Karjus rähn,laulis lepalind,häälitses punaütt ja kukkus kägu. ,,Seeaasta möödus kiirelt,, mõtles Katku Villu. Enam nende tappide ja tabade taha ei naase ta kunagi. Ja kõik see oli tema poja ema, Kuusiku Eevi pärast,poleks tookord see paganama Künka Otto oma pussiga vehklenud oleks kõik teisiti ja Eevi ei elaks oma lapsega ema juures saunas. Kaua sedagi olla saab. Villu mõtteid katkestas ukse kriiksumine. ,,Ema,, mõtles Villu,ning teda tabas õrnusehoog. Neero oli ennast sättinud aidavahe väravate ette pikali,ja ema arvates tähendas see üht. Villu on kodus. Nagu taas väikse lapsena,jooksis Villu,seebitükk käes,järve poole.Hetkeks seisatas, et uurida võõraid naisterahva jalajälgi. See oli Villu jaoks nagu mäng,haiglane lõbu. Viivuks unustas ta isegi oma kohaloleku põhjuse
Tegelased: Katku Villu ema ja isa Jüri Katku Neero Kõrboja Anna isa Rein ja tädi Madli Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuvõte: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle aasta. Niipea, kui ta vangist oli välja saanud, taasavastas ta kõik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta võeti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe tööd tegema hakata, kuna ta oli seda õppinud ja harjunud töid tegema. Kuid ennem otsustas ta järvele minna, et linna tolmu endalt maha pesta. Järve ääres olles leidis Villu jäljed. Neid oli kaks paari. Ta sai varsti aru, kellega tegemist, kuna tal oli varem hobiks teiste jälgi uurida ja vaadata, kuhu nad läinud on. Need olid Kõrboja Anna ja tema koer Mousi
Tegelased: Katku Villu, Villu ema Villu isa Jüri Katku talu koer Neero Kõrboja Anna Kõrboja Anna isa Rein Kõrboja Anna tädi Madli Kõrboja Anna koer Mousi Mikk Liisa Leena Jaan KOKKUVÕTE: Raamat algas Villu vangist tulekuga, kus ta istus mehe tapmise eest. Öösel koju tulles läks Villu kohe lauda peale magama. Hommikul leidis ema ta sealt. Ning teatas ka, et Kõrboja Anna olla Kõrbojal.Villu tahtis kohe tööle hakata. Kuna tööga oli ta ju harjunud. Kuid enne kui ta tööle asus otsustas ta minna järve äärde ujuma. Kuna Villu oli varem uurinud kõiki Kõrboja kohalikke jälgi, tundis ta ära, et järveääres olid jalutanud Anna ja Mousi. Villu otsustas kindluse mõttes küsida ka emalt, kas see on tõsi ja oligi. Anna oli tõesti linnast Kõrbojale nelipühade ajaks tulnud.
Kõrboja Peremees A. H. Tammsaare Katku Villu ärkas umbes kaheksa ajal laka heintel. Ta kuulis kuidas linnud laulsid kõrval oleval kasel ja tundis lillede lõhna ta oli jõudnud koju. Katku Villu oli olnud kaks aastat vanglas, kuna ta oli oma lapse ema pärast ühe mehe vaiaga surnuks peksnud. Nüüd tuli Villu koer, Neero, aidavahesse, sest ta oli tundnud Villu lõhna. Neero hakkas haukuma. Pika haukumise peale tuli kohale Villu ema. Ta võttis tünnist arvatavasti lihakäntsaka ja küsis, kas lakas pole mitte ta poeg Villu. Nad läksid koos tuppa isa juurde. Ka isa imestas poja tagasiolemise pärast. Ema rääkis Villule, et nad olid isaga just eile mõelnud. Villu läks järve äärde end pesema
Anton Hansen Tammsaare ``Kõrboja peremees`` Küsimused: 1. Võrdle omavahel Katkut ja Kõrbojat( vähemalt 4 erinevust ). 2. Miks sattus Villu vanglasse? Mida ta ise rääkis sellest? 3. Kuidas suhtub Katku Jüri Villusse?(Näited) 4. Milline suhe oli Villul Kuusiku Eeviga? 5. Milline peremees oli Kõrboja Rein? 6. Mis oli juhtunud Villu silmadega? 7. Miks ja millal ütles Loigu Kusti: `` Kõrboja läheb oma kahe Mousiga``? 8. Millisel tingimusel võttis Anna vastu perenaise koha Kõrbojal?( Rääkides oma isaga) 9. Miks arvati, et Villu sobiski Kõrbojale rohkem peremeheks, kui Katkule? 10. Kes oli Kõrboja Madli? 11. Miks olid Katku ja Kõrboja omavahel riius? 12. Miks peab Eevi oma kodust lahkuma? 13. Pärast Villu surma otsustas Anna linna minna. Miks muutis meelt? 14. Anna hinnang romaanile. Vastused: 1. Kõrboja oli suurem kui Katku
''Kõrboja peremees'' Sisukokkuvõte Tegelased: Katku Villu ema ja isa Jüri Katku Neero Kõrboja Anna isa Rein ja tädi Madli Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuvõte: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle aasta. Niipea, kui ta vangist oli välja saanud, taasavastas ta kõik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta võeti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe tööd tegema hakata, kuna ta oli seda õppinud ja harjunud töid tegema
.…3 Katku Villu……………………..…4 minu arvamus Katku Villust……………………..…5 kokkuvõte……………………..…6 lisa 1 A. H. Tammsaare……………………..…7 lisa 1 A. H. Tammsaare……………………..…8 2 Sissejuhatus: Katku Villu oli 29-aastane mees, kes elas Katku talus koos oma ema ja isaga. Villu oli ainus Katku talu pärija, ta üks vend hukkus sõjas. Noorel peremehel oli laps, sauna Eeviga, kes elas koos emaga Kuusiku saunas, ta ema oli väga haige, suremas, kui ema suri, pidi Eevi välja kolima. Villu sattus vangi, kuna ta tappis teibaga ära ühe inimese, kes teda pussiga ähvardama oli tulnud ning osati ka sauna Eevi pärast. Kui ta vangist saabus, oli tal see suur töötahe, rügas päeval hunniku tööd, kuigi tema isa arvates oli see mõttetu vaev, sest Villu alustas alati valedest ja võimatutest asjadest, näiteks ehitas ta keldri, suure ja võimsa, aga Katkul polnud vaja
Katku Villu.............................4 minu arvamus Katku Villust.............................5 kokkuvõte.............................6 lisa 1 A. H. Tammsaare.............................7 lisa 1 A. H. Tammsaare.............................8 2 Sissejuhatus: Katku Villu oli 29-aastane mees, kes elas Katku talus koos oma ema ja isaga. Villu oli ainus Katku talu pärija, ta üks vend hukkus sõjas. Noorel peremehel oli laps, sauna Eeviga, kes elas koos emaga Kuusiku saunas, ta ema oli väga haige, suremas, kui ema suri, pidi Eevi välja kolima. Villu sattus vangi, kuna ta tappis teibaga ära ühe inimese, kes teda pussiga ähvardama oli tulnud ning osati ka sauna Eevi pärast. Kui ta vangist saabus, oli tal see suur töötahe, rügas päeval hunniku tööd, kuigi tema isa arvates oli see mõttetu vaev, sest Villu alustas alati valedest ja võimatutest asjadest, näiteks ehitas ta keldri, suure ja võimsa, aga Katkul
löömine polnud kuigi mehe tegu ning, et öigemees oleks rusikatega vastu hakanud. Villule tuleb mõte minna järve äärde hommikusele suplusele. Järve ääres näeb Villu võõraid jalajälgi liival, mis võiksid kuuluda kellelegi preilile. Neid jälgita ei ole ta varem nende kandis kohanud. Koju jõudes küsibki Villu emalt et: "Kelle jäljed need järve ääres võiksid olla?". Ema teadis pojale öelda et: "Anna on koju tulnud. Rein tahab Kõrboja talu Anna kätte anda sest tema enda jõud enam Kõrbojast üle ei käi. Las Anna võtab Kõrboja enda kätte ning teeb sellega, mis hing ihkab. Kui tahab, müügu kasvõi maha või kui Anna Kõrboja ei taha siis annab Rein selle rendile või müüb üldse maha." Anna aga ei taha Reinu mõttega nõustuda sest ta ei salli mõtet et Kõrboja võõraste kätte peaks minema ning pika pressimise peale nõustub ta Reinult Kõrboja ohjad enda kätte võtma
,,Kõrboja Peremees" Anton Hansen Tammsaare Kogu tegevus toimub Katku ja Kõrboja talus. Katku Villu oli saanud just vanglast vabaks, kuna ta tappis ühe mehe ära. Kui ta tagasi Katkule tuli, siis kõik rääkisid tema saabumisest. Villu oli pool pime, sest kunagi lapsepõlves, Marert( kes oli ka Kõrboja perenaine), kes temaga metsas mängis jooksis mingi ork käes ja sellega jooksis ta Villu silma pihta. Sellest ajast ei näe ta enam parema silmaga. Rein ehk kõrboja endine peremees, Mareti isa nägi palju vaeva, et Kõrboja pärandada Maretile ja et Maret ka sellega nõus oleks. Kui Maret ohjad oma kätte võttis, siis korraldas ta Kõrbojal Jaanitule ja ka samas oma sünnipäeva. Ta kutsus terve küla elanikud kohale. Ka Katku inimesed. Katkust tuli ainult Villu, tema vanemad ei tahtnud Kõrbojale tulla, kuna nad pidasid mingisugust viha Kõrboja vastu, kes tahtsid kunagi Katku talu karjamaid ära osta. Seal jaanipäeval olid kõik kohal
TEOSE PEALKIRI : KÕRBOJA PEREMEES SISU LÜHIKOKKUVÕTE : Lapsepõlvesõprade Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumine pärast Anna pikka eemalolekut ning Villu vanglas veedetud aastat. Vangi sattus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit kimbutas. Kõrboja Rein annab talu tütrele Annale. Nd on Kõrboja perenaisel peremeest vaja. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat. Villu saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nd teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Raamat
Kuid raamatu vältel on villu töökas, kohati sant, tahtejõuline( olid unistused ja tahtis neid ellu viia), joomamees, tugeva iseloomuga(pärast haiglat), jäärapäine(ei andnud järele ning lõhkus kive edasi ka peale seda, kui isale see ei meeldinud) , kergesti ärrituv. Villu on saabunud koju, lubab edaspidi tööd tegema hakata, kuna on õppinud tööd tegema. Läks järvele linnatolmu pesema. Villu leidis jälje ja uuris seda, ta sai teada Kõrboja Anna kohalolekust ja muud palju muud temast. Saabusid nelipühad. Villu tegi palju töid: parandas, sättis, lõhkus ja tassis kivimäel kive. Peo ajal ta järve äärde teiste juurde ei läinud. Kõrboja Rein ootab Annat koju (et talukoht talle anda) ja mõlgutab oma mõtteid Annast ja oma naisest, vennast, pärijatest. Anna tuleb koju ja ütleb, et talu/mõisa ei tohi müüa ega rendile anda ja Rein peab seal surema.Perenaine Anna
Kõrboja Peremees Eile õhtupoolikul sai ta vabaks, sõitis linnast välja ja jõudis öösel koju, kus ta aidalakka magama puges, ilma isa või ema äratamata, tühja kõhuga ja rusutud meelel. Aga täna ärgates on ta rõõmus, isegi ei tea mispärast. Kuulab kase kohinat ja rõõmustab, kuulab lindude laulu ja rõõmustab veel rohkem. Ta võib kuulata, nagu poleks ta kellelegi teibaga pähe löönud ja nagu poleks ta vangis istunudki. See oli Katku Villu. Lõpuks oli saanud ta vangist välja. Seal oli õppinud poiss tööd tegema. Nii ta rääkis vähemalt oma isale. Ühel päeval jooksis Villu järvele. Ta märkas teel jalajälgi, mis teda kohutavalt huvitasid. Imelik, kuidas inimesel saab olla jalajälgede vastu selline huvi. Ta uuris neid aina lähemalt ja lähemalt ning aina nuputas, kelle omad need olla võivad. Kümned, isegi sajad pisitillukesed märgid
,,Kõrboja peremees" Anton Hansen Tammsaare Raamat ,,Kõrboja peremees" jutustab sellest, kuidas kaks väga head lapsepõlesõpra, Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtuvad, pärast seda kui Anna on kaua aega Kõrbojast eemal olnud ja Villu vanglas istunud. Raamat algabki sellega, kuidas Villu vangist välja sai. Seal istus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit pidevalt tülitas. Kuna Katku Villu vend Juhan lahingus langenud oli ja Katkule kunagi uut peremeest vaja oli, siis Villu oli üks neist kanditaatidest. Nii hakkaski ta isa maid üle vaatama ja otsustas, et mahajäetud Kivimäe tipp tuleb uuesti põlluks teha. Päevad läbi tegi lõhkus ta Kivimäel neid kive
kannatab selle all. Poole pealt mõista juba, et teos lõppeb traagiliselt. Tammsaare oma loo pealt kirjutanud. Palju helisid ja värve. Peategelane mängis viiulit. Novell „Kärbes“- armastuse otsingud. Peategelane otsib aga ei leia. Ainuke kellega rääkida on kärbes. Paralleelselt Tixi armastuseotsing aga ei jõua seegi õnneliku lõpuni. „Tixi lööritas ennast abielusadamasse“. Romaan „Kõrboja peremees“- 1922- Katku Villu, Kõrboja Anna ja Sauna Eevi. Olulised ka Anna isa ja Villu isa. Talupojaromaan, armastusromaan, sest kõik sündmused saavad alguse armastusest. Kõik vihjeline armastuse suhtes. Ei Anna ega Villu isa pole õiged peremehed. Lootus, et Eevi pojast saaks uus ja sobilik peremees. Anna isa pigem unistaja ja ei teinud midagi Kõrbojal ära. Villu isa oli kõigi uuenduste vastu. „Kõrboja peremees“ Tegevusaeg, koht: esimese Eesti Vabariigi alguskuud, 1918. aasta varakevadest varasügiseni
Kirjandusteose analüüs 08.04.2009 Kõrboja peremees Anton Hansen Tammsaare Eesti, 1980 1. Teose sisu lühikokkuvõte Katku Villu vabanes vanglast, kus ta istus kinni inimese tapmise eest, mida ta tegi oma lapse ema kaitseks. Külas oli tema maine maas. Peale vangast vabanemist hakkas ta kodus kõvasti tööd tegema ning oli oma vanematele talus suureks abiks.
. Teel järve äärde leiab ta kingajäljed, mis talle huvi pakuvad, kuid läheb ikkagi järve äärde pesema. Peale vanglat muutus Villu, ta hakkas tööle, kohe nii et tema ema kartis, et too end ära kurnab. Kuid Villule tuli pähe idee, ta hakkas Kivimäel kive lõhkuma ja otsustas sinna põldu rajada. Villu ssoetaks ka töökoja endale, kus ta võik igasugu tööriistu ja masinaid parandada, sest teda huvitas rauakeetmine või vasega jootmine. Kätte jõudis Jaanilaupäev, kui Kõrboja peremehe tütar Anna tuli Kõrbojale. Kõrboja Rein pakub Annale Kõrboja perenaiseks hakata, sest muidu peaks ta selle maha müüma, kuid Anna ei saa ainult üksi perenaine, ta peab endale ka peremehe leidma, niisiis lepivad Rein ja Anna kokku, et Anna valib endale ka kaaslase. Anna saatis Jaaniga teate kõikidesse lähedal olevatesse taludesse, et nad on tema poole oodatud jaanituld tegema. Ühtlasi oli ka Anna sünnipäev. Anna istub laguneva perenaise pingi
Kas Villu oleks pidanud minema Kõrbojale peremeheks Raamatus ,,Kõrboja peremees" olid kaks peategelast Katku Villu ja Kõrboja Anna. Nad olid ühe küla elanikud, kes nooreseas said läbi nagu ikka külanoored, kuid hiljem tekkis nende vahele väike säde. Halb asi nende külas oli veel see, et nende isad oli riius, kuna ammu tahtnus Kõrboja Rein Katku Jüri talu ära osta. Katku Villu oli tore ja töökas mees, kes elas oma vanemate juures Katku talus ning oli emale ja isale abiks. Villul oli ka üks halb külg, talle meeldis napsitada. Ta oli istunud ka vangis, kuna ühel külapeol kakluse käigus tappis ta mehe. Villul oli veel muresid. Ta nimelt oli ühest silmast täiesti pime, kuna noorena jooksis ta omal silma peast välja. Vanemas eas, aga lõhkus ta aasal kive, kuna seal all olla viljakas muld, ning plahvatuse
Kõrboja peremees Kõik sai alguse sellest, et Villu lõi Eevi pärast, kellega tal laps oli mehe maha. Selle eest läks ta mõneks ajaks vangi. Koju saabudes sai ta teada, et ka Kõrboja peretütar, Anna on kodus. Annaga olid nad lapsepõlves head sõbrad olnud ja Anna pärast oli Villu oma ühe silma peast jooksnud. Nüüd kui Anna oli sirgunud preiliks ja linnas õppinud ei tahtnud lihtne Villu teda näha. Ta ei tahtnud üldse kedagi näha, sest kõik oleksid talle vangisistumist meelde tuletanud. Selle asemel hakkas teda huvitama Katku, tema isa talu. Varem ei huvitanud see teda üldse
Kirjandusteose analüüs Koostaja: XXX 05.12.08 Kõrboja peremees Anton Hansen Tammsaare Tallinn 1976 1. Teose sisu lühikokkuvõte Pärast seda kui Katku Villu vanglast tagasi Katkule tuli, hakkas ta Kivimäel kivisid lõhkuma, lootes sellest kohast põllumaad saada. Katku kõrval Kõrbojal sai uueks perenaiseks Anna, kes otsis Kõrbojale peremeest
Romaani saab vaadelda erinevatest nurkadest. Keskendudes armastusele leian, et teos räägib armastusest üsna palju. Samuti on Tammsaare armastuse teemat käsitlenud ka oma esimeses romaanis ,,Kõrboja peremees", milles otsiti Kõrbojale peremeest. Katku Villu oli keerulise ja vastuolulise iseloomuga mees, kelle elu ei olnud just väga lilleline. Ta jõi palju ning sellest tulenevalt sattus ta ka palju kaklustesse. Ta isegi istus inimese tapmise eest mingi aja vangis. Ühel päeval, naases Kõrboja talutütar Anna isa tallu, et seal perenaiseks asuda, kuid Anna ei oleks ise talu ülalpidamisega toimetulnud, seega hakkas ta otsima Kõrbojale peremeest. Anna ja Villu olid lapsepõlves koos sõprustanud. Kord juhtus nõnda, et Kõrboja Anna süü läbi oli Katku Villu metsas joostes omal ühe silma oksaga välja torganud. Kui anna ja Villu uuesti kohtusid tahtis Anna Katku Villut Kõrbojale peremeheks. Villu keeldus, sest ta ütles, et tema sandina Kõrbojale peremeheks
ja takistustest, mis ei lase õnnelikult elada. Teose peategelaseks on Katku Villu, kes on keerulise iseloomuga noor mees. Ta ei ole kuigi seltsiv, pigem tagasihoidlik ja vaikne. Samas oli ta mõnikord ka riiakas tülitses tihti tühiste asjade pärast. Kõik teadsid tema kergesti süttivat iseloomu. Teisest küljest oli ta ka väga töökas, pärast vanglast vabanemist ehitas ta Katkule uue keldri, puhastast Kivimäe kividest, et viljapõld rajada. Tema isa poega selles ei toetanud, sest tema arvates olid Villu plaanid liiga suured ja sobisid pigem Kõrbojale. Vanglas oli Villu sellepärast, et tappis mehe, kes tema poja ema, Kuusiku Eevit, kiusas. Eevi ootas Villut terve selle aja, mil Villu vangis oli. Ta lootis, et mees hakkab pärast vabanemist temaga elama, aga Villu isa ei olnud vaese miniaga nõus ja seetõttu pidid noored lahus elama.
" Kõrboja peremees " A. H. Tammsaare Armastus või elu? Traagiline armastuslugu Tammsaare sulest. Lugu Katku Villu elust, armastusest ühe naise ja kirest teise vastu. Mis saab, kui valiku tegemine osutub liiga raskeks? Jääb peale armastus või elu? Kõrboja Annat teadis Villu ajast, kui nad mõlemad alles lapseeas olid. Nende vahel oli juba siis tugev side, sõprus, usaldus. Kõik see, mis vanemas eas aluse armastuse tekkimisele annab. Hiljem taaskohtudes, olid mõlemad kohmetud ja jälgisid hoolega oma sõnu ning liigutusi. Nende vahel oli midagi seletamatut, erilist. Nooruseas tekkinud sümpaatia ei olnud kuhugi kadunud ja süvenes nüüd suure kiirusega. Anna äratas temast justkui poisilikkust, tahet näidata oma võimu ja julgust
1.Kirjelda sündmust Villu lapsepõlvest, mille tagajärjel halvenes ta nägemine Villul oli väga vilets nägemine tänu lapsepõlves aset võtnud sündmusele. Nimelt jooksis ta koos Annaga ja too haaras joostes puuokstest kinni ja lasi need nagu vibuga Villule vastu silmi. Seetõttu jäi Villu ühest silmast ilma ja näeb kehvasti. 2. Miks oleks Villu Kõrboja peremeheks sobinud ja miks mitte? Nimeta 2+2 isikuomadust 1) Oleks sobinud, sest ta oli väga töökas. Ta nautis töö tegemist ning tal oli visioon, milline võiks Katku tulevikus välja näha ja oli valmis selle nimel pingutama. Isegi ta isa oli Villu jõu ja püsivuse peale rahul. 2) Ta oli ka väga kangekaelne. Villu üritas kodus parimat mulda kivide alt kätte saada. Ta isa väitis, et see on võimatu, kuna pinnas on kivine, kuid
Raamat läbi Anna silmade Tulin nelipühaks linnast koju. Jalutasin järve ääres koos Mousiga ja kohtusin siinse rahvaga üle pika aja. Kuid jaanipäevaks tulin koju ja seekord jäädavalt. Isa pakkus mulle Kõrboja perenaise ametit ja muidugi pidin ma nõus olema. Kuigi algul tundsin, et võibolla ei saa sellega hakkama. Aga isagi oli juba vana ja pärijat oli vaja. Puudu oli ainult Kõrboja peremees ja tema pidin ma ise leidma. Seadsin ennast oma toanurka elama. Tegin selle põhjalikult puhtaks ja korda. Lasin veel Jaanil külarahvale öelda, et täna toimub Kõrbojal jaanituli ja et kõik on kutsutud: nii vanad, kui noored. Jaanipäeval ennem pidu, kus ma ka oma sünnipäeva pean, loodan näha ka Katki Villut. Ta küll istus vangis aasta aega, aga ikkagi on lootus teda uuesti kohata ja temaga juttu vesta, nagu vanad tuttavad. Kuid ennem õhtust pidu, tuli heinalistele veel süüa
Elu võimalikkusest Kõrbojal Kirjutan teile siit hauatagusest maailmast. Ehk mõistate isegi, et olen Villu, noormees sealt Katku talust. Ühel päeval, kui ma sealt paganama vanglast välja sain, läksin ma koju. Tegelikult, kui ma ükskord koju jõudsin, oli juba öö. Hommikul, kui laka pealt ärkasin, oli ka ema juba mu leidnud ning teatas kohe, et Kõrboja Anna olevat Kõrbojal. Ajasin end püsti ning enne töö kallale asumist otsustasin käia ka järveääres. Leidsin sealt tuttavad jäljed, mis kuulusid Annale ja tema koer Mousile. Varsti jõudis kätte jaanipäev ning nagu kombeks, tähistati seda peoga järveääres. Algul ma küll ei tahtnud sinna minna, kuid ema tagautsitamisel läksin siiski kohale. Anna oli lasknud kokku kutsuda kõik kohalikud noormehed, sest
A. Hansen- Tammsaare romaan "Kõrboja peremees" KÕRBOJA REIN 1)Rein töötas õpetajana, kuni ta vend Oskar ostis Kõrboja ja kutsus ka Reinu sinna elama. Ta nõustus ja läks. Tal oli tütar nimega Anna, kes läks linna õppima. Oskar poos end üles ja Reinust sai Kõrboja peremees. Tema kätes Kõrboja muutus aina räsumaks, ta ei suutnud teha nii, et Kõrboja suunduks parema poole. Rein muutus vanemaks ja vanemaks, kuni tundis, et ta ei suuda enam Kõrboja pidada. Ta kutsus Annat Kõrboja perenaiseks ja ta sai sellega hakkama. Ta andis kogu Kõrboja Annale teadmata, kes saab Kõrboja peremeheks. Reinule ei meeldinud Anna plaan teha Katku Villust Kõrboja peremees. See mõtte pakkus talle palju peavalu ja ta üritas Annale teisigi mehi pakkuda. Aga muidu elas Rein vaikselt oma kõrbojal, mida ta ei suutnud paremaks muuta. Ta tahtis vahel lausa Madliga kõrboja sauna ära kolida, et noored omaette saaksid olla. Aga lõpuks polnud tarviski
· kaine, realistlik elukäsitlus · loomingu lähtekohaks on inimene, mitte probleem · huvitavad, meeldejäävad karakterid · kodunurga looduspilt · ilustamata, napisõnaline · kujutamislaad rahulik · peen huumor, vahel traagiline 1900 ,,Kilgivere Kustas" karsklusteemaline 1901 ,,Kuresaare vanad" ehk ,,Mäetaguse vanad" esimene läbimurre Päetegelane käbe eit ning laisk taat. 1902 ,,Kaks paari ja üksainus" Kahe moonakapere elu kujutamine (mõisatöötajad e. moonakad). Nende vahet käis vallasant Taidi Laidi. Laia peres olid lapsed ja nad olid vaesed. Pered vaidlesid üksteisega. Autor näitab eluviletsust. Lõpus saab lasteta pere mõisast ära ja kutsub Taidi Laidi kaasa ning selle peale saab Laia pere vihaseks. 1903 ,,Vanad ja noored" Kahe põlvkonna mõttetu vaen. Juhtohjad algul vanade käes, aga tütar abiellus Kaarliga ja talu anti
· ,,Ma armastasin sakslast"- minategelase päevik; armastuse teemaline · ,,Põrgupõhja uus Vanapagan"- erinevad peremehetüübid · ,,Kõrboja peremees"- inimestevahelised suhted 4. ,,Kõrboja peremehe" lähivaatlus 1922 aastal ilmus, lihtne ja poeetiline talupojaromaan, tegevus toimub kahes metsatalus 20- nda sajandi algupoolel. Kõneldakse ja mõeldakse maast ning selle harimisest, kuid oluliseks saab peremeheküsimus: suur ja jõukas Kõrboja talu vajab peremeest. Kõrboja Rein on olnud selles rollis pigem unistaja kui töömees, oma ebaõnnestumist tunnetades annab ta talu tütrele üle. Seega peaks Kõrboja Anna mehest saama Kõrboja peremees. Kuigi romaanis räägitakse vaid Kõrboja peremehe osast, lood romaani sisepinge sama küsimuse teine pool : kellest saab Anna mees. Peategelased katku Villu, Kõrboja Anna ja sauna Eevi. Teose peamine mõte: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada, saatuslik armastus.
Tallinnas sattus kokku ühe hakkaja neiuga, kes ta lõpuks sisuliselt ära võttis abiellusid 1919. aastal, ajalehes ilmus kuulutus,et kihlunud Kete Velkmanniga ja härrasmehena pidi Tammsaare kätt paluma ja abielluma. 1921. ilmus Tammsaare ,,Juudit". Peetakse Tammsaare kirjandusliku loomingu kõrgaja alguseks. 1922. ilmus esimene romaan ,,Kõrboja peremees" (Villu saanud just vanglast välja. Oli seal, kuna tappis jooma käigus ühe mehe ära. Enne vanglasse minekut oli olnud laisk. Oli ka vanem vend, töökas ja eeskujulik, kes sõjas hukkunud. Isa nägi, et sellest pojast pole asja. Vangla mõjus hästi hakkas tööd tegema, viina enam ei võtnud. Oli tekkinud plaanid, mida taluga ette võtta ja järge parandada. Ühest silmast oli enne vanglat pime. Kõrvaltalu oli Kõrboja, seal Anna. Lapsepõlves said hästi läbi. Tunnistab Annale, et ühe mängu käis torkas viimane tal silma peast välja. Nende vahel oli sümpaatia. Anna saadeti linna kooli, suhe katkes
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
halvale teele viia. Selle teose järgi pole olemas inimest, kes suudas olla üdini kõlbeline ja mitte langeda pattude küüsi. Ernest Hemingway ,,Vanameess ja meri" A.H. Tammsaare ,,Kõrboja peremees" Saantiago vanamees Katku Villu ema ja isa Jüri, Katku Neero õpilane Kõrboja Anna isa Rein ja tädi Madli, Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk Santiago oli oma külas pikka aega parim kalamees olnud, vanana Liisa; Leena; Jaan aga ei õnnestunud tal enam kalapüük. Ta elas tagasihoidlikus majakeses, kus oli suur ajalehevirn. Tema eest hoolitses ta õpilane, Lapsepõlvesõprade Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumine kes lähedalasuvast söögikohast talle tihti süüa tõi
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
