................................................4 2.3. Mina-pilt...........................................................................................................................5 2.4. Isiksus...............................................................................................................................5 3. Karjääri liigid.......................................................................................................................... 7 3.1. Vertikaalne karjäär...........................................................................................................7 3.2. Ametikohasisene karjäär.................................................................................................. 7 3.3. Kannapööretega karjäär.................................................................................................. 7 3.4. Horisontaalne karjäär...........................................................................................
.......................................................... 3 1. KARJÄÄR............................................................................................................................. 4 1.1 Karjääri valik........................................................................................................................4 1.2 Karjääri etapid......................................................................................................................5 2. Karjääri planeerimine.........................................................................................................7 2.1 Karjääri planeerimise neli sammu....................................................................................8 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................11
rahuldamist. Tuleks küsida endalt 2 küsimust: mida ma tahan saavutada ja miks ma seda tahan? Tuleks hoiduda kauplemisest, kui ollakse ette valmistamata. ...............................................................79 Läbirääkimiste hindamine: ......................................................................................................................86 3. PERSONALI JUHTIMINE 86 3.1 Sissejuhatus personalijuhtimisse ja personali planeerimine .............................................................86 3.2 Personali värbamine ja valik.............................................................................................................88 Personali organisatsioonisisene värbamine (ei välista organisatsioonivälist värbamist): ......................88 Personali valiku põhimõtted ja vead: personali valikul juhindutakse seadustikust ja eetikast ning välditakse ebaõigest valikust tingitud vigu
Karjääri arendamise protsessi käsitatakse sageli loogilise, organiseeritud, juhitud ja protsessist tavaliselt ka palju energiat. Nad tunnevad põnevust ja kirge ning mõnikord järjestikulise tegevusena. Mõisted nagu ,,karjääriplaneerimine" on selle käsitusega peaaegu ammendamatut energiapuhangut. Samas saadab loovat energiat nõudvate kooskõlas ning osutavad, et karjäär on midagi, mida me kavandame ja suuname selgelt projektidega tegelemist teatud rahulikkus ja tasakaalukus. Fritz (1989) ütleb, et sõnastatud eesmärkide poole. Ehkki sellisel käsitusel on kindlasti oma plussid, vajame me ettekujutuse ja olemasoleva reaalsuse vahel eksisteerib loominguline pinge, mis aitab kiiretempolises ühiskonnas, kus muutus tundub olevat ainus püsiv nähtus, uusi tekitada loovat energiat
1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.4 Juhid ja juhtkond 9 1.4.1.1 Inimeste ühendused 10 1.1.4.2 Kapitaliühendused 11 1.1.5 Juhtimise tasandid ja juhi karjäär 12 1.2 Juhtimise mitmemõõtmelisus 14 1.3 Juhtimiseetika ja sotsiaalne vastutus 17 2. Juhtimisteadus. Juhtimismõtte arengu ajalugu 20 2.1 Juhtimisteadus 20 2
vateks, vaid keskenduks eeskätt Eesti laste vaimseid võimeid puudutavatele uuringutele ja käsitlustele, mis on enim mõjutanud andekuspedagoogilisi vaateid. Intelligentsus on või- Intelligentsusena mõistetakse “võimet asjadest aru saada, arutleda, me asjadest aru saada, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmus- arutleda, lahendada te põhjuslikke seoseid” (Pullmann, Allik, 2002: 204) ehk üldist suutlikkust probleeme, planee- rida, näha toimuva mõista ümbritsevat maailma ja seal toime tulla. Nüüdisaegsete intelligent- mõtet ja taibata susuuringute alusel “on väga raske välja mõelda mingit uut vaimsete või-
Järelikult on tegemata midagi rituaalset, mis annaks sulle märku, et suhtluspartner lõpetab sinuga suhtlemise meeldiva muljega. Nüüd olulisematest pertseptsioonimehhanismidest. Pertseptsiooni- mehhanismid võimaldavad kiiremini süstematiseerida partnerilt tulnud infot, määratleda partnerit, situatsiooni ja suhtlemissituatsiooni (kes, mida, miks jne.). Kategooriate kohaldamine - lahterdamine vanuse, elukutse, rahvuse, välistunnuse, sotsiaalse staatuse järgi (näiteks: naine, keskealine, arst, hiinlane, lühike, miljonär) ja teatud etalonide kasutamine suhtlemisel Loogiline järeldamine - lähtutakse ebapiisavatest otsustusallikatest, ühendades erinevat infot inimese kohta (näiteks: "andekas laiskvorst" fenomen on enamusele tuttav,
teadmiste andmise teel (areng on normaalne) või jagades soovitusi, kuidas 10 parandada tema mahajäämust arengus. käitumise kirjeldamised ja järgneva arengu prognoosimised. Tänapäeva inimarengu uurijad püüavad seletada, mis on need kindlad faktorid, mis mõjutavad inimese arengut. Järgmine traditsionaalne samm kõikide teaduste puhul on ennustus käitumise kohta – elukutse valik, eluülesanne ja mõned juhtumid katsega teiseneda või arengu muutmine positiivsemaks mõne tüüpolukorra katsetamise või raviga. Inimese arengu õpinguil on Kui haridussüsteemis toimivad inimesed mõistavad, kuidas erinevas vanuses lapsed siin väga praktiline paremini õpivad, võivad nad koostada tähendus..
logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. 19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas suurt küsimuste ringi – planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokat- sioon, väeosade teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logisti- kat kui “vägede manöövrite praktilist kunsti”.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
