küllaldane vitamiinide A, C, E, teiste antikantserogeensete ainete saamine toiduga; toidu komponentide füsioloogilise vahekorra tagamine; krooniliste haiguste, prekantserooside vltimine ja ravi dieediga; tarvitada vähem rasvaseid, rohkem kiudaineterikkaid toiduaineid; seedimise reguleerimine vältimaks kõhukinnisust; hoiduda alkoholi kuritarvitamisest.( Bogovski, Loogna, Rahu 1989). · Ühiskondlikud meetmed kantserogeenide määramine, normeerimine toiduainetes; toiduainete termiline töötlemine tingimustes, mis väldiksid kantserogeenide moodustumist; abinõud kantserogeenide kahjutustamiseks toiduainetes; toiduainete trantsportimine ja säilitamine tingimustes, mis väldiksid nende kantserogeenset saastumist( Bogovski, Loogna, Rahu 1989). Põhilised soovitused vähi vältimiseks on suitsetamisest loobumine või sellega mitte
TERVISEKONTROLLI Füüsikalised ohutegurid: müra; vibratsioon; kõrge ja madal õhutemperatuur; ultravioletne kiirgus, infrapunane kiirgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslikud ning staatilised elektri- ja magnetväljad (mitteioniseeriv kiirgus); ioniseeriv kiirgus; kõrge õhurõhk. Keemilised ohutegurid: ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt asbesti-, kvartsi-, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm; orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm; biotsiidid; vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena; plii ja selle ühendid. Bioloogilised ohutegurid: 2., 3. ja 4. ohurühma bioloogilised ohutegurid vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusele nr 144
laskmisel. Võimalike terviseprobleemide käsitlemine. OTSING SpringerLink - Carcinogens AND in AND ground AND water, 4234 vastet, 2271 artiklit Chemical Carcinogenesis and Mutagenesis I Volume 94 / 1 Handbook of Experimental Pharmacology Cooper, ColinS. Grover, PhilipL. Environmental Carcinogens Internet souce: http://dx.doi.org/10.1007/978-3-642-74775-5_2 Springer Berlin Heidelberg, 1990-01-01. Hemminki, K. p. 33-61 Keskkonnast pärinevate kantserogeenide mõiste. OTSING ACS Publications - väga suur keemiapõhine andmebaas Carcinogen AND groundwater AND organisms OR health 495 vastet, 460 artiklid ja 35 raamatulõigud Belluck, D. A., Benjamin, S. L., Dawson, T. Groundwater Contamination by Atrazine and Its Metabolit es . – ACS Symposium Series, 1991, 459, 254-273. [Online] ACS Publications (07.04.2013) Atrasiin – toksiline aine, mille maapinnas degradeerumisel
Tervisekontrolli andmete säilitamine töötervishoiuteenuse osutaja säilitab tervisekontrolli kaarte ja terviseuuringute tulemusi 75 aastat töötaja sünnist arvates tööandja säilitab tervisekontrolli otsuseid 10 aastat pärast töötajaga töösuhte lõpetamist Keemilised ohutegurid: ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm biotsiidid vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena plii ja selle ühendid
kudedesse uued kolded * kartsinoom epiteelkoes * sarkoom näärmekoes Healoomuline kasvaja võib üle minna pahaloomuliseks vähk Vähktõbedel üks ühine tunnus rakkude kontrollimatu kasv Muutusteni geenide ekspressioonis võib organism jõuda erinevalt: * parandamata jäänud replikatsiooni vead * mutatsioon päritud vanematelt * mutatsioon indutseeritud kantserogeenide poolt Kui muutunud raku jagunemist reguleerivate geenide avaldumine tekib kasvajarakk HeLa rakud Vähirakud ei allu teistelt rakkudelt tulevatele signaalidele, paljunevad lõpmata surematud HeLa rakud elavad tänaseni kasutatakse üle maailma tsütoloogia, geneetika ja molekulaarbioloogia laborites HeLa rakke * nakatatakse viirustega * katsetakse uusi ravimeid * õpitakse tundma raku jagunemist, geeni ekspressiooni, valgusünteesi * uuritakse mutageenide toimet
kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, kõrge või madal õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka vastavalt sotsiaalministri määrusele Ohtlike ainete loetelu; anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt asbesti-, kvartsi-, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm; orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm; biotsiidid; vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena plii ja selle ühendid. Bioloogilised ohutegurid:
õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. 3.2 Keemilised ohutegurid: ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka vastavalt sotsiaalministri määrusele Ohtlike ainete loetelu; anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt asbesti-, kvartsi-, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm; orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm; biotsiidid; vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena; plii ja selle ühendid. 3.3 Bioloogilised ohutegurid:
Eesti Vabariigi vastav määrus on Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 9 lõige 4). Vastavas direktiivis on määratud ära ka see, et tööandja peab tagama kõigile töötajatele, ka neile, kelle igapäeva töö juurde raskuste teisaldamine ei kuulu, vastava asjakohase juhendamise. 1.2.06 Direktiivi eesmärk on määrata ära tervishoiu ja ohutuse nõuded kokkupuutel kantserogeenide või mutageenidega töö juures. Tööandja ülesanne on vähendada keemiliste ainete kasutamist miinimumini või asendada need ohutumate ainetega. Kõik ruumid, kus vastavate kemikaalidega töötatakse peavad olema ventileeritud. Tööandja peab võimaldama kõikvõimalikud hügieeninõuded, sealhulgas tööpinna regulaarse puhastamise. Kemikaalidega kokkupuutuatele töötajatele peab võimaldama ka vastava riietuse. Vastav Eesti õigusakt on
vanemas eas, kõhukinnisuse ja diabeedi korral. Kiudained 2 Soovitav kogus päevas on 2535 g (sellest 2/3 teraviljatoodetest ja 1/3 puu ja köögiviljadest. Liigne tarbimine vähendab mineraalainete (Fe, Mg, Ca) imendumist peensooles ja suurendab Na ja K välja viimist organismist. Kiudained 3 Ülesanded Suurendavad toidukördi mahtu Seovad vett Kiirendavad toidukördi edasiliikumist soolestikus Vähendavad toidus leiduvate kantserogeenide soolestikusse toimimise aega Haaravad endaga kaasa sapphappeid ja lipiidide metaboliite (ainevahetuse saadus) ja viivad need organismist välja Vees lahustuvad vähendavad vere kolesteroolitaset, aeglustavad glükoosi imendumist.
III Hemorroidide profülaktika. Kiudaine hoiab ära hemorroidide tekke, sest soolesisaldis on pehmem ja ei tekita alakõhus survet. Sellega välditakse päraku veenide pundumist. IV Pimesoolepõletiku riski vähendamine. Pehme soolesisaldis ei vigasta ussripikut ja seega ei saa bakterid tungida sooleseina ning põhjustada põletikku. V Käärsoole vähiriski vähendamine. Kiudaineterikas toit kiirendab toidukördi liikumist soolestikus, roojamine sageneb ja sellega väheneb toidus leiduvate kantserogeenide mõju. Osa kiudaineid seob pöördumatult sapikomponente ja need väljutatakse organismist. VI Vere lipiididesisalduse teatud reguleerimine. Kiudained seovad nii lipiidide metaboliite kui ka sapphappeid ning eemaldavad neid organismist. Vere lipiidide taseme kontroll vähendab otseselt riski haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. Kiudainerikka toidu osakaalu menüüs peab suurendama pikkamööda ning seejuures peab organism saama piisavalt vett
Hingamiselundite kaitsmine Filtri, respiraatori Töö mahutis, kinnises ruumis, gaasiahjus ja teiste ja teistes kohtades, kus võib olla gaasi hingamisseadmete või ebapiisavalt hapnikku kasutamine Värvimine püstolpihustiga, kui väljatõmbeventilatsioon on ebapiisav Töö šahtis, kanalisatsioonikaevus ja maa- aluses kanalisatsioonitrassis Kantserogeenide kasutamine Benseeni ja plii kasutamine Kuulmiselundite kaitsmine Töö pneumaatilise puuri või vasaraga Ehitusvaiade rammimine Lõhketööd Poldi- või naelapüstoli kasutamine Muud tööd, kus müratase ületab 85 dB(A) Keha, käte ja käsivarte kaitsmine Kaitseriietuse Töö hapete, aluste ning desinfitseerimis-
2. subakuutsed e. alaägedad: efektid üldiselt samad mis akuutsete korral, kuid sümptomid nõrgemad ning kujunevad välja veidi pikema aja jooksul (mõni nädal) Esineb sageli põllumajanduses pestitsiididega töötavatel inimestel; 3. kroonilised: arenevad aeglaselt, väikeste mürgikoguste pikaajalisel süstemaatilisel sattumisel organismi. Näiteks võib asbesti poolt põhjustatud kasvaja välja areneda mitukümmend aastat pärast kontakti asbestiga. Uldine kantserogeenide korral. Mutagenees on suhteliselt väikese arvu aluspaaride muundumine (transformatsioon) või lisandumine (eemaldumine). Mutatsioonide teke on mutagenees, sellise toimega ained aga mutageenid. Näiteks DNA-s asendatakse üks aluspaar mingi teisega. Juhul kui puriin asendatakse pürimidiiniga on tegemist transversiooniga. Viimase tulemusena võib aminohappe kood muutuda vigaseks. Pahaloomulise kasvaja teke e. kantserogenees on spetsiifiline toksiline vastus, mis seisneb
nahavähi arv suureneb koos vanusega. Naistel on haigestumus suurem kui meestel, mis on arvatavasti tingitud sellest, et nende nahk on õrnem ja enamasti vähem kaetud. Nii tööl kui majapidamises puutuvad paljud naised kokku mitmesuguste lahustite ja pindaktiivsete ainetega, mis võivad olla nahavähi teket modifitseerivaiks tegureiks. Pesemisvahendite vähkitekitavad omadused ei ole küll tõestatud, kuid eemaldades nahalt rasu, kahjustavad nad nahka ja loovad eeldused kantserogeenide toimeks. (Bogovski jt 1989.) Inimesed, kelle nahas on rohkesti pigmendirakke või kes päevituvad kergesti, haigestuvad harvemini. Nahakasvajate klassifikatsioon põhineb nii koel, millest kasvaja pärineb, samuti kasvaja hea- või pahaloomulisusel. Sõltuvalt sellest, millistest naharakkudest kasvaja areneb, jagatakse nahavähk kaheks: basaalrakuline vähkkasvaja ehk basalioom ja lamerakuline vähkkasvaja ehk skvamoos, millest viimane on kiirema kasvuga ja pahaloomulisem. (Labotkin 2004.)
III Hemorroidide profülaktika. Kiudaine hoiab ära hemorroidide tekke, sest soolesisaldis on pehmem ja ei tekita alakõhus survet. Sellega välditakse päraku veenide pundumist. IV Pimesoolepõletiku riski vähendamine. Pehme soolesisaldis ei vigasta ussripikut ja seega ei saa bakterid tungida sooleseina ning põhjustada põletikku. V Käärsoole vähiriski vähendamine. Kiudaineterikas toit kiirendab toidukördi liikumist soolestikus, roojamine sageneb ja sellega väheneb toidus leiduvate kantserogeenide mõju. Osa kiudaineid seob pöördumatult sapikomponente ja need väljutatakse organismist. VI Vere lipiididesisalduse teatud reguleerimine. Kiudained seovad nii lipiidide metaboliite kui ka sapphappeid ning eemaldavad neid organismist. Vere lipiidide taseme kontroll vähendab otseselt riski haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. Kiudainerikka toidu osakaalu menüüs peab suurendama pikkamööda ning seejuures peab organism saama piisavalt vett
tunduvalt. Varakult avastatud haiguse korral saavad arstid kasutada ravivõimalusi oluliselt tõhusamalt kui kaugelearenenud haiguse korral. Kahjuks avastatakse ligi 80% juhtudest kaugelearenenuna. Siiani puudub tõhus meetod kopsuvähi varajaseks avastamiseks. 3.1 Kopsuvähi riskitegurid Vähil on palju erinevaid vorme, kuid alati algab see haigus ühtemoodi geenide kahjustusega, mis mõnel juhul võib olla päritud, kuid enamasti tekib elu jooksul kahjustavate tegurite (kantserogeenide) toimel. Tubakas Kopsuvähi tekkes on kõige suuremaks riskiteguriks suitsetamine, mis põhjustab 85% kõigist kopsuvähi juhtudest. Tubaksuitsus on üle 4000 keemilise komponendi, millest rohkem kui 40 on kantserogeensed e vähkitekitavad. Ohtlik on ka passiivne suitsetamine suitsuses ruumis viibimine ja teiste suitsu sissehingamine. See põhjustab 35% haigusjuhtudest. Radoon Kopsuvähi üheks tekitajaks mittesuitsetajail võib olla radoon. See on värvitu, lõhnatu
tõenäosust tõsta kuni kaks korda. •Puu- ja juurviljarikas ning mitteküllastunud rasvhappeid sisaldav dieet võib kasvaja tekke tõenäosust hoopis vähendada. • Selgelt ülekaalulistel meestel võib haigus kulgeda agressiivsemalt kui normaalkaalus meestel ja nende suremus haigusesse on oluliselt suurem Kopsuvähk Riskitegurid: •Kõige aluseks on geenide kahjustus, mis võib olla päritud, kuid enamasti tekib elu jooksul kahjustavate tegurite (kantserogeenide) toimel. •Kantserogeenid: o Tubakas - 85% kõigist kopsuvähi juhtudest. Ohtlik on ka passiivne suitsetamine – suitsuses ruumis viibimine ja teiste suitsu sissehingamine - 3–5% juhtudest. o Radoon - värvitu, lõhnatu radioaktiivne gaas, mida leidub maapinnas ning mis imbub maapinna lõhede kaudu hoonetesse, kus halvasti ventileeritud ruumides võib saavutada tervisele ohtliku kontsentratsiooni.
1. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra; 2) vibratsioon; 3) kõrge ja madal õhutemperatuur; 4) ultravioletne kiirgus, infrapunane kiirgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslikud ning staatilised elektri- ja magnetväljad (mitteioniseeriv kiirgus); 5) ioniseeriv kiirgus; 6) kõrge õhurõhk. 2. Keemilised ohutegurid: 1) ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka vastavalt sotsiaalministri 30. novembri 1998. a määrusele nr 59 «Ohtlike ainete loetelu»; 2) anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt asbesti-, kvartsi-, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm; 3) orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm; 4) biotsiidid; 5) vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena; 6) plii ja selle ühendid. 3. Bioloogilised ohutegurid:
tetrodotoksiin; 2. subakuutsed e. alaägedad: efektid üldiselt samad mis akuutsete korral, kuid sümptomid nõrgemad ning kujunevad välja veidi pikema aja jooksul (mõni nädal) Esineb sageli põllumajanduses pestitsiididega töötavatel inimestel; 3. kroonilised: arenevad aeglaselt, väikeste mürgikoguste pikaajalisel süstemaatilisel sattumisel organismi. Näiteks võib asbesti poolt põhjustatud kasvaja välja areneda mitukümmend aastat pärast kontakti asbestiga. Uldine kantserogeenide korral Sõltuvalt organismi või kudede kahjustuse iseloomust jagatakse toksilise ühendi toimed: · üldtoksiline elusorganismi üldine kahjustamine · düstroofiline rakkude või kudede vananemist soodustav toime; · sensibiliseeriv organismi muutmine mingi keemilise aine suhtes ülitundlikuks, mille tõttu vallanduvad allergilise reaktsioonid või kujunevad allergilised haigused; · mutageenne organismi pärilikkuse kandjates (kromosoomid, geenid) pöördumatute
On teada 600 karotinoidi. a - karotiin - keedetud porgandis (rohkem kui toores porgandis), kõrvitsas. ß - karotiin - aprikoosis, maguskartulis, brokkolis, mangos, kõrvitsas. ß - karotiinil on oluline roll vähi ennetamisel, ta tõkestab vabade radikaalide teket. Lükopiin - aine, mis annab tomatitele, arbuusidele, roosadele greipfruutidele punase värvuse. Leidub ka pizzas, tomatipastas. Takistab vähirakkude arengut, kaitseb tubakasuitsus leiduvate kantserogeenide eest, UV kiirguse eest. Flavonoidid Köögi- ja puuviljade, viljaterade, lehtede ja kesta vees lahustuv värvaine. Flavonoididel on 50 korda suurem antioksüdatiivne aktiivsus, kui vitamiinidel C ja E. Katehhiinid - rohelises tees, viinamarjades, veinis (nn. prantsuse paradoks). Proantotsüaanid ja antotsüaniidid - võimsad veresoonte kaitsjad. Neutraliseerivad vabu radikaale koevedelikus. Leidub viinamarjaseemnetes, männikooreekstraktis, viinamarjakestades. Vähesed
Puu- ja juurvilja rikas ning mitteküllastunud rasvhappeid sisaldav dieet võib kasvaja tekke tõenäosust hoopis vähendada. Selgelt ülekaalulistel meestel võib haigus kulgeda agressiivsemalt kui normaalkaalus meestel ja nende suremus haigusesse on oluliselt suurem. Kopsuvähk: Riskitegurid kõige aluseks on geenide kahjustus, mis võib olla päritud, kuid enamasti tekib elu jooksul kahjustavate tegurite (kantserogeenide) toimel. Kantserogeenid: (1) tubakas 85% kõigist kopsuvähi juhtudest. Ohtlik on ka passiivne suitsetamine suitsuses ruumis viibimine ja teiste suitsu sissehingamine 3-5% juhtudest. (2) radoon värvitu, lõhnatu radioaktiivne gaas, mida leidub maapinnas ning mis imbub maapinna lõhede kaudu hoonetesse, kus halvasti ventileeritud ruumides võib saavutada tervisele ohtliku kontsentratsiooni. (3) asbest üliväikesed teravad kiud, mis sisse hinnates kahjustavad kopse.
müra; vibratsioon; kõrge ja madal õhutemperatuur; ultravioletne kiirgus, infrapunane kiirgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslikud ning staatilised elektri- ja magnetväljad (mitteioniseeriv kiirgus); ioniseeriv kiirgus; kõrge õhurõhk. Keemilised ohutegurid: ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt asbesti-, kvartsi-, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm; orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm; biotsiidid; vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena; plii ja selle ühendid. Bioloogilised ohutegurid: 2., 3. ja 4
viirusega kontamineerunud sperma pidurdab viiruse tungimist limaskesta. Viiruse tungimine organismi pole veel piisav, et tekiks obligatoorne, kasvaja arenemisega kulgev leukomogeneesiprotsess. Kas ja millises suunas hakkab nakatunud organismis arenema infektsiooniprotsess, sõltub peale viiruse omaduste veel arvatavasti organismi geneetilisest eelsoodumusest ning ka mitmesugustest endo- ja eksogeensetest teguritest ( kantserogeenide toime ). Üle 60% nakatunud loomadest ei haigestu kliiniliselt, kuid kõikidel neil tekivad antikehad viirusele. 30 70% loomadest tekib persisteeriv lümfotsütoos ja ainult vähem kui 10% haigestub kasvajalisse leukoosi, kusjuures püsilümfotsütoos esineb 28 85%-il. Kliiniline pilt ja kulg. Haiguse inkubatsioonistaadium kestab spontaanse nakatumise korral kaks kuni kuus aastat, eksperimentaalse nakatamise korral 60 750 päeva. Haiguse arengus ersitatakse kolme staadiumi
teadmatusest. Kasvajate põhjused: kantserogeenid = faktorid, millel vähki tekitav (kantserogeenne) toime. Tekib DNA muutused vähitekke põhjused: · keemilised kantserogeenid · füüsikalised faktorid (kiirgus) · viirused üldiselt: - 90% maliigsetest kasvajatest tingitud eksogeensetest faktoritest; - 60%-l juhtudest sattub kantserogeen organismi toitumisel; - 30%-l juhtudest tubakasuitsuga; Düsplaasia Epiteelirakkude arhitektuurse orientatsiooni kadumine Keemiliste kantserogeenide tüübid toimemehhanismi alusel: a. Otsese toimega: on ise alküleeriva ja atsetüleeriva toimega; (nitrosouurea dimetüül-sulfaat, di-epoksübutaan;) B: kaudselt toimivad: polütsüklilised ja hetrotsüklilised aromaatsed ühendid: bensopüreen Kantserogeenid tubakasuitsus 6000 erinevat komponenti; 50 kantserogeeni ja mutageeni: 3,4-benspüreen, bensool, erinevad nitrosoühendid, nikliühendid jpt. Risk: - südame ja veresoonkonna haigused (südamelihase infarkt, alajäsemete oblitereeriv
III Hemorroidide profülaktika. Kiudaine hoiab ära hemorroidide tekke, sest soolesisaldis on pehmem ja ei tekita alakõhus survet. Sellega välditakse päraku veenide pundumist. IV Pimesoolepõletiku riski vähendamine. Pehme soolesisaldis ei vigasta ussripikut ja seega ei saa bakterid tungida sooleseina ning põhjustada põletikku. V Käärsoole vähiriski vähendamine. Kiudaineterikas toit kiirendab toidukördi liikumist soolestikus, roojamine sageneb ja sellega väheneb toidus leiduvate kantserogeenide mõju. Osa kiudaineid seob pöördumatult sapikomponente ja need väljutatakse organismist. VI Vere lipiididesisalduse teatud reguleerimine. Kiudained seovad nii lipiidide metaboliite kui ka sapphappeid ning eemaldavad neid organismist. Vere lipiidide taseme kontroll vähendab otseselt riski haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. Kiudainerikka toidu osakaalu menüüs peab suurendama pikkamööda ning seejuures peab organism saama piisavalt vett
annaabi.ee 
