veepiiskadest, lumest, rahest, jt. tahketest osakestest. c) jääkristallidest koosnevad pilved: kõik S kiudpilved koosnevad jääkristallidest ja jäänõeltest. M Udu A Kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab A lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi T suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, E siis algab kondenseerumine e. udu tekkimine. A Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates D niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti mõnest mõnesaja meetrini ja haitub kiiresti õhutemperatuuri tõusmisel. U S M Udu A
veeauru grammides. - fii(g/m(kuubis) ) 2) Relatiivne niiskus näitab kui kaugel on veeaur küllastus olekust = / 0 *100% 0- on antud temp. küllastunud veeauru tihedus , mis näitab, mitu g. veeauru mahub max 1 m(kuubis) õhku antud temperatuuril Kastepunkt Temperatuuril langemisel muutub aur varem või hiljem küllastunuks. Vee auru küllastunud olekut nim. kastepunktiks. Õhu jahtumisel kastepunktini, hakkab veeaur kondenseeruma. tekib udu ja kaste. = / 0 V= S h m=V giga (G) 10 9 , mega (M) 10 6 , kilo (k) 10 3, milli (m) 10 -3 , mikro ( ) 10 -6 , nano(n) 10 -9 Vedelike omadused, Märgamine Kapillarsus Pindpinevus
on tasakaalus 26. Absoluutne niiskus- ühes m3 õhus sisalduv veeauru mass 27. Suhteline niiskus- õhus oleva veeauru rõhu ja sama temp. õhu küllastunud veeauru rõhu suhe 28. Kastepunkt- temp. mille juures õhu niiskus jõuab 100%ni 29. Kaste- maapinna temp. langeb öösel alla ja kastepuntki temperatuuri, seejärel hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma 30. Pilved- tõusvad õhuvoolud jõuavad kõrgusele, kus kerkiva õhu temp. langeb kastepunktini, veeldub tõusvas olev aur, muutub veepiiskadeks 31. Psükromeeter- koosneb kahest termomeetrist, 1 kuiv, 2 märg. Niiskuse väärtus määratakse näitude erinevuse põhjal
gaase alla kriitilise t´ aurudeks Absoluutne niiskus- 1.kuupmeetris gaasis leiduva veeauru mass grammides. Abs niis sõltub eelkõige õhtu t´-st, mida külmem seda vähem mahutab veeauru ja vastupidi, mõõdetakse õhus sisalduva veeauru tihedusega või veeauru rõhuga. Relatiivne niiskus- igapäevane, on antud ruumalas gaasi veeaurukogus, mida võrreldakse maksimaalse veeaurukog, mis samadel füüsikalistel tingimustel selles gaasis maksimaalselt sisalduda võib e kuni jõutakse kastepunktini, seda väljendatakse protsentides. Näitab mitu % mood veeauru rõhk sellest veeauru rõhust, mis sellel temperatuuril seda õhku küllastaks. Pindpinevusjõud- vedeliku pinna puutuja sihis panna piirjoonega risti mõjuvat jõudu, mis püüab vedeliku vaba pinna suurust ähendada. Tekib kuna vedelik käitub nii nagu oleks ta kaetud elastse pingul kummikilega ning seetõttu üritab oma pinda alati muuta minimaalne. Pindpinevusjõud hoiab väikesed kastepiisad enamvähem kerakujulised.
tulemusel . Harilikult esineb seda suve lõpus ning mandril, kuid võimatu pole ka levimine tuulega rannavete kohale. Kiirguslik udu hajub mandril päeval päikesekiirguse mõjul. Hilisügisel hakkab udude esinemissagedus merel tänu advektiivsetele ududele taas kasvama (2) Joonis 3 Advektsiooniudu. Udu tekib sooja ja niiske õhumassi horisontaalsel liikumisel üle külma maapinna, millega õhutemperatuur langeb kastepunktini. Sel juhul võib tekkida kuni 500 m paksune udukiht, mida nimetatakse advektsiooniuduks. Advektsiooni udu tekib tavaliselt siis, kui soe õhk satub merel külma hoovuse kohale või talvel soe mererõhk mandri kohale. Advektiivse udu puhul on horisontaalne nähtavus nomrmaalne, kuid vertikaalne nähtavus on väga väike.(3) Joonis 4
maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstinähtused: Karrid, orud, avalõhed, sahtid, koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad. 6. Nimbocumulus- Kihtrünkpilved äikesevimade ajal esinevad 7. Mis on advektiivne udu? Advektiivne udu tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasnev õhutempi langemine kastepunktini või alla seda. see on siis kui soe õhk liigub üle külma maapinna, tavaline udu. Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500mni. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise õhtu liikumisel mandri kohale. 8. Mis on sufosioon? Geoloogiline protsess- mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad
allikad, stalaktiidid, stalagmiidid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, puusavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset. Karstinähtused: Karrid, orud, avalõhed, sahtid, koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad. 6. Nimbocumulus- Kihtrünkpilved 7. Mis on advektiivne udu? Advektiivne udu tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasnev õhutempi langemine kastepunktini või alla seda. see on siis kui soe õhk liigub üle külma maapinna, tavaline udu. Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500mni. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise õhtu liikumisel mandri kohale. Advektiiv-radiatsiooniline udu moodustub kahe teguri koosmõjul: a) soe niiske õhk liigub külmale aluspinnale ja hakkab kiiresti jahtuma; b) jahtumise tagajärjel tekkib õhumassis kondenseerumine ja udu. Udu eelmised tüübid koos.
Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske. Udu tekkimine, liigid- Udu on pilv, mis puutub vastu maapinda. Tekib siis kui õhu suhteline niiskus on 100%. Kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temp langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e udu tekkimine. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti mõnes mõnesaja meetrini ja haihtub kiiresti õhutempi tõusmisel. Advektiivne udu tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasnev õhutempi langemine kastepunktini või alla seda. see on siis kui soe õhk liigub üle külma maapinna, tavaline udu. Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500mni
mille ümber veeaur saaks tiheneda veepiiskadeks. Udupiisad on mitmesuguse suurusega. Sooja õhu udupiisad on suuremad kui külma õhu udupiisad. Udu ei koosne alati väikestets veepiiskadest, vaid talvel esineb udu sageli jääkristallidena. Udu liigid. Maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui ka maapinna lähedased õhukihid. Kui maapinnalähedase õhu relatiivne niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, algab udu tekkimine. · Kiirgus e. radiatsiooniudu selgetel suveöödel, eriti soodes ja niisketes kohtades, ainult paari m paksune ja haihtub päikesetõusul. · Advektsiooniudu sooja niiske õhu voolamisel üle külma maapinna, millega temperatuur langeb kastepunktini. Selline udu tekib siis, kui soe õhk satub merel külma hoovuse kohale või talvel soe mereõhk mandri kohale. · Auramisudu talvel suurte külmadega võib näha lahtist merd auramas. Udu tekib
MADALPILVEDE RÜHM Keskmiselt kuni 2 km korguseni maapinnast Kihtpilved Kihtsajupilved, Kihtrunkpilved VERTIKAALARENGUGA PILVEDE RÜHM Voib areneda 0.5-12 km korgusvahemikus Runkpilved Runksajupilved (e. aikesepilved) · Udu liigid ja nende tekkimise pohjused- Kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajarjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad ohukihid. Kui maapinnalahedase ohukihi suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e. udu tekkimine. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti monest monesaja meetrini ja haihtub kiiresti ohutemperatuuri tousmisel. Advektiivne udu tekib sooja niiske ohumassi liikumisel ule kulma aluspinna, millega kaasneb ohutemperatuuri langemine kastepunktini voi alla seda. Advektsiooniudu paksus voib ulatuda 500 meetrini. Seda tuupi udu esineb
ning paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alat madalama rõhuga ala suunas. Isel on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul. Tuulte liigid: passaat, mussoon, kohalikud tuuled ehk briisid, mäe ja orutuuled, katabaatiline tuul, boora, föön ehk chinook. Udu: kiirguslik e radiatsiooniline- maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temp langeb kastepunktini, algab kondenseerumine e udu tekkimine. Esineb suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Advektiivne udu- sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasneb õhutepm langemine kastepunktini/alla selle. Esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise õhu liikumisel mandri kohale. Aktiiv-radiatsiooniline udu- kahe teguri koosmõjul: soe niiske õhk liigub külmale aluspinnale ja hakkab kiiresti
tuulepealsel nõlval. Vastasnõlvale(tuulealune nõlv) jõuab kuiv ja soe õhk Pilvisus maakeral. Suur ekvaatori lähedal ja kesklaiustel;väike- subtroopikas ja polaaraladel Veeringe- vee katkematu ringkäik looduses, veeringet hoiab käigus päikeseenergia. Veeringe osad: atmosfäär, ookean, maismaa. Peamised protsessid: aurimine, kondenseerumine, sademed, jõgede äravool Udude liigid: 1. Kiirguslikud udud-õhk jahtub (kiirguslikult) kastepunktini, selle tagajärjel õhus olev veeaur kondenseerub, õhku tekivad udupiisad. Õhu horisontaalset ümberpaiknemist(advektsiooni) ei toimu. Kiirguslik udu tekib peamiselt öösiti või varahommikul, päevaks hajub. 2. Advektiivsed udud- kui nt soe ja niiske õhk liigub külma aluspinna kohale ja õhk jahtub kastepunktini. Advektiivsed udud on kiirguslikest püsivamad ja võivad esineda ka päeval-p Sademetekke protsessid 1
Kiirguslik e radiatsiooniline udu- maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jaheneb nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temp langeb keskpunktini, siis lagab kondenseerumine ehk udu tekkimine. esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalates niisketes kohtades. Adektiivne udu- tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna millega kaasnev õhutemp langemine kastepunktini ja hakkab kondenseerumine. Võib olla paks udu ja ulatub 500m'ni. tekib tihti nt külmade hoovuste kohal merel kui soojrm õhk liigub külmale merele, siis õhk jahtub kiiresti ja tekib udu. Adektiiv- radiatsiooniline udu- moodustub 2 teguri koosmõjul: niiske õhk liigub külmale aluspinnale ja hakkab kiiresti jahtuma, jahtumise tagajärjel tekib õhumassi kondenseerumine ja udu. Auramisudu- kõige lihtsam ja tavalisem uduliik, eriti veekogude kohal. Kui vesi hakkab aurama ja
vertikaalarenguga pilved(0.5-12km) - rünksajupilved(äikesepilved) pilvede koostis - veepiiskadest koosnevad pilved(madalpilved kõrgrünkpilved) - veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad pilved - jääkristallidest koosnevad pilved(kiudpilved) UDU Kiirguslik e radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e. udu tekkimine. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti mõnesaja meetrini ja haitub kiiresti õhutemp Advektiivne udu tekkib sooja niiske õhumassi liikumise üle külma aluspinna, millega kaasneb õhutemperatuuri langemine kastepunktini või alla seda Adektsiooniudu pakus võib ulatuda 500m. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel
9. Õhumassid, soojad ja külmad frondid. Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temperatuur, niiskus). Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ja külmema pinna kohal õhk jahtub. Soojenedes õhu suhteline niiskus väheneb, jahtudes aga suureneb kastepunktini. Seejärel veeaur kondenseerub, tekivad pilved, maapinna kohal udu. Maakeral tuntakse järgmisi peamisi õhumasse: polaarne, lähispolaarne, parasvööde, lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne 1. Polaarsed õhumassid- Arktiline õhk on külm ja kuiv. See on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Liikudes kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks
Õhumassid Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temperatuur, niiskus). Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ja külmema pinna kohal õhk jahtub. Soojenedes õhu suhteline niiskus väheneb, jahtudes aga suureneb kastepunktini. Seejärel veeaur kondenseerub, tekivad pilved, maapinna kohal udu. Maakeral tuntakse järgmisi peamisi õhumasse: Polaarne, lähispolaarne ,lähistroopiline, troopiline, ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, parasvöötmeline. Parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Eestis esineb seda sageli, umbes võrdselt parasvöötme kontinentaalse õhuga. Ta kandub meie alale läänevooluga
kondenseerumise ja sadestumise teel ookeanist ja maismaaltatmosfääri ning tagasi. 8.Pilvi täidab veeauruga päikeselt tulev kiirgus, mis muundab aluspinnas soojuseks, aurustab vett, mis atmosfääri kandub , seal kondenseerub või sublimeerub ja moodustab pilvi. Kui defineerida pilve, siis võib öelda et pilv (samuti ka udu) on kuhjunud veepiiskade või jääkristallide hulgad atmosfääris.Pilvede tekkimiseks peab tõusma ja jahtuma kastepunktini. See tähendab, õhk peab jahtuma, et temas olev veeaur muutuks küllastavaks ja sadestuks veepiiskadena. Õhus peavad olema ka kondensatsioonituumad, milledel veeaur saaks sadestuda (soolakübemed, mis ookeanidest ja meredest veepiiskadega õhku satuvad on ka tahmaosakesed, mis paiskuvad õhku tuleekahjude, vulkaanipursete ja inimtgevuse tagajärjel.Klassifikatsioon:Pilved on erinevate kujudega. Pilvede väline kuju peegeldab protsesse, mille tulemusena nad tekivad
Õhuniiskus- õhus leiduv veeaur Absoluutne niiskus- 1 m3 niiskes õhus leiduva veeauru mass grammides Suhteline ehk relatiivne niiskus- õhus oleva veeauru rõhu ja samal temp õhku küllastava veeauru rõhu suhet % Eriniiskus- ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske õhu massisse Kastepunkt- temp, mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga TEMP SUURENEDES NIISKUS KASVAB Kiirguslik udu- maapinna niiskus on suur ja temp langeb kastepunktini algab kondenseerumine ehk udu tekkimine Adektiivne udu- sooja õhumassi liikumisel üle külma aluspinna Aurumisudu- sooja veekogu pinnal. Tekib enne vee külmumist pilvede klassifitseerimine madalpilvede rühm: kihtpilved kihtsajupilved kihtrünkpilved keskmised pilved: kõrgkihtpilved kõrgrünkpilved kõrgpilved: kiudpilved kiudrünkpilved kiudkihtpilved
*Kastepunkt- temp, mille juures raskemad gaasid (nt argoon ja CO2) asuma maapinnale konarlikum aluspind ja suurem temp erinevus püstsihis. olev veeauru õhk küllastub. Nim on tulnud, kui aluspinna lähemal kui kergemad gaasid. Siiski on gaasid üksteisega *Maa pikalaineline kiirgus- seda neelavad tugevasti õhus temp langeb kastepunktini, siis algab seal, eriti taimkattl, seotud- selle põhjuseks on tuul, turbulentne segunmine, olevad veeaur ja CO2. *Vee aurumine veepinnalt- koos kaste tekkimine. Täiesti niiske õhu (udu) korral võrdub õhu liikumine. Kuiva ja puhta õhu kooslus muutub auruga kantakse õhku suur hulk soojust auru varjatud kastepunkt õhutemp. Mida madalam on kastepunkt ülemistes kihtides vähem
veepiiskadest; konvektsioonipilved koosnevad veepiiskadest, lumest, rahest, jt. tahketest osakestest. c) jääkristallidest koosnevad pilved: kõik kiudpilved koosnevad jääkristallidest ja jäänõeltest 20. Udu Kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e. udu tekkimine. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti mõnest mõnesaja meetrini ja haitub kiiresti õhutemperatuuri tõusmisel. Advektiivne udu tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasneb õhutemperatuuri langemine kastepunktini või alla seda. Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500 meetrini
e Allajahtunud piisad (-10° juures, vaid 1 Kastepunkt τ (tau) on temperatuur, mille Pilvede klassifikatsioonid. (pilvede jääkristall miljoni veepiisa kohta, alles juures õhus olev veeaur õhku küllastaks konspekt kõrvale!) 7600m kõrgusel (-40°) vaid jääkristallid!) (kui t° langeb kastepunktini, tekib taimedel Cirrus – kiud, niidid Jäätuumakesed (isegi bakterid) kaste) Cumuli – rüngad Täiesti niiske õhu (udu) korral kastepunkt Strata – kiht Vihmapiiskade langemiskiirused. võrdub õhutemperatuuriga d näitab, kas Translucidus – läbipaistvad suht. õhuniiskus on kõrge või madal Opacus – mitteläbipaistvad Polaaralal on suhtel
22. Udu Kiirguslik e radiatsiooniline udu maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on on kuni mõnesaja meetrini ja haitub kiiresti temperatuuri tõusmisel Advektiivne udu tekkib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna , millega kaasneb õhutemperatuuri langemine kastepunktini või alla seda. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise õhu liikumine mandri kohale. Advektiiv-radiatsiooniline udu moodustub kahe teguri koosmõjul: a) soe niiske õhk liigub külmale aluspinnale ja hakkab kiiresi jahtuma b) jahtumise tagajärjel tekkib õhumassis kondenseerumine ja udu Auramisudu esineb suhteliselt sooja veekogu pinnal mille temparatuur on
suurenedes Adiabaatilise protsessi käigus õhumassi puhul ei esine energiaülekannet ümbritsevaga. Kogu aine ja energia jääb süsteemi, seega on adiabaatiline jahtumine ja soojenemine võimalik pöördprotsessina Udu: kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e udu tekkimine. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti mõnest mõnesaja meetrini ja haitub kiiresti õhutemperatuuri tõusmisel advektiivne udu: tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasneb õhutemperatuuri langemine kastepunktini või alla seda. Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500 meetrini
Pilvi uurivat meteoroloogia haruteadust nimetatakse nefoloogiaks või pilvede füüsikaks. 1.1. Pilvede teke Kõige lihtsam oleks öelda, et pilved tekivad, kui soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. Õhk tõuseb tavaliselt, kas maapinna ebapüsiva soojenemise tagajärjel konvektsioonivooludena, takistusi ületades (mäeahelikud) või frontidel. Kui õhk tõuseb piisavalt palju, nii et see jahtub sisseenergia kulutamise tagajärjel kastepunktini, tekivad pilved tänu veeauru kondenseerumisele (kondensatsioonituumadele) või sublimeerumisel1. Siseenergia kulub õhuosakese tõusmisel paisumisele, sest soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga on tühine ehk protsess on praktiliselt adiabaatiline. Seejuures jahtub õhk peaaegu 1° iga saja meetri tõusu kohta (temperatuuri kuivadiabaatiline gradient), kuid kondenseerumisel vabaneb
soojenemise/jahtumise kiirus jääv = 9,8oC/1km on kuivadiabaatiline gradient. Kui õhu soojenemisel/jahtumisel leiab aset kondensatsioon, siis nimetatakse seda märgadiabaatiliseks gradiendiks. Adiabaatilised gradiendid ei ole konstantsed, need sõltuvad temperatuurist, õhurõhust ja niiskusest. See tõttu edaspidistes arvutustes kasutame väärtust 6oC/1km. Kui tõusev õhk jahtub, siis tema suhteline niiskus kasvab, sest temperatuur läheneb kastepunktile. Kui õhk jahtub kastepunktini, siis on tegu küllastusega ning edaspidisel tõusul algab kondensatsioon. Kondensatsioonil vabaneb varjatud soojus (latentne), tänu millele õhk jahtub vähem kui kuiv õhk samades tingimustes. Laskumisinversioonid: Õhukihi laskumine muudab seda stabiilsemaks. Õhukihi tõusmine muudab seda aga labiilsemaks. Segunemine muudab atmosfääri temperatuurigradiendi kuivadiabaatilisele lähedasemaks. Sademed Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi.
- Küllastusvajak (küllastusdefitsiit) d on antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe. See karakteristik näitab kui kaugel on õhk küllastusest. Küllastuse korral küllastusvajak = 0. Täiesti kuiva õhu korral võrdub küllastusvajakveeauru maksimaalse rõhuga antud temperatuuril - Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastaks. Nimetus on tulnud sellest, et kui aluspinna temperatuur langeb kastepunktini, siis algab seal, eriti taimkattel, kaste tekkimine. Täiesti niiske õhu (näiteks udu) korral kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk - Eriniiskus s on õhus oleva veeauru hulk grammides 1 kg niiske õhu kohta. 26) Õhu niiskuse mõõtmise meetodid - Psühromeeter õhuniiskuse määramise põhiline instrument. Koosneb kuivast termomeetrist, mis
enam mittetoimiv ventilatsioonisüsteem. On ju arusaadav, et kui kuskilt pilude vahelt värsket õhku ruumi ei pääse, siis ei ole ka ventilatsioonikanalistes väljatõmmet, ehk õhk ruumis ei vahetu Kõrgendatud õhuniiskuse inimesele vajalikul tervislikul hulgal. Nimetatud olukorras on puhul langeb külmasildade õhuvahetuse määra vaja suurendada sedavõrd, et õhu relatiivne kohal temperetuur kastepunktini ja seal tekib niiskus väheneks alla 50%. hallitus Suvetingimustes ei ole isegi 70%-ne õhu relatiivne niiskus eriti ohtlik, sest piiretes ei ole jahedaid pindasid, millel võiks tekkida kastevesi. Siiski peab pikemaajalist kõrget niiskuseprotsenti vältima eriti saunas ning vannitoas ja neid võimaluse korral tuulutama. PIIRETE SOOJUSPIDAVUS Asudes piirdeid soojustama võiks küsida: kui palju tuleks
kondensatsioonituumade arv hulgad atmosfääris.Pilvede tekkimiseks jääskelettidest. Liigid:Agregaatoleku mõnekümnest tuhandest mõnesaja peab tõusma ja jahtuma kastepunktini. See 3)Segapilved(Cb,Ns,As)koosnevad nii järgi:vedelateks(vihm,uduvihm),tahketeks(lu tuhandei 1 cm 3 kohta. Õhuvoolud tähendab, õhk peab jahtuma, et temas olev vedelatest kui tahketest elementidest. Ns mi,lumekruubid,jäävihm,rahe),segatüüpi
annaabi.ee 
