooni algusaja. (0-proov) Täpselt 5 minuti möödumisel võtan taas reaktsioonisegu termostaadist ja pipeteerin 3 ml lahust teise TKÄ-ga täidetud katseklaasi. Asetan reaktsioonisegu taas termostaati. Sama protseduuri kordan veel reaktsiooni kulgemise 10ndal ja 15ndal minutil. Pärast ensüümisegu lisamist loksutan katsaeklaasid kiirelt läbi, et tekkiva sademe osakesed oleksid väiksemad. Jätan sademe formeeruma ja alla vajuma, kuni katseklaas, kuhu lisasin ensüümisegu viimasena, on seisnud juba 15 minutit. Samal ajal panen valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi, nummerdan need ning varustan plastmasslehtri ja filterpaberiga
Oluline on, et järeldusi saab teha kuiva prooviga paberit uurides, sest niiske paberi läbipaistvus on suurenenud ka lipiide mittesisaldavate lahuste korral Lahus sisaldab lipiide, kui: · Paberile moodustub rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb · Vastu valgust vaadates on rasvaplekk muust paberist heledam · Pimeda poole vaadates on rasvaplekk muust paberist tumedam TÖÖ KÄIK: 1. Võtan 2 kuiva katseklaasi , millesse panen 1 g tahket uuritavat ainet, milles soovin lipiidi olemasolu kindlaks teha. 2. Panen mõlemasse katseklaasi mitte rohkem kui 0,5 ml orgaanilist lahustit (atsetoon, tetraklorometaan, kloroform). 3. Loksutan hoolikalt ja lasen tahke materjali settimiseks umbes 5 minut seista. 4. Kui sademe kohale on tekkinud selge lahuse kiht, siis kantakse mõlemast katseklaasist pipetiga 1 tilk lahust filterpaberile. 5
Kui termostaadis olev lahus oli piisavalt soojenenud, lisasin sellele 1 ml proteaasilahust, loksutasin korralikult ja kiiresti ning võtsin reaktsioonisegu ml segu ning pipeteerisin selle esimesse nummerdatud katseklaasi TKÄ-ga. Fikseerisin reaktsiooni algusaja. (0-proov) Sarnaselt toimisin veel 10 ja 20 minuti möödumisel reaktsiooni fikseeritud algusest. Täpselt 5 minuti möödumisel võtan taas reaktsioonisegu termostaadist ja pipeteerin 3 ml lahust teise TKÄ-ga täidetud katseklaasi. Asetan reaktsioonisegu taas termostaati. Sama protseduuri kordan veel reaktsiooni kulgemise 10ndal ja 15ndal minutil. Pärast ensüümisegu lisamist loksutan katsaeklaasid kiirelt läbi, et tekkiva sademe osakesed oleksid väiksemad. Jätan sademe formeeruma ja alla vajuma, kuni katseklaas, kuhu lisasin ensüümisegu viimasena, on seisnud juba 15 minutit. Samal ajal panen valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi, nummerdan need ning varustan plastmasslehtri ja filterpaberiga
Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärk Le Chatelier´i printsiip- reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste konsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus · Le Chatelier´i printsiip Kuna tasakaalusegus võib olla nii lähteaineid kui saadusi, siis kuidas saavutada just saaduste võimalikult kõrge sisaldus ehk kuidas nihutada tasakaalu paremale saaduste tekke suunas. Hinnangut võimaldab anda Le Chatelier´i printsiip. Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused mida saab muuta on, eelkõige lähteainete konsentratsioon, temperatuur ja rõhk. Siin peetakse silmas seda, kuidas need tingimused mõjutavad juba
suurenda lõnga elastsust, kuid seob liikumatut õhku ning lõng tundub pehmemana. Mikrokiudu toodetakse polüamiidist. Mikropolüamiidist valmistatakse sukkpükse, puhastusmoppe ja lappe. Mikrokiud imab endasse väga hästi niiskust. Põlemiskatse Materjal Kanga näidis Katse tulemus Polüester 1 Polüesterkiust kangakiud hakkab leegile lähenedes sulama kiu otstest ning tekivad tahmakerad. Hoides kiudu leegis põleb kiud edasi kuid eemaldades leegist leek kius kustub. Poliestri põlemisel tundsin plastiku põlemise lõhna. Põlemisjäägiks on kõva tahmakera, mis katsumisel ei pudene. Polüester 2 Kiud hakkab samuti leegile lähenedes sulama ning kiu otstesse tegivad sulami kerad. Asetades
reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%- ne soolhappelahus, 50...100 mg metallitükk (Mg) Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Töö käik Katseseadeldis koosneb 2 kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Metallitüki nr. 248 saades mähin selle märja filterpaberi sisse. Mõõdan 5...6 ml 10%-list soolhappelahust. Hoides katseklaasi happega väiksese nurga all, asetan metallitüki filterpaberiga katseklaasi seinale. Sulgen katseklaasi hermeetiliselt. Liigutan bürette üles-alla, et vee nivood oleks ühes tasapinnas. Märgin üles näidu ühelt büretilt (V1). Kukutan metallitüki happesse ja jälgin, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, jälgin, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal
GRILLIMINE Grillimine on küpsetamine hõõguvate süte kuumuses, st. soojuskiiruse mõjul. Grillides tekib lihale ilus pruunistus. Kuumus on väga kõrge, seetõttu tuleb pöörata tähelepanu liha mahlasuse, meeldiva aroomi ja välimuse säilitamisele. Grillivarustusehulka kuuluvad loomulikult grill, süsi või puit, süütematerjal, tikud, grilltangid, foolium ja vesi vms leekide kustutamiseks. Vaja läheb ka ahjuroopi süte segamiseks, traatharja grillresti puhastamiseks, grillpintslit, vardaid saslõki või lisandite jaoks. Head on kandilise ristlõikega metallvardad, mis juhivad hästi soojust ega lase lihal pöörelda. Kui kasutate puuvardaid, tuleb neid kindlasti eelnevalt vees leotada. Et liha ei jääks varda külge kinni, määrige vardaid toiduõli või küüslauguga. Tänapäeval on olemas palju erinevaid grille:
igaühte 3 ml 5% trikloroäädikhapet. · Kui termostaadis olev lahus oli piisavalt soojenenud, lisasin sellele 1 ml proteaasilahust, loksutasin korralikult ja kiiresti ning võtsin reaktsioonisegu ml segu ning pipeteerisin selle esimesse nummerdatud katseklaasi TKÄ-ga. Fikseerisin reaktsiooni algusaja. (0-proov) · Täpselt 5 minuti möödumisel võtan taas reaktsioonisegu termostaadist ja pipeteerin 3 ml lahust teise TKÄ-ga täidetud katseklaasi. Asetan reaktsioonisegu taas termostaati. Sama protseduuri kordan veel reaktsiooni kulgemise 10ndal ja 15ndal minutil. · Pärast ensüümisegu lisamist loksutan katsaeklaasid kiirelt läbi, et tekkiva sademe osakesed oleksid väiksemad. Jätan sademe formeeruma ja alla vajuma, kuni katseklaas, kuhu lisasin ensüümisegu viimasena, on seisnud juba 15 minutit. · Samal ajal panen valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi, nummerdan need ning varustan
· Väike niiskussisaldus · Hea vormi- ja mõõdupüsivus · Hea elektiseeruvus · Talub päikesevalgust · Värvub halvasti, aga värvikindlus on hea POLÜAMIID (PA) Põletuskatse (1). Leegile lähenedes hakkab kiud sulama, kuid mitte kohe põlema. Leegis hoides põleb keskmise leegiga, kuid leegist eemaldamisel leegi suurus väheneb ning kohati ka leek kustub ja kiud hakkab hõõguma. Lõhn on väga tugev ja ebameeldiv. Järgi jääb mustjas tuhatomp. Märguvuskatse (1). Vee pinnale asetades ei märgu eriti, on suhteliselt vett hülgav. Kanga nurgad hakkab siiski niiskust imama ja hakkab tasakesi anuma põhja vajuma. Jõudu rakendades vajub see lõpuks vette. Välja võttes tundub nagu märg plaaster või side. Põletuskatse (2). Süttis kiiresti ja suure leegiga ja pritsis isegi natuke sädemeid.Kanga kiud
kera näppude abil keskelt, kuni saavutasin lõpuks soovitud laiaservalise kausi kuju. Saadud kausi servi pigistasin sõrmede abil kokku pigistama nii, et tekkisid väikesed nurgakesed. Kausikese põhja aga silusin tasaseks, et küünal seal turvaliselt püsti püsiks. Seejärel võtsin ühe kaunistusega nööbi, mille abil vajutasin kausjale osale lainete kujulisi süvendeid. Kui terve kausi pind oli kujutistega kaetud, võtsin peenikese naaskli ning joonistasin selle terava otsa abil tüve keskmisele osale pilliroogu.
3. Katse. Küsisin juhendajalt metallitüki. Metallitükk oli keeratud nummerdatud paberisse (märgin üles numbri). Võtan metalli paberist välja ning mähin filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Teen filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõdan väikese mõõtesilindriga 5...6 cm³ 10%-st soolhappelahust. Valan hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. [Metallitükk nr.308] 4. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetan metallitüki niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgen katseklaasi hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid väldin liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. 5. Liigutan bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märgida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm³) üles näit ühelt büretilt (V1)
PÕLEMINE referaat Teostaja: Jaak Toompuu Juhendaja: Rein Ojasoo Leisi Keskkool 2009 1 Tuli ja põlemine avastati meie eellaste poolt juba väga ammu. Eelajaloolisel ajal kaitses tuli loomade eest ja andis sooja ning valgust. Hiljem hakati tule abil ka toitu valmistama. Sest see tegi maitse paremaks. Tule saamiseks kasutati välgust süüdatud puid või laavat, arenedes hakati tuld hoidma ja lõpuks ka ise saama. Tule saamiseks hõõruti puutükke üksteise vastu või löödi kive kokku . Tänu tulele said inimesed liikuda jahedamatesse kohtadesse ja seal elus püsida. Tule abil sai
Aegviidu Kool Haistmismeel Uurimistöö Autor: Markus Henri Bammer Juhendaja: Pirjo Land Aegviidu 2017 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Haistmismeel....................................................................4 Katse................................................................................5 Katse tulemused..............................................................6 Järeldus............................................................................7 Sissejuhatus Esimeses bioloogia tunnis ütlese meile õpetaja, et me hakkame tegema uurimistööd haistmismeele kohta. Algul ma arvasin et see töö saab väga huvitav olema, aga kui ma hakkasin seda tegema said aru et see on raskem kui ma eeldasin. Töö eesmärgiks oli vaja välja selgitada kui mitut lõhna meie nina suudab t
terve öö mõjuda ja loputati hommikul. Katlakivi ei eemaldunud küll loputamise, aga juba kerge hõõrumise abil. [6] Kokkuvõtteks oli ära toodud, et Coca-Colat ei ole tulus osta puhastamise eesmärgil ning et katsed olid toodud näiteks neile, kel näiteks peost Cocat üle jääb ja joogile muud kasutust ei leia. [6] 2. Katsed 2.1 Katse 1 Katsevahendid: 0,5-liitrine Coca-Cola Light, väike tass, piimahammas. Töö käik: Puhastan tassi, täidan selle 1/3 Coca-Colaga ning asetan sinna sisse hamba. Vaatluse viin läbi teatud aja tagant. Hammast säilitan Coca-Cola sees toatemperatuuril. 9 Hüpotees: Hammas muutub koledaks pruuniks ja võib laguneda. Vaatlus · 22. 11. 11 kell 16.08: Piimahammas on täiesti terve ja valge. Asetan hamba tassi Coca-Cola sisse. · 23. 11. 11 kell 7.40: Hammas on kaetud pruunikate laikudega ning näeb väga vana välja. · 23. 11
jaotuslehtrid, katseklaasid, pipett, kolmnurkne väike kolb, fooliumi tükk, rotaatorauruti. Katseseadmete joonised 1 magnetsegaja 2 ümarkolb (fotol on ümarkolb õlivanni sees) 3 - destillatsiooni pealis 4 jaotuslehter 5 jahuti 6 alonz 7 - destillaadi vastuvõtja Eksperimendi kirjeldus 1. Mõõdan 8 ml eukalüptiõli ja panen katseklaasi, kaalun eukalüptiõli massi, milleks on 8,66 grammi. Eukalüptiõli on kollakas-pruunika värviga vedelik. 2. Destilleerimisseadme paigutamine. Tõmbekapis asetan magnetsegaja statiivi ees. Statiivi külge panen muhvi ja selle otsa omakorda käpa, mis hoiab ümarkolbi. Ümarkolbi sisse valan eukalüptiõli ja 40 ml destilleeritud vett. Ümarkolbi sisse asetan ka magneti.
Vaakumpommi puhul paisatakse kõigepealt vedel või pulbriline lõhkeaine laiali ning süüdatakse seejärel, oksüdeerijana kasutatakse õhuhapnikku. Hapniku kiire ära tarvitamine tekitab vaakumi ehk õhuhõrenduse, mille tagajärjel tekkinud lööklaine lisab pommile veelgi võimsust. [8] 6 3. LÕHKEAINED Lõhkeaine on keemiline ühend või keemiliste ühendite mehhaaniline segu, mis soojuse, löögi, surve, hõõrdumise, elektrisädeme, leegi, keemiliste reaktsioonide, või mõne muu algimpulsi tõttu ilma õhuhapnikku kasutamata kiiresti laguneb ja tekitab plahvatuse [11]. Joonis 4. Lõhkeaine plahvatus [20]. 3.1. LÕHKEAINE LIIGID Lihtlõhkeained on plahvatavad keemilised ühendid (näiteks trotüül, heksogeen jne), kus ülikiiretes keemilistes reaktsioonides eralduvad gaasid ja soojusenergia.
21 79 100 ( 16.4 2.5) 1 4.179 Katse nr 2 arvutus 21 2 18 21 79 100 ( 18 3) 2 7 6 5 TULEMUSED JA JÄRELDUSED Esimese katse liigõhutegur: α1=4,179 Teise katse liigõhtutegur: α2=7 Mida suurem on maagaasi kogus, seda ebatäiuslikum on põlemine ning tekib rohkem CO. Liigõhutegur näitab kui palju hapnikku oli liiast. Mida suurem liigõhu tegur, seda väiksemad on CO2 ja CO ppm näidud. Põlemine tuleks reguleerida selle järgi, et liigõhu tegur oleks võimalikult väike, samas ei tohi CO liiga kõrge olla. Esimeses katses oli maagaasikulu suurem kui teises. 7 LISA 1 – KATSEANDMETE TABEL
Leivakorv 1 Korgitser 1 Küüler 1 Ettevalmistustööde kirjeldus ja aja planeerimine (sh kirjelda laua katmist) 1. Linutan abilaua 2. Valmistan ette vajalikud nõud ja muud vahendid, mida läheb teenindamise käigus vaja. 3. Poleeritud söögiriistad asetan taldrikule, millel on olemas servjett. 4. Poleeritud klaasid asetan suud alla poole. 5. Voldin valmis servjetid. 6. Täidan klaaskausid veega, millesse ma asetan küünlad ja lilleõied. 7. Täidan küülerid jääga. 8. Panen valge veini ja vahuveini küüleritesse. Kokku läheb 20 minutit. Laua eelkatte tegemine 1. Tõstan toolid lauast eemale. 2. Puhastan laua. 3. Linutan 4. Asetan lauale kohataldrikud. 5. Tõstan toolid tagasi. 6
Tallinna Inglise Kolledz Segude lahtutamine koostisainetest Katse nr 1. Setitamine, nõrutamine, filtrimine, aurutamine Katse nr 2. Jaotuslehtriga vedelike eraldamine Koostaja: Margot Nõgisto 8a Juhendaja: L. Kippasto Liikmed: Magnus Kont, Jon Karl Jürgenstein Tallinn 2010 Sisukord Katse 1 Setitamine, nõrutamine 1. Eesmärk 3 2. Katse vahendid 3 3. Katse käik 3 4. Joonised 7 5. Analüüs 3 6. Hinnang 4 Katse 2 Aurutamine 1. Eesmärk 4 2. Katse vahendid 4 3. Katse käik 4 4. Joonised 7 5. Analüüs 4 6. Hinnang 5 Katse 3 Filtrimine 1. Eesmärk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
