Emotsioonid Koosnevad kolmest komponendist: 1) kognitiivne komponent 2) füsioloogiline komponent 3) käitumuslik komponent Tüüpilised omadused: *Tekib siis, kui see on inimese jaoks oluline. *Mitmetahulised kogu keha haaravad protsessid. ( muutused toimuvad füsioloogias, inimese käitumises, subjektiivses kogemuses). *Neid saab kirjeldada laiaulatuslike mõõtmetega või spetsiifiliste kategooriatena. Emotsioonikomponendid. Ahelatena. Põhjustaja ehk impulss sündmus kodeeritakse (liigitus mingisse kategooriasse) hinnang tekib füüsiline reaktsioon tegutsemine emotsiooni avaldumine (väljendub miimika, hääletoonis) emotsiooni regulatsioon (emotsiooni pidurdamine või võimendamine) . Põhiemotsioonid Rene Descartes kirjeldas kuut põhiemotsiooni: *üllatus *soov *armastus *rõõm *viha *kurbus Darwin tõi hiljem ,,hirmu" juurde
Debussy klaveriteosed moodustavad sellele instrumendile 20 saj algul kirjutatud muusika kullafondi: ,,Prelüüdid", ,,Lastenurk", ,,kujundid". Uus väljenduslaad kandus üle ka Debussy sümfoonislistesse teostesse. (,,Fauni pärastlõuna", ,,Nokturnid", ,,Meri") 3. Claude Debussy üks looming? Tal oli ainult üks ooper ,,Pelleas ja Melisande". See oli Maeterelincki draama järgi. Selles ooperis loobus ta nii numbriooperist kui ka Wagneri põhimõtetest. Ka ei arendanud ta kategooriatena Inimene, Surm, Armastus, saatus. 4. Maurice Ravel (1875-1937)? Raveli isa oli prantslane, ema aga baski päritolu. Kiindumus Hispaania kultuuri ja muusikasse avaldus ka mitmes teoses. 14 aastaselt sai tast Pariisi konservatooriumi klaveri- ja kompositsioonieriala tudeng. Varasel loominguperioodil olid Raveli teosed võrredavad debussy omadega. Raveli teema dolid kindlapiirilisemad, konkreetsem oli ka muusikateose faktuur ja vorm. Ta pööras
Muusika keskendub ilu nautimisele, peened nüansid, voolavus. Claude Debussy- pr. Kõige mõjukam impressionistlik helilooja. Pariisi konservatoorium, sai rooma preemia-täiendas 3a itaalias, hiljem pariisis helilooja, pianist, dirigent. Tihedad sidemed kunstnike ja luuletajatega. Klaverimuusikas tähelepanu rikkalikel kõlavarjunditel- figuratsioonid ja pedaliseerimine. Sümfoonilised teosed suurele koosseisule, maalilisus, nüanssiderohkus. Ainsas ooperis käsitles tegelasi abstraksete kategooriatena-inimene, surm, armastus, saatus. Maurice Ravel- pr. Ema baski päritolu. Kiindumis hispaania kultuuri ja muusikasse, avaldub ka teoses. 14 aastaselt pariisi konservatooriumi klaveri-ja kompositsiooni tudeng. Varajasel perioodil teosed võrreldavad Debussy omadega. Stravinski ütles, et Debussy on maalija, Ravel graafik, täpne nagu Sveitsi kellasepp. Orkestriteosed on seotud balleti ja klaverimuusikaga. Köitis vene muusika. Igor Stravinski-vene
indiviidide ja kollektiivide vahel ning ka ajaloolise jaotuse mõjude uurimine; 2) majanduslike protsesside ja struktuuride kujundamise eesmärkide ja vahendite analüüs. 2 Uurimuse tulemused tootmises esinevate majanduslike suhete ja nende baasil kujunevate huvide ja eesmärkide ning tegevuse kohta formuleeritakse majandusteoorias: 1) majanduslike kategooriatena (hind, omahind, kasum, rentaablus jne.); 2) majanduslike protsessidena (spetsialiseerimine, intensiivistamine jne.); 3) seaduspärasustena, majanduslike printsiipidena, abinõude süsteemina, jne, mis tulenevad objektiivsete majandusseaduste tunnetamisest. Tänapäeval uurib majandust majanduse üldteooria (economics). Enamlevinud on ka aine määratlus: majanduse üldteooria on õpetus olemasolevate piiratud ressursside
Mustuse põhiolemus seisneb selles, et tegemist on asjaga, mis pole omal kohal, vaid see on miski, mis ei sobi sinna, kus ta on. Räpakust märgatakse siis, kui miski on hälbinud talle ettenähtud kohast vastavas kultuuris. Näiteks nagu mulda ja pori ei sallita toapõrandal, veel vähem söögilaual või voodis, kuid aias ja põllul on need täiesti omal kohal, toit iseenesest ei ole räpane ega roojane, kuid toidujäänused riietel või näol mõjuvad räpaselt jne. Kategooriatena on puhtus ja mustus peaaegu niisama subjektiivsed kui ilu ja inetus. Arusaamad puhtusest ja mustusest väljendavad inimeste üldisemaid vaateid maailmale ning võimaldavad paremini mõista nende hoiakuid ja käitumisviise, mis omakorda annab võimaluse paremini seletada nende kultuuri. See, mida me peame loomulikuks ja normaalseks, on tegelikult väga tihedalt seotud meie kultuuriga. Ka puhtust ja mustust ei eristata igal pool maailmas kaugeltki ühtemoodi, vaid igas kultuuris erinevalt
kuidas toota? kellele toota? • Majandusteaduse ülesanded: 1) majanduslike nähtuste ja nende seoste uurimine nappide hüvede jaotamisel indiviidide ja kollektiivide vahel ning ka ajaloolise jaotuse mõjude uurimine 2) majanduslike protsesside ja struktuuride kujundamise eesmärkide ja vahendite analüüs • Tegeleb nappide ressursside jaotamisega omavahel konkureerivate eesmärkide vahel • Uurimuse tulemused formuleeritakse majandusteoorias: 1) Majanduslike kategooriatena(hind, omahind, kasum) 2) Majanduslike protsessidena (spetsaliseerimine, intensiivistamine) 3) Seaduspärasustena, majanduslike printsiipidena • Ressursside parim ehk tulemuslikum kasutamine on teiste sõnadega majanduslik efektiivsus Majandusteooria • Põhimeetodiks on abstraheerimine, tasakaaluanalüüs ja agregeerimine • ABSTRAHEERIMINE – tulemusena saadakse majandusmudel; abstraheeritakse kahes mõttes: 1)reaalsusest väljaspool käsitlevat
Eriline tähelepanu on rikkalikel kõlavarjunditel. Tema klaveriteosed moodustavad sellele instrumendile 20. sajandi algul kirjutatud muusika kullafondi. Peamisteks 5 klaverikompositsioonideks on ,,Lastenurk", ,,Estambid", ,,Kujundid", ,,Etüüdid" ning ,,Prelüüdid". Debussy loomingus leidub veel ka ainus lõpetatud ooper ,,Pelleas ja Melisande", kus ta käsitles tegelasi abstraktsete kategooriatena- Inimene, Surm, Armastus, Saatus. 6 3. Maurice Ravel (1875-1937) Teine suurkuju Prantsuse 20.sajandi alguse muusikas, kelle muusikaline andekus avaldus juba varases nooruses: 14-aastaselt sai temast Pariisi konservatooriumi üliõpilane, kus ta õppis korraga nii klaveri kui ka kompositsiooni eriala. Rooma preemiast jäeti ta kolmel korral ilma, ning selle tulemuseks oli avalik skandaal. 1901
põhjendab oma valikuid? Stsenaariumimudel- sest see korrastab kõiki stereotüüpsete sotsiaalsete sündmuste struktuure Hoiaku struktuur sest võiks arvata, et ideoloogia korrastab hoiakuid või loob nende vahele sidemeid Probleemi ja lahenduse struktuur sest paljude ideoloogiate uskumused keerlevad ju ümber selle, mis on valesti ja mida tuleks teha lahenduseks Grupiskeem kirjeldab kategooriatena ja uskumustega eelarvamuslikku hoiakut 3. Milliseid sotsiaalseid funktsioone Dijk ideoloogiale omistab? - ideoloogiat kasutatakse domineerimise ja vastupanu alusena, see esindab sotsiaalset võitlust - ideoloogia toimib põhimõtete kogumina, mis seletab inimestele midagi - ideoloogia on normatiiviks, määrab lubatavuse ja lubamatuse 4. Milliseid analüütilisi kategooriaid pakub ideoloogia representeerimine grupiskeemi alusel?
sisuanalüüsi. Sarnase tähendusega tekstiosad koondame vastavate kategooriate alla. Esialgne kodeerimisskeem leitakse olemasoleva teooria või seniste uurimiste põhimõistetest või muutujatest. Kui tuleb ette eelnevalt määratud kategooriatega Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 9 mittesobivat materjali, siis kasutatakse uusi koode. (Laherand 2008) Esmaste kategooriatena kasutame oma muutujaid (koostöö efektiivsus ja isikutevahelised erimeelsused) ning alamkategooriad tulevad intervjuu küsimuste teemadest. Reliaablus tagatakse sellega, et kasutatakse standardset struktureeritud intervjuu küsimustikku kogu valimis. Iga vastaja puhul kasutatakse samu küsimusi samas järjekorras. Intervjuud viiakse läbi sama intervjueerija poolt, et tagada ühesugune lähenemine. Kogu intervjuu salvestatakse ning hiljem transkribeeritakse. Intervjuu käigus
3. Keel kui struktuur ( keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus.) Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Nähtusel või protsessil on struktuur, kui seda saab interpreteerida üksustest koosnevana ja need üksused on omavahel suhetes, mida on võimalik määratleda. Keele struktuursus avaldub sümbolilisuses, allsüsteemides ning allsüsteemide sisestes ja omavahelistes suhetes. Igas allsüsteemis on mitut liiki üksusi. Üksused realiseeruvad kategooriatena. Süntaksi kategooriateks on näiteks väitlaused ja küsilaused, fraasikategooriateks näiteks noomenifraas ja adjektiivfraas, morfoloogia kategooriad on näiteks käändelõpud, leksikas sõnad. Allsüsteemi struktuuri moodustavad süsteemile iseloomulikud üksuste tüübid, nendesse kuuluvad kategooriad ning kõik suhted, mis valitsevad teiste üksuste ja kategooriate vahel. Üksuste, kategooriate ja nende realisatsioonide ühise nimetusena kasutatakse terminit element
Inertsed jäätmed on materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust (näiteks klaas, keraamika, tellised jne). Tootmisjäätmete all mõeldakse tööstuses ja muus tootmistegevuses tekkivaid jäätmeid. Siia kuuluvad ka põllumajanduses ja metsatööstuses tekkivad jäätmed, kaevanduste jäätmed, kuigi neid võib samuti käsitleda omaette kategooriatena. Üldiselt liigitatakse jäätmed ohtlikeks ja tavajäätmeteks. Ohtlike jäätmete all mõeldakse jäätmeid, mis oma füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste poolest võivad põhjustada ohtu inimeste ja elusorganismide tervisele või oluliselt kahjustada keskkonda. Ohtlikke jäätmeid tekib tööstusprotsessides, s.t. võime rääkida ohtlikest tööstusjäätmetest. Tavajäätmed on kõik jäätmed mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
11. Millised on põhilised võtted lühiajalise mälu mahu suurendamiseks? Lühiajalist mälu saab suurendada informatsiooni üldistamisega suuremateks ühikuteks. (Näiteks numbrite puhul jagada suured numbrid gruppidesse. Sõnu jätta meelde luues kategooriaid.) Kompleksse informatsiooni jaotamisega osadeks (Näiteks keerulisemate töö- ja õppeülesannete jaotamisega osaülesanneteks: MS Office’i arvutiprogrammi käskude nägemine tööriistarea kategooriatena (File, Edit, Insert, Format, Tools etc.) ja sealt edasi rippmenüüde sisuna.) Automatismide kujundamisega (Töötava mälu koormuse vähendamisele aitavad kaasa ka akadeemiliste baasoskuste – lugemise, arvutamise, oma tegevuse jälgimise jms treenimine automaatsuseni.) Info paralleelse (visuaalse ja verbaalse) töötlemisvõimaluste pakkumisega. 12. Millise psühholoogilise kontseptsiooni valguses seletas mälu toimimist H. Ebbinghaus? H
Inertsed jäätmed on materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust. Siia kategooriasse kuuluvad klaas, keraamika ja tellised, teisaldatud saastumata pinnas jne. Tootmisjäätmete all mõeldakse tööstuses ja muus tootmistegevuses tekkivaid jäätmeid. Siia kuuluvad ka põllumajanduses ja metsatööstuses tekkivad jäätmed, kaevanduste jäätmed, kuigi neid võib samuti käsitleda omaette kategooriatena. Seega, tööstusjäätmed on tööstuslikus tootmises tekkivad jäätmed, mida ei kasutata ära samas tootmistsüklis. Sageli on tööstusjäätmed oma olemuselt sellised, et neid ei saa käidelda koos eeltoodud jäätmeliikidega. Ohtlike jäätmete all mõeldakse jäätmeid, mis oma füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste poolest võivad põhjustada ohtu inimeste ja teiste elusorganismide tervisele või oluliselt kahjustada keskkonda
funktsioon ja eesmärk on uurimisobjektiks. Üldisus – filosoofia ei küsi konkreetset vastust mingile küsimusele, vaid pigem proovib vastata küsimust: kas ja kuidas saab inimene üldse midagi teada? Abstraktsus – abstraktsus aitab lahendada probleeme erapooletult.Kriitilisus, argumentatiivsus – probleemide püstitamine ja lahendamine toimub kriitiliselt, mitte kasutades dogmasid. Mõistete analüüs ja selgitamine – mõisted võetakse kategooriatena ning püütakse selgitada teatud meetoditega. Levinud on 'tarvilike ja piisavate tingimuste' meetod. 8. Mida tähendab et filosoofia on kriitiline? Filosoofias puuduvad valmiskujul tõde, taevalikud ilmutused, filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reegline kahtluse ja kriitikaga. Reegline on kriitiline argimõtte nn''tava-arusaamade, iseenesest-mõistetavuse suhtes ja teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, eelduste suhtes. 10
Inertsed jäätmed on materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust. Siia kategooriasse kuuluvad klaas, keraamika ja tellised, teisaldatud saastumata pinnas jne. Tootmisjäätmete all mõeldakse tööstuses ja muus tootmistegevuses tekkivaid jäätmeid. Siia kuuluvad ka põllumajanduses ja metsatööstuses tekkivad jäätmed, kaevanduste jäätmed, kuigi neid võib samuti käsitleda omaette kategooriatena. Seega, tööstusjäätmed on tööstuslikus tootmises tekkivad jäätmed, mida ei kasutata ära samas tootmistsüklis. Sageli on tööstusjäätmed oma olemuselt sellised, et neid ei saa käidelda koos eeltoodud jäätmeliikidega. Ohtlike jäätmete all mõeldakse jäätmeid, mis oma füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste poolest võivad põhjustada ohtu inimeste ja teiste elusorganismide tervisele või oluliselt kahjustada keskkonda
(nt millised aju-uuringute andmed erinevusi tõendavad? HERA mudel, jt.). Erinevused: - Sisulised - Asuvad ajus eri piirkondades nt patsient kellel kahjustus vasakpoolses hipokampuses – ei mäleta oma elust sündmusi aga mäletab asju mis tal oli - Üldised erinevused integratsioonil eri infotükkide kokkusidumisel ja töösalvestamisel. Aju-uuringud näidanud et semantilisse mällu salvestamine eri kategooriatena võib olla seoud eri ajuosadega. HERA mudel – ajupoolte salvestamise asümmeetria; ajukoore parempoolse frontaalpiirkonna aktivatsioon episoodilisest mälust ammutamise; vasakpoolne frontaalne ajuosa aktiivne episoodilises salvestamise ja semantilisest ammutamise ajal. Mille poolest erineb implitsiitne mälu eksplitsiitsest mälust? Eksplitsiitne – millegi teadlikku, teadvustatud meenutamist mis eeldatavalt on mällu salvestatud
suhtest. (Kui metafoor ühendab kaht sõna, siis samas võiks rääkida ka ühendatavate sõnade süntagmaatil. suhtest. Tradits retoorika kõrval peaks olema ka teine perspektiiv, milles metafoori käsitletaks kui süntagmaatilist juhtumit (substitutiivne suhe on räme lihtsustus metafoori kohta). Genette’i “Figuurid” 3, kus vaadeldakse Prousti loomingut läbi metafoori ja metonüümia. Siin on retooril. figuure vaadeldud süntaktiliste kategooriatena (ka de Man ei süvene metonüümia staatusesse). Metonüümia seondub just süntagmaatikaga, metonüümia muutub seeläbi grammatilise sünonüümiks, troobiks jääbki ainult metafoor. De Manil ongi metafoor ja grammatika. Ch. Brook-Rose teos “Metafoori grammatika” (A Grammar of Metaphore, 1958 – vaatleb metafoori läbi grammatil. kategooriate, loob süsteemi metafooride klassifitseerimiseks, ja see on puhtgrammatiline – metafoorid, rühmituvad just oma grammatilise struktuuri järgi,
kaitset. Sisuliselt viitavad põhiõigused ja inimõigused ühele ja samale väärtusele ning on kasutatavad suhteliselt sünonüümidena (põhiõigustest räägitakse siis kui räägitakse põhiseaduses räägitavatest õigustest, inimõigused siis kui tegemist on rahhvusvaheliste õigusaktidega. Samuti on põhiõigused põhiseaduste peatükis ning seadusena kehtestatud. Inimõiguseid võib käsitleda filosoofiliste kategooriatena inimõigused on õigused mis kuuluvad inimesele tema inimeseks olemise tõttu vaatamata sellele, kas seadusandja on need kusagile kirja pannud või mitte). Rääkides Eestist, siis põhiõigused on põhiseaduse 2. peatükis, mõned on ka väljaspool seda peatükki (valimisõigus, õigus keelduda kaitseväe teenistusest usulistel või kõlbelistel kaalutlustel). Põhiõiguste peamised liigitused: 1. liigitus ajaloolise kujunemise järgi: a
Tehes inimese häda pisikeseks, puudub vajadus kannatajale appi minna. Hirm ükskõiksuse ning pealiskaudsuse ees sunnib võtma elu tõsiselt ning mitte röövima asjaoludelt nende väärikust. Teisest küljest, mis puutub sellesse mõttesse, nagu sisalduksid Jumalas nii Hea kui Kuri meile mõistetamatul moel, siis taoline kontseptsioon tekitab palju küsimusi. Mõnda neist on käsitlenud 9. sajandi mõtleja Mardan-Farrukh oma teoses ,,Shikand Gumani Vazar". Ta nõustub esmalt sellega, et kategooriatena on Hea ja Kuri oma olemuselt lõpuni vastandlikud. ,,Meil pole mainida ühtki aega ega paika, kus hea ja kuri oleksid oma loomust muutnud põhiolemuse poolest. (---) Sest hea ja kurja, valguse, pimeduse ning muude vastandlike substantside ühildamatus ei seisne mitte nende funktsioonis, vaid substantsis. Seda on näha tõsiasjast, et nende loomused ei saa kombineeruda ja on vastastikku hävitavad. Sest kus on hea, seal kurja olla ei saa
annaabi.ee 
