Kardaanülekanne Kardaanülekannet kasutatakse autodel, millel on tagasillavedu ja mootor paikneb auto eesotsas. Kardaanülekannet kasutatakse ka mõnedel automarkidel pöördemomendi edasiandmiseks vedavale esisillale. Kardaanülekanne peab võimaldama pöördemomendi ülekandmist käigukastilt (jaotuskastilt) vedava silla peaülekandele muutuva nurga all. Täielik kardaanülekanne koosneb: 1 toestatud kardaanvõll, 2 vahetugi, 3 toestamata kardaanvõll, 4 ristliigend, 5 käigukast, 6 tagasilla peaülekanne. Pikematel kardaanülekannetel on suurema jäikuse saavutamiseks vahetugi. Tänu sellele tekib ülekandes kinnine osa toestatud kardaanvõll. Kardaanvõll kujutab endast õõnest terastoru, mille otstesse on keevitatud hammasliite otsik või ristliigendi otsik. Ristliigend võimaldabki pöördemomendi ülekannet muutuva nurga all. See on
1. Hüdrotrahvo 2. Vedavad kettad 3. Revers 4. Rullid 5. Mootorist peaülekandesse 6. Hammasratas ülekanne Tegemist on haardevedelikuga ehk määrdeainega. Mis suure rõhu all ligikaudu 2000 megapaskalit muutub kontaktpindade vahel klaasitaoliseks vedelikuks. Ning ei lase ülitäpselt töödeldud met.. Põhikomponendid: 1. Hüdrotrahvo 2. Revers 3. Veetavad kettad 4. Vedavad kettad 5. Rullid 6. Hammasülekanne Kardaanülekanne Kardaanülekanne võimaldab kanda pöördemomenti tagasillale muutuva nurga all. Selle ehitus on järgmine: 1. Käigukasti karteri pikendus 2. Kardaaniristliigend 3. Kardaanivõll 4. Kardaaniristliigend 5. Rulllaager 6. Lukustusrõngas 7. Määrdenippel 8. Kardaanliigendi hark 9. Elastne muhv 10. Esimene kardaanvõll 11. Vahetugilaager 12. Tagumine kardaanivõll Käiviti Rikke omadused: 1
................................................................................5 4. PEAÜLEKANNE JA ÜLEKANDEARVUD...................................................................................6 5. JÕUÜLEKANNE.............................................................................................................................7 5.1 Jõuülekande skeem....................................................................................................................7 5.2 Kardaanülekanne.......................................................................................................................8 5.3 Diferentsiaal..............................................................................................................................8 5.4 Rattavõllid.................................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD...........................................................
JÕUÜLEKANNE Arvestustöö NR. 3 1. Millistel juhtudel (üldiselt, mitte ainult sõidukitel) kasutatakse jõumomendi ülekandmiseks kardaanülekannet? Kardaanülekannet kasutatakse siis, kui on vaja jõumoment kanda üle natukene pikema distantsi. Näiteks tagasillaveoga autodel asub mootor koos käigukastiga ees, ning, et taha sillale kanda üle jõumoment, on paigaldatud autole kardaanülekanne. 2. Miks kasutatakse kardaanvõllil võlli pikkuse muutmiseks nuutliigendit ? Kuna vedava silla ülesse-alla liikumine toimub sirgjooneliselt, aga kardaani peaülekande külge kinnitatud ots liigub hoopis kaartmööda, peab kardaanvõll saama enda pikkust muuta. 3. Millal kasutatakse jõu ülekandmiseks püsikiirusliigendit (eelis kardaanliigendi ees)? Püsikiirusliigendit kasutatakse autode eesmistes ning sõltumatu vedrustusega veosildades
Käigukast Käigukast: manuaal Tüüp: DQB Valmistaja: Getrag Käikude arv: 6 Ülekandearvud : 1 2 3 4 5 6 R 3,42 2,11 1,43 1,09 0,87 0,72 3,24 Laagrid: Tihendid: Võlli rõngastihend, Määrimine: Sae 70w(GL-4) käigukasti õli Kardaanülekanded: Kardaanülekanne/rattavõll peab olema kinnitatud ja tasakaalustatud, ei tohi vibreerida; kardaani liigendid peavad olema töökorras. Peaülekanne: Esimese peaülekandearv (1-4. Käik): 3,94 Teise peaülekandearv (5-6. Käik): 3,087 Diferentsiaal (-id). torson tüüpi keskdiferentsiaal Rattad (veljed, rehvid). 6.5 J 17H2 ET45 rehvid: 205/55R16 Arvutage summaarsed (käigukast+peaülekanne) ülekandearvud: Peaülekanne : 3,94 1) Esimese käigu korral: 7.36
võivad teineteise suhtes liikuda. Käigukast kinnitub auto raamile, veosilda ühenduvad aga raamiga elastsed vedrud. Et autole mõjuvad muutlikud jõud, siis veosilla asend raami ja käigukasti veetava võlli suhtes muutub sõidu ajal pidevalt. Järelikult on pöördemomendi kandmiseks käigukasti veetavalt võllilt veosilla võllile vaja sellist võlli, mille pikkus ja kaldenurk auto pikitelje suhtes saab muutuda. Lihtsamal juhul koosneb kardaanülekanne võlliliigenditest ja võllist. Liigendid on vajalikud võlli nurgamuutusteks. Liigendi-hargi ja võlli nuutühendus võimaldab liigendite vahelise kauguse muutumist. Joonis 40 Kardaanvõll 1., 3. ja 9. Kahvlid, 2. Määrdenippel, 4. Kardaani liikuv nuuttoru, 5. Kardaani nuutvõll, 6. Tihend, 7. Tolmukatte, 8. Kardaani toru võll. Võlliliigendid jagunevad täis- ja poolliigenditeks. Täisliigenditel (Joonis 40) on kindlad õõtsumisteljed, mis võimaldavad võlli kallet et 20... 25°
Raskematel veokitel on tavaliselt kahekettalised sidurid, sest need peavad üle kandma suuremat pöördemomenti. KADRAAN Kardaanülekannet kasutatakse autodel, millel on tagasillavedu ja mootor paikneb auto eesotsas. Kardaanülekannet kasutatakse ka mõnedel automarkidel pöördemomendi edasiandmiseks vedavale esisillale. Kardaanülekanne peab võimaldama pöördemomendi ülekandmist käigukastilt (jaotuskastilt) vedava silla peaülekandele muutuva nurga all. Pikematel kardaanülekannetel on suurema jäikuse saavutamiseks vahetugi. Kardaanvõll on õõnest terastoru, mille otstesse on keevitatud hammasliite otsik või ristliigendi otsik. Ristliigend võimaldabki pöördemomendi ülekannet muutuva nurga all. See on ebaühtlase nurkkiirusega liigend, mis tähendab seda, et pöördemomendi ülekandel mingi nurga all vedav
7) Mootor: · Mootor · Toitesüsteem ja kütusepaak · Gaasi toiteseadmed · Väljalaskesüsteemid · Heitgaaside toksilisuse vähendamise seaded · Katalüsaatorita ottomootorite heitgaasid · Lambda -anduriga ja katalüsaatoriga ottomootorite heitgaasid · Diiselmootori heitgaaside suitsusus · Müra · Elektrisüsteem 8) Jõuülekanne · Sidur · Käigu, - jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti · Kardaanülekanne/rattavõll · Peaülekanne · Veojõu kontrollsüsteem 9) Sõiduki mõõtmed ja massid · Pikkus, laius, kõrgus · Mootorsõiduki lubatud suurim registrimass 9. KIITUSED JA KOMPLIMENDID · Tänage tunnustuse eest · Võimalusel paluge kiituseväljendust kirjalikult · Kasutage kiitust teenuse müügi eesmärgil · Levitage kiitust · Võimalusel pakkuge alalise kliendi soodustust SISETEENINDUS JA SISEKLIENT
· Ristmiku sees on siis määrdekanalid mis juhivad määrde nõellaagritele. · Kui vedav hark pöörleb ühtlaselt, siis veetav hark pöörleb ebaühtlase kiirusega: ühe pöörde jooksul jõuab veetav vedavast kaks korda ette ja jääb kaks korda maha. · Et pöörlemise ebaühtlusest lahti saada ja inertskoormusi vähendada, kasutatakse kaht ristliigendit. · Seejuures peavad võlli mõlemad hargid asuma ühes tasapinnas. · Vältimaks vibratsiooni teket tuleb kardaanülekanne enne masinale paigaldamist tasakaalustada. Diferentsiaal · Kannab edasi kardaani pöördemomenti ja muudab selle suunda 90° ning võimendab ülekannet. · Tagareduktor ehk peaülekanne on kasutusel taga- ja nelikveolistel sõidukitel ning see võtab kardaani pöörlemise, pöörab seda 90° ja edastab selle pooltelgede abil ratasteni. Diferentsiaali põhiline töö on jaotada pöördemoment tagaratastele õiges proportsioonis ning võimaldada sõiduki
Eelised: hea töökindlus, kõrge kasutegur, väike tundlikkus väliskeskkonna temp-ile. Puudused: kiiruste reguleerimise astmelisus, konstruktsiooni keerukus, kõrge müra tase, kõrde tundlikkus määrderežiimile. 16. Rataskäiguosal masina mehhaanilise transmissiooni koostus. 1. Peasidur – võimaldab ühendada või lahutada transmissiooni ja jõuallika 2. Käigukast – võimaldab muuta transmissiooni ülekandearvu ning sellega valida olukorrale vastav diapasoon 3. Kardaanülekanne – võimaldab pöörleva liikumise ülekandmist muutuva nurga all 4. Koonilisest hammasülekandest koosnev peaülekanne – võimaldab pöörlevat liikumist üle kanda täisnurga all 5. Diferentsiaal – võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erinevate kiirustega kui masin liigub kõverjoonelisel trajektooril. (4. ja 5. moodustavad kokku vedava silla peaülekande.) 6. Poolteljed 7. Vedavad rattad 17. Hüdraulilised transmissioonid ja nende liigitus. Hüdraulilistes transmissioonides toimub
Mehhaanilise astmelise jõuülekande põhiosad on: 1. Sidur tagab mootori sujuva ühendamise/lahutamise ülekandega; sujuva käiguvahetuse ja kohaltvõtmise. 2. Käigukast tagab ratastele kantava pöördemomendi suuruse ja suuna muutmise; saab seega muuta sõidusuunda ning lahutada mootori pikemaks ajaks ratastest. 3. Jaotuskast tagab pöördemomendi jaotamise sildade, lisaseadmete või käitusvõlli (jõuvõtuvõlli) vahel. 4. Kardaanülekanne kannab pöördemomendi jaotuskastist või käigukastist sildadele ja käitusvõlli reduktorile. 5. Diferentsiaal jaotab temale antud pöördemomendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. 6. Peaülekanne tagab ülekandearvu suurendamise ja pöörlemise kandmise võllidele, mis paiknevad masina pikiteljega risti. 7. Lõppülekanded (külgülekanded) tagavad pöördemomendi täiendava suurendamise ja kiiruse vähendamise. 8
· Muutkiirusliigendiga · Püsikiirusliigendiga Esimesel juhul kasutatkse kardaaniristidega kardaane, ülekantav nurk ja nurkkiirus muutub. Sellist kardaanülekannet kasutatakse pöörlemise edastamiseks käigukastilt veosillale, mille asend kere suhtes tee ebatasasuse tõttu muutub. Kardaanvõllid tasakaalustatakse. Kardaanvõlli koostamisel tuleb jälgida paigaldusmärke. Kardaanülekanded autodel on ühe- või kahe võlliga. Ühevõlliline kardaanülekanne koosneb õõnsast võllist ja kahest liigendist. Liigendid võimaldavad nurga muutmist, pikenemist võimaldab kardaanvõlli nuutotsak. Pikad kardaanülekanded koosnevad kahest võllist, mida ühendab kolmas liigend. Üks võll toetub sellisel juhul vahelaagrile. Peaülekanne. Peaülekanne paikneb autodel tavaliselt vedavas sillas. Peaülekannet on vaja kahel põhjusel: ta ühendab auto pikisuunalise kardaanvõlli ristisuunaliste rattavõllidega ja suurendab pöördemomenti.
muudetakse auto sõidusuunda ning lahutatakse töötav mootor pikemaks ajaks veoratastest. Joonis 10:Käigukast 8 Jaotuskast võib olla kokku ehitatud käigukastiga, mis jaotab pöördemomendi veosildade ja masina mootori poolt käitatavate tööorganite vahel. Joonis 11:Jaotuskast Kardaanülekanne kannab pöördemomendi käigukastist - jaotuskastist vedavate sildade peaülekannetele. Joonis 12:Kardaan Peaülekanne on vajalik jõuülekande ülekandearvu suurendamiseks ja pöörlemise kandmiseks võllidele, mis paiknevad masina pikiteljega risti. Peaülekandesse on tavaliselt sisse ehitatud diferentsiaal. Joonis 13:Peaülekanne
3. Kardaan ülekanne Käigukast koos mootoriga on kinnitatud raamile liikumatult. Veosillad aga on kinnitatud raamile vedrude kaudu ja nad muudsavad oma asendit raami suhtes koormuse muutmisel ja auto liikumisel ebatasasel teel. Käigukastist kantakse pöördemoment veosillale nurga all. Mille suurus muutub vedrude paindumisel. Pöördemomendi ülekandmiseks käigukastist veosillale muutuva nurga all kasutatakse kardaanülekannet. Kardaanülekanne koosneb kardaanvõllidest ja kardaanliigenditest. Kardaanvõllid valmistatakse õhukeseseinsalisest terastorudest. Kardaanvõlli ühte otsa on keevitatud kardaanliigendi hark ja teise otsa hammasotsik. Hammasotsik saab libideda kardaani hammaspuksis, mistõttu kardaanülekande oikkus võib muutuda. Võlli pikkuse vähendamiseks kasutatakse vahevõlliga kardaanülekannet. Vahevõll on ühe otsaga sidestatud käigukasti veetava võlliga ja teisega kinnitatud ripptoele.
Ekskavaatori kraanana kasutamisel tuleb kasutada tõsteseeklit või konksu. Kopa hüdrosilinder peab olema lõpuni pikendatud asendis. Kui liigutada kopavart tõstmise eesmärgil peab see alati liikuma masinast eemale, sest vooliku purunemisel kaitseklapid asuvad ainult kopavarre sisemisel poolel. 16. Teehöövli üldehitus, kasutamine teedeehituses. Põhiraam, mootor, tagasild koos balanssiiride ja vedavate ratastega, käigukast, kardaanülekanne, tööhõlm koos tööraamiga, hüdrosüsteem, lisaseadmed, juhtimisseadmed, pidurid, elektrisüsteem, hüdrosüsteem. Kasutatakse teedeehituses pealispinna profileerimiseks, madalate mullete rajamiseks, pinnase ja teedeehitusmaterjalide teisaldamiseks, nõlvade, süvendite tasandamiseks, teekraavide ehitamiseks, pinnase kruusa- ja asfaltkatete ehitamisel, remondil ja korrashoidmisel ja talihooldusel. 17
Profileerimistööd. Haagis või poolhaagismasin, autogreiderid on iseliikuvad masinad. AUTOGREIDER: kabiin, pearaam, tööraam, hõlm, hõlma pöördemehh 9 , hõlma tõstesilindrid, hõlma küljeleväljaviigu silinder, tagarattad, esisilla rattad, roolimehh kardaanülekanne, kobesti. Võimsus 60..180kW, mass 7-23t. haardejõust sõltub töövõime. Kolmeteljeline. Juhtimissüsteem mehaaniline, hüdrauliline või kombineeritud. Vedavaid rattaid käitab tavaliselt sisepõlemismootor. Jõuülekanne koosneb mitmeastmelisest käigukastist, jaotuskastist ja mitmest reduktorist.
olema pidurdatud. Ülekannet on võimalik kasutada kuuel erineval tööreziimil, mis kõik mingil moel muudavad veetava lüli pöörlemist vedava lüli suhtes. Niipea aga kui ühendatakse kaks suvalist lüli omavahel, teisiti öeldes tehakse nad koos pöörlevateks, muutub kogu ülekanne jäigaks ülekandeosaks, mis ei mõjuta ei ülekandearvu ega pöörlemissuunda. Planetaarmehhanismi eelised on: võtavad vähe ruumi ja kannavad üle suuri jõudusid. 32. Kardaanülekanne: Kardaanülekande otstarve ja üldehitus. Püsikiirusega kardaanliigendite otstarve ja ehitus. (1) lk. 294. Nii rahvusvahelises ulatuses kui ka Eestis on praegusel ajal kasutusel mitu erinevat jõuvõtuvõlli ja ka jõudu edasikandvad kardaanülekanded, seepärast on alati oluline kontrollida, et traktori jõuvõtuvõll sobiks põllumasina kardaanvõlliga. Alati on ohtlikud kas liiga pikad või siis liiga lühikesed ühendusdetailid: esimesel juhul seatakse ohtu mõlemad
agressiivsetele põlemisgaasidele. Peavad omama head soojusjuhtivust. Isolaatori alumise osa temperatuur peaks olema vähemalt isepuhastumistemperatuur 500-900 kraadi. Mootorile tuleb valida sobiv küünal, sobiva soojuse absorbeerimisvõimega. Viimast iseloomustab küünla hõõgarv. 65. Pöördemomendi ülekanne ratastele Jõuülekanne edastab väntvõlli pöördemomendi veoratastele ja võimaldab seda muuta. Jõuülekandesse kuuluvad sidur, käigukast, kardaanülekanne, peaülekanne, diferentsiaal ja rattavõllid. 66. Hüdrosiduri tööprintsiip Hüdrosidur töötab kui automaatne sidur mootori ja käigukasti vahel. Sellises siduris antakse pöördemoment mootorilt käigukastile õliga, puudub igasugune mehhaaniline side käigukastiga. Sidur koosneb järgmistest detailidest: Väntvõll koos hoorattaga, turbiiniratas koos veetava võlliga, pumbaratas. Viimane on kinnitatud õliga täidetud
sujuvalt ühendada. See on vajalik mootorratta sujuvaks paigaltvõtuks ja ohutuks käiguvahetamiseks. Sidurit juhi- takse roolikangil asuva hoova abil. Käigukast on hammas- rattapaäridest koosnev mehhanism, mis võimaldab sõltu- valt liikumistakistusest astmeliselt muuta veorattale üle- kantavat pöördemomenti. Käiguvahetus toimub mootor- ratta vasakul küljel paikneva käigupedaali abil. Viimaseks lüliks jõuülekandes on peaülekanne (kardaanülekanne koos reduktoriga või kettülekanne), mille kaudu pöörde- moment kantakse käigukastist veorattale. Joon. 1. a -- mootorratas («Minsk»); b -- motoroller («Elektron»); c -- mopeed («Riga-12») 13 juhtimiseks. Pidurdamine toimub roolikangil paikneva lingi ja raami küljes oleva pedaali abil.
Masina liikumiskiirust saab muuta 2 ... 3 kuni 40 ... 50 kilomeetrini tunnis. Lisaseadmena saab teehöövlile paigaldada kobesti kihtkobestamiseks ning teisi rippseadmeid (buldooserihõlm, lumekoristi, lisanõlvur, hõlmalaiendid ja -pikendid jt,). Lisaseadmed mitmekesistavad teehöövli tööoperatsioone ning suurendavad tootlikkust kergete pinnaste puhul. Autogreider A331 (A-557): 1 - mootor 2 - kabiin, 3 alusraam, 4 - pöördering koos hõlmara, 5 - veoraam, 6 - roolimehhanismi kardaanülekanne 7 - kobesti 8 eesrattad, 9 kobesti; 10 - hõlmatõstesilindrid, 11 - veoraami väljalükke käigukast, l2 ja 13 - kardaanvõllid, 14 - tagarattad, 15 - balanssiir, 16 - peaülekanne, 17 - hõlma väljalükke silinder, Kolmnurkne keeviskonstruktsiooniga veoraam 5 koosneb kahest pikitalast. Ringkaare järgi painutatud hõlmal on kaks vahetatavat tera. Võimaldavad pinnast lõigata hõlma mitmesugustel põikkalletel. Terade lõikeservad on pealesulatatud kõvasulamist
annaabi.ee 
