Roos avamaal ja katmikalal Ülevaade Eesti roosikasvatusest • Lõikerooside pioneer Johannes Liivet Vasalemmas • Esimese Eesti Vabariigi ajal aiahuviliste meeliskohaks Toila-Oru lossi rosaarium. Roosid L.Späthi roosikoolist Berliini lähedalt. Hävis 1941 • !930 rajati Kadrioru lossi taha Alar Kotli kavandatud suletud rosaarium • Peale teist MS hakati ulatuslikult kasvatama Lätist sissetoodud peenra- ja lõikeroose • 1960-1970 rajati A.Puki, A.Niine ja V.Veski eestvedamisel TBA inglise stiilis rosaarium, mille baasil on tehtud hulgaliselt teaduslikke töid. (V. Rumberg – rooside haigused ja haiguskindlus). • Alates 1970-ndatest tekkis suur nõudlus lõikerooside järele • Rajati mitmeid lõikerooside tootmiseks erinevaid aiandeid: ETKVL Agro aiandid, Tallinna aiandussovhoos, Pirita aiandussovhoos, Luunja aiand jne • Pirita lillepaviljonis rosaarium 200 sordiga • Esimese kodurosaariumi rajas 19...
kus teda juba antiikajal kreeklased ja roomlased usinasti viljelesid ja kust ta keskajal slaavlastega asustatud aladele levis. Kesk- ja Põhja-Euroopasse jõudis kurgi kasvatamine slaavlaste kaudu alles 17. saj lõpul. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Kasvuhoonekurgi viljelemine sai alguse alles 19. sajandil Inglismaalt. Maailm ja Eesti Nüüdisajal viljeletakse kurki laialdaselt kogu maailmas nii avamaal kui katmikalal ning ta on kujunenud üheks tähtsaimaks köögiviljaks. Ligikaudu maailma kogutoodangust annavad Aasia maad. Euroopas on suuremad kurgi tootjad ja ka eksportijad Madalmaad, Poola, Hispaania, Kreeka ja Bulgaaria. Ka Eestis on kurk tähtis köögiviljakultuur, mida kasvatatakse nii avamaal kui katmikalal. Tänu impordile on värske kurk meil aastaringselt kättesaadav. Toiteväärtus Toite- ja energeetilise väärtuse poolest jääb kurk maha enamikust teistest köögiviljadest, kuid
Äriotstarbelise viljelemise kõrval on ta esindatud pea igas koduaias. Eestis on söögipeet samuti väga hinnatud köögivili. Porgandi järel on ta meil üks enim tarvitatav juurvili. Teda on lihtne kasvatada ja ta säilib hästi. Eestis on redis laialdaselt viljeletav ja tarbitav köögivili. Vaevalt leidub meil koduaeda, kus ta suuremal või vähemal määral esindatud poleks. Meie kliimaoludes saab redist edukalt kasvatada nii avamaal kui katmikalal. Eestis on söögikaalikas nii kasvupinna kui kogusaagi poolest küllaltki tähtsal kohal ning kaalikat on meil hinnatud ka väärtusliku loomasöödana. Eestis on kurk tähtis köögiviljakultuur, mida kasvatatakse nii avamaal kui katmikalal. Eestis kasvatatakse kõige rohkem õunapuid, arvukuselt teisel kohal on ploomipuud. Pirni- ja kirsipuid on vähem ja kahe viimatinimetatu puhul saab tööstuslikust tootmisest vaevalt rääkida.
Tulbi lehed kolletuvad , sibulad kõdunevad. Hoidlas imevad kahjurid sibulate sees õiepunga algmeid ja närivad puruks sibulakanna. Kahjustatud sibulad muutuvad rabedaks ja lagunevad. kahjur muneb ühte sibulasse kuni 800 muna. Lestad arenevad intensiivselt, kui hoidla õhuniiskus on üle 70% ja temperatuur üle 13°C. Kuivas hoidlas juurelesta areng peatub. Kahjustad tulpi ka ajatamisel. Ta on polüfaag: esineb kõikidel sibullilledel ning kahjustab hoidlas ka söögisibulat,kartulit ja katmikalal kurgijuuri. Tõrje: 1. Kahjustatud taimed koos mullapalliga kõrvaldada 2. hoida sibulaid kuivas ruumis 3. Enne istutamist leotada juurealgmetega tulbisibulaid 10-15 minutit keltaani või karbofossi 0,3...0,4%-lises emulsioonis. 6 Varreingerjas Kahjustatud tulpide noored võsud kõverduvad ja keerduvad. lehepind muutub laineliseks,
Peamiselt troopikas viljeletakse vürtsitaimena veel kibedat paprikat, mida tuntakse ka kirbiku ehk kajenni paprika nime all. Maailm ja Eesti Tänapäeval on paprika üks tähtsamaid köögivilju maailmas. Euroopas on suuremad paprika tootjad ja ka eksportijad Hispaania, Itaalia, Bulgaaria, Madalmaad, Ungari, Rumeenia ja Kreeka. Eestis kasutatav paprika on põhiliselt importköögivili. Siinsetes kliimaoludes tuleb paprika kasvatamine kõne alla vaid katmikalal. Toiteväärtus Paprika on kõrge dieetilise väärtusega ja väga vitamiinirikas köögivili. C-vitamiini sisalduse poolest on ta meil tuntud köögiviljade seas esikohal. Märkimisväärne on paprika P-vitamiini sisaldus. Rohkesti leidub paprika viljades ka karotiini, B1-, B2 -, PP- jt vitamiine. Vürts- ja kibeda paprika viljade väärtus seisneb eelkõige alkaloid kapsaitsiini ja lenduvate eeterlike õlide sisalduses. Tarvitamine
kasutatava vürtspaprika (tsillipaprika) sordid. Peamiselt troopikas viljeletakse vürtsitaimena veel kibedat paprikat, mida tuntakse ka kirbiku ehk kajenni paprika nime all. Tänapäeval on paprika üks tähtsamaid köögivilju maailmas. Euroopas on suuremad paprika tootjad ja ka eksportijad Hispaania, Itaalia, Bulgaaria, Madalmaad, Ungari, Rumeenia ja Kreeka. Eestis kasutatav paprika on põhiliselt importköögivili. Siinsetes kliimaoludes tuleb paprika kasvatamine kõne alla vaid katmikalal. Salatipaprika vilju süüakse toorelt, samuti mooritult, keedetult, täidistega täidetult, marineeritult vm viisil konserveeritult. Vürtspaprika vilju tarvitatakse kuivatatult ja jahvatatult (nn punase piprana) liha-, kala- ja köögiviljade maitsestamiseks. Paprika tarvitamine toiduna või toidulisandina mõjub ergutavalt, tõstab söögiisu, soodustab seedimist, desinfitseerib suu, mao ja soolestiku limaskesti. Rahvameditsiinis on vürtspaprika vilju
Harilik kurk avamaal Cucumis sativus Ragne Nazimov AE-13-11-K Valitud sordid ja nende kirjeldus • ‘Melody’- Varajane. Nii avamaal, kui ka katmikalal. Kõrge saagikusega sort, õhukese koorega. Sobib nii tarbimiseks kui ka töötlemiseks. • 'Concerto‘ - Varajane suuresaagiline sort. Vili on tumerohelise värvusega sile ja ühtlase kujuga (pikkuse/laiuse suhe 3,1:1). Mõruainevaba. Laialdaselt levinud konserveerimis- ja hapenduskurk. • 'Profi' – Varajane, saagikas kurgisort. Vili on tumerohelise värvusega, sile ja ühtlase kujuga (pikkuse/laiuse suhe 3,1:1). Saagialguseni kulub külvist keskmiselt 55-60 päeva
Ungari sirel alusena on külmakindel ja talub niisket pinnast. lehed erinevad hariliku sireli lehtedest. · Miinused Pookekohale tekib taimekudede sobimatusest põjendatud laiend, pookimiskoht võib igal ajal murduda ja poogitud osa hukkub. Pookimisviiside jaotus 1.silmastamine: poogendiks on üks pung koos kooretükikesega ja väikse puiduosaga või ilma; 2.oksastamine: poogendiks on 24 pungaga võrseosa. Pookealuste kasvatamine katmikalal · Stratifitseeritud sireliseemned külvatakse märtsis mullaseguga täidetud kastidesse · Maikuus istutatakse taimed kohevasse huumusrikkasse mulda, · 2.aastal kasvavad peavõrsele kõrvalvõrsed. Peavõrse ja tulevaste pookealuste parema kasvu soodustamiseks eraldatakse sirelid talviseks pookimiseks pottidesse · Suve keskel võib uuesti multsida. Edasine sirelitaimede hooldamine seisneb umbrohu kõrvaldamises, mulla kobestamises, kastmises.
orgaanilisi happeid 0,1%. Spetsiifilise lõhna tagab väike kogus eeterlikke õlisid. Kibedat maitset põhjustavad mõruained saponiinid, kukurbitatsiinid, mis on kogunenud peamiselt kurgikoorde ja viljavarre poolsesse otsa. Uuemates sortides leidub neid vähem ja nende sisaldus sõltub agrotehnoloogiast. Botaaniline iseloomustus-kurk on rohtse roomava või köitraagude abil roniva varrega üheaastane taim. Kurgitaime peavars kasvab avamaal tavaliselt 1-1,5 meetri pikkuseks, katmikalal aga üle 5 meetri. Täiskasvanud kurgilehe pikkus on alla 8-30 cm ja laius vastavalt 5-20 cm. Lehekaenaldest arenevad köitraod, külgvõsud ning emas- ja isasõied. Külgvõsude moodustamise intensiivsus oleneb sordist ja kasvutingimustest (valgus, temperatuur, väetamine). Tänapäeva sordiaretuse eesmärk on selliste sortide leidmine, kus moodustuvate külgvõrsete hulk on juba geneetiliselt sisse kodeeritud. Kurgil on pinnalähedane, hästi
( OTSENE TÕRJE: füüsilised, bioloogilised, keemilised · Füüsilinetõrje: ( Kahjurite ärakorjamine (talvitumispaika meenutavad püünisvööd, lina, kuhu peale raputad, kahjustuste eemaldamine koos kahjustajaga) ( Katteloorid (isoleerib taime kahjustajast, kuid võib samal ajal muuta mõne teise kahjustaja elu mugavamaks) ( Värvuspüünised (lisaks uurimisele võimaldab ka väljapüüki näiteks katmikalal), TUNNE OMA VAENLAST! ( Valguspüünised ( Temperatuur (külmumine hävitab putukaid, madal säilitustemp takistab kahjustaja arengut, kõrge temperatuur hävitab haigustekitajaid, kahjureid (kartuleid leotatakse 43 kraadises vees, teravilja seemet kuumutatakse 45 või 52 kr juures), põldusid aurutatakse spetsiaalse masinaga) ( Seemnete harjamine (enne külvi, eemaldab haigustekitajaid)
Õite kuivamine- põhjuseks liiga väikeste sibulate kasutamine, liiga kõrge kasvuhoone temperatuur, kuiv õhk ja substraat Nõrgad väljaveninud taimed – liiga pikk jahutusperiood ja kõrge temperatuur kasvuhoones Külmakahjustused- tekivad juba siis kui sibulad jäävad mõneks päevaks -1º juurde Liilia (aastaringne) Ajatamise tehnoloogia: Liiliate kasvatamine katmikalal toimub Hollandist tellitud istutusmaterjali baasil Kogu külmatöötluse saavad liilia sibulad Hollandis Valime kohalikes tingimustes ajatamiseks sobivad sordid järgmistest rühmadest: Aasia-hübriidid, Ida-hübriidid, LA-hübriidid ja Longiflorum-hübriidid Eraldi sordid on lõikeõite tootmiseks ja potikultuuri jaoks Nõuded kasvuhoone ja kasvutingimuste suhtes: Kastides kasvatamisel temperatuur varrejuurte moodustamise ajal 12-13º, kasvuajal
Võib segada piimakokteilidesse või kasutada vürtsikates lihatoitudes. Oluline NB! Suuri pruunikaskollaseid seemneid tuleb enne söömist töödelda. Durianil on kanalisatsioonihais! Füüsal Kirjeldus Füüsal pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest. Söödavate marjadega füüsaleid on maailmas päris mitu liiki, mõnda neist nagu maasikafüüsal (vili kaalub kuni 10 g ning meenutab lõhnalt ja maitselt metsmaasikat) ja mehhiko füüsal (vili kaalub 30-80 g, meenutab tomatit), saaks meilgi katmikalal kasvatada. Poodides müüdav peruu füüsal, mis kõikjal subtroopikas ja troopikas on tuntud marjakultuur, on eekõige hea veinimari. Füüsalil on ümmargused kollakasoranzid paberõhukeste tupplehtedega viljad. Viljaliha on pehme ja mahlane ning meenutab veidi küpset karusmarja. Kasutamine · Pese vilju kuuma veega, et paremini eemalduks liimjas aine, millega viljad on kaetud. · Füüsalil süüakse kogu vilja koos koore ja väikeste seemnetega.
· Külvid kassettidesse või kastidesse (väike seeme). · Substraadiks tavaliselt turvas, mis on vajaliku pH -ni neutraliseeritud, liiva ja väetiste segust, vahel lisatakse ka komposti (20% mahust). · Idanemistemperatuur on 15 20 kraadi, tõusmed vajavad palju valgust. · Kasta hommikul, et taimed kuivaks, see vähendab seenhaiguste levikut. 27.04.2016 Marje Kask 30 Pikeerimine katmikalal · Seemikud pikeeritakse 2 4 pärislehe staadiumis. · Pikeeritakse kas peenardele või konteineritesse peale öökülmade möödumist. · Enne välja pikeerimist tuleb taimi 1 nädala jooksul välisõhuga treenida. Võib pikeerida ka katmikalale. 27.04.2016 Marje Kask 31 Avamaale külvi aeg Kergema hea aeratsiooniga liivakale mullale, mis peab niiskust. Savimuld on
expansa). Botaaniliselt nad küll lähisugulased ei ole (kuuluvad hoopis eri sugukondadesse), kuid on üsna sarnased biokeemilise koostise poolest. Sorte teada ei ole. Toiteväärtuselt ja maitselt jääb Uus-Meremaa spinat siiski aedspinatist veidi maha. On aga sellest kuni kolm korda saagikam. Ta on ka pikema kasvuajaga (tärkamisest saagi alguseni 5070 päeva), kuid saaki saab koristada korduvalt hilissügiseni. Meie oludes tuleks teda kasvatada katmikalal ettekasvatatud istikutest. Erinevalt aedspinatist on Uus-Meremaa spinat külmaõrn, mistõttu istikud võib avamaale istutada alles pärast öökülmaohu möödumist RETSEPTE: Värske spinati salat peotäis krõmpsuvat rohelist (näiteks jää- ja rukolasalatit) 10 spinatilehte 1 väike kurk veerand väikest melonit ½ tl suhkrut 2 spl oliiviõli ¾ spl valget palsamiäädikat soola, pipart Rebi salatilehed kaussi, lisa kooritud ja tükeldatud kurk ning melon. Sega juurde maitseained.
Idamaadesse ning lõpuks Aasiasse. Harilikust paprikast on aretatud nii köögiviljana tarvitatava salatipaprika kui ka maitseainena kasutatava vürtspaprika (tsillipaprika) sordid. Tänapäeval on paprika üks tähtsamaid köögivilju maailmas. Euroopas on suuremad paprika tootjad ja ka eksportijad Hispaania, Itaalia, Bulgaaria, Madalmaad, Ungari, Rumeenia ja Kreeka. Eestis kasutatav paprika on põhiliselt importköögivili. Siinsetes kliimaoludes tuleb paprika kasvatamine kõne alla vaid katmikalal. Paprika on kõrge dieetilise väärtusega ja väga vitamiinirikas köögivili. C-vitamiini sisalduse poolest on ta meil tuntud köögiviljade seas esikohal. Märkimisväärne on paprika P-vitamiini sisaldus. Rohkesti leidub paprika viljades ka karotiini, B1-, B2 -, PP- jt vitamiine. Vürts- ja kibeda paprika viljade väärtus seisneb eelkõige alkaloid kapsaitsiini ja lenduvate eeterlike õlide sisalduses. 52
Shiso seemned on ühed seitsmest Jaapani olulisimast vürtsist. 10. Füüsal ingl groundcherry, cape goosberry, goldenberry, ladina Physalis, soome ananaskirsikka Kirjeldus Füüsal pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest. Söödavate marjadega füüsaleid on maailmas päris mitu liiki, mõnda neist nagu maasikafüüsal (vili kaalub kuni 10 g ning meenutab lõhnalt ja maitselt metsmaasikat) ja mehhiko füüsal (vili kaalub 30-80 g, meenutab tomatit), saaks meilgi katmikalal kasvatada. Poodides müüdav peruu füüsal, mis kõikjal subtroopikas ja troopikas on tuntud marjakultuur, on eekõige hea veinimari. Füüsalil on ümmargused kollakasoranid paberõhukeste tupplehtedega viljad. Viljaliha on pehme ja mahlane ning meenutab veidi küpset karusmarja. Kasutamine · Pese vilju kuuma veega, et paremini eemalduks liimjas aine, millega viljad on kaetud. · Füüsalil süüakse kogu vilja koos koore ja väikeste seemnetega.
intensiivsust, ummistavad õhulõhesid ja vähendavad sellega fotosünteesi ja kasvu. II rühm 1. kasvusubstraadid; Muld on vanim aianduses kasutatav kasvusubstraat, mida tänapäeval kasutatakse vaid paljasjuursete istikute kasvatamisel avamaal. Katmikaianduses reeglina mulda enam ei kasutata. Mulla puudused kasvusubstraadina: 1) muld on raske ja see muudab tema transpordi kalliks, 2) muld on tihe ja eriti potitaimede kasvatamisel jääb taime juurtele vähe õhku, 3) enne katmikalal kasutamist tuleb muld steriliseerida, sest mullas leidub alati patogeene. 4) tänapäeval on raske leida mulda, mis ei sisaldaks herbitsiidide jääke. Orgaanilise päritoluga substraadid Orgaanilise päritoluga kasvusubstraadi komponentidest on tuntuim ja enim kasutatud rabaturvas. Rabaturba eelised mineraalmulla ees: 1) rabaturvas on puhas (ei sisalda patogeene), 2) rabaturvas on kuivalt väga kerge, seega on transpordikulud väiksemad, 3) rabaturbal on suur veeimamisvõime,
munadega paljunemine. Suurem osa neist muneb. Arengu jooksul läbivad nad muna-, vastse-, neidise- ehk nümfi- ja valmikujärgu. Vastne erineb valmikust suuruse poolest. Toitumise lõpetanud vastne kestub ja muutub neidiseks, mis väliskujult meenutab valmikut. Nümfijärke on 1...3. Üleminek ühest nümfijärgust teise on seotud puhkeseisundi ja kestumisega. Enamikul põllumajanduskultuure kahjustavatel lestadel on aastas mitu põlvkonda. Neid esineb nii avamaal, katmikalal kui ka hoidlates ja ladudes 4. Teod kahjustavad peaaegu kõiki põllu- ja aiakultuure, kuid võivad olla kahjuriteks ka kasvuhoonetes. Neil on lülistumata keha, mis on kaetud limanäärmetega nahaga. Keha kõhtmine külg on moodustunud lihaselisest jalast, millest erituval limal loom ennast edasi liigutab. Mõnedel tigudel on koda, kuhu ta varjub ohu või talve eest. Teod toituvad pehmetest taimelehtedest. Taimedele, kus teod on käinud, jääb hangunud limakiht
tervislikud mahlajoogid Aura Active nime all. Üks tuntumaid rahvusvahelisi kaubamärke ettevõtte portfellis on Fizz, mis esindab naturaalsete puu- ja marjamaitseliste siidrite sarja. AS Grüne Fee Eesti on Eesti-Soome ühisfirma, mis on asutatud 30.06.1993 endise Luunja sovhoosi Anne aiandi baasil. Ettevõte asub Tartu linnaga piirnevas Väike-Lohkva külas. Ettevõtte põhitegevusala on aastaringne kurgi, salatite ja maitseroheliste kasvatamine katmikalal. Oma ala suurima tootjana Eestis, oleme tööandjaks ligi sajale inimesele, kelle tubli töö tulemusena kasvavad tervislikud lisandid tarbija toidulauale. Toitlustusspetsialistide väitel on just kohapeal kasvatatud toiduained parimad inimeste energia- ja vitamiinivajaduse rahuldamiseks. Esimesena Baltikumis võttis Grüne Fee Eesti kasutusele uudse tehnoloogia, mis võimaldab tänu lisavalgusele toota köögivilja aastaajast sõltumata. See on tõstnud saagikust ning teinud
maapinnale. Seejärel kaevata see hargiga kergelt pindmisse mullakihti. Raske savimulla korral on kõige mõttekam komposti sügisel laotada. Siis võib komposti mullaga segada terve aasta jooksul. Viljaka lillemulla jaoks tuleks komposti segada aiamullaga pooleks. Tarbijad Meie toode on suunatud põllumajandus tootjatele, väike- ja suurtalunikele, aednikele ja kõigile teistele, kes tegelevad taimekasvatusega, sh teravili ning haljastus. Saab kasutada nii avamaal kui katmikalal ja ettekasvatamiseks. 23 Promotsioon Oma toodet turustame Internetis, kodulehe kaudu. Sealt saab kätte kõik kliendile vajaliku info, mis meie tootmist ja toodangut puudutab. Kodulehelt saab ka meie kontaktandmed mille kaudu tellimust esitada või probleemide tekkimisel nõu küsida. Võimalik on tulla ka kohapeale ning küsida ja esitada tellimus siin.
puistu valiku juures arvestama. Seepärast valitakse plusspuid ja -puistuid ainult kõrgeboniteedilistest puistutest. Mitte kunagi ei tohi varuda seemet rabadelt (ehkki sealt on seda väga kerge kätte saada) vaid seemet tulevase metsapõlve rajamiseks tohib korjata vaid tervetelt ja heade omadustega puudelt. Katmikala seemla eelised: 1. Täielikult välistatakse puude tolmlemine "võõra" tolmuga. Isoleerib kasvuhoone ja kuna katmikalal on keskmine temperatuuride summa isegi ilma kütmata kõrgem, toimub õitsemine tükk aega varem kui looduses. 2. Kasvuhoones on puude kasv ja areng väga kiired, mistõttu puude seemet andev/kandev pind suureneb kiiresti. 3. Soodsates tingimustes hakkavad puud õitsema juba 2-3. aastal, seemneid saab ruttu. 4. Seemnete kogumine on lihtne, sest puud on vaid 5-7m kõrged. 5. Seemnete kogumisega pole vaja kiirustada, sest kuna kasvuhoones pole tuult, ei hakka seeme ka nii ruttu varisema. 6
potikestesse. Avamaale istutada istikud 60-65 dippimiseks ning ööpäeva vanuselt taimed vahekaugusega 15-20 suupistena juustu juurde. cm. Selleks ajaks on taimedel 4-5 pärislehte ja Keedetud varsseller sobib väljaarenenud juuresüsteem. Varsselleri koristus aga kala- ja liharoogade viia läbi terve taime madala lõikuse teel. lisandiks. Mõõduka kliimaga kohtades kasvatatakse sellerit istikutest. Kui tahetakse varast saaki siis kasvatatkse katmikalal, hilisema saagi saamiseks avamaal. Parema tulemuse annab ettekasvatus pottides. Algul külvatakse kasti, 4 nädala pärast, peale pärislehtede ilmumist, pikeeritakse 5 cm läbimõõduga pottidesse. Võib külvata ka katmikalale ja hilisemal harvendamisel kasutatakse ka neid taimi istikutena. Kuna selleri seemned idanevad väga kaua, idandatakse seemned ette. Nad pannakse niiske liiva sisse +20 oC juures hoitakse 4 5 päeva, kuni tekib 2 mm idu. Siis istutatakse pottidesse.Valguse käes
Ta elab enamasti vaid 3-4 aastat, kuid see pole traagiline kui taim end oma kasvukohal hästi tunneb, paljuneb isekülvi teel. Kevadel või sügisel saab naistenõgest paljundada ka jagamisega või pistikutest. Paljundamine - Paljundatakse seemnetega või vanade puhmaste jagamise teel või pistikutest. Külvatakse kevadel peenrale, millele järgneb pikk idanevusperiood. Naistenõges külvab end järgnevatel aastatel kasvukohta ise, võib ka metsistuda. Taimi võib ette kasvatada katmikalal ja istutada avamaale juuni algul. Taimedel talvekahjustusi tavaliselt ei esine. Saagi kogumine - Taime korjatakse enne õite puhkemist, suve jooksul saab 34 saaki. Kasutatakse värskelt ja kuivatatult. Ei kasutata naistenõgese jämedaid varsi. Taimed lõigatakse maha 5-8 cm kõrguselt maapinnast. Kasutamine maitsetaimena - Maitsetaimena kasutatakse nagu melissi. Korjatakse pehmevarrelist ladvaosa enne õitsemist. Ei kasutata naistenõgese jämedaid varsi. Taimed
katmikala seemlates. Ka Eestis omab lehtpuudest kõige suuremat majanduslikku tähtsust arukask. Soome kogemuste põhjal võib 1000 m2 pinnaga kase katmikseemla toota ca 23-30 kg seemet aastas. Kui prognoositav arukase seemlaseemne vajadus on ca 150 kg aastas, siis pool sellest võiks katta parimate omadustega katmikala seemlaseeme. Katmikala seemla eelised: ● Täielikult välistatakse puude tolmlemine “võõra” tolmuga. Isoleerib kasvuhoone ja kuna katmikalal on keskmine temperatuuride summa isegi ilma kütmata kõrgem, toimub õitsemine tükk aega varem kui looduses. ● Kasvuhoones on puude kasv ja areng väga kiired, mistõttu puude seemet andev/kandev pind suureneb kiiresti. ● Soodsates tingimustes hakkavad puud õitsema juba 2-3. aastal, seemneid saab ruttu. ● Seemnete kogumine on lihtne, sest puud on vaid 5-7m kõrged. ● Seemnete kogumisega pole vaja kiirustada, sest kuna kasvuhoones pole tuult, ei hakka
annaabi.ee 
