· "Kolmandad mäed"-Kross jätkab kuulsate inimeste elulugude kasutamist biograafilistes romaanides. (Johann Köler) · "Taevakivi"(Otto Masing, Peterson) · "Professor Marteni ärasõit" · "Keisri hull"(Timotheus von Bock) · "Wikmani poisid" (kooliromaan). Kasutab mälestusi oma koolipõlvest. · "Paigallend" · "Tähtamaa" (Eesti varakapitalistlik ühiskond) · Näidend "Doktor Karelli raske öö" (vene tsaari ihuarstist) · Reisiraamatud "Muld ja marmor" ning "Vahelugemised" Kross on tõlkinud vene, inglise, saksa, rootsi, soome, ungari keelest. Krossi on tõlgitud 22 keelde.
"Kolmandad mäed"-Kross jätkab kuulsate inimeste elulugude kasutamist biograafilistes romaanides. (Johann Köler) "Taevakivi"(Otto Masing, Peterson) "Professor Marteni ärasõit" "Keisri hull"(Timotheus von Bock) "Wikmani poisid" (kooliromaan). Kasutab mälestusi oma koolipõlvest. "Paigallend" "Tähtamaa" (Eesti varakapitalistlik ühiskond) Näidend "Doktor Karelli raske öö" (vene tsaari ihuarstist) Reisiraamatud "Muld ja marmor" ning "Vahelugemised" Kross on tõlkinud vene, inglise, saksa, rootsi, soome, ungari keelest. Krossi on tõlgitud 22 keelde.
*tagala kirjandus nt: Eesti Nõukogude Kirjanike Liit, kunstiansamblid *kirjandus Eestis võeti vastu uus ideoloogia(J.Semper); tõmbuti tagasi kirjandusest(Betti Alver); osaline kaasaminek info peitmine ridade vahele(J. Smuul). 5.)Jaan Kross *käis Westholmi gümnaasiumis *TÜ õigusteaduskond *on töötanud söekaevanduses, Eesti Postimehes, tõlgina *on olnud vangis Looming: Zanrid: *luulekogud ,,Söerikastaja" *novellid ,,Kajalood" *romaanid ,,Wikmani poisid" *näidendid ,,Dr Karelli raske öö" *elulooraamat ,,Kallid kaasteelised" *tõlked ,,Othello" Teemad: *ajalooline proosa kasutab ajaloolisi isikuid ja sündmusi ning mõtleb ise juurde, teosed on ajalises järjekorras. *autobiograafiline proosa + ajalooline proosa nt ,,Wikmani poisid" ja ,,Tahtamaa" Veel teoseid: ,,Kolme katku vahel" tegelaseks Russow ,,Pöördtoolitund" Jannsen ,,Taevakivi" Masing, K. J. Peterson ,,Keisri hull" Masing, Faehlmann ,,Professor Martensi ärasõit" jurist Martens
· "Hiiu naised kaevul" Looming II · Tallinna Kaarli kiriku apsiidimaal ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." al fresco. 1879 · Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree · Ema portree. Õli. 1857-61 · Isa portree. Õli. 18261899 · Vene kultuuri- ja riigitegelaste portreed ning kodukohamaastiku pildid Looming III · Roomlanna · Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree · "Herakles toob Kerberose põrguväravast" · "Lorelei needmine munkade poolt". Õli. 1987 · Kunstniku sünnikoht · Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree. 1865. Õli, lõuend. "RIIGIKANTSLER VÜRST GORTSAKOVI PORTREE" Tallinna Kaarli kiriku apsiidivõlv "Truu valvur" "Itaalia maastik" "Lorelei needmine munkade poolt" "Tatarlanna Msatka mõisa aias"
põrguväravast" · Venemaal Tsaar Aleksander II portree · Kodumaal ovaalselt maalitud pildid vanematest, kes on langetatud silmadega, varjamaks isa pimedust · Pariisi ,,Kristus ristil" · Itaalias Iseenda autoportree · Itaalias ,,Itaalia tütarlaps" · Itaalias ,,Tütarlaps allikal" · Itaalias ,,Itaallanna lastega ojal" · Peterburis paraadportree ,,Doktor Karelli portree" · ,,Kreuzwaldi portree" · ,,Ketraja" ehk ,,Katkenud lõng" · Kaarli kiriku absiidimaal ,,Tulge minu juurde" · Eesti suurim tahvelmaal ,,Lorelei needmine munkade poolt" · ,,Hiiu naised kaevul" August Weizenberg · Portreebüst ,,Ema portree" · ,,Linda kuju" · ,,Hämarik" · ,,Koit" · ,,Veske" · ,,Hanna Aava" Amandus Adamson · ,,Ema lastega" · ,,Sõjaviletsused"
*Ema portree , *Isa portree mõlemad lihtsad ja siirad *Ketraja ehk Katkenud lõng 4)Itaalias kujunesid Köleri lemmikzanriteks portree ja maastik. Nt: *Itaallanna lastega ojal kaunis ja väärikas modell, kaunis maastik, ilusad värvikooskölad *Peterburi akadeemia lõputöö teemal *Pariisi ,,Kristus ristil" *Itaalias Iseenda autoportree *Itaalias ,,Itaalia tütarlaps" *Itaalias ,,Tütarlaps allikal" *Itaalias ,,Itaallanna lastega ojal" *Peterburis paraadportree ,,Doktor Karelli portree" *Kaarli kiriku absiidimaal ,,Tulge minu juurde" *,,Hiiu naised kaevul" August Weizenberg (1837-1921) Looming: Stiililiselt eklektiline, klassitsismist lähtuv. Lemmikmaterjaliks marmor. Loomingut võib grupeerida: 1)Portreed: nt Ema portree 2) Skulptuurportreed rahvusliku liikumise tegelastest: *Fr. R. Kreutzwald, *J. Hurt, *J. V. Jannsen 3)Eesti mütoloogia ainelised skulptuurid: *Koit- 1890.a. valminud, valgemarmor, originaal asub KUMUS. *Hämarik- valgemarmor, 1890.a
„Kolmandad mäed” (1975) „Taevakivi” (1975) „Kajalood” (1980) „Ülesõidukohad” (1981) „Silmade avamise päev” (1988) „Järelehüüd” (1994) Luule „Söerikastaja” (1958) „Kivist viiulid” (1964) „Lauljad laevavööridel” (1966) „Vihm teeb toredaid asju” (1969) „Voog ja kolmpii” (1971) „Põhjatud silmapilgud” (1990) „Maailma avastamine” (2005) uustrükk Näidendid „Doktor Karelli raske öö” (2000) „Vend Enrico ja tema piiskop” (2000) „Olematu Odysseus” (1960ndatel, avaldatud Kogutud Teosed VIII, 2005) Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule.
Pjotr Tsaikovski Tsaikovski sündis 7. mail 1840 aastal Votkinskis haritlaste perekonnas. Aastatel 18501859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all. Kooli lõpetamisel asus tööle ametnikuna. Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingu juures klaverit. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatooriumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel.Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva
Hanna Mathilda Metshein 2009 Pjotr Iljits Tsaikovski sündis 7. mail(vana kalendri järgi 25. aprillil) 1840 Votkinskis. Ta oli vene romantistlik helilooja ja üks vene klassikalise sümfoonia rajajatest. Tsaikovski sündis haritlaste perekonnas. Esimesed muusikalised muljed on Tsaikovskil seotud lauludega, mida ta kuulis lapsepõlves oma emalt ja rahvamuusikutelt. Aastatel 1850 1859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all. Kooli lõpetamisel asus tööle ametnikuna. Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingus klaverit. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba käe all. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud
Pjotr Tsaikovski Tsaikovski sündis haritlaste perekonnas. Aastatel 18501859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all. Kooli lõpetamisel asus tööle ametnikuna. Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingu juures klaverit. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel.
Kriitikat ühiskonna ees on näha ajaloolises vaadetes, ainult et seekord kirjutas ta tänasest päevast kaasaegsetele lugejatele. Omaenda tööde kohta pidas Kross ka mitmeid loenguid Tartu Ülikoolis, mis said endale koha kogumikus ,,Omaeluloolisus ja alltekst". Mõningad teosed Romaanid ,,Väike Vipper" Näidendid ,,Kolme katku vahel" IIV (1970 ,,Minu onupoja jutustus" ,,Doktor Karelli raske öö" (2000) 1980) ,,Pulmareis" ,,Vend Enrico ja tema piiskop" ,,Keisri hull" (1978) ,,Põgenemine" (2000) ,,Wikmani poisid" (1988) ,,Vürst" Luule ,,Väljakaevamised" (1990) ,,Onu"
· ,,Minu onupoja jutustus" · ,,Tuhatoos" · ,,Pulmareis" · ,,Eesti iseloom" · ,,Põgenemine" · ,,Vürst" · ,,Morse" · ,,Onu" · ,,1941" Jutustused · ,,Mardileib" (1973) · ,,Kolmandad mäed" (1975) · ,,Taevakivi" (1975) · ,,Kajalood" (1980) · ,,Ülesõidukohad" (1981) · ,,Silmade avamise päev" (1988) · ,,Järelehüüd" (1994) Näidendid · ,,Doktor Karelli raske öö" (2000) · ,,Vend Enrico ja tema piiskop" (2000) Luule · ,,Söerikastaja" (1958) · ,,Kivist viiulid" (1964) · ,,Lauljad laevavööridel" (1966) · ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) · ,,Voog ja kolmpii" (1971) · ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) · ,,Maailma avastamine" (2005) uustrükk Mälestused · ,,Kallid kaasteelised" (2003) · ,,Kallid kaasteelised II" (2008) Tunnustused
· ,,Minu onupoja jutustus" · ,,Tuhatoos" · ,,Pulmareis" · ,,Eesti iseloom" · ,,Põgenemine" · ,,Vürst" · ,,Morse" · ,,Onu" · ,,1941" Jutustused · ,,Mardileib" (1973) · ,,Kolmandad mäed" (1975) · ,,Taevakivi" (1975) · ,,Kajalood" (1980) · ,,Ülesõidukohad" (1981) · ,,Silmade avamise päev" (1988) · ,,Järelehüüd" (1994) Näidendid · ,,Doktor Karelli raske öö" (2000) · ,,Vend Enrico ja tema piiskop" (2000) · ,,Olematu Odysseus" (1960ndatel, avaldatud Kogutud Teosed VIII, 2005) Mälestused · ,,Kallid kaasteelised" (2003) · ,,Kallid kaasteelised II" (2008) Luule · ,,Söerikastaja" (1958) · ,,Kivist viiulid" (1964) · ,,Lauljad laevavööridel" (1966) · ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969)
meremaalingud. Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi ("Antar"), süite ning 15 ooperit."Pihkvalanna" "Maiöö" "Lumineid" "Jõuluöö" Pjotr Tšaikovski 7. mai 1840– 6. november 1893 oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Tšaikovski sündis haritlaste perekonnas. Aastatel 1850–1859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all. Kooli lõpetamisel asus tööle ametnikuna. Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingu juures klaverit. 1862. aastal astus Tšaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooniAastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatoorumis, kus töötas aastani 1878.1868
· "Mesmeri ring" (1995) · "Paigallend" (1998) · "Tahtamaa" (2001) Novellid · "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · "Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · "Pöördtoolitund" (1972) Jutustused · "Mardileib" (1973) · "Kolmandad mäed" (1975) · "Taevakivi" (1975) · "Kajalood" (1980) · "Ülesõidukohad" (1981) · "Silmade avamise päev" (1988) · "Järelehüüd" (1994) Näidendid · "Doktor Karelli raske öö" (2000) · "Vend Enrico ja tema piiskop" (2000) Luule · "Söerikastaja" (1958) · "Kivist viiulid" (1964) · "Lauljad laevavööridel" (1966) · "Vihm teeb toredaid asju" (1969) · "Voog ja kolmpii" (1971) · "Põhjatud silmapilgud" (1990) · "Maailma avastamine" (2005) uustrükk 2 Mälestused · "Kallid kaasteelised" (2003) Ühest raamatust pikemalt
1984 «Professor Martensi ärasõit» 1987 «Vastutuulelaev» 1988 «Wikmani poisid» Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna J. Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Teos käsitleb ühe klassi poiste omavahelisi suhteid ning maailmanägemust. 1989 «Syvyydestä» 1993 «Tabamatus» 1995 «Mesmeri ring» 1998 «Paigallend» 2001 «Tahtamaa» 1989 «Doktor Karelli raske öö» 2000 «Vend Enrico ja tema piiskop» 1968 «Muld ja marmor» koos Ellen Niiduga 19681995 kogud «Vahelugemised» 2003 elulooraamat «Kallid kaasteelised» 2003 «Omaeluloolisus ja alltekst» 1963 B. Brechti «Kolmekrossiooper» 1964 E. Rostandi «Cyrano de Bergerac» 1966 W. Shakespeare'i «Othello» 1968 W. Shakespeare'i «Macbeth» 1970 J. Madáchi «Inimese tragöödia» 1971 L. Carrolli «Alice imedemaal» 1975 W
· Peterburi akadeemia lõputöö teemal ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast" · Venemaal Tsaar Aleksander II portree · Kodumaal ovaalselt maalitud pildid vanematest, kes on langetatud silmadega. Ema · Pariisi ,,Kristus ristil" · Itaalias Iseenda autoportree · Itaalias ,,Itaalia tütarlaps" · Itaalias ,,Tütarlaps allikal" · Itaalias ,,Itaallanna lastega ojal" · Peterburis paraadportree ,,Doktor Karelli portree" · ,,Kreuzwaldi portree" · ,,Ketraja" ehk ,,Katkenud lõng" · Kaarli kiriku absiidimaal ,,Tulge minu juurde" · Eesti suurim tahvelmaal ,,Lorelei needmine munkade poolt" · ,,Hiiu naised kaevul" · Johann Köleri maal ,,Itaalia maastik" mis lõi Eesti absoluutse oksjonirekordi 1 305 000 krooniga. 2.August Weizenberg (6. aprill 1837 22. november 1921) Eesti Rahvusliku skulptuuri looja, kujur August Ludwig Weizenberg sündis 6. aprillil 1837
klassitsistlik. Zanriliselt ja sisuliselt võib Köleri loomingut grupeerida järgnevalt: 1) Esindusportreed need tagasid Kölerile ametliku tunnustuse ja sissetuleku, ehkki väga suurt loomingulist vabadust ei pakkunud. On hulk portreid tsaaridest (Aleksander II ja III) ja nende pereliikmetest. Selle zanri näiteks: · Vürst A. M. Gortsakovi portree (1867, selle eest sai Köler professori tiitli) · Doktor Philipp Karelli portree (Karell oli eestlasest arst, kes jõudis kõrgele kohale tsaari õukonnas, Köleri sõber) · Keisrinna Maria Fjodorovna portree (Aleksander III naine) 2) Ajaloomaal enamasti mütoloogilise või religioosse sisuga. Seda zanri peeti kunstihariduse nurgakiviks, kunstniku taseme näitajaks. Siin järgiti eriti klassitsismi reegleid. Näiteid: · Herakles toob Kerberose põrguväravast (1855, Peterburi Kunstide Akadeemia lõputöö)
pealinna Peterburgi ja leidis teenistust sildimaalrina. 1848 astus JK ühtlasi kuntsiakadeemia õhtuklassidesse.1855 saavutas ta maali "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldauraha, millega lõpetas akadeemia õppekursuse. Tehes kiiret karjääri Peterburi õukonnas, ei unustanud JK ometi kodumaad ega seal valitsevat olukorda. Ta koondas enda ümber hulga Peterburis kõrgel positsioonil asuvaid eestlasi - dr. Philipp Karelli, dr. Gustav Hirschi, Nikolaus Friedrich Russowi jt. - ja õhutas neid rahvuslikule tegevusele. Nn. Peterburi patrioodid vahendasid rahvusliku liikumise tegelasi ja taotlusi Venemaa võimudele.Tänu mitme soodsa tellimuse saamisele õnnestus koguda nii palju raha, et teoks teha ammune unistus - õppereis Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliasse. Roomas liitus JK saksa õpetlaste ja kunstnike seltsiga "Colonna" ja sai siit tugevaid mõjutusi oma arengule.
seejärel 1850. aastal Peterburi. tütarlapsega. Sel hetkel näitab end Siegfriedile valge luik. Prints mõistab, et teda on Aastatel 18501859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning petetud ja ta tõttab ahastades järvele. IV vaatus õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all. 1854. aastal suri ta ema, On öö. Järve kaldal seisavad kurvad luiktütarlapsed. Siegfried palub Odette´ilt andestust Tsaikovski oli siis kõigest 14-aastane. Pärast kooli lõpetamist asus Tsaikovski tööle Justiitsministeeriumis titulaarnõunikuna. Töö ja veenab teda oma tunnete muutumatuses
· "Minu onupoja jutustus" · "Tuhatoos" · "Pulmareis" · "Eesti iseloom" · "Põgenemine" · "Vürst" · "Morse" · "Onu" · "1941" Jutustused · "Mardileib" (1973) · "Kolmandad mäed" (1975) · "Taevakivi" (1975) · "Kajalood" (1980) · "Ülesõidukohad" (1981) · "Silmade avamise päev" (1988) 8 · "Järelehüüd" (1994) Näidendid · "Doktor Karelli raske öö" (2000) · "Vend Enrico ja tema piiskop" (2000) Luule · "Söerikastaja" (1958) · "Kivist viiulid" (1964) · "Lauljad laevavööridel" (1966) · "Vihm teeb toredaid asju" (1969) · "Voog ja kolmpii" (1971) · "Põhjatud silmapilgud" (1990) · "Maailma avastamine" (2005) uustrükk Mälestused · "Kallid kaasteelised" (2003) · "Kallid kaasteelised II" (2008) 9 Kasutatud materjalid 1
(Tulvet, 2007) 2.3.2. Romaanide loetelu ,,Kolme katku vahel" I-IV (1970-1980) ,,Keisri hull" (1978) ,,Rakvere romaan" (1982) ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) ,,Vastutuulelaev" (1987) ,,Wikmani poisid" (1988) ,,Silmade avamise päev" (1988) ,,Väljakaevamised" (1990) ,,Tabamatus" (1993) ,,Mesmeri ring" (1995) 7 ,,Paigallend" (1998) ,,Tahtamaa" (2001) 2.4. Näidendid Jaan Kross on ise kirjutanud 2 näidendit: ,,Doktor Karelli raske öö" ning ,,Vend Enrico ja tema piiskop". Jaan Krossi mitmest romaanist on tehtud näidendeid. Lavastajaks on olnud Mikk Mikiver. 1984. aastal esietendus Draamateatris ,,Keisri hull", 1991. aastal Soome rahvusteatris ,,Doktor Karnelli raske öö", 2000. aastal Draamateatris ,,Vend Enrico ja tema piiskop". (Soopan, 2007) 3. TUNNUSTUSED Neljal korral pärjati Krossi Virumaa kirjanduspreemiaga 2006. aastal sai Kross pikaajalise ja
talle minu sünnilinnas meeldis töötada ja puhata ning kuidas ta selle linna oma nimega kuulsaks tegi. Joonis 1. 3 Elulugu Vene helilooja, Pjotr Iljits Tsaikovski, sündis haritlaste perekonnas. Õppis 1850.- 1859.aastatel Peterburi õigusteaduskoolis, kus tema klaveriõpetajaks oli Carl Friedrich Karelli. 1862.aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865.aastal. Alguses püüdis ta kooli kõrvalt tegelda ka ametniku ülesannetega, kuid otsustas siiski muusika kasuks. Konservatooriumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubensteini ja Nikolai Zaremba juhendusel. 1866.- 1878.aastatel oli Moskva Konservatooriumi harmooniaõppejõud. Hiljem pühendus põhiliselt heliloomingule, tegutses dirigendina ja muusikakriitikuna. 1877.aastal
Eric Swan Michael Cooney R A H A U P U T U S Rollid Eesti Draamateatris 1992 Eugen Morris Jerome, Sõdur N. Simon Biloxi Blues 1993 Versinin A. Tsehhov Kolm õde 1993 Papa, Piiri Leo M. Kõiv, A. Lõhmus 1993 Horace Moliere Naiste kool 1993 Erland Jansson H. Söderberg Gertrud 1994 Söör Mordred T. Dorst Merlin 1994 Aivar Jakobson A. Kivirähk Jalutuskäik vikerkaarel 1994 Johann Köler J. Kross Doktor Karelli raske öö 1995 vürst Zvezdits M. Lermontov Maskeraad 1995 Demetrius W. Shakespeare Pööriöö unenägu 1995 Venticello I P. Shaffer Amadeus 1996 Rodolpho A. Miller Vaade sillalt 1996 Clindor, Matamore' i teener; inglise lord Theogenes P. Corn LK1 1996 Louis Ironson T. Kushner Inglid Ameerikas 1996 Orav D. Wood Kiigepuu 1997 Arno, Ants M. Karusoo Kured läinud, kurjad ilmad 1997 Nicholas Nickleby C
,,Kolme katku vahel" I-IV (1970-1980) ,,Keisri hull" (1978) ,,Rakvere romaan" (1982) ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) ,,Vastutuulelaevad" (1987) ,,Wikmani poisid" (1988) ,,Silmade avamise päev" (1988) ,,Väljakaevamised" (1990) ,,Tabamatus" (1993) ,,Mesmeri ring" (1995) ,,Paigallend" (1998) ,,Tahtamaa" (2001) Jutustused: ,,Mardileib" (1973) ,,Kolmandad mäed" (1975) ,,Taevakivi" (1975) ,,Kajalood" (1980) ,,Ülesõidukohad" (1981) ,,Silmade avamise päev" (1994) Näidendid: ,,Doktor Karelli raske öö" (2000) ,,Vend Enrico ja tema piiskop" (2000) Mälestusteosed: ,,Kallid kaasteelised" (2003) ,,Kallid kaasteelised II" (2008) TUNNUSTUSED Neljal korral pärjati Kross Virumaa kirjanduspreemiaga. 1994. aastal sai ta elutöö eest riikliku kultuuripreemia. Sama preemia sai ta veel 1998. aastal ,,Paigaltlennu" eest ning 2006. aastal pikaajalise ja väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Alates 1993
tunnusjooneks. Vincent van Gogh ,,Autoportree kinniseotud kõrvaga". Paul Gauguin ,,Autoportree". Paul Cezanne ,, Natüürmort õunakorviga", ,,Autoportree", ,,Kaardimängijad". EESTI RAHVUSLIKu KUNSTi sünd Johann Köler ,,Loreki needmine munkade poolt". Viljeleti klassitsistlikku stiili. Köler sündis Viljandimaal. Lõpetas Peterburi Kunstiakadeemia. Johann Köler ,,Tütarlaps allikal". Johann Köler ,,Philipp Karelli portree". Köleri peamiseks ülesandeks oli paraadportree maalimine. Köler ,,Tsaar Aleksander III portree". Köleril oli klassitsistlik käsitluslaad. Köler ,,Kunstniku isakodu". August Weizenberg ,,Noormees oja ääres"( skulptuur). Köler oli Eesti rahvusliku kunsti rajaja. Skulptuur oli klassitsistlik. Eelistati antiikteemasid. Skulptoristidest August Weizenberg. Temal oli ka akadeemiline hariduslik taust, nagu ka Kõleril. Stiil, mida akadeemiates
"Truu valvur". Õli. 1878 "Ärkamine nõidusunest" "Hiiu naised kaevul" Tallinna Kaarli kiriku apsiidimaal ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." al fresco. 1879 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree Ema portree. Õli. 185761 Isa portree. Õli. 18261899 Vene kultuuri- ja riigitegelaste portreed ning kodukohamaastiku pildid Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree. 1865. Õli, lõuend. Roomlanna Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree "Herakles toob Kerberose põrguväravast" "Lorelei needmine munkade poolt". Õli. 1887 Kunstniku sünnikoht Johann Köleri "Ema portree" ja "Isa portree" tunduvad olevat väga sünge meeleoluga, kuna mõlemad vaatavad alla poole ja omavad süngeid jooni oma näos. Portreed on väga detailsed ja hästi joonistatud. Köleri maal "Kristus ristil" on suurtes mõõtmetes maal, mis kujutab Kristuse piinu ristil. Pildi meeleolu on väga sünge
pühenduda, armastada ega sulanduda ühiskonda, pidutsevad, kuid sisimas kurvastavad iga päev. Michel HOUELLEBECQ 1. romaan “Kaart ja territoorium” - Franz KAFKA 1. romaan “Protsess” - Kafkalik maailm, üksikisiku kaitsetus bürokraatlikus maailmas. 2. jutustus “Metamorfoos” - Egoism, probleemide korral ainult enda peale mõtlemine ja vajadusel kallite inimeste hülgamine. August KITZBERG 1. romaan “Kauka jumal” - Jaan KROSS 1. romaan “Doktor Karelli raske öö” - 2. “Taevakivi” - 3. novell “Pöördtoolitund” - J.V.Jannsen (papa Jannsen) sai sakslastelt raha saksameelsete ideedega ajalehe kirjutamise eest, poeg Eugen oli seetõttu isas pettunud, ebamoraalne. Lugu toimub ärkamisajal 19.s II pool, sisemonoloog - Eugen meenutab isa elu, otsib isa teole õigustusi ja põhjendusi, Kui kaugele võib minna, reetmata oma rahvast? Kas poliitilistest
kirjandus, entsüklopeediad, sõnaraamatud, õpikud. Kõige kindlamaks tunnuseks raamatu kuuluvuse kohta on teadagi omaniku enda signatuur. Kreutzwaldil ei olnud harjumust igasse raamatusse sisse kirjutada, vaid ikka nendesse, mida ta enam on hinnanud: entsüklopeedia, ,,Niebelungid", 18. sajandist pärinevad trükised. Kõige vanem raamat on F. G. Klopstocki kurbmäng ,,Salomo". Üsna mitmel raamatul on kasutatud tiitellehel märgist FK. Üks ilusamaid raamatuid on keisri ihuarst Philipp J. Karelli kingitud Piibel. Kaunilt kujundatud nahkköites raamatut väärtustab ka Karelli omakäeline pühendus Peterburis. Raamatute mitmekesine ja laiahaardeline valik räägib Lauluisa huvidest, silmaringist ja maailmavaatest, aga ka raamatuharrastusest selle kõige laiemas ja sügavamas mõttes, mis kätkes endas kirjutamist, lugemist ja isegi raamatumüügi korraldamist tolleaegses Võrus (1839-1864). 15 KIRJANDUSLIKUD EKSPOSITSIOONID
a.), mis tõlkes ilmub ka ajalehes ,,Sakala". Köler valitakse Eesti Aleksandrikooli peakomitee aupresidendiks. Köler meelitatakse Krimmis Kantaugani mõisa ostmise tehingusse. 1883 eesti seltsid kingivad Köleri maali ,,Andke keisrile..." A. Adamsoni nikerdatud raamis kroonimise puhul keiser Aleksander III-le. Köler valitakse J. Hurda asemel Eesti Aleksandrikooli peakomitee presidendiks. 1886 valmivad ,,Dr. Ph. Karelli portree"ja ,,H. Treffneri portree". Ajakirja ,,Russkaja Starina"novembrinumbris ilmus Köleri biograafia järg (1846-1884) 1886-1889 Köler viibib välismaal, töötades Pariisis, Nice`is ja Viinis. 1889. a.toimub Köleri personaalnäitus Viinis Austria Kunstiühingu ruumides, mis võidab suure tunnustuse. 1890 Köler esineb 2 korda Steiermarki Kunstiühingu näitusel Grazis. 1892 Köleri personaalnäitus Riias Austriast tagasitoodud töödest. Näitus äratab
a.), mis tõlkes ilmub ka ajalehes „Sakala“. Köler valitakse Eesti Aleksandrikooli peakomitee aupresidendiks. Köler meelitatakse Krimmis Kantaugani mõisa ostmise tehingusse. 1883 – eesti seltsid kingivad Köleri maali „Andke keisrile...“ A. Adamsoni nikerdatud raamis kroonimise puhul keiser Aleksander III-le. Köler valitakse J. Hurda asemel Eesti Aleksandrikooli peakomitee presidendiks. 1886 – valmivad „Dr. Ph. Karelli portree“ja „H. Treffneri portree“. Ajakirja „Russkaja Starina“novembrinumbris ilmus Köleri biograafia järg (1846-1884) 1886-1889 – Köler viibib välismaal, töötades Pariisis, Nice`is ja Viinis. 1889. a.toimub Köleri personaalnäitus Viinis Austria Kunstiühingu ruumides, mis võidab suure tunnustuse. 1890 – Köler esineb 2 korda Steiermarki Kunstiühingu näitusel Grazis. 1892 – Köleri personaalnäitus Riias Austriast tagasitoodud töödest. Näitus äratab
olete, mina tahan teile hingamist saata." (1879) Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree Ema portree (1857-61) Isa portree (1861) Vene kultuuri- ja riigitegelaste portreed ning kodukohamaastiku pildid A. Gortsakovi portree (1867) 10 Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree (1865) Krimmi maastik Ai-Juri mõisaga (1875) Itaallanna (1858-62) Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree (1886) F. R. Kreutzwaldi portree (1864) "Herakles toob Kerberose põrguväravast" (1855) "Lorelei needmine munkade poolt" (1887) Johann Köleri autoportree (1859) Looming 1858. aastal sõitis J. Köler Rooma, kus ta maalis rohkesti itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid itaalia rahvatüüpidest. Senine range klassitsistlik vormikäsitlus asendus vabama, romantilise käsitluslaadiga.
Eesti talurahva elu. · Tahtis eestlasi viia tatarimaale. Kaotas sellega seoses kogu oma raha. Looming · "Tütarlaps allikal" · "Eeva granaatõunaga" · "Ketraja" ("Katkenud lõng") · "Truu valvur". Õli. 1878 · "Ärkamine nõidusunest" · "Hiiu naised kaevul" · Ema portree. Õli. 1857-61 · Isa portree. Õli. 18261899 · Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree. 1865. Õli, lõuend. · Roomlanna · Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree · "Herakles toob Kerberose põrguväravast" · "Lorelei needmine munkade poolt". Õli. 1987 · Kunstniku sünnikoht Kristjan Raud · Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. · Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). · Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal
olid rohkem akadeemilise ja ametliku suuna esindajad. Köler siirdus kunstiharidust omandama Peterburi Kunstiakadeemiasse, esialgu oli Brüllovi stiilis maalija. Tema töödes ilmnes ka realistlik joon, ta elas pikemat aega Peterburis ning elas kaasa rahvuslikule ärkamisajale, olles palvekirjade vahendajaks ning organiseeris eestlaste ümberasumist Krimmi. Tema loomingus peetakse väga oluliseks portreed, nt isa ja ema portreed on väga tuntud. Veel Kreutzwaldi portree ning doktor Filipp Karelli portree, ,,Tatarlanna Satka mõisa aias". Weizenberg alustas Berliinis, õppis edasi Peterburis ning tema enda mõisnik toetas teda majanduslikult. Peterburis võitis ta stipendiumi, mida kasutas Euroopas enda täiendamiseks, tol ajal valitses kultuuris klassitsistlik suund eklektiliste tunnustega. Ta on loonud teoseid Eesti folkloori ainetel, nt ,,Ema portree", ,,Linda", ,,Eeva", ,,Hämarik". Amandus Adamson oli uusbaroki esindaja, lõpetanud Pariisi Kunstide Akadeemia
1784, 16. Võru linna asutamine. oktoober 1788–90 Rootsi-Vene sõda. 1792 Rõika-Meleski peeglivabriku asutamine. 21. aprillil avati taas Tartu ülikool; ilmus Johann Christoph Petri „Eestimaa ja 1802 eestlased”. 1812 Maakaitseväe moodustamine seoses Napoleoni sõjakäiguga Venemaale. 1816 Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1817 Trükis ilmusid esimese eestlasest helilooja Carl Friedrich Karelli klaveripalad. 1819 Pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1823 Johann August von Hagen asutas Tallinnas esimese eestlaste lauluseltsi. 1834 Sindi kalevivabrik alustas tööd. 1834–38 Põllumajanduse Instituut Vana-Kuustes. 1838 Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) asutamine. Volmaris (Valmiera) asutati kihelkonnakooliõpetajate seminar (Cimze seminar, a-st 1839 1849 Valgas). 1841, Pühajärve sõda. september
vaimulike ja krooniku Balthazar Russowi elukäiku ning keskaegset linnamiljööd. · "Kolmandad mäed"-Kross jätkab kuulsate inimeste elulugude kasutamist biograafilistes romaanides. (Johann Köler) · "Taevakivi"(Otto Masing, Peterson) · "Professor Marteni ärasõit" · "Keisri hull"(Timotheus von Bock) · "Wikmani poisid" (kooliromaan). Kasutab mälestusi oma koolipõlvest. · "Paigallend" · "Tähtamaa" (Eesti varakapitalistlik ühiskond) · Näidend "Doktor Karelli raske öö" (vene tsaari ihuarstist) · Reisiraamatud "Muld ja marmor" ning "Vahelugemised" Kross on tõlkinud vene, inglise, saksa, rootsi, soome, ungari keelest. Krossi on tõlgitud 22 keelde. 2.WILLIAM SHAKESPEARE ,,HAMLET" Teos räägib Taani printsist Hamletist, kes tahab kätte maksta oma isa tapjale kelleks on Claudius. Hamleti ema Getrud abiellus kohe pärast Hamleti isa surma Claudiusega ja Hamlet arvas, et see ei saa olla õige
annaabi.ee 
