Sulaaeg. 3) Breznev 1964 1982 dets. Majandus kiire allakäik, kogu jõud läks võidurelvastumisele. Ei suutnud USAga sammu pidada. Poliitika isikukultus, stagnatsioon (seisak, tagasiminek). 2. Nõukogude majandusele iseloomulikud tunnusjooned. 1) Rasketööstuse eelisarendamine. 2) Toidu ja tarbekaupade vähesus. 3) Käsumajandus. 3. Kes olid dissidendid, mida nõudsid? V: Peamiselt haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Koostati ja hakati levitama omaalgatuslikke väljaandeid, mis püüdsid anda tõepärast ülevaadet nõukogude ühiskonna oludes. Neid prooviti ma suruda vallandati töölt, arreteeriti, saadeti maalt välja, pandi terved inimesed psühhiaatrilisele sundravile. 4. Eesti NSV juhid NSVL'i koosseisus. V: 1) Nikolai Karotamm Nõukogude võimustruktuuri kujundamine. Muutused territooriumis. II küüditamine. Kolhoosid, immigratsioon. EKP VIII pleenum.
rikkudes või teadlikult alkoholijoobes juhi autosse istudes¹. Inimestel kaob liiga tihti reaalsustaju, unustades, et ebakainena rooli istudes seavad nad ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Sageli juhtub, et kannatada saavad täiesti süütud kõrvalseisjad, olles mõnes teises autos või isegi kõnniteel liigeldes. Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse juht Tõnis Sulu ei näe vajadust karistuste üldise karmistamise järele, kuid joobunud olekus auto juhtimine võiks lõppeda koheselt arestimajas². Viimase poole aasta jooksul on mitu korda karmistatud karistusi, kuid senini pole see nähtavat edu toonud. Tuleb kurvastusega nentida, et inimeste rahakoti tühjenemine, ei suuda neile mõistust pähe tuua. Kahjuks saavad inimesed on teo ekslikkusest aru alles siis, kui auto on sõidetud rusudeks või keegi on hukkunud. Nii jääbki ainult loota, et ühel päeval hakkavad inimesed mõtlema oma peaga.
Vaino Välja1988 juunis uueks parteijuhiks. 20.aug.1992Ülemnõukogu võttis vastu otsuse eesti riiklikust iseseisvumisest. 8.detd.1991SRÜ.sõltumatute riikide ühendus.minskis moodustatud liiduleping venemaa,valgevene ja ukraina vahel.21.dets liitus sellega veel 8 endist liiduvabariiki Dissidentlusteisitimõtlemine.1960 teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile,mille eestvedajateks olid haritlased,kes astusid välja ühiskonnaelu järjjärgulise karmistamise vastu. Plaanimajandusmajanduse plaanipärane arendamineja suunamine riigi poolt.igale ettevõttele koostati kohustuslik plaan ERSPeesti rahvusliku sõltumatuse partei.1988 aloodud esimene poliitiline erakond.
Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks Sotsialistliku orientatsiooniga riik Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sulaaeg Hrustsovi valitsusaeg. Stagnatsioon Ühiskonna kõikides valdkondades valitsenud seisak. Dissidentlus Teisitimõtlemine, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Käsumajandus Majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest. Metsavendlus Aktiivne relvavõitlus vastupanuks uuele võimule. 2. Kuidas tekkis sotsialismileer? NSVL kehtestas peale sõda Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järkjärgult oma ülemvõimu. Moskva ning sõjaväe kaasabil aidat kommunistlikud parteid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides. Hiljem laiendas
Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks Sotsialistliku orientatsiooniga riik Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sulaaeg Hrustsovi valitsusaeg. Stagnatsioon Ühiskonna kõikides valdkondades valitsenud seisak. Dissidentlus Teisitimõtlemine, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Käsumajandus Majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest. Metsavendlus Aktiivne relvavõitlus vastupanuks uuele võimule. 2. Kuidas tekkis sotsialismileer? NSVL kehtestas peale sõda Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järkjärgult oma ülemvõimu. Moskva ning sõjaväe kaasabil aidati kommunistlikud parteid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides. Hiljem laiendas
Ameerikas, kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud. Suur hüpe kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga. Kultuurirevolutsioon vägivaldne poliitika vastuseisu mahasurumiseks Maole partei juhtkonnas ja ühiskonnas. Hungveipingid noorte punavalvurite salgad, kes kiusasid taga Mao vastaseid Breznevi doktriin NSV Liidu välispoliitiline doktriin Dissidendid Teisitimõtlejad, ühiskonnaelu karmistamise ja tagurluse tulemuse vastased. "Solidaarsus" Ida-Euroopa esimene sõltumatu ametiühinguliikumine, juhiks Walesa Perestroika sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine. Glasnost avalikustamine ja saladuste vähendamine ühiskonnas. SRÜ uus sõltumatute riikide ühendus endistest liiduvabariikidest Augustiputs riigipöördekatse, vanameelsed püüdsid takistada liidulepingu sõlmimist, korraldades päev enne selle allakirjutamist võimuhaaramise.
kritiseerimineStagnatsioon Kontrolli karmistamine ühiskond Seisakuaja kujunemine VASTUPANU REIIMILE Võimude vägivallapoliitika sai sõjajärgsetel aastatel hoogu juurde ja pehmenes alles pärast Stalini surma 1960 aastate teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnast vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu Nii koostati ja hakati levitama omaalgatuslikke väljaandeid,mis püüdsid anda tõepärast ülevaadet nõukogude ühiskonna oludest 1960 aastate lõpust algast dissidentide organiseerumine ja nende tegevuse koordineerimine Võimud pidasid teisitimõtlejaid ühiskonna rahu rikkujateks ja püüdsid nende tegevust vägivallaga takistada Dissidentide vastu kasutati erinevaid repressiivmeetmeid: töölt
Vägivallapoliitika pehmendamine ja piirangute tühistamine ühiskonnaelu valdkondades. Ta tunnistas piiranguid nng arendas kergetööstust. Poliitika oli vägivallapoliitika, ta suri 1971. aastal. Breznevi aeg (1964-1982) Ühiskonnaelu kõigis valdkondades valitses seisak ehk stagnatsioon. Nõukogude Liit ei suutnud kaasa minna tehnilise progressiga ja jäi maha lääneriikidest. Breznev suri 1982. aastal. Dissidentlus hakkas ühiskonnaelu järk-järgulise karmistamise vastu seida, teisitimõtlejaid oli vähe, sest neid vallandati töölt, arreteeriti ja saadeti maalt välja. Malenkov hakkas muutma majanduspoliitikat peale Stalini surma: seadis eesmärgis elanikkonna majandusliku ja kultuurilise olukorra parandamise. Tema pani aluse majanduslikule arengule. Hrustsovil puudus läbimõeldud majanduse arendamise kava. Majandus arenes ikkagi hoogsalt. 60datel majanduslik areng pidurdus.
sotsiaalse, poliitilise ja vaimse kriisiga. Breznev suri 1982. aastal. 12) Nimeta kõik NSV Liidu juhid- · Lenin (1870-1924) * Stalin ( 1941-1953) * Hrustsov (1956-1964) * Breznev ( ) * Andropov (1983-1984) * Tsernenko (1984-1985) * Gorbatsov (1990-1991) 13) Kes olid dissidendid? Dissidendid olid teisitimõtlejad. Samuti olid nad haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järk -järgulise karmistamise vastu. 14) Kirjelda NSV Liidu majandust - Majanduslik olukord oli tervikuna pingeline. 1964-1947 aastal oli põud ja sellega kaasnesid näljahädad. Siiski arenes majandus 1950. aasta teisel poolel jõudsalt. Kuid 1960. aasta majanduslik areng pidurdus. 1962. aastal tõsteti toiduainete hindu. Naftadollarid aitasid elanikkonda varustada toiduainetega. 1980. aastal oli NSV Liidu majandusmudel ammendatud. 15) Kuidas juhiti Eesti NSV-d ? Nõukogude võim taastati Eestis 1944
kolhoos – kohalik „enda algatusel” loodud ühismajand rahvamajandusnõukogu – piirkondlik majanduse juhtumise organ NSVL-s Hrjuštšovi ajal, mille eesmärgiks oli muuta kohalik majandus autonoomsemaks kulak – liiga jõuka talumaniku pilkenimetus metsavendlus – relvastatud vastupanu vorm metsades end NSVL-i eest varjavate inimeste poolt dissidentlus – 196ndatel tekkinud teisitimõtlemine, mille eesotsas olid haritlased, kes olid ühiskonna elu karmistamise vastu sotsialistlik realism – sotsialismi ülistav kunstistiil IME-projekt – Isemajandav Eesti, Nõukogude Liidu majandusest lahti haakimise kava MRP-AEG – Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, mille eesmärgiks oli MRP lisaprotokollide avalikustamine ja tühistamine ERSP – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse partei ehk EKP ainuvõimu vatu võitlemiseks loodud erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust, esimene sõltumatu erakond NSVL-s selle loomisest
Igast sajast kinnipeetust jõuab keskmiselt 4 kohtuni ja nendest umbes 30% mõistetakse õigeks. Igast sajast süüdimõistetust ainult 71% viibib mingi aja vangis. Kui aga tõtatakse küsimus raha eraldamisest õiguskaitsesüsteemile, eelistab avalikkus ja enamik seadusandjaid karistuste karmistamist ja vangikongide juurdeehitamist. Loogiline järeldus on , et kuritegevust ei ole võimalik märkimisväärselt vähendada karistuste karmistamise ja vanglate juurde ehitamise abil. Kuritegu ja karistus peaks olema justkui kaksikud. See tähendab, et ükski kuritegu ei tohiks jääda karistuseta. Karistuse ring on mitmekesine: hoiatused, trahvid, arest, vabadusekaotus lühemaks või pikemaks ajaks või kõrgeim karistusmäär- surmanuhtlus. Üksiku politseiametniku staatus on samuti ebaselge. Osaliselt on ta seotud kodaniku ja abikaasana tsiviileluga, osaliselt- bürokraatliku organisatsiooniga, kus mitmeid reegleid on
Nõukogude Eesti 1940-1953: uuele reziimile vundamendi rajamise aasta Tõnu Tannberg Eesti okupeerimisega ja annekteerimisega 1940. aastal algasid Eestis (samuti teistes Balti riikides) nõukogulikud reformid. Moskva esmaseks sihiks oli hävitada Eesti sõjavägi, kelles nähti olulist takistust uue reziimi kehtestamisel. Moskva seisukohtade muutus idabloki riikide suhtes ja üleminek nõukogude mudeli juurutamisele neis tõi kaasa riigisiseste olude karmistamise Nõukogude Liidus ning muutis Kremli sallimatuks liiduvabariikide ,,isepäise" poliitika vastu. Eestis viidi läbi puhastus, mis oli eesmärgiks korrale kutsuda ka teiste liiduvabariikide juhtkondi. Seda puhastust tehtigi ka teistes idabloki riikides. Pärast Balti vabariikide taasokupeerimist 1944. aastal sai Kremlis oluliseks küsimuseks kontrolli kehtestamine nende üle. Töötati välja kontrollmehhanismide süsteem liiduvabariikide üle
Ks > 20 väikeseeriatootmine. ttk keskm = ttk i / n = 5,3/ 4=1,325 Ks = 12,18 / 1,325 = 9,2 järelikult on tegemist suurseeriatootmisega. 6 4.3 Pingipargi arvutus Määratakse pinkide arv, mis on vajalik detaili valmistamiseks. (arvutused kõikidele pinkidele) Leitakse valemiga: , kus Ttk - ühenimeliste operatsioonide tükiaeg tundides; N aastaprogramm; Ftp pingi ajafond ( Ftp = 3620-3640 h/a); k - normi karmistamise tegur (1,1-1,2). Kokkuvõtteks on kõiki pinke tarvis. Freespingile langeb kõige suurem koormus. 5. Toote hinna kalkulatsioon 5.1 Tooriku maksumus Hind kujuneb tooriku materjali hinna ja koorivtöötlemise maksumuse järgi: Ctoorik = Cmat × m - Claast × Cjääk + tkooriv × (Ptööl + Cseade)(1 + Stsehh / 100), kus Cmat materjali kulunorm (kg); m tooriku materjali 1 kg hulgihind; Claast laastu(jääkide) mass; Cjääk laastude (jäätmete) hind;
Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest ning karmistati kontrolli ühiskonnas. STAGNOTSIOON seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus. Ühiskonnas ja majanduses tähendab see edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist. DISSENTLUS 1960 aastate teisel poolel tekkis nõugkogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungi teisitimõtlemine. Selle eestvedajatesk olid eelkõige haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Püüdeti protestida ja hukkamõista inimõiguste rikkumist. DISSIDENDID 2 tuntuimat dissidenti olid Andrei Saharov. Tema protesteeris tuumarevastuse vastu. Teine dissident oli Aleksandr Solzenitsõn. Tema kirjutas pool riiulitäit teoseid selle kohta, mis toimus sunnitöö laagrites. Sai preemia, aga nõuti, et ta ei võtaks seda vastu, aga ta ikkagi võttis. GERONTOKRAATIA valitsejad olid oluliselt vanemad, kui enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast
Igast sajast kinnipeetust jõuab keskmiselt 4 kohtuni ja nendest umbes 30% mõistetakse õigeks. Igast sajast süüdimõistetust ainult 71% viibib mingi aja vangis. Kui aga tõtatakse küsimus raha eraldamisest õiguskaitsesüsteemile, eelistab avalikkus ja enamik seadusandjaid karistuste karmistamist ja vangikongide juurdeehitamist. Loogiline järeldus on , et kuritegevust ei ole võimalik märkimisväärselt vähendada karistuste karmistamise ja vanglate juurde ehitamise abil. Kuritegu ja karistus peaks olema justkui kaksikud. See tähendab, et ükski kuritegu ei tohiks jääda karistuseta. Karistuse ring on mitmekesine: hoiatused, trahvid, arest, vabadusekaotus lühemaks või pikemaks ajaks või kõrgeim karistusmäär- surmanuhtlus. Üksiku politseiametniku staatus on samuti ebaselge. Osaliselt on ta seotud kodaniku ja abikaasana tsiviileluga, osaliselt- bürokraatliku organisatsiooniga, kus mitmeid reegleid
Olemasolev süsteem vajas edasiseks püsimiseks reformimist. Vastupanu reziimile Sõja lõppedes lootsid inimesed, et valitsev kord muutub inimlikumaks, kuid läks vastupidi. Vägivallapoliitika sai hoogu juurde ning pehmenes alles pärast Stalini surma.Hoolimata surve avaldamisest ei kadunud ühiskonnast siiski vastupanu. 1960. aastate teisel poolel tekkis NSVL teisitimõtlemine ehk dissidentlus, mille eesotsas olid haritlased, kess astusid välja ühiskonna elu karmistamise vastu. Nii koostati ja hakati levitama omaalgatuslikke väljaandeid, mis püüdsid edasi anda nõukogude ühiskonna oludest. Amuti püüti läänemaailma teavitada inimõiguste rikkumisest Nõukogude liidus. 1960. aastate lõpust algas dissidentide organiseerumine ja nende tegevuse koordineerimine. Tuntuimad dissidendid olid kirjanik Aleksandr Solzenitsõn ja akadeemik Andrei Sahharov. Võimud kasutasid dissidentide vastu erinevaid
Ks = 12,045/5,6975= 2,11 , järelikult on tegemist suurseeriatootmisega. Pingipargi arvutus Määratase pinkide arv, mis on vajalik detaili valmistamiseks. Arvutuslik pinkide arv leitakse valemiga: 11 Ttki N i = , kus Ftp k T tk - ühenimeliste operatsioonide tükiaeg tundides; N aastaprogramm; Ftp pingi ajafond ( Ftp = 3620-3640 h/a); k - normi karmistamise tegur (1,1-1,2). kk - võimsusreservi arvestav tegur(0,8-0,85) Lintsaag: = (0,058*15000))/( 3640*1,2) 0,20 Freespink: = (0,334*15000))/( 3640*1,2) 1,147 Lihvpink: = (0,369*15000))/( 3640*1,2) 1,268 Lintsaag: v = i/kk= 0,2/0,8=0,25 Freespink: v = i/kk= 1,147/0,8=1,44 Lihvpink: v = i/kk= 1,268/0,8=1,585 Arvestades, et detaili DÜÜS_3 arvutuslik pinkide arv on: Lintsaag: v = i/kk= 0,2/0,8=0,25; Treipink: v = i/kk= 0,42/0,8=0,525; Freespink: v = i/kk= 0,31/0,8=0,3875;
Stalini kuritegude kritiseerimine. VASTUPANU REzIIMILE Võimude vägivallapoliitika sai sõjajärgsetel aastatel hoogu juurde ja pehmenes alles pärast Stalini surma. 1960. aastate teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnast vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Nii koostati ja hakati levitama omaalgatuslikke väljaandeid,mis püüdsid anda tõepärast ülevaadet nõukogude ühiskonna oludest. 1960. aastate lõpust algast dissidentide organiseerumine ja nende tegevuse koordineerimine. Võimud pidasid teisitimõtlejaid ühiskonna rahu rikkujateks ja püüdsid nende tegevust vägivallaga takistada. Dissidentide vastu kasutati erinevaid repressiivmeetmeid: töölt vallandamine, arreteerimine, maalt väljasaatmine
sajandeid. Kloostrite ja kirikukihelkonnaasutuste kõrval kujunes linnades oma kodanike ning tsunftide ja vennaskondade tegevus oma liikmete hooldamisel.16 Seega lisandusid kiriklikule hoolekandekorraldusele linnade ja kutseorganisatsioonide omad (Roosileht, lk 268). Riigi tasandil puudus initsiatiiv rakendada ühiskondlikku hoolekannet. Tegemist polnud tahtliku ja teadliku tegevusega, vaid ühiskonna sotsiaalsete protsesside survele reageerimisega - karistuste karmistamise kaudu püüti piirata liiga massiliseks muutunud hulkumist ja kerjamist. Enam või vähem edukalt panid oma valdustes riigi tasandi sotsiaalhoolekandele aluse Karl V, Francis I ja Henry VIII. Märksa ulatuslikumad muutused käivitusid seoses reformatsiooniga alates 16. sajandi 30. aastatest, sest seisukoht taevariiki pääsemise osas muutus radikaalselt. Protestantliku eetika kohaselt ei sõltunud patust vabanemine lahketest annetustest, vaid rangest, töökast ja jumalale meelepärasest elust
elustandardi. Rootsi majanduspoliitikat iseloomustab eelkõige madal inflatsioon ning valitsuse rahanduspoliitika stabiilsus. Samuti on iseloomulik laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poliitika, mida võimaldavad kõrged maksud ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuuduse madalal hoidmisele. 1990. aastate alguse majanduslangus tõi kaasa fiskaal- ja monetaarpoliitika karmistamise, mille peamiseks eesmärgiks oli inflatsiooni ohjeldamine. Paranenud rahvusvahelise majanduskliima ning kiire IT-sektori arengu mõjul väljus riik majanduskriisist, misjärel makromajanduslikud näitajad on taas tõususuuna võtnud ning ka majanduskasv on olnud OECD riikide keskmise tasemel. 3.2.Majanduskasv 2006. aastal oli sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv 4,2 %, mis on suurim alates 2000. aastast ja ületas nii OECD kui ka eurotsooni riikide keskmist. 2007. aasta
Rootsi majanduspoliitikat iseloomustab eelkõige madal inflatsioon ning valitsuse rahanduspoliitika stabiilsus. Samuti on iseloomulik laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poliitika, mida võimaldavad kõrged maksud ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuuduse madalal hoidmisele. 1990. aastate alguse majanduslangus tõi kaasa fiskaal- ja monetaarpoliitika karmistamise, mille peamiseks eesmärgiks oli inflatsiooni ohjeldamine. Paranenud rahvusvahelise majanduskliima ning kiire IT-sektori arengu mõjul väljus riik majanduskriisist, misjärel makromajanduslikud näitajad on taas tõususuuna võtnud ning ka majanduskasv on olnud OECD riikide keskmise tasemel. Rootsi peamised majandusnäitajad 2000-2005 (%) 2000 2001 2002 2003 2004 2005
Juridica Nr 4 2010. 6 Narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012. Arvutivõrgus kättesaadav: http://eusk.tai.ee/?id=547 tegevusi, mis hoiaksid ära noorte narkootikumide kasutamist (nt meediakampaaniad, kooli 7 haridusalased programmid jne). 17. detsembri 2003. aasta seadusemuudatusega korrigeeriti olulisel narkootikumidega seotud kuritegude eest määratavaid sanktsioonimäärasid. Eelkõige toob seadusemuudatuse eelnõu karistusmäärade karmistamise põhjusena välja vastavate kuritegude kasvu eelnõule eelnevate aastate jooksul. Kavandatud muudatused olid tingitud vajadusest oluliselt karmistada narkokuritegude eest mõistetavaid karistusi, millega oleks võimalik tagada rahva õigustundele vastava karmima karistuspoliitika rakendamise. Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõus on lähtutud põhimõttest, et vastavate süütegude toimepanijad jagunevad kahte gruppi. Esiteks
milles õiguserikkuja on süüdi. Süü on oluline kui kuriteo mõiste struktuuri element, samuti kui alus karistuse suuruse kindlaksmääramiseks. 75. Humaansuse põhimõtte. Tegemist on karistusõiguses väga olulise, kuid samas vastuolulise printsiibiga. See seondub eelkõige karistuste süsteemi ning täitevõigusega. Selle alusel on võimalik argumenteerida nii karistuste liberaliseerimise (kurjategija suhtes humaanne), kui ka karmistamise (kannatanu ja kogu ühiskonna suhtes humaanne) poolt. Liigne humaansus karistuste osas võib samas viia karistusõiguse efektiivsuse vähenemisele. 11. Õigus riikliku karistusõiguse põhimõtted.(legaalsuse , pluralismi ja tolerantsuse põhimõtted, karistusõiguse aktsesoorsus ja fragmentaarsus) · Legaalsus- Tegemist on kriminaalmenetluses tähtsust omava printsiibiga, mis seisneb ametiisiku
annaabi.ee 
