Nibelungide laul Kui vanim keskaegne eepika peegeldas valdavalt sugukondlikku elutunnetust, siis kangelaslauludes hakkab avalduma rahvateadus. Kangelaslaulud kuuluvad kristlik katoliikliku-kiriku suure mõjuvõimu ja ristisõdade aega. Kuulsaimad kangelaseeposed on prantslaste ,,Rolandi laul ", hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" ja sakslate ,,Nibelungide laul". Germaani kangelaslauludest kuulsaim ,sakslaste ,,Nibelungide laul",pärineb XII ja XII sajandi vahetusest , seega ajast,kui Euroopa eepilises kirjanduses oli juba laialt levimas uus suur nähtus , rüütliromaan
polkad. Norra rahavapillidest on enamlevinud viiul, parmupill, oinasarv, puust sarved ja viled ning norra kannel. Kõige kuulsam on aga Hardangeri viiul. See pill on olnud mitmtete rahvavtantsude saatepill ja inspiratsiooniks mitmetele heliloojatele Norras ning ka väljaspool. Norra tuntuim helilooja ja pianist on Edvard Grieg (1843-1907), keda peetakase norra rahvusliku muusika rajajaks. VENEMAA Vene vanemad rahvalaulud on töö- ja tavandilaulud, mida lauldakse mitmehäälselt . Vene kangelaslauludes ehk bõliinades tuleb mõjusalt esile selle rahva hingelaad. Ajapikku hakati bõliinasid saatma kandlisarnase pilli gusliga. Rahva seas olid väga populaarsed ka humoorikad ja hoogsad tantsulaulud ehk tsastuskad. Neid saadeti lõõtspilli või balalaikaga. Vanemate pillide hulka kuuluvad karjapasunad, vilepillid ja zaleika. Iseloomulikuks löökpilliks on puulusikad. Heliloojatele on inspiratsiooni andnud kirikukelleades mängimise kunst. Venemaa rahvatantsud on trepakk, kasatsokk, pljaska.
Ta tõttab appi taanlaste kuningale Hrothgarile, kelle maad hoiab oma rüüsteretkede hirmus veealune koletis Grendel. 18. Tähtsamateks tegelasteks on Hrothgar, Beowulf ja lohe 19. Saagad on proosa vormis kirjutatud sugukonnakroonikad 20. Vanaislandi saagad jutustavad võitlustest vaenlastega, omavahelistest tülidest, kaugetest meresõitudest ja röövretkedest Kangelaslaulud ehk kangelaseeposed 1. kangelaslauludes avaldub rahvusteadus ning mitmeski tõuseb esile ka kristluse teenimise ja levitamise vaim. 3. Zonglöörideks/ huglaarideks/ spiilmannideks nimetati Prantsusmaal/ Hispaanias/ Saksamaal kangelaslaulude ettekandjaid. Nende esinemised olid rahvalikud etendused, kus lisaks laulu või laulkõnesaatmisele mingil muusikariistal, köitsid esinejad publikut nii zestide, miimika kui ka farsilike veiderdustega
kiigates aegajalt vasakule ja paremale. Defineeritakse kui kahe või rohkema teksti samaaegset ja nähtavat kohalolu ühe teksti piirides. Tekst peab dialoogi oma ja möödunud aja kirjanduse ja kriitikaga. Nt Contra, KarlMartin Sinijärv, Kivisildnik. 48. Arhetüüp pildid ja ideed, mis on inimeste alateadvuses valitsenud aegade algusest peale: väljendust leidnud müütides, legendides, kangelaslauludes, rahvajuttudes, kajastuvad piiblis, usukombestikus ja rituaalides. 49. Õpetuse arhetüüpidest rajas sveitsi psühholoog Carl Gustav Jung. 50. Termini arhitekstuaalsus võttis kasutusele prantslane Gerer Genette. 51. Näited arhitekstuaalsuse kohta: süzees pikk kodutee (odüsseia), Olovernese pea toomine, kättemaks pealkirjas ,,Noore Wertheri kannatused", ,,Doktor Faustus" detailides põrgu väravad esemetes graal, õun, karikas tegelastüüpides kangelane, saatan, lollike
Pikad eepilised poeemid, nende sisuks on müütiliste kangelaste vägiteod, neil olid lihtsad meloodiad. Neid esitasid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. 12. Kus ja millal sai alguse rüütlilaul? Rüütlilaulu iseloomustus, laulude temaatika. Rüütlilaul sai alguse 11.sajandi lõpus Provence's Lõuna-Prantsusmaal. Rüütlilaul on ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond. Rüütlilaul oli õukondlik luule. Valitses kangelas- ja armastusteema. Kangelaslauludes idealiseeriti vaprust. Armastuslauludes oli südamedaami jumaldamine. 13. Kes olid rüütlilaulikud ja kuidas neid nimetati Lõuna- ja Põhja-Prantsusmaal ning Saksamaal? Trubaduurid (Lõuna-Prantusmaa) Truväärid (Põhja-Prantsusmaa) Minnesingerid (Saksamaa) 14. Kuidas/miks olid naised seotud rüütlimuusikaga? Ristisõdade ajal oli õukonnaelu sageli lossidaami õlgadel, sealhulgas tegelesid nad ka rüütlikultuuriga
soost hiiglased). Suve ja talve järglasteks oli ÖÖ ja pimeduse järglaseks oli päev. Päeval oli 2 last: SOL (päike), MAN (kuu). Esimene päev lõppes kui hundid ajasid päikest taga, nad sõid ära päikese ja kuu. (TARAPITA Jumal Aita!) Tapa Rita Tapa lahingus ZEUZ HUEI Vihma sajab! Raisk väheke Metsatöll hunt. Toost tjooste kahevõitlus Toost vastase austamine KANGELASLAULUD ehk KANGELASEEPOSED: Kangelaslauludes hakkad avalduma rahvusteadus. Kuulsaimad Euroopa kangelaseeposed on prantslaste ,,Rolandi laul", hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" ja sakslaste ,,Nibelungide laul". Kangelaslaulude nimetus pärineb Prantsusmaalt seal levisid need kõige varem. Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud, keda Prantsusmaal nimetati zonglöörideks mis tõlkes tähendab mängumeest. Nende esinemised olid rahvalikud etendused. Zonglöörid
ee/Jumalaema-kirik-pariisis-ilu-ja-inetus-m6457.html http://www.via.ee/content/article/ilu-ja-elu 11,01,2017 Zirmunski : Keskaja kirjanduse tekkimises ja arenemises on määravaks kolme põhifaktori vastastikused mõjutused: rahvaluule traditsioonid, antiikmaailma kultuuri mõju ja ristiusk (lk 7). Lk 65 Hispaania kangelas laulud. Hispaania rahvaeepikas kajastub maa omapärane ajalugu varasel keskajal. Poliitilised sündmused ja vastuolud leidsid laialdast kajastumist ka hispaania kangelaslauludes, kus kolmeks peamiseks teemaks on: 1) võitlus mauride vastu, mille eesmärgiks on kodumaa taasvabastamine; 2) feodaaltülid, mida kujutatakse suurima õnnetusena tervele maale, moraalnormide rikkumisena ja kodumaa reetmisena; 3) võitlus Kastiilia vabaduse eest, edasi aga juba võitlus esikoha pärast poliitilises elus, mida peetakse mauride lõpliku purustamise eeltingimuseks ja kogu Hispaania rahvusliku ning poliitilise ühendamise aluseks
Püha Benedictuse ime, Püha Jaakobuse ime ja Püha Dominicuse ime jutustused söögiga seotud imedest. Nende imede objektiks on leib. Leib oli rahva põhiline toiduaine. Samas käis toiduga uhkeldamine klassikäitumise juurde. Ka folklooris oli nälg väga populaarne teema. "Rebaseromaan" Heroilis-koomiline luulekogu 12. ja 13. sajandist mis on olemuselt irooniline satiir feodaalühiskonna pihta ja väga tugev allegooriline kujutus näljas mis tol ajal eksisteeris. Samuti viidati kangelaslauludes määratu isuga hiiglastele ja türannidele kes paabulinnu kahe ampsuga ära suutsid süüa. Nälja võimutsemine oli seotud looduse kapriisidega. Näljahäda otseseks põhjuseks oli halb saak loodusliku korra häiritus. Näljahäda ei tekitanud ainult ajutised halvad ilmastikud. Viljaikaldus kordus igal pool regulaarselt mis tekkitas toidupuuduse. Iga halb kokkusattumine vallandas põrguliku tsükli. Halb ilmastik põhjustas halva saagi.
· Books Abroad, sai selle peatoimetajaks · Jorge Guillén paelus Ivaskit, oli vaimseks isaks · Octavio Paz Ivaskiga suhelnud, pühendas luuletuse talle · suhtles ka Kaalepiga, saatis Kaalepile hispaaniakeelseid raamatuid 1990 (IV) · 1992-3 loodi hispaania fil · Talvet & Tiiu Põder Keskaja Hispaania kirjandus Keskaja Hisp luule · araabia luule mõjutas, eriti romanssi · Araabias polnud stroofi, oli kaksikvärss beit · assonantsriim hisp kangelaslauludes · Casida värisüksus, kus kindel riimiskeem, rohkem kui 2 värssi=stroof · araabiakeelse luule stroof tekkis Hispis 10. sajandi keskel · zéjel hisp keeles stroof aa bb a · 12. saj Provence suur luuleõitseng · Edasi hisp keelne kirjandus ja luule, kastiiluakeelne kirjandus · Hispaania kirjanduse aluseks ,,Contar de Mio Cid": vastamisi kristlased ja maurid, kanti lauldes ette,
nimelisel keelpillil. Traditsiooniliselt jaotatakse prantsuse kangelaslaulud kolme sarja. Tähtsaim- kuninga zest koosneb 14st laulust, milles jutustatakse Karl Suure sõjaretkedest. Sarja keskne teos on Rolandi laul. Teine on Garin de Monglane'i zest, mille 23 laulus käsitletakse ideaalse vasalli Guillaume d'Orange'i sangaritegusid. Kolmanda moodustavad 19 laulu Doon de Mayence'i zestist, mille kangelaseks on kuningale alistunud rüütlid. Hispaania kangelaslaulud Hispaania kangelaslauludes on läbikäivaks rekonkista (taasvallutamise teema). Aastal 711 tungisd Hispaaniasse maurid, kes vallutasid terve Pürenee ps, välja arvatud Astuuria mäestik Põhja- Hispaanias. Sealt lähtudes alustasid Hispaanlased oma maa tagsivallutamist, mis kestsis 7. sajandit. Sangarilaulude peamisteks teemadeks on võitlus mauridega, feodaalivahelised tülid ja võitlus Kastiilia vabaduse eest. Kuna need teemad on omavahel põimunud ei ole Hispaania kangelaslaulud
alguses armastusmotiivi pole. Vanema Edda stiil on lakooniline. Rahvaluulele iseloomulikud vtted: kordused, traditsioonilised ja korduvad epiteedid, kenningud ehk vhemalt kahesnalised mbertlemised (taevas tilkade koppel). Kenning Pia kohta: klahvide valitsejanna, jd murdev piiga; kenning Stevaka kohta: edukate sadu, edukate vihm, kuldsuude kants KANGELASLAULUD Hakati 10.sajandil kirja panema. Selleks ajaks vib nimetada, et on olemas juba rahvusriigid. Jrelikult on kangelaslauludes ka rahvusest juttu. Eriti prantsuse kangelaslaulud. Neid lid rnnumehed ehk onglrid (need, kes esitasid kangelaslaule, luulet; osavad trikimehed). Loeti ette ja jeti nagu jrjejutuna pooleli hel htul, et jrgmisel jtkata. Meieni on judnud 100 kangelaslaulu. Silmapaistvaim on Rolandi laul. Enamasti on kangelaslauludel neil ajalooline tagaphi, sndmus. Mida kaugemal minevikus see aset leidis, seda rohkem need teisenesid ja muutusid suurejoonelisemateks,
Taani raamatukultuur Kirjanduse algmed Põhjamaade vanemas mütoloogias ja sangariluules oli oma osa ka Taani pärimustel. Nt Edda kangelaslauludes Helgi laul on oletatavalt taani algupäraga. Saxo Grammaticus'e Taani ajaloos on säilitatud paljud taani saagad, nt. Hagbardi ja Signe lugu ja saaga Rolf Krake'st. Ristiusu tulekuga X sajandil langes aga taani vaimuelu tugevate võõraste mõju alla. Kõigepealt sai seal ainuvalitsejaks katoliiklik ladinaharidus. See tähendas seda, et teaduste kuningannaks tunnistati teoloogia ja teised teadused selle teenijaks, kes pidid hoolitsema kirikuõpetuse vankumatu puhtuse eest
Juuditist saab austatud kangelane, ta elab saja viie aastaseks. 5. pilet ,,Vanem Edda" Keskaja vanim eepos on Islandi eepos ,,Edda". ,,Vanem Edda" on Islandilt 1643. aastal leitud käsikiri 9.- 10. sajandist. Lood on pärit umbes 4. 6. sajandist. ,,Vanem Edda koosneb kahest osast, jumalalauludest ja kangelaslauludest. Jumalalauludes oli maailmapuu, inimesed loodi puunottidest. Seal olid kaks jumalate sugu, vaanid ja aasid. Neil oli ette kuulutus Ragnarökist. Kangelaslauludes on peategelane Sigurd. Ta tahab varandust saada ja selleks tapab varandust valvanud lohe ära. Pärast sööb selle lohe südame ka ära, et ta loomade keelt hakkaks oskama. Ta rändab edasi ja jõuab kahe kangelase, Gunnari ja Högeni juurde. Neil on õde Gudrun. Gunnar tahab abielluda Brynhirdiga, aga üksi ei julge ta kosja minna ja võtab Sigurdi kaasa. Brynhird ütleb, et abiellub Gunnariga ainult siis, kui ta läbi tule ratsutab. Gunnar ei julge seda ise teha
"Mataleena laulu". Magdaleena on süüdi rasketes kuritegudes- ta on sünnitanud ja surmanud kolm last. Esimese sai ta oma isaga, teise vennaga ja kolmanda kihelkonna kirikuõpetajaga. Hüvitab patu, rändab 7 aastat kõrbes. Ajaloolisi laulud võivad kujutada tõelistel sündmustel põhinevat ainestikku kui ka täiesti fiktiivset muistendiainestikku. Rüütlilaulude keskseim teema on armastus, õnnelik või õnnetu ja selle alaosadeks kõik truuduse või truudusetuse alavormid. Kangelaslauludes käsitletakse suurte sangarite kangelastegusid ja nende võitlusi. Algriim, alliteratsioon, kenninguid- muinaspõhjamaiseid metafoorseid väljendusi. Pilalaulud on pikka aega halvustatud laulupärimuse liik. Meenutavad nii vormilt kui ülesehituselt keskaegseid ballaade. · Uued rahvalaulud Tavaliselt loetakse nende hulka suur hulk armastus-,meremehe-,sõduri-, väljarändajate- ja muid laule, mis on levinud muu hulgas arkki-kirjanduse vahendusel
Näiteks tähtsaim jumal Odin on küll muljetavaldav võlumees, kuid sageli oma tegudes ebaõiglane. Seevastu arvatav kurjuse kehastus Loki, ilmutab kohati vaimukat abivalmidust. Siiski tuleb kogumikust välja ka vanaskandinaaviale omased kõlbelised väärtused. Odinit hinnatakse arukuse, mõõdukuse, ettenägelikkuse ning sõpruse pärast. ,,Vanem Edda" sisaldab hulgaliselt ka laule, milles kesksel kohal on jumalate asemel inimeste kangelased. Ent nendeski kangelaslauludes põimub sangarite saatus müütidega. Näiteks on inimestel võime muutuda loomadeks või aru saada nende keelest. Nagu kogu muistne germaani rahvaste luule, ei tunne ,,Edda" laulud riimi. See tuli hiljem romaani mõjutustega. Kõlavus saavutati eelkõige rõhkude korrapärasusega. ,,Eddaga" enam-vähem samal ajal levis Islandil ka skaldide luule. Nad olid elukutselised laulikudm kes kuulusid kuningate ja ülikute kaaskonda ning ülistasid nende kangelastegusid.
"Mataleena laulu". Magdaleena on süüdi rasketes kuritegudes- ta on sünnitanud ja surmanud kolm last. Esimese sai ta oma isaga, teise vennaga ja kolmanda kihelkonna kirikuõpetajaga. Hüvitab patu, rändab 7 aastat kõrbes. Ajaloolisi laulud võivad kujutada tõelistel sündmustel põhinevat ainestikku kui ka täiesti fiktiivset muistendiainestikku. Rüütlilaulude keskseim teema on armastus, õnnelik või õnnetu ja selle alaosadeks kõik truuduse või truudusetuse alavormid. Kangelaslauludes käsitletakse suurte sangarite kangelastegusid ja nende võitlusi. Algriim, alliteratsioon, kenninguid- muinaspõhjamaiseid metafoorseid väljendusi. Pilalaulud on pikka aega halvustatud laulupärimuse liik. Meenutavad nii vormilt kui ülesehituselt keskaegseid ballaade. Uued rahvalaulud Tavaliselt loetakse nende hulka suur hulk armastus-,meremehe-,sõduri-, väljarändajate- ja muid laule, mis on levinud muu hulgas arkki-kirjanduse vahendusel. Kõigis rühmades on
(moraalsed suured teod). Rüütel on see, kes on kõrgemal hobusel. Esiletõstetud ja seatud õilsamaid tegusid tegema. Teod on ka aeg-ajalt rumalad ja daamid pöörduvad eemale. Nad õpivad oma vigadest. Rüütliromaan ka kasvatusromaan, rüütlid kasvavad, arenevad moraalselt. Rüütleid katsutakse läbi erinevates äärmuslikes olukordades ja vaadatakse kas nad on armastusele truud. Kui on, siis suudavad ka raskused ületada. Kangelaslauludes valitses lai ühiskondlik-avalik teema, aga RM- des isiklik-eraeluline teema. Mehe-naise kokkupuuted. Iniimsus. Siit peale hakkab tekkima prühholoogiline kirjandus. Prantsuse kultuurist pärit ja sellega oluliselt seotud on psühholoogia tulek. Juba ka rolandi laulus võib märgata. Oluliselt toetuti vanadele keldi legendidele, pärimustele ka antiigist. Palju fantastilist. RM-d paistavadki silma palju üleloomulikuga. Ajaloolist reaalsust pole vaja otsida
kangelased meenutavad Beowulfi ja Hrothgarit, või jättis 10.saj käsikirja autor paganliku osa välja. ,,Beowulf" on 3000- värsine eepos, mille sisu on tänaseni mõistatuslik. Siin ei räägita jumalatest või kangelastest, vaid paarist sündmusest, kus kangelane võitleb lohega. Lohe on kurjuse kehastus. Peategelane Beowulf peab nii noore kui ka vana valitsejana võitlema lohega. Vanana sureb ta tekkinud haavadesse, mis ülendab kangelast veelgi. 3) Keskaja kangelaseeposed Kangelaslauludes (11.13.saj) hakkab avalduma rahvusteadvus. Need kuuluvad kristliku kiriku suure mõjuvõimu ja ristisõdade aega, mistõttu tõuseb esile kristluse teenimise ja levitamise vaim. Laulude päritolu pole selge, autoreid ei teata. Romantismiajastul alanud teooria kohaselt kujunesid kangelaslaulud rahvaluulest, misjärel ühendati need mahukateks eeposteks. Ent allikaid oli ilmselt teisigi, nt proosapärimused ja saagad. Prantsusmaal levis seda laadi eepika kõige varem.
annaabi.ee 
