SOOLAD · Soolad koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. · Enamik soolasid lahustub vees hästi, 1A ja 2a rühma metallide ja ammooniumisoolad. · Väheaktiivsete metallide soolad lahustuvad vees halvasti. · Soolad on väga värvilised. SOOLADE NIMETAMINE · Soolade nimetamisel tuleb nimetada metalli katioon ja vastav anioon.N:Na2so4-naatriumsulfaat · B-rühma metallide korral tuleb kindlasti märkida ka oksutatsiooniaste N: Feso4 - raud(2)sulfaat
Sissejuhatus: Pb2+ -, Ag+ - ja Hg22+ - ioonide eraldamine teiste rühmade katioonidest põhineb nende katioonide kloriidide väga vähesel lahustumisel vees. Seetõttu on I rühma katioonide rühmareaktiiviks lahjendatud HCl lahus, mille toimel need katioonid sadestuvad rasklahustuvate kloriididena - PbCl 2, AgCl ja Hg2Cl2. Kõige suurema lahustuvusega on PbCl2, mille lahustuvus suureneb soojendamisel tunduvalt. Seda omadust kasutatakse Pb2+ - ioonide eraldamiseks teistest I rühma katioonidest. Sadestamisel tuleb vältida Cl - ioonide suurt liiga, sest PbCl2 ja AgCl moodustavad kloriidioonide liiaga lahustuvaid kompleksühendeid [PbCl4]2 ja [AgCl2]. Esimese rühma katioonide eraldamise ja tõestamise skeem: Tõestusreaktsioonid: Pb2+ - ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl- - ioonidega Plii(II) nitraadile lisasin kaaliumkloriidi, tekkis valge pliikloriidi sade, mis lahustus soojas vees. Pb2+ + Cl- PbCl2 b) I- - ioonidega
P4. KATIOONIDE IV JA V RÜHM Ba2+, Sr2+, Ca2+ ja Mg2+, K+, Na+, NH4+ Neljanda ning viienda rühma katioonide vesilahused on värvuseta. P4.1 Katioonide neljanda rühma sadestamise alused Ba2+, Sr2+ ja Ca2+- ioonide eraldamine V rühma katioonidest põhineb nende ioonide rasklahustuvate karbonaatide BaCO3, SrCO3 ja CaCO3 moodustumisel (NH4)2CO3 toimel. Kuna (NH4)2CO3 on nõrga happe ja nõrga aluse sool, siis hüdrolüüsub ta vesilahuses peaaegu täielikult: NH4+ + H2O NH3*H2O + H+ CO32- + H2O HCO3- + OH- (NH4)2CO3 + H2O NH4HCO3 + NH3*H2O Hüdrolüüsil tekkinud HCO3 -ioonid ei anna sadet Ba2+, Sr2+ ja Ca2+- ioonidega. Selleks, et vältida (NH4)2CO3 hüdrolüüsi, lisatakse lahusele ammoniaakhüdraati
Kordamisküsimused (kasuta vastamisel ka tabeli abi) 1) Selgita mõisteid: leelis: vees hästilahustuv tugev alus (hüdroksiid) redutseerumine: elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- vähenemine sool: kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest redutseerija: aine, mille osakesed loovutavad elektrone, ise oksudeerub oksüdeerumine: elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- suurenemine leelismuldmetall: IIA rühma elemendid katioon: positiivse laenguga ioon korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel
SOOLAD R 81-83 Tööleht 1. SOOLAD on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest 2. SOOLADE LIIGITAMINE 1) Soolad (vaata punkt 1) 2) Vesiniksoolad on soolad, mis sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku 3) Kristallhüdraadid on soolad, mis sisaldavad tahkes olekus kristallvett 3. SOOLADE SAAMINE 1) Hape + metall 2) Hape + aluseline oksiid 3) Hape + hüdroksiid 4) Hape + sool 5) Hüdroksiid + happeline oksiid 6) Hüdroksiid + sool 7) Sool + metall 8) Sool + sool 9) Aluseline oksiid + happeline oksiid
+ Na2CO3 Sademes SrCO3, CaCO3 + CH3COO Lahuses Sr2+, Ca2+ Tõestusreaktsioonid Antud töös sisaldab uuritav lahus IV rühma katioonidest Ba 2+ ja Ca2+ ioone ning V rühma katioonidest NH4+ ja Mg2+ ioone. NH4+ ioonid tõestatakse alati alglahusest, kuna töö käigus lisatakse lahustele ammooniumsoolasid. NH4+ ioonide tõestamine Lisan tilgale alglahusele 3-4 tilka Nessleri reaktiivi (K 2[HgI4] ja KOH segu). Tekib pruun amorfne sade. NH4+ + 2[HgI4 ]2– + 4OH– → [NH2Hg2O] I ↓+ 7I – + 3H2O IV rühma katioonide (Ba2+ ja Ca2+) sadestamine
......................................................................... ................................................ Protokoll esitatud: .......................................................................... Protokoll arvestatud: P4. KATIOONIDE IV JA V RÜHM Ba2+, Sr2+, Ca2+ ja Mg2+, K+, Na+, NH4+ Neljanda ning viienda rühma katioonide vesilahused on värvuseta. P4.2 Analüüsi käik Käesolevas töös võivad katioonidena sisalduda IV rühma katioonidest Ba 2+ ja Ca2´+ning V rühma katioonidest Mg2+ ja NH4+- ioonid. Kuna analüüsi käigus lisatakse analüüsitavale lahusele ammooniumisoolasid, siis tõestatakse NH4+-ioonid alati alglahusest. Uuritav lahus ei sisalda Sr2+-,Na+- ja K+-ioone. NH4+- ioonide tõestamine Ühele tilgale alglahusele lisatakse 1...2 tilka Nessleri reaktiivi. NH 4+ -ioonide olemasolul moodustub iseloomulik punakaspruun amorfne sade. Väga väikeste ammooniumioonide kontsentratsioonide
Soolade nimed pannakse happejäägi ioonide järgi HNO3 NO3 Nitraat ioon Sool ja nitraat Kui soola koostises on muutuva oksuldatsiooniastmega metall siis öeldakse OKA sisse. (muutuad metallid on : raud, tina, vask, kroom) Mõisted: 1. Aluselised oksiidid Alusele vastav oksiid 2. Anioon Negatiivse laenguga ioon 3.Hape Aine mis annab lahusesse vesinikioone 4.Sool Kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest 5.Redutseerimine Elektronide liitmine. 6.Oksüdeerimine elektronide loovutamine, sellele vastab elemendi oksüdatsiooni astme suurenemine 7. Leelis Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid) Soolade Füüsikalised Omadused : 1) Tahked 2) Erinev värvus (põhiliselt valge) 3) Vees lahustuv on ka erinev ( vaata lahustuvus tabelist) Soolade Keemilised Omadused : 1. Sool + Alus (mõlemad peavad olema lahustuvad) ja üks saadustest peab olema sade 2
tuumalaegust Elektronegatiivsus elemendi võime elektrone enda poole tõmmata Molekul aine väiksem osake, mis koosneb aatomitest Keemiline side mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks Osalaeng elektronegatiivsuse nihkumine polaarsel sidemel Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone Oksiid aine, mis koosneb kahest elemendist, milleks üks on hapnik Alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Sool kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest Elektrolüütiline dissotsiatsioon ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees Hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega Hüdrolüüs reageerimine veega Oksüdeerumine(redutseerija) elektronide loovutamine Redutseerumine (oksüdeerija) elektronide liitmine Redoksreaktsioon reaktsioon, mille käigus muutub elementide o.-a Korrosioon metalli hävimine keskkonna mõjul
2) happelised oks. - reageerib alustega, aluselise oksiidiga ja veega. 3) amforteersed oks. - reageerib hapete ja alustega. saamine : *lihtainete vaheline reaktsioon * hüdroksiidide ja soolade lagundamine kuumutamisel Alus - on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. OM.- *sööbiv toime, *reageerimine hapetega, *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid - on mitte- molaarne kristalne aine. Leelis - vees lahustuv tugev alus. Sool - kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. 1) lihtsoolad Na2CO3 2) vesiniksoolad NaHCO3 3) hüdr.soolad MgClOH OM. - * reageerib leelistega, *hapetega, *metallidega, *sooladega saamine: metall+mittemet.=sool alus+hape=sool+vesi oksiid+hape=sool+vesi aluseline oks.+happeline oks.=sool sool+leelis=alus+sool sool+metall=uus sool + vähem akt. metall sool+leelis=uus sool+uus alus sool+hape=uus sool+nõrgem hape sool+sool=uus sool+uus sool alus+sool=sool+alus alus+happeline oksiid=sool+vesi
Õppejõud: Töö teostatud: .......................................................................... ................................................ Protokoll esitatud: .......................................................................... Protokoll arvestatud: P1. Katioonide I rühm Töö eesmärk Töö eesmärk on eraldada Pb2+-, Ag+- ja Hg2+-ioonid teiste rühmade katioonidest, mis põhineb nende kloriidide väga vähesel lahustumisel vees. Kasutatud töövahendid ja kemikaalid Katseklaasid, pipett, keeduklaas, pliit, tsentrifuugi aparaat, Pb(NO3)2 lahus, 2M HCl lahus, konts. HCl lahus, KI lahus, K2CrO4 lahus, 2M NH3 H2O lahus, Hg2(NO3)2 lahus, Esimese rühma katioonide tõestusreaktsioonid. P1.1 Tõestusreaktsioonid Pb2+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge pliikloriidi sade: Pb2+ + 2Cl PbCl2 Pb(NO3)2 + 2HCl PbCl2 + 2HNO3
keemilise sidemega seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest Kristallvõre-ruumiline struktuur,mis vastab ioonide,aatomite või molekulide korrapärasele asetusele kristallis Kristalne aine-kristallidest koosnev aine Reaktsioonivõrrand-keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (lähteaineid ja saadusi) ning nende osakeste arvu(või arvude suhet) Sool-valdavalt ioonilise sidemega kristalne aine, mis koosneb (aluse)katioonidest ja (happe) anioonidest TÄHTSAMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED Happe Aniooni Aniooni Happe nimetus valem valem nimetus HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid
Keemia Mõisted: Hape Hape on keemiline aine, mis annab lahusesse vesinikioone. [HNO3, H2S, H2SO3] Alus Alus on keemiline aine, annab lahusesse hüdroksiidioone. [NaOH, Ca(OH)2] Oksiid Hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend. [Li2O, SO3] Sool Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest (näiteks Ca2+) ja happe anioonidest (näiteks SO42-). [K2S04, Na2CO3] Aluseline oksiid Alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. [CaO, BaO] Happeline oksiid Hapnikhappele vastav oksiid. Happelised oksiidid võivad reageerida aluse, aluselise oksiidiga või veega. [SO3, CO3] Leelis Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid). [KOH, NaOH] Valemite koostamine: Alumiiniumsulfiid - Karbonaatioon -
HCN, HF Hapete saamine: 1. Happeline oksiid + vesi Omadused: 1. Reageerivad alustega 2. Reageerivad aluseliste oksiididega 3. Reageerivad metallidega Alus – aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone Leelis – tugev alus Aluste saamine: 1. Tugevalt aluseline oksiid + vesi 2. Leelismetall + vesi 3. Vees lahustuv sool + leelis Sool – aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest NaHCO3 Söögisooda Na2CO3 Pesusooda NaCl Keedusool CaCO3 Lubjakivi, paekivi, kriit, pärl Vesiniksool – sisaldab H- Ammooniumsool – sisaldab NH4 – rühma Soolade saamine: 1. Metall + mittemetall 2. Alus + hape 3. Aluseline oksiid + happeline oksiid 4. Sool + sool 5. Sool + hape 6. Sool + leelis 7
Keskmised: fosforhape, väävlishape, vesinikfluoriidhape Nõrgad: süsihape, divesiniksulfiidhape, ränihape Alused aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon. Hüdroksiid mittmeolukaalne kristalne aine, -OH Leelis vees lahustuv tugev alus. I ja IIA rühm (Ca..) Vähemaktiivsete metallide hüdroksiidid nõrgad alused, lahustuvad vees halvasti. Soolad ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. · Al. Oksiid + hape sool + vesi · Al.oksiid + vesi hüdroksiid (nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri!) · H. oksiid + alus sool + vesi · h. oksiid + al.oksiid sool · h. oksiid + vesi hape · hüdroksiid metallioksiid + vesi (leelised on vastupidavad) · leelis + vesi alus (hüdroksiid) (aint leelised!) · alus + sool sool + alus · metall + mittemetall sool · metall + hape sool + vesinik (pingerida)
Hapete omadused: *Hapu maitse *Reageerimine AO-dega *Reageerimine alustega *Reageerimine metallidega ALUSED Alus aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiid aine, mis annab lahusesse metalli katioone ja hüdroksiidioone. Reageerimine: Aluste omadused: *Sööbiv toime *Reageerimine hapetega *Reageerimine HO-dega Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon. SOOLAD Sool aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest. Vahetusreaktsioon kui reageerivad kaks liitainet, siis anioonid vahetuvad ära. CaCl2 + NaCO3 = CaCO3 + NaCl Soolade saamine: Alus Hape Sool + Vesi Metall Hape Sool + Vesinik Aluseline oksiid Hape Sool + Vesi Alus Happeline oksiid Sool + Vesi
.. + aluseline oksiid sool ja vesi Soolad Sool on kristalne aine, IA, IIA, IIIA rühm ... + metall -> sool + Happeline oksiid + Ehitusmaterjalina, mis koosneb (aluse) oksüdatsiooniastmei metall aluseline oksiid Betoonpinna katioonidest ja d ei märgita (püsiv ... + alus -> alus + BaO + CO BaCO töötlemiseks, Organismi (happe) anioonidest o.a. ) sool happesuse ... + aluseline oksiid reguleerimiseks. B rühma metallide -> alus + sool
SOOLAD Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. Keemilised omadused Vees lahustuvad soolad esinevad lahustes ioonidena: Na2SO4 2Na+ + SO42- 1. Reageerimine metalliga uus sool + uus metall (metall reageerib ves lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall) Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu 2. Reageerimine hapetega uus sool + uus hape (toimub vaid siis, kui tekib nõrgem hape) Na2S + H2SO4 Na2SO4 + H2S (kui tekib H2CO3, siis ta laguneb tekkemomendil
- liitaine- keemiline hend; aine mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomidest. - metall- lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused(hea elektri- ja soojusjuhtivus,iseloomulik lige jm). - mittemetall- lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. - oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi hend. - hape- aine, mis annab lahusesse vesinikioone. - alus- aine, mis annab lahusesse hdroksiidioone. - sool- kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (hape) anioonidest. - indikaator- aine, mis muudab vrvust lahusele happe vi aluse lisamisel(vrvus sltub lahuse pH vrtusest). - redoksreaktsioon (ehk redutseerimis-oksudeerumisreaktsioon)- keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide leminek ja elementideoksdatsiooni astme muutus. - redutseerija- aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksdeerudes). - oksdeerija- aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes).
Koosneb ühest või mitmest aatomist. Lihtaine: on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. Liitaine: on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid. Oksiid: on keemiline ühend, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik Hape: on keemiline aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Alus: on keemiline aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. Sool: on kristalne aine, mis koosneb metalli (aluse) katioonidest (näiteks Ca 2+) ja happe anioonidest Indikaator: eriline aine , mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel(värvus sõltub pH väärtusest). Keemiline reaktsioon: Aine muundumine teisteks aineteks . Redoksreaktsioon: (ehk redutseerumis.oksüdeerumisreaktsioon) keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide liitmine ja loovutamine ning elementide oksüdatsiooniastme muutus. Redutseerija: on element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone(ise oksüdeerub).
liitaine keemiline ühend; aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. metall lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused(hea elektri-ja soojusjuhtivus,iseloomulik läige jm). mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. oksiid hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend. hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone. alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiide. sool kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. indikaator aine, mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel (värv sõltub lahuse pH tasemest). redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus. redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). lahus kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu.
Universaalindikaatoriga rohekas, lakmusega lilla ja metüüloranžiga oranž ALUS-aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Metallioon+hüdroksiidioon – Na+OH-naatriumhüdroksiid Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid Vees lahustuvad ained-leelised-tugevad alused(KOH, NaOH,LiOH) Vees mittelahustuvad-nõrgad alused(Mg(OH)2, Fe(OH)3, Cu(OH)2) Universaalindikaatoriga sinine, lakmusega sinine, fenoolftaleiiniga roosakaspunane SOOL-kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happeanioonidest Fe+NO3-raud(III)nitraat NH4+PO4-ammooniumfosfaat Nimetused koosnevad katioonide ning anioonide nimetustest, vesiniksoolade nimetuses märgitakse eesliite abil ka vesinikioonide arv. Kui metall saab moodustada erinevas o-a katioone, märgitakse soola nimetuses ka metalli o-a Oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend Aluseline oksiid-metallioksiid Happeline oksiid-mittemetallioksiid Amfoteerne oksiid-oksiidid,mis ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega
........... Ca(OH)2 2. Vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid. Need on nõrgad alused. Nt. magneesiumhüdroksiid ........ raud(III)hüdroksiid ........ Pb(OH)2 .............................. CuOH ................................. Zn(OH)2 ............................. Fe(OH)3 4. SOOLAD Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad (aluse)katioonidest ja (happe)anioonidest. kaaliumkarbonaat .......... alumiiniumsulfaat ........ raud(II)nitraat.............. kaltsiumfosfaat ........... vask(II)sulfit ............... tsinkfluoriid Na2SO4 ................................... Al(NO3)3 .................................. FeSO4 .......................................... NaCl PbCl4 ............................................. CuCO3 ......................................
Alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. Alused jagunevad lahuses aluse katioonideks ja hüdroksiidioonideks. Aluste lahuste iseloomulikud omadusi: Käega katsudes libedad, muudavad indikaatorite värvust, reageerivad hapete ja happeliste oksiididega. Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon Aluste liigitus vees hästilahustuvad tugevad alused ehk leelised nõrgad alused ei lahustu vees praktiliselt Soolad tahked kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest Soolad jagunevad lahuses vastavateks aluse katioonideks ja happe anioonideks Vee karedus kaltsiumi ning magneesiumisoolade sisaldus vees Vee pehemendamise võimalused on : vee keetmine, vee destileerimine, kaltsiumi ja magneesiumi ioonide sadestamine vastavate reaktiividega, ioniitide kasutamine.
aktiivsed ja sööbiva toimega. nt. H2SO4, HNO3 ·Nõrgad happed: lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed nt. H2S, H2CO3, H3PO4, CH3COOH(äädikhape) happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt.SO2+H2O=H2SO3 *Alused: metall OH- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Aluseline oksiid+vesi=alus nt. kaltsiumoksiid+vesi CaO+H2O=Ca(OH)2 erandid: NH3, H2O Ammoniaakhüdraat *Soolad: metall happeanioon kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest nt. Na2SO4 naatriumsulfaat ammooniumsoolad-ammoonium happeanioon nt. NH4Cl ammooniumkloriid vesiniksool-metalliioon vesinikku sisaldav happeanioon nt. NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat (söögisooda) 2. MÕISTED! Oksiid-hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend Happeline oksiid-hapnikhappele vastav oksiid aluseline oksiid-alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid amfoteerne oksiid-oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise
lahuse pH>7. Mida väiksem on pH väärtus, seda happelisem on lahus. Muudavad lakmuse punaseks. On söövitava toimega. Reageerivad metallidega, seejuures eraldub vesinik. Elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil lähevad lahusesse hüdroksiidioonid (üldisemas tähenduses on alus prootoneid siduv keemiline ühend). Koosneb metallioonist ja hüdroksiidiooni(de)st. Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42). 5. Anorgaaniliste põhiaineklasside mõiste, valmid ja nimetamine, erinevad liigitamisvõimalused, füüsikalised ja keemilised omadused, kasutamine ning konkreetsed näited tuntumatest/igapäevaelus kasutatavatest ainetest Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest ja happeanioonidest ehk happejäägist. NaCl naatriumkloriid
lahustudes jagunevad iooideks. OH - ioonid ehk hüdroksiidioonid. Vees lahustuvaid tugevate omadustega hüdrok- siidide nimetatakse leelisteks. Aluse rühma ained muudavad indikaatori värvust. Värvuseta fenoolftaleiin omandab aluselises lahuses roosakaspunase värvuse. Tugevalt aluliste omadustega ainetel on tugev söövitav toime. Soolad Sool on kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioo- nidest ja (hape) anioonidest. Aluse katioonidest ning happe anioonidest koosnev ühend on sool. Soolad on ühendid (liitained), milles metallioonid on seotud happeanioonidega. Ainer, mille vesilahuse juhivad elektrivoolu, on elektrolüüdid. Muutuva oksüdatsiooniastme metalle sisaldavate soo- lade nimetusi saame nii, kui soola keskele eraldame sulgudes metalli o.-a. Antud ühendis rooma numbriga. Püsiva oksüdatsiooniastmega metalli puhul soola nimetuses oksüdatsiooniastet ei mainita. Tuntumad ained
happe anioonidega moodustavad soola. Metalli reageerimisel veega tekib hüdroksiid ja eraldub vesinik. Leelis- ja leelismuldmetallid reageerivad veega väga energiliselt. Sulam on mitme metalli (või ka metalli ja mittemetalli) kokkusulatamisel tekkinud materjal. Sulamid on enamasti paremate mehhaniliste omadustega, keemiliselt vastupidavamad. Sulamid sulavad madalamal temperatuuril kui vastavad puhtad koostismetallid. Hüdroksiid koosneb katioonidest ja hüdroksiidioonidest. · Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus. · Oksüdatsiooniaste arvutuslik suurus, mis näitab elemendi aatomite oksüdeerumise astet ühendis ; võrdub elemendi aatomi laenguga ühendis eeldusel, et ühend on iooniline. · Asendusreaktsioon reaktsioon, milles üks keemiline element asendab ühendis teise keemilise elemendi.
Ioon laenguga aatom või aatomite rühmitus Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest Alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Leelis vees hästilahustuv tugev alus Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone Oksiid kahest elemendist koosnev keemiline ühend, millest üks on hapnik Sool kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest 5. Määra aineklassid; anna ainetele nimetused: Cu(OH)2 alus, vask(II)hüdroksiid; NO2 oksiid, lämmastikdioksiid; Na3PO4 sool, naatriumfosfaat; HNO3 hape, lämmastikhape; K2O oksiid, kaaliumoksiid; CuSO4 sool, vask(II)sulfaat; CaCO3 sool, kaltsiumkarbonaat; Cr2O7 oksiid, kroom(VII)oksiid; NaOH alus, naatriumhüdroksiid; HCl hape, vesinikkloriidhape 6. lihtaine+hapnik->oksiid 4Na+O2->2Na2O 4P+5O2->2P2O5 4Al+3O2->2Al2O3 4B+3O2->2B2O3 7
19. Vesinikside esineb molekulide vahel, millel on kõrge elektronegatiivsus ( fluori, hapniku või lämmastiku vahel) · Ained lahustuvad hästi vees. · Keemis- ja sulamis temperatuurid on väga kõrged · Kui vesi muutub jääks, siis tihedus väheneb 20. 21. Metalliline side on keemiline side metallides, mis tekib metallaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Elektrongaasi mudel metalli kristallvõre koosneb metalli katioonidest. 22. Metallide iseloomulikud omadused seoses metallivõre ehitusega: · Juhivad hästi elektrit · Juhivad soojust · Enamused on plastilised 23. Molekulaarsed ained : · Madal sulamis- ja keemistemperatuur · Tahked ained pehmed Atomaarsed ained: SiO2 ; CuO ; Al2O3 ; Fe2O3 · Tavatingimustes tahked · Enamasti kõrge sulamistemperatuuriga · Kõvad kuid haprad · Lahustumattud · Ei juhi elektrit
Need on makroelemendid. Mikroelementideks nimetatakse K,Cl,Ca,Na,Mg,Fe,Zn,Cu,I,F. Anorgaanilisi aineid on organismis ~ 80%, nende põhiosa moodustab vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes enim valke. Valkude järel lipiide e rasvu ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos) ning nukleiinhappeid DNA ja RNA. Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Katioonidest on tähtsal kohal H+, NH+4,K+,Na+,Ca2+,Mg2+,Fe2+ ja Fe3+. Kaaliumja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamises, neid on veres ja raku tsütoplasmas. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Inimese vananedes selle konsentratsioon tõuseb, koos sellega muutuvad luud tugevamaks, aga hapramaks. Magneesiumi aatomid on seotud nukleiinhapetega. Taimedes kuulub see klorofülli koostisse
Tsentrifugaadist sai hakata määrama, kas anioonil on oksüd. või reduts. omadused või pole kumbagi. Tolueenikiht ei värvund lillaks ja KMnO4 värvus ei valastunud, seega pole lahuses ei tugevaid oksüdeerijaid ega tugevaid redutseerijaid. Viisin läbi I rühmale iseloomuliku reaktsiooni hõbe(I)nitraadiga, mille tagajärjel tekkis sade, mis lämmastikhappega ei reageerinud see ühtlasi tõestas ka Cl- -ioonide olemasolu lahuses. Ag+ + Cl- AgCl Kokkuvõtteks lahuses olid katioonidest Fe3+ ja Ca2+ -ioonid ning aniooniks oli Cl- . Lahusesse oli pandud FeCl3 ja CaCl2 .
Organismis on avastatud 16 elementi, mida on väga väikestes kogustes, kuid nad on siiski väga olulised ja neid nimetatakse mikroelementideks. Anorgaanilised ained: · Sisaldus enamasti üle 80% · Põhiosa moodustab vesi: - hea lahusti - reaktsioonide lähte-ja lõpp-produkt - hea soojusmahtuvusega( rakkude tasandil säilitab temperatuuri) - energeetiline · enamus anorgaanilisi aineid on rakus lahustunud kujul · katioonidest on olulisel kohal: H, NH4, K, Na, Ca, Mg, Fe Kaalium ja naatrium: - närviimpulsside edastamine - oluline südamelihaste töös - 0,9 % NaCl- füsioloogiline lahus( vee- või verekaotuse puhul) - taimne kaltsium organismis ei imendu - kaltsiumi viivad organismist välja must kohv ja tsitrulised Ammoonium: - valkude jt lämmastikühendite lagundamisel tekib ammoniaak maksas - ammoniaak lagundatakse ammooniumioonideks või karbamiitideks,
Kui üks element on märgatavalt mittemetallilisem, tõmbab ta ühist elektronpaari tugevamini enda valdusesse. Ühine elektronpaar on tõnnatud elektronegatiivsema elemendi poole. mittepolaarne kovalentne side ühine elektronpaar on jaotunud võrdelt mõlema aatomi vahel. Iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side. Metalliline side metalliioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides. Elektrongaasi mudel metalli kristallvõre koosneb metalli katioonidest. Osalaeng moodustub, sest aatomid on erineva elektronegatiivsusega ja üks aatom tõmbab elektronpaari tugevamalt enda poole. Vesinikside on täiendav side molekulide vahel, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad H-F; H-N; H-O sidemeid. Molekulidevaheline jõud Molekulvõre molekulidevaheline nõrk side. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehme. Ioonvõre ioonide vaheline. Tahked, kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga ning rabedad.
2.2 Anorgaanilised ained Vesi on hea lahusti ja enamik ained on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid esinevad paljudes keemilistes reaktsioonides nii lähteainete kui lõppproduktidena. Vesi moodustub hingamise käigus. Jääkproduktina tekib vesi ainevahetusel. Veel on ka suur soojusmahtuvus. Vesi aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Katioonidest on organismides olulisel kohal H, NH , K, Na, Ca, Mg, Fe. Kaalium ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, samuti leidub neid tsütoplasmas. Valkude jt lämmastiku sisaldavate ühendite lagundamisel moodustub ammoniaak. Kaltsiumsoolad annavd luudele tugevuse. Magneesiumi aatomid on seotud nukleiinhapetega. Taimedes kuulub Mg klorofülli koostisesse. Raud esineb punaliblede e. Erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Raual on oluline roll O sidumisel
6. Sattumisel kätele või riietele- pesta veega, loputada lahjendatud äädikhappe lahusega ja uuesti veega. 7. Alused liigitatakse: Vees hästi lahustuvad, tugevad alused (leelised), nõrgad alused-vees praktiliselt lahustumatud. Kõik alused ei ole hüdroksiidid, aga enamik. 8. Leelised on vees lahustuvad tugevate aluseliste omadustega hüdroksiidid. Valged tahked ained, mille Kristallivõre koosnrb metalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest. Vesilahused on värvusetud. 2+ + 2+ 9. vastavad metalliioonidele hüdroksiidide valemid Ba Ba(OH)2 ; Cu CuOH ; Fe Fe(OH)2 10. Aluseline oksiid+vesi= hüdroksiid+vesinik 2Na2O+ 2H2O=4Na OH + H2 BaO+H2 O= Ba(OH) 2 11. Tugevalt aluselised oksiidid reag veega, nõrgalt aluselised ei reageeri 12
Hape- aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Samuti liitaine, mis koosneb happevesinikust ja happeanioonist). Tugevad happed on (HNO3, H2SO 4, HBR, HI, HCL). Alus aine, mis seob H+ (vesinikioone) ehk prootoneid. Aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone OH-. Alused on näiteks: (NaOH, LiOH jne). Leelis- vees hästilahustuv tugev alus (Ca(OH)2, KOH JNE) Üldjuhul Ia rühm kaltsiumist alla poole. Sool- kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe aniooonidest. Näiteks: ( ZnCl2, ZnSo4, NaCl jne) Oksiid- liitaine, mis koosneb kahest elemendist ja millest üks on hapnik (o.-a. II). Näiteks: ( Li2O- liitiumoksiid, Na2O- naatriumoksiid, Fe2O3- raud (III) oksiid jne). Hüdroksiid aine, milles metallikatioonid on seotud hüdroksiidioonidega. Näiteks: NaOH, Ca(OH)2. Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone ise oksüdeerudes. Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone ise redutseerides
Pöördumatu -reaktsioon, mille puhul lähteaine reageerimisel tekkinud saadused reaktsioon omavahel ei reageeri Pöörduv reaktsioon -reaktsioon, mis võib kulgeda kahes suunas: lähteainete reageerimisel tekivad reaktsioonisaadused, need aga moodustavad omavahel reageerides uuesti lähteaine Sool -kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest Soola hüdrolüüs -soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond Tugev elektrolüüt -elektrolüüt, mis on lahuses praktiliselt täielikult dissotsieerunud ioonideks Vesiniksool -sool, mis sisaldab vesinikku http://www.abiks.pri.ee 2. ÜLESANDED
1.Hape – Liitaine, mis koosneb happe anioonidest ja vesiniku ioonidest 2.Redoreaktsioon – Reaktsioon, millega elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus 3.Massiprotsent – 100 massiosas lahuses lahustunud aine mass 4.Mool – Aine hulga ühik 5.Põlemine – Suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon 6.Alus – Liitaine, mis koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidiioonist 7.Sool – Liitaine, mis koosneb metalli ioonidest ja happe anioonidest 8.Redutseerija – Aine, mille osakesed loovutavad elektrone, O-a suureneb 9.Lahustuvus – Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril 10.Lahus – Ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 11.Oksüdeerumine – Elektronide loovutamine, O-a suuremeb 12.Lubja kustutamine – Kustumatu lubja reageerimine vega 13
vastava metalli oksiidiks ja veeks. Näide: Ca(OH)2 = CaO + H2O 2Fe(OH)3 = Fe2O3 + 3H2O Aluste saamisvõimalusi · Leeliste saamine tugevalt aluselise oksiidi reageerimisel veega. nt: CaO + H2O = Ca(OH)2 Nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri, seega neile vastavaid hüdroksiide ei ole võimalik sel viisil saada. · Aluse(hüdroksiidi) kaudne saamine soola reageerimisel leelisega. Nt: CuSO4 + 2NaOH = Cu(OH)2 + Na2SO4 Soolad Sool koosneb(aluse) katioonidest ja (happe)anioonidest. Soolade saamine · Lihtainete vahelisel reaktsioonil Nt: 2Al + 3Cl2 = 2AlCl3 · Aluse ja happe vahelisel reaktsioonil 2LiOH + H2SO4 = Li2SO4 + 2H2O · Aluselise oksiidi ja happe vahelisel reaktsioonil Li2O + H2SO4 = Li2SO4 + H2O · Aluse ja happelise oksiidi vahelisel reaktsioonil 2LiOH + SO3 = Li2SO4 + H2O · Aluselise oksiidi ja happelise oksiidi vahelisel reaktsioonil 2Li2O + SO3 = Li2SO4 Vesiniksoolad
48. Prooton tuumaosake, positiise laenguga 49. Põlemine suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon 50. Reaktsiooni kiirus reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutus ajaühikus 51. Redustseerja aine, mille osakesed loovutavad elektrone 52. Roiskumine kõdunemine õhuhapniku osavõtuta 53. Rooste raua korrosioonil niiskes õhus tekkiv punakaspruun oksiidikiht 54. Sool kristalne aine, mis koosned katioonidest ja anioonidest 55. Sulam mitme metalli kokkusulatamisel saadud materjal 56. Suspensioon pihussüsteem , milles tahke aine on pihustatud vedelikus 57. Tarre voolavasu kaotanud, näiliselt tahke kolloidlahus ( tarretis ) 58. Tugev elektolüüt aine, mis on vesilahuses täielikult jagunenud ioonideks 59. Tõeline lahus lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, aatomite või ioonidena 60
kohaselt Alumiinium suudab ta il siduda veel on väliselek- ? O 2 elektroni. tronkihis 3 elektroni, Al mida ta võib loovutada. O Ioonide tekkimine (video) http:// www.youtube.com/watch?v=QqjcCvzWwww&feature=rel ated Ioonidest koosnevad ained • Kristallilised ained. • Koosnevad katioonidest ja anioonidest, mida seovad omavahel külgetõmbejõud. • Mittemolekulaarsed ained – molekule ei esine. http://de.wikipedia.org/wiki/Natriumchlorid • Leitakse tinglik molekulmass vastavalt valemile. Ülesanne 2 •a) Tõmba joon alla ioonilistele ainetele: CaO, O, NaCl, S b) Anna nimetus järgmistele ainetele: Ca kaltsiumfluorii O d liitiumoksiid naatriumsulfiid S alumiiniumkloriid Al Teemaga seotud lingid • http://
P4. KATIOONIDE IV JA V RÜHM Ba2+, Sr2+, Ca2+ ja Mg2+, K+, Na+ , NH4+ Neljanda ja viienda rühma katioonide vesilahused on värvuseta. P4.1 Katioonide neljanda rühma sadestamise alused Ba2+, Sr2+ ja Ca2+- ioonide eraldamine V rühma katioonidest põhineb nende ioonide rasklahustuvate karbonaatide BaCO3, SrCO3 ja CaCO3 moodustamisel (NH4)2CO3 toimel. Rühmareaktiiviks on ammooniumkarbonaat (NH4)2CO3, mis hürdolüüsub vesilahuses peaaegu täielikult: NH4+ + H2O NH3 H2O + H+ CO32- + H2O HCO3- + OH- (NH4)2CO3 + H2O NH4HCO3 + NH3H2O Rühmareaktiivi saamine: NH4HCO3 + NH4OH (NH4)2CO3 (NH4)2CO2 + H2O (NH4)2CO3 IV rühma katioonide Ba2+, Sr2+ ja Ca2+ sadestamine toimub (NH4)2CO3 lahusega
2Fe(OH)3 (t) ---to--> Fe2O3 (t) + 3H2O(g) Aluste saamine: Leelise saamine metalli reageerimisel veega 2Na (t) + 2H2O(v) ---> 2NaOH(l) + H2 (nool üles) Leelise saamine tugevalt aluselise oksiidi reageerimisel veega BaO(t) + H2O(v) ---> Ba(OH)2 (l) Aluse (hüdroksiidi) kaudne saamine soola reageerimisel leelisega NiSO4 + 2NaOH(l) ---> Ni(OH)2(t) (nool alla) + Na2SO4 (l) SOOL - koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest Soolade saamine: Lihtainete(metalli ja mittemetalli) vahelisel reaktsioonil 2Al + 3Cl2 --> 2AlCl3 Aktiivsete ja keskmise aktiivsusega metallide ja lahjendatud happe vahelisel reaktsioonil Fe(t) + H2SO4(l) --> FeSO4(l) + H2(g) (nool üles) Aluse ja happe vahelisel reaktsioonil, s.t neutralisatsioonireaktsioonil 2LiOH(l) + H2SO4 (l) ---> Li2SO4 (l) + H2O (v)
2) Happelised oksiidid: oksiidid, mis H3PO4) metallide alused, näiteks NaOH, (CuSO4 · 5H2O) reageerivad alustega moodustades soola ja vee. Hapniku sisalduse järgi: KOH, Ba(OH) 2, Ca(OH) 2. Sool: kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest Enamik mittemetallioksiide ja mõned kõrge o.a 1) Hapnikhapped (HNO3, H2SO4) 2) Vees praktiliselt lahustumatud B-rühmade metallide oksiidid (CrO3, Mn2O7). 2) Hapnikku mittesisaldavad happed (HCl, alused (nõrgad alused)- enamuse 3) Amfoteersed oksiidid: võivad reageerida nii H2S) metallide alused.
Hapete liigitamine vesiniku aatomite arvu järgi: 1. Üheprootonilised happed (näiteks HCl, HNO3) 2. Mitmeprootonilised happed (näiteks H2SO4, H3PO4) 3 Hapete liigitamine hapniku sisalduse järgi: 1. Hapnikku sisaldavad happed ehk hapnikhapped (näiteks HNO3, H2SO4) Hapete liigitamine tugevuse järgi: 1. Tugevad happed (näiteks H2SO4, HNO3, HCl, HBr, HI) 2. Nõrgad happed (näiteks H2CO3, H2S) Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest (näiteks Na2SO4). Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4). Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (oksüdatsiooniaste II). Oksiid on hapniku (o.a. II) ja mingi teise keemilise elemendi ühend. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal (aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed). Aineklasside tähtsamad keemilised omadused 4
sees.. ja seega tõmbavad ühesuguse tugevusega.. polaarne erinevate mittemetalliliste aatomite vahel ja seega üks tõmbab ühist elektronpaari rohkem enda poole (elektronegatiivsem tõmbab) 4. ioonvõre ioonkristallid (vastaslaengutega ioonid) moodustavad kristallvõre mille keskmetes asuvad ioonid moodustavadki ioonilise kristallvõre e ioonvõre... Neid hoiab koos iooniline side.. 5. elektrongaasi mudeli järgi koosneb metalli kristallvõre metalli katioonidest, mida hoiavad koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid, mis takistavad katioonide omavahelist tõukumist. Korrapäevalt liikuvad elektronid moodustavad elektronpilve, mis ulatub üle kogu metallikristalli. Metallis liiguvadki elektronid vabalt nagu gaasides.. 6. molekulvõrega ained molekulaarsetel ainetel (paljud mittemetallid, mittemetallilised elementide ühendid, orgaanilised ained); koosnevad
Happed alused soolad Definitsioon Arrhenius: Ained mille dissotsiatsioonil eralduvad Arrheniuse järgi ained, mille elektrolüütilisel Liitained, mille kristallivõre koosneb katioonidest (enamasti vesinikioonid (H+) dissotsiatsioonil eralduvad hüdroksiidioonid metalliioonid) ja anioonidest (happejäägiioonid) Brønsted: Ained, mis loovutavad prootoneid (OH) Brønsted: aineosakesed, mis seovad (p+ = H+) prootoneid Liigitus Üheprotoonsed: HCl , HNO3 .....
Soolad Soolad koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist. Soolad on liitained, milles metalliioonid on seotud happejääkioonidega. Soolad on ioonsed ühendid, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. Liigitus 1. Tavasoolad (lihtsoolad) : NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4 ... 2. Vesiniksoolad happe vesinikioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliiooniga Cu(HCO3)2 vask(II)vesinikkarbonaat NaH2PO4 naatriumdivesinikfosfaat Na2HPO4 naatriumvesinikfosfaat 3
a. Vees lahustuvad hüdroksiidid ehk leelised (tugevad alused) aktiivsete metallide (IA rühma ja IIA rühma alates kaltsiumist) hüdroksiidid, näiteks NaOH, KOH, Ba(OH)2, Ca(OH)2 b. Vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid (nõrgad alused) enamuste metallide hüdroksiidid. 5. Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest (näiteks:Na2SO4). a. Lihtsoolad ( KCl, Na2CO3- pesusooda, AgNO3) b. Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4).Soolade hüdrolüüsiks nimetatakse soola ja vee vahelist vahetusreaktsiooni. 2. Elektrolüüt on aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem
annaabi.ee 
