Katoliiklus Mis on katoliiklus? Katoliiklus ehk katolitsism (eesti k `üleüldine') on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana Üks kolmest kristluse põhiharust õigeusu ja protestantismi kõrval Rooma Katoliku Kiriku õpetus Katoliikluse alused Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega Püha pärimus Kiriklik traditsioon Uustomism Mõju ühiskonnale Valdavaltnegatiivne Pidurdab teaduse arengut Sümboolika CRUCIFIX Üks olulisemaid sümboleid Asetatud altari kohale ALPHA & OMEGA Kreeka tähesiku järgi Tähistab algust ja lõppu Levik maailmas Levinudüle maailma Suurimad kolooniad asuvad Lõuna- Ameerikas, aga on väga laialt esindatud ka Lõuna-Euroopas ja USA-s. Huvitavat Maailmas on umbes 1,1 miljardit katoliiklast Suur tähtsus pühal pärimusel ja pühakutel Nad usuvad puhastustulle Pildid Tänan vaatamast!
Tallinnas oli 15 sajandil umbes 7000- 8000 elanikku, Tartus aga umbes 5000-6000. Suuremat osa kodanikkonnas moodustasid sakslased. Kaubandus mängis suurt rolli. Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee. Eksporditi teravilja, kala, karusnahka, kive. Läbi Eesti viidi Venemaale soola, heeringaid, veine, õlut, metallitooteid, luksusesemeid. Vaimuelu iseloomulikuks jooneks oli see, et muinasusundi arusaamu püüti kohandada katoliiklusega. Salaja austati edasi pühasid puid, kive, allikaid, jõgesid ja tuues neile ohvreid hakati ohverdama ka kirikutes. Uued jumalakojad rajati endistesse pühapaikadesse. Samuti jätkus esivanemate hingede austamine ning algas nõidade tagakiusamine. Katoliku hariduselu oli selline, et koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Edasi õpiti põhiliselt Saksamaa ülikoolides. On teada ka üksikuid eestlastest üliõpilasi. Sooviti rajada
Veeti peamiselt tooraineid. Saab alguse rahamajandus. Linnaelu ning kultuur oli väga kirev pidustuste poolest. Neid peeti nii terve kodanikkonnaga kui ka giltide ning tsunfidega omavahel. Enamasti olid pidustused kirikliku taustaga. Suurejoonelisem üritus oli vastlakarneval, kus korraldati ka koomilisi näitemänge kas siis turuplatsidel, kõrtsides vm. Kõige vanem ning levinum näitemäng on ,, Aadama mäng". Vaimuelu iseloomulikuks jooneks sai muinasusuliste arusaamade kohandamine katoliiklusega. Salaja austati edasi pühasid puid, kive, jõgesid jm, tuues neile ohvreid. Endistesse pühapaikadesse rajati jumalakodasid. Jätkus surnud esivanemate hingede austamine. Väärtushinnang erines sellest mida kuulutas katolik kirik. Kuna linnad olid üksteisest eraldatud, omasid oma linnapead ning moodustasid omaette oma kindlate kohustustega ala ja kuna Igal linnal olid oma ülesanded ning linnu juhiti
Samuti puudusid eestlastel liitlased, kelle abile loota. Muistne vabadusvõitlus oli pöördeline eestlaste jaoks, sest sellega kaasnesid paljud muutused, mis puudutasid igapäevaelu, seisust ühiskonnas, usku ja mis peamine vabadust. Eestlasel ei olnud tugevama vastase vastu mingit lootust. Kui Eesti pealikud hukati, oli sunnitud alistuma lepinguliselt. Kõik Balti hõimud ristiusustati ning liideti Lääne-Euroopa kristliku kultuuriga. Varasem eestlaste paganlus või maausk asendus katoliiklusega- muinasusk põimus katoliku usuga. Kirikud ehitati pühapaikadele- pühade kivide paikadele, hiietele või muudele tähtsatele kohtadele. Hakati uut usku austama, kuna nad arvasid, et uus usk on tugevam kui nende usk. Nad arvasid, et kui pühast hiiest murda oks saab see karistatud, kuid katoliiklased ehitasid oma kirikud just nendele paikadele ja eestlased nägid, et nendega ei juhtunud midagi ja pidasid seda tugevamaks ja võimsamaks usuks. Usu muutmine suureks osaks pöördepunktis.
plisrahvale. Muutustega kaasnesid paljud lihtrahva jaoks olulised sndmused ja eluolu areng. Kige thtsam oli talupoegadele kindlasti majandus, kuid aegamda kujunes kultuur olulisemaks. 17. sajand mras ra Eesti kuulumise luterlike maade hulka. Selle mju Eesti kultuurile oli mitmesuunaline. hest kljest mjus luterlus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, sest see usk pidas thtsaks emakeelseid piibleid ja jumalateenistusi. Teisest kljest kadusid sidemed katoliiklusega. Luterlus mjus kokkuvttes hsti, sest genereeriti hulk vrskeid, filosoofilisi ideid, samuti iseloomustas seda tugev rhk rahvaharidusele. Kuna Liivi sda oli viinud kirikuolud haletsusvrsesse seisundisse (kirikuhooned olid purustatud ja rstatud ning enamik kogudusi jnud petajateta) , siis taheti neid parandada. Eestimaal tegi suure t luteri kiriku organisatsioonilisel lesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Ta ttas vlja ajastule iseloomuliku range kirikukaristustessteemi
nn. mittesakslastele oli vähemalt linnades üsna suur. Tallinnas peeti kõigis linna kirikutes ja kloostrites alamsaksakeelsete jutluste kõrval ka eestikeelseid. Teiste linnade kohta pole selgeid teateid, ent tõenäoliselt oli olukord seal samalaadne. Maal püsisid paganlikud kombed nagu mittekiriklikud abielud ja matused ning loodusobjektide austamine kogu keskaja vältel, ent hiljemalt 15. sajandiks olid need tavad tugevasti põimunud katoliiklusega. Selleks ajaks hakkasid põliselanikud kasutama ka valdavalt kristlikke nimesid. Infot võtsin: · http://www.estonica.org/et/Ajalugu/u_1200-1 Pildid leidsin: · http://www.estonica.org/et/Ajalugu/u_1200-1558_Keskaeg_Ees · http://uuseesti.ee/wp- content/uploads/2010/08/PiritaKlooster.jpg · http://www.orthodox.ee/estsvjat/image/sobor_m.jpg · http://2.bp.blogspot.com/_BjU6XKahsms/TJhp6RQe4WI/A AAAAAAACKI/kwxc_AreJ54/s320/R120676.jpg · http://static.epl
Selles referaadis räägin, kuidas mõjub värv ruumis. Milline on selle värvi mõju inimesele, kuidas mõjutab inimese tervist ja kuidas mõjub psüühikale. Milline on selle värvi sümbol ning millega see värv assotsieerub ja milline on selle optiline mõju. Värvi sümbol Roheline värv sümboliseerib surematust ja on metsa värv. Lääne kultuuris sümboliseerib roheline viljakust ja värskust. Tänapäeva Iirimaal on roheline katoliiklusega seonduv ja Püha Pätriku päeva (17. märts) värv. Roheline sümboliseerib kevade võitu talve üle, taassündi ja uuenemist heade tegude läbi. Tänapäevases kontekstis on roheline ka looduskeskkonna, turvatunde ja tervislikkuse sümbol. Rohekassinine on vihje rikkusele ja rikutusele. Hiinas kannab rohelist mütsi mees, kelle naine teda petab. Roheline on Islami püha värv. See on harmooniline värv mis sümboliseerib elu tõuse ja mõõnu, väldib ärritumist ja soodustab mõttetegevust
karistus. Siinne rahvas polnud küll kaugeltki vaba, kuid endisest sügavast pärisorjusest oli asi juba päris kaugel. 17. sajand määras ära Eesti kuulumise luterlike maade hulka. Selle mõju Eesti kultuurile oli mitmesuunaline. Ühest küljest mõjus luterlus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, sest see usk pidas tähtsaks emakeelseid piibleid ja jumalateenistusi. Teisest küljest kadusid sidemed katoliiklusega. Luterlus mõjus kokkuvõttes hästi, sest genereeriti hulk värskeid, filosoofilisi ideid, samuti iseloomustas seda tugev rõhk rahvaharidusele. Kirikuelu liikus paremuse poole Rootsi ajal olid kirikuõpetajateks valdavalt kohusetundlikud, ülikooliharidusega mehed, kes oskasid pidada ka eestikeelseid jutlusi. Eriti tänuväärne on nende meeste töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Rootsi ajal pandi alus ka eestlaste hariduselule. Kuna luteri vaimulikud
Barokk kunstis ja kirjanduses Referaat Barokk kasvas välja renessansist ja taotleb rahutust ja liikumist. Levinud on vormide mitmekesisus ja kontrast, millega käsikäes motiivide ja detailide ülekuhjamine. Baroki kunst on riikide alusel jaotatud üldiselt kolmeks: 1) Riigid, kus absolutism valitses käsikäes katoliiklusega. Näiteks Habsburgide dünastia maad: Itaalia,Belgia, Hispaania. 2) Riigid kus usk allub absolutismile. Näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Põhja- Saksamaa. Pildid tehti põhiliselt õukonna tellimusel. 3) Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland. Stiilipuhtale barokile vastavad ainult 1. rühma maad. Baroki sünnimaaks on Itaalia ja baroki keskuseks Rooma. Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Suuresti pöörati tähelepanu tunnetele
ordumeisteri vastuvõetud otsus keelata eestlastel relvakandmine. 16.sajandiks kaotas talupoeg oma isikuvabaduse, seega oli kehtestatud pärisorjus. Aadlikel oli õigus talupoega kui omandit pärandada, osta, müüa ning vahetada Uue võimuga kaasnes ka uus usk-katoliiklus. See suruti eestlastele peale vägisi, vanadele hiitele ehitati kihelkonnakirikuid. Uus usk oli vastumeelne, kuna oli ladina keeles ja pealegi tuli tasuda kirikumakse. Maarahvas aga üritas kohandada muinasusundi arusaamu katoliiklusega. (nt. uskumused seoti pühakutega). Positiivseks oli usu tulekuga aga see, et tasapisi hakkas levima haridus, mis algselt oli küll maarahvale kättesaamatu. Hästi mõjus Martin Luhteri reformatsioon, mille tulmusena hakkati jutlusi pidama eesti keeles ning ilmusid esimesed eestikeelsed trükised. 1535. aastal ilmus Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus. Eestlased õppisid ka lugema. 16.sajandil paranes Vana Liivimaa üldine jõukus ja selleläbi ka talurahva olukord
15 saj hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma, ,,mees või võlg" põhimõte. · Haagi ja adrakohtunikud pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks, olid feodaalide vahelised kokkulepped talupoegade väljaandmise suhtes. · Kehtestati sisuliselt pärisorjus. VAIMUELU: Iseloomulikuks jooneks, et muinasusundi arusaamu püüti kohandada katoliiklusega · Ristiusu pühakutelt hakati lootma samasugust abi nagu oli loodetud haldjatelt. · Salaja austati edasi pühasid hiisi, puid, kive, allikaid, jõgesid ja tuues neile ohvreid hakati ohverdama ka kirikuis ja kabeleis. · Uued jumalakojad rajati endistesse pühapaikadesse. · Kohati jätkati Taara ja Uku kummardamist, katolike pühakute kultusesse segunes paganlikke jooni. · 15. saj võeti kasutusele eesti keelele mugandatu kristlikud nimed.
Kunst 17-19 sajand Referaat Barokk Kasvas välja renessansist. Taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisus ja kontrast, millega käsikäes motiivide ja detailide ülekuhjamine. Eur. riikides monarhia, seega absolutism. Kodusõjad. Kunst jaotatud üldiselt kolmeks: 1) Riigid, kus absolutism valitses käsikäes katoliiklusega. Näiteks Habsburgide dünastia maad: Itaalia, Belgia, Hispaania. 2) Riigid kus usk allub absolutismile. Näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Põhja-Saksamaa. Pildid tehti põhiliselt õukonna tellimusel. 3) Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland. Stiilipuhtale barokile vastavad ainult 1. rühma maad. Baroki sünnimaaks on Itaalia ja baroki keskuseks Rooma. Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Tähelepanu tunnetel.
moraaliküsimustesse, sh abielulahutusse, aborti, pereplaneerimisse, homodesse, vaimulikel on keelatud abielluda, vaimulikeks võivad olla vaid mehed jne). Katoliku kiriku hõlma all tegutsevad ka mitmesugused vaimulikud ordud ja organisatsioonid (sh munga- ja nunnakloostrid). Siiani on katoliiklastel püsinud pühakutekultus (eriti austatakse Neitsi Maarjat), reliikviate austamine, tehakse palverännakuid (nt Rooma, Jeruusalemma). Õigeusk on katoliiklusega väga sarnane nii õpetuse kui kommete poolest, siiski esinevad väikesed erinevused. Õigeusklikel ei ole ülemaailmset kirikupead, igas riigis on oma usujuht. Õigeusk on levinud nt Kreekas jm Balkanimaades, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes jm. Protestantism tekkis seoses reformatsiooniga 16.saj. Protestantlikud kirikud on võrreldes katoliikluse ja õigeusuga üldiselt lihtsamad nii õpetuselt, kommetelt kui ka kirikuinterjööri poolest
tuntuim on näiteks Tallinna koolitüli, kus dominiiklased ja toomkapiitel vaidlesid aastakümneid koolipidamise õiguse pärast. Eestlaste usuelust on vähe teateid, küll aga võib arvata, et katoliku kiriku tähelepanu mittesakslastele oli vähemalt linnades üsna suur.Maal püsisid paganlikud kombed nagu mittekiriklikud abielud ja matused ning loodusobjektide austamine kogu keskaja vältel, ent hiljemalt 15. sajandiks olid need tavad tugevasti põimunud katoliiklusega. Selleks ajaks hakkasid põliselanikud kasutama ka valdavalt kristlikke nimesid.
Henry VIII tütar teisest abielust Tema nimi pärineb vanaemadelt. Mary ja Edward VII olid vennad- õed Kutsuti neitsikuningannaks, kuna ei abiellunud kunagi. Selle lisanime järgi on antud USA osariigile nimi Virgina Kirikupoliitika. Elisabethi eesmärgiks oli toetada Inglise protestantliku kiriku rajamist Sisuliselt taastas oma isa poolt rajatud anglikaani kiriku. Kuigi anglikaani kirikus viidi läbi usupuhastus, säilis liturgias ja kiriku välises korralduses ometigi palju ühist katoliiklusega. Keeruline lapsepõlv. Sündides sai printsessi tiitli ning oli ka troonipärija 1536.a. paiku, kui Elizabeth oli 2.8 aastane, tapeti tema Anne ning tüdrukust sai vallaslaps. Kui isa Henry VII suri oli Elizabeth 13-aastane ja ta eest hoolitses Katherine Parr Tõus võimule. 25-aastasena krooniti elizabeth Inglismaa ja Iirima kuningannaks. Hea haridusega: oskas kirjutada, inglise, ladina ja itaalia keeles. Olevat omandanud ka prantsuse ja kreeka keele.
uuendama; need riigid, kus reformatsioon toimus, arenesid majanduslikult kiiremini, jõuti kiiremini tänapäevase ühiskonnani; usuvabadus; katoliku kiriku mõju vähenemine. Negatiivsed: pärast Augsburgi usurahu oli Saksamaa täielikult lõhestatud; inkvisitsioonid, millega saadeti tuhandeid süütuid inimesi tuleriidale; reformatsiooni tõttu toimus palju ohvriterohkeid sõdu. 26) Mis muutus usus Lutheri reformidega võrreldes katoliiklusega? Armulauaveini jagamine kõigile usklikele; vaimulike luba abielluda; indulgentside puudumine; kiriku ilmeksimatuse põhimõtte kaotamine; inimene saab õndsaks vaid usu, mitte kiriku läbi. 27) Miks oli Suurbritannia edukam koloniaalriik kui Prantsusmaa varauusaja lõpuks? Prantsusmaa oli kogu 18. sajandi jooksul kaasatud mitmetsse järjestikesse
feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud. · Valdavaks endiselt kolmeväljasüsteem, lapimaasüsteem · 16 sajandil rahvaarv 250000-280000 · Osa juurdekasvust ka sakslased, kes elasid põhiliselt linnades, rootslased lääne- ning põhjarannikul, 15 saj alguses püsiv vene asustus Peipsi põhjarannikul. Vaimuelu: Iseloomulikuks jooneks, et muinasusundi arusaamu püüti kohandada katoliiklusega · Ristiusu pühakutelt hakati lootma samasugust abi nagu oli loodetud haldjatelt. · Salaja austati edasi pühasid hiisi, puid, kive, allikaid, jõgesid ja tuues neile ohvreid hakati ohverdama ka kirikuis ja kabeleis. · Uued jumalakojad rajati endistesse pühapaikadesse. · Kohati jätkati Taara ja Uku kummardamist, katolike pühakute kultusesse segunes paganlikke jooni. · 15. saj võeti kasutusele eesti keelele mugandatu kristlikud nimed.
teenisid feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud. · Valdavaks endiselt kolmeväljasüsteem, lapimaasüsteem · 16 sajandil rahvaarv 250000280000 · Osa juurdekasvust ka sakslased, kes elasid põhiliselt linnades, rootslased lääne ning põhjarannikul, 15 saj alguses püsiv vene asustus Peipsi põhjarannikul. Vaimuelu: Iseloomulikuks jooneks, et muinasusundi arusaamu püüti kohandada katoliiklusega · Ristiusu pühakutelt hakati lootma samasugust abi nagu oli loodetud haldjatelt. · Salaja austati edasi pühasid hiisi, puid, kive, allikaid, jõgesid ja tuues neile ohvreid hakati ohverdama ka kirikuis ja kabeleis. · Uued jumalakojad rajati endistesse pühapaikadesse. · Kohati jätkati Taara ja Uku kummardamist, katolike pühakute kultusesse segunes paganlikke jooni. · 15
*Augustiinlased – tegutsesid alates 15.saj algusest Pirita kloostris, mis oli ainus segaklooster Eesti alal. *Keskaja lõpul oli Eestis kokku 12 kloostrit ja kerjusordude konventi *Kloostrid olid ka palverändurite sihtkohaks ja nendes paiknesid ka ravitsejad katkude ja haiguste ajal. *Maal püsisid paganlikud kombed nagu mittekiriklikud abielud ja matused ning loodusobjektide austamine kogu keskaja vältel, ent hiljemalt 15. sajandiks olid need tavad tugevasti põimunud katoliiklusega. USUPUHASTUS *16.sajandi alguses puhkes Euroopas vastasseisust Rooma paavsti poolt juhitud katoliku kirikule reformatsioon (e usupuhastus). *Reformatsioon oli oma olemuselt kahene: 1. Vaimulik vastasseis katoliku kirikuga- osa vaimulikke ja ilmalikke inimesi taotles katoliikluse puhastamist väärnähtustest. Uuendusmeelsed pidasid ainsaks usuliste tõdede allikaks Piiblit; õndsaks saamise aluseks pidi olema usk Jumalasse
vastureformatsioon kuulutatud ametlikuks eesmärgiks. Rootsi ajal 17. sajand määras ära Eesti kuulumise luterlike maade hulka. Selle mõju Eesti kultuurile oli mitmesuunaline. Ühest küljest mõjus luterlus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, sest see usk pidas tähtsaks emakeelseid piibleid ja jumalateenistusi. Teisest küljest kadusid sidemed katoliiklusega. Luterlus mõjus kokkuvõttes hästi, sest genereeriti hulk värskeid, filosoofilisi ideid, samuti iseloomustas seda tugev rõhk rahvaharidusele. Kirikuelu liikus paremuse poole Rootsi ajal olid kirikuõpetajateks valdavalt kohusetundlikud, ülikooliharidusega mehed, kes oskasid pidada ka eestikeelseid jutlusi. Eriti tänuväärne on nende meeste töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel
KRISTIINA oli Gustav II Adolfi tütar. 1644. a. sai ta täisealiseks. 1650. a. kroonimine, Kristiina on 23-aastane. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654) Kristiina oli haritud ja oskas paljusid keeli ja oli tuttav kaasaja ja mineviku kirjanduse, kunsti ning filosoofiaga, kuigi paljudes valdkondades polnud tema teadmised väga sügavad. Õukonnas kõneleti prantsuse ja ladina keeles. Hariduse andis talle Johannes Matthiae, kes viis ta kokku katoliiklusega, mis kuningannale sümpatiseeris ja viis lõpuks troonist loobumiseni 1654. a. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654) Asus Stockholmi ümber ehitama, et muuta see suurriigi pealinna vääriliseks. Kroonimistseremooniaks 1650. a. ehitati ümber kogu Uppsala linn, kuigi kroonimine seal lõpuks aset ei leidnudki. Lammutati iidne Uppsala keskus ja asemele rajati sirged tänavad. Sissesõiduteed viisid kiriku ja lossini, kus tseremoonia pidi toimuma.
(Mississipi). Miks mindi uude maailma? Poliitilised põhjused need, kellele oli vastuvõtmatu kuningate James I ja Charles I poolt kehtestatud absolutism + kodusõda ning poliitilistes võitlustes allajäänud (kuninga pool) Usulised põhjused lahkusid katoliiklased, sest katoliiklus oli ebasoositud ja lahkusid ka puritaanid (need, keda anglikaani kirik ei rahuldanud, oli liialt sarnane katoliiklusega) Majanduslikud põhjused 17. sajand oli aeg, kui Inglismaal hakati rajama manufaktuure, mis tootsid villast riiet. Piisava tooraine jaoks hakkas toimuma tarastamine talupoegade põllumaad muudeti karjamaadeks, kus hakati kasvatama lambaid. Nüüd puudus paljudel võimalus maa rentimiseks neil oli 2 võimalust: minna tööle manufaktuuridesse või rännata välja ja alustada Ameerikas uut elu.
Inglismaal oldi algul reformatsiooni vastu ja Henry VIII teenis isegi paavstilt usukaitsja tiitli, kui oli esinenud Lutherit hukkamõistva kõnega. Kui aga paavst keeldus kuninga järjekordset abielu lahutamast, kuulutas Henry VIII end 1534. aastal Inglise kiriku peaks. Nii tekkis anglikaani kirik. Kloostrite tegevus lõpetati ja 7000 nunna ja munka pidid lahkuma. Inglise usu-uuendus sai aga tõsise tagasilöögi Maria Tudori valiitsemisajal, kui ta püüdis taastada sidet paavsti ja katoliiklusega. Lõplikult võitis usupuhastuse Inglismaal Elisabeth I. Anglikaani kirikus jäid püsima paljud katoliku kiriku tavad. Samas peeti ainsaks usulise tõe allikaks piiblit. Vastureformatsioon Vastureformatsiooniks nimetati Roomakatoliku kiriku algatatud abinõusid kaotatud postsioonide tagasivõitmiseks. Katolikul kirikul tuli kriisist välja tulemiseks korrastada katoliku kiriku õpetuse sisu ja tuli katoliku kiriku võimu alla tuua reformatsiooniga kaotatud maad
jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas liidus katoliiklusega (Itaalia, Austria, Flandria, Hispaania) vanaklassitsism e baroki klassitsistlik suund, mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist ja Palladio loomingust. Suuna eelistamise määras suurelt osalt valitsejate maitse ja toetus, (levis Prantsusmaal, kus sisekujunduses nimetatakse seda ka Louis XIV stiiliks ja Inglismaal) barokne realism, mille tellijateks oli eeskätt jõukad kodanlased (Holland, Skandinaaviamaad)
ja alluv sulane. Ehk siis luterlik õpetus, mille kese on õigeksmõistuõpetus, esitatakse sisemise ja välise inimese vahelises pinges. Üheltpoolt rõõmus, vahetu ja sellisena saab usklik inimene osa kõikidest kristluse hüvedest. Samal ajal on paneb ta oma patu ebaõigluse ja häbi kristlusele – sisemine dimensioon. Toetudes usule ja selle tõttu on inimene vaba kõikidest vagadest tegudest. Teine suund on samamoodi Piibli põhine. Katoliiklusega pidevad konfliktid, pidi oma positsiooni konsolideerima. Leiti sõnalise inspiratsiooni teema, mis väljendab arusaama, et Piibel on sõnaliselt inspireeritud ning inspiratsioon ja ilmutus on need, mis pühakirja meieni toovad. Kui ma seda inspireerituna, usu silmadega loeme, siis Piibel avaneb meile õigel moel. See tähendab, et annab hoopis laiemad võimalused Piiblit ühiskonnaelus rakendada. Me ei selekteeri välja ainult seda kitast normi, vaid näeme seda kui laiemat alust.
kohtuprotsesse läbi viia. Ja on ka materjale, mis ei vaatle ketserlikke liikumisi subjektiivselt. Ketserlus sai oma nime kataritest ( ketserlik usuliikumine). Ketserlusvastaste kampaaniate poliitiline kontekst. Kirikul pidavat ainsana olema õigus piiblit tõlgendada ning usuti et rahvakeelne piibli tõlgendus viivat ketserluseni. Kirik ei tahtnud ketserluse levikut, sest see vähendanuks nende võimu ja olevat samuti ka vastuolus katoliiklusega. Katoliku kirik pidi ainsana omama õigust vaimulike asjadega tegeleda. See andis igasugustele ketserlusvastastele kampaaniatele õigusliku aluse. Kiriku vaesuse ja preestrite väärikuse küsimus 12.-13. Sajandi Lõuna-Euroopas - Üldiselt usuti, et kirikud peaksid vaesed olema, aga alati kogunes kirikutele varandust taheti seda või mitte. Katarite ja valdeslaste liikumine sai hoo sisse just kasinuse ideedel, millest kirikud enam kinni ei pidanud. Rahvakeelne piibli tõlgendamine levis
annaabi.ee 
