1708.a. oli Peeter I Rootsi eduka lahingutegevuse järgi Poolas arvanud, et Karl pöördub tagasi Eestisse. Seda teadmist omades lasi Peeter Tartu täielikult hävitada. Alates 1710. Aastast laastas Eestit katk, mis jäi viimaseks. Sellel aastal toimus ka Riia ja Tallinna kapituleerumine (lepingud). Põhjasõda oli jõudmas finaali, sest Rootsi oli andmas käest oma juhtpositsiooni (kaotati Poltaava lahing 1709). Venima jäänud sõda (Karl XII kangekaelsuse tõttu) lõpetati 1721 (Uusikaupunki rahu). Rootsi sai tagasi Soome, Venemaale jäi Ingerimaa ja Eesti, Põhja-Läti
Peetrile naiseks minna, mille peale too keskööl ise plehku pani kodust. Küll hiljem Mogri Märt teda tagasi nõudis kuid isepäine Miili keeldus. Aasta pärast oli ta tütar juba oma mehe Peetri ja väikse pojaga Mäiduga läinud Venemaale õnne otsima. Nende kahjuks kaotas aga pereisa töö ja nad jäid vaesusesse, mis sundis Miili tagasi koju suunduma oma väikse pojaga. Selleks ajaks olid Mogri Märt ning tema naine Mari just kolinud uude majja, mis oli Märdi kangekaelsuse tõttu õnnistamata jäänud. Kui Miili enda lapsega üks pime sügisõhtu vanemate juurde jõudis, olid teda võtnud mitmed külmetused ning haigused nii, et ta kohe oma pere silme all suri. Pisipoja Mäidu jättis ta aga noore Märdi naise Leena hoolde. Kohe peale tragöödilist surma tõusis torm ning pikse lõi uude uhkesse majja sisse nii, et maja leekidesse lõi. Poeg, kes läks isa sundimise peale raha põlengust päästma aga suri ise õnnetuses. Nii oligi
Võllamäe Päärn Võllamäe Päärn oli antud teose üks tähtsaimaid tegelaskujusid. Autor kujutab teda üldiselt positiivses valguses. Võllamäe Päärn elas oma vana emaga ühes saunahurtsikus. Oma talu tal ei olnud, see oli talt mõisaga tülitsemise tõttu ära võetud. Päärn oli teomees ja seetõttu puutus ta teoorjusega eriti rängalt kokku. Enamuse aja töötas ta mõisa heaks teotööd tehes, ta oli tubli ja tugev töömees, ent kangekaelsuse ja õiguse tagaajamise tõttu ei saanud ta ikkagi mõisaga hästi läbi. Päärna sõpradeks olid peaaegu kõik talunikud välja arvatud Huntaugu Mihkel. Väga lähedaselt käis ta läbi enda ema ja oma pruudi Huntaugu Minnaga, keda ta küll naiseks ei tohtinud võtta, sest Päärnal polnud oma talu ja selle abielu vastu olid Miina isa ja Kupja Prits, kes tahtis Miinat hoopis enda naiseks võtta. Olukorra tegi raskemaks ka asjaolu, et mõis oli selle abielu vastu, oli ju Päärn mitmel
väärarvamustest, mille saavutamiseks tuleb vähemalt kordki elus kõiges kahelda. Peirce'i arvates pole selline üleüldine kahtlemine võimalik. Kui ma kõiges kahtleksin, siis poleks mul üldse võimalik kindlalt väita, et ma kahtlen. Kahtlemiseks peab olema alus ning selle aluse moodustavad meie endi (eel)arvamused. Peirce'i arvates kasutatakse uskumuse kindlustamiseks (tugevamaks muutmiseks) nelja meetodit: 1. Visaduse (kangekaelsuse) meetod seisneb selles, et otsitakse oma seisukohale kinnitust ning hoidutakse kõigest sellest, mis võiks seda kõigutada. 2. Autoriteed meetod seisneb selles, et inimeste vaadete kujundamist suunab riigivõim: kuulutatakse välja teatud "õiged" seisukohad ning hoolitsetakse selle eest, et teistsugused arvamused riigis mõjule ei pääseks. 3. Aprioorsuse (ld a priori 'kogemusest sõltumatu') meetod nõuab, et uskumus peab olema "kooskõlas mõistusega"
Moed tulevad ja lähevad, aga rahvas ja riik jääb. Laulud on olnud meie relvad ja laulupeod meie võidud.“ Pean tõdema, et ma pole elus midagi nii ühendavat kogenud, kui on seda eestlaste laulupeod. Pole vahet, kas sa oskad laulda või mitte. Ühtsustunne on see, mis loeb. Äärmiselt ülev tunne tekib, kui võtad võhivõõrastel kätest kinni ning laulad täiel häälel koos kümnete tuhandete kaasmaalastega eestlase jaoks kõige pühamaid laule. Eestlane suudab olla peale kangekaelsuse ka soe, ühtne ja kokkuhoidev inimene. Peale laulupidu pidasin diskussiooni oma lähemate sõpradega eestlaste ühtehoidmise teemal. Jõudsime üsna kiirelt järeldusele, et igaüks meist peaks olema igapäevaselt vähemalt sama soe ja ühtehoidev kui laulupeol. Eestlased on tänaseks maailmas kanda kinnitanud pea kõikjal ning ka paljudes eluvaldkondades tuntust kogunud. Oleme leiutanud Skype-i, esimestena e-riiki kasutama hakanud, me infotehnoloogilised saavutused on maailmale eeskujuks.
Seetõttu otsustab ta minna oma riigi ründaja, Assuri väejuhataja Olovernese palge ette. Juuditi algne plaan ei olnud Olovernes tappa. Naine läks Assuri leeri kavatsusega Olovernes oma naiseliku ilu ja malbusega ümber veenda, oma kandlemänguga temas armuhimu tekitada ning niiviisi Iisrael hukatusest päästa. Kui Juudit aga Olovernesega silmast silma kohtub, valdab teda vaimustus ning naine tunneb, et Olovernes on Jehoova käskjalg, kelle abil murrab jumal oma rahva kangekaelsuse. Ka Olovernes ise on Juuditi ilust lummatud, kuid ta ei mõista tema ebamaise jumala juttu. Juudit tahab, et Olovernes tuleks koos temaga tagasi Petuuliasse, hakkaks kuningaks ning päästaks Iisraeli rahva. Juudit tunneb Oloverneses justkui jumala lähedust ning ihkab teda maailmavürstina. Naise pakkumine heita seljalt sulaserüü ja võtta õlgadele kuningarüü aga Olovernesele ei meeldi. Juudit meeldib sulasele kohutavalt, kuid talle ei meeldi naise auahnus. Olovernes ei usu,
Armaviri linna Põhja Kaukaasias. 1920.aasta 22. jaanuaril suri Georg seal süüfilisse. Paar nädalat hiljem järgnes talle ka tema õpilane, võistlus kaaslane ja sõber Aleksander Aberg. Nad maeti ühte hauda. Nii lõppes Georg Lurichi tähelend tema 44. eluaastal. Lurich oli haritud ja väga intelligentne inimene. Igas asjas oli tal välja kujunenud kalduvus iseseisvale mõtlemisele, mis aga osalt viib kangekaelsuse ja veidruseni. Selles, milles ta kõige rohkem tegeles, atleetikas ja maadluses, ei ole ta kellegi õpilane, vaid täielik iseõppija. Rahvas kutsus teda ka ,,Kalevipojaks" või ,,Kaleviks". Kõhkluseta võib väita, et Georg Lurich on üks silmapaistavamaid ja omapärasemaid isiksusi mitte ainult Eestis, vaid ka maalima kehakultuuriajaloos.
ründaja, Assuri väejuhataja Olovernese palge ette. Juuditi algne plaan ei olnud Olovernest tappa. Naine läks Assuri leeri kavatsusega Olovernest oma naiseliku ilu,malbuse ja sõnadega ümber veenda, oma kandlemänguga temas armuhimu tekitada ning niiviisi Iisrael hukatusest päästa, kui aga Juudit Olovernesega silmast-silma kohtub, valdab teda vaimustus ning naine tunneb, et Olovernes on Jehoova poolt saadetud käskjalg, kelle abil murrab jumal oma rahva kangekaelsuse. Ka Olovernes ise on Juuditi ilust lummatud, kuid ta ei mõista tema ebamaise jumala juttu. Juudit tahab, et Olovernes tuleks koos temaga tagasi Petuuliasse, hakkaks kuningaks ning päästaks Iisraeli rahva. Juudit tunneb Oloverneses justkui jumala lähedust ning ihkab teda maailmavürstina. Naise pakkumine heita seljalt sulaserüü ja võtta õlgadele kuningarüü aga Olovernesele ei meeldi. Juudit meeldib sulasele kohutavalt, kuid talle ei meeldi naise auahnus
Vanaema osutas suurt tähelepanu Mihhaili haridusele. Juba varases lapsepõlves valdas ta hästi keeli ja õppis tundma ajalugu ning vene kirjandust. Mõisas, kus möödus Lermontovi lapsepõlv, elas peale sugulaste veel palju koduõpetajaid ja samavanuseid lapsi, et Mihhailil ei puuduks mängu- ega õpingukaaslased. Temast sai erakordselt tundlik poiss ja tema iseloom kujunes raskeks ja heitlikuks. Kaasaegsed on meenutanud nii tema äärmist headust kui ka isemeelsuse ja kangekaelsuse puhanguid. Maast madalast ilmnesid tal kunstikalduvused, eeskätt soov maalida, mida ta harrastas kogu elu. Luuleand avaldus varakult. Ta tutvus vene, saksa ja inglise romantilise luulega. 1828. aasta septembris läks Lermontov Moskva ülikooli aadlipansioni. Ta võeti otse 4. klassi. Juba samal aastal valmis tal Puskini ,,Kaukaasia vangi" ainetel samanimeline poeem. 5.klassis hakkas Lermontov luuletama. 1830. aastal esitas Lermontov pansionile lahkumisavalduse,
Seejärel läks mees mõisa ukse taha ning koputades väitis end olevat vaene sant. Gabriel jutustas loo, et teda võib päästa ainult neiu, kes alatari ees oma peiule "Ei" on öelnud. Majapidaja jäi uskuma ning kutsus Agnese alla. Agnes andis Gabrielile paberi ning saatis viimase minema. Ta läks öösel aeda ning leidis sealt eest Gabrieli nad rääkisid pikalt juttu. Rüütel Mönnikhausen oli oma tütre kangekaelsuse peale vihane ning otsustas neiu kloostrisse saata. Kloostris oli Agnese tädi, kes oli julm ja jumalakartlik naine. Gabriel läks Rootsi talupoja pähe mõisnike laagrisse ning sealt kuulis, et Agnes olevat kloostrisse saadetud. Sõdijate keskel tappis Gabriel Ivo ning suundus järgmisel päeval kloostrisse, et Agnest näha. Ta väitis end olevat Kaspari sõnumi saatja. Mehel ei lubatud Agnest kaasa võtta ning abtiss käskis sulastel Gabriel kinni võtta
Võllamäe Päärn oli antud teose üks tähtsaimaid tegelaskujusid. Autor kujutab teda üldiselt positiivses valguses. Võllamäe Päärn elas oma vana emaga ühes saunahurtsikus. Oma talu tal ei olnud, see oli talt mõisaga tülitsemise tõttu ära võetud. Päärn oli teomees ja seetõttu puutus ta teoorjusega eriti rängalt kokku. Enamuse aja töötas ta mõisa heaks teotööd tehes, ta oli tubli ja tugev töömees, ent kangekaelsuse ja õiguse tagaajamise tõttu ei saanud ta ikkagi mõisaga hästi läbi. Päärna sõpradeks olid peaaegu kõik talunikud välja arvatud Huntaugu Mihkel. Väga lähedaselt käis ta läbi enda ema ja oma pruudi Huntaugu Minnaga, keda ta küll naiseks ei tohtinud võtta, sest Päärnal polnud oma talu ja selle abielu vastu olid Miina isa ja Kupja Prits, kes tahtis Miinat hoopis enda naiseks võtta. Olukorra tegi raskemaks ka asjaolu, et
Võllamäe Päärn oli antud teose üks tähtsaimaid tegelaskujusid. Autor kujutab teda üldiselt positiivses valguses. Võllamäe Päärn elas oma vana emaga ühes saunahurtsikus. Oma talu tal ei olnud, see oli talt mõisaga tülitsemise tõttu ära võetud. Päärn oli teomees ja seetõttu puutus ta teoorjusega eriti rängalt kokku. Enamuse aja töötas ta mõisa heaks teotööd tehes, ta oli tubli ja tugev töömees, ent kangekaelsuse ja õiguse tagaajamise tõttu ei saanud ta ikkagi mõisaga hästi läbi. Päärna sõpradeks olid peaaegu kõik talunikud välja arvatud Huntaugu Mihkel. Väga lähedaselt käis ta läbi enda ema ja oma pruudi Huntaugu Minnaga, keda ta küll naiseks ei tohtinud võtta, sest Päärnal polnud oma talu ja selle abielu vastu olid Miina isa ja Kupja Prits, kes tahtis Miinat hoopis enda naiseks võtta. Olukorra tegi raskemaks ka asjaolu, et
Vanaema osutas suurt tähelepanu Mihhaili haridusele. Juba varases lapsepõlves valdas ta hästi keeli ja õppis tundma ajalugu ning vene kirjandust. Mõisas, kus möödus Lermontovi lapsepõlv, elas peale sugulaste veel palju koduõpetajaid ja samavanuseid lapsi, et Mihhailil ei puuduks mängu- ega õpingukaaslased. Temast sai erakordselt tundlik poiss ja tema iseloom kujunes raskeks ja heitlikuks. Kaasaegsed on meenutanud nii tema äärmist headust kui ka isemeelsuse ja kangekaelsuse puhanguid. Maast madalast ilmnesid tal kunstikalduvused, eeskätt soov maalida, mida ta harrastas kogu elu. Luuleand avaldus varakult. Ta tutvus vene, saksa ja inglise romantilise luulega. 1828. aasta septembris läks Lermontov Moskva ülikooli aadlipansioni. Ta võeti otse 4. klassi. Juba samal aastal valmis tal Puskini ,,Kaukaasia vangi" ainetel samanimeline poeem. 5.klassis hakkas Lermontov luuletama. 1830. aastal esitas Lermontov pansionile
ma kahtlen. 65. Selgitage Peirce'i arusaama et igasugune tegevus lähtub teatud uskumusest. Tooge näiteid. Ma arvan, et Peirce pidas selle väitega silmas uskumust mingisse eesmärki või põhjusesse. Kui uskuda millessegi, siis hakatakse selle nimel ka tegutsema, sest uskudes kaob kahtlus, et tegevus, mis ette võetakse võiks vale olla. Näiteks, kui usun, et olen näljane, siis hakkan süüa tegema. 66. Selgitage usu kinnitamise kangekaelsuse meetodit (Peirce'i põhjal). Tooge näiteid. Usu kinnitamise kangekaelsuse meetod seisneb selles, et tuleb kuulata ainult neid argumente, mis räägivad uskumuse poolt. Teisi tuleb eirata ja nende vastu võidelda. Näiteks, kui sportlane usub oma treenerit, siis ta treenib tema näpunäidete kohaselt. Tal on jupp aega head tulemused tulnud, kuid mingil hetkel hakkavad teised sportlased paremaid tulemusi saama. Samas keeldub
65. Selgitage Peirce’i arusaama et igasugune tegevus lähtub teatud uskumusest. Tooge näiteid. Ma arvan, et Peirce pidas selle väitega silmas uskumust mingisse eesmärki või põhjusesse. Kui uskuda millessegi, siis hakatakse selle nimel ka tegutsema, sest uskudes kaob kahtlus, et tegevus, mis ette võetakse võiks vale olla. Näiteks, kui usun, et olen näljane, siis hakkan süüa tegema. 66. Selgitage usu kinnitamise kangekaelsuse meetodit (Peirce’i põhjal). Tooge näiteid. Usu kinnitamise kangekaelsuse meetod seisneb selles, et tuleb kuulata ainult neid argumente, mis räägivad uskumuse poolt. Teisi tuleb eirata ja nende vastu võidelda. Näiteks, kui sportlane usub oma treenerit, siis ta treenib tema näpunäidete kohaselt. Tal on jupp aega head tulemused tulnud, kuid mingil hetkel hakkavad teised sportlased paremaid tulemusi saama
laste kasvatamisega nii, et nad ei märka, mida nendega tehakse, mida neilt ära võetakse, mille nad seetõttu kaotavad, kes nad oleksid olnud muidu kui selline kasvatus algab küllaltki varakult, siis arvabki täiskasvanu (hoolimata omaenda intelligentsusest) hiljem, et teise inimese tahe ongi tema enda oma. Kui ta pole oma tahet mitte kunagi tunda saanud, kuidas ta saabki teada, et see murti? Veel üks lõik, miks lapsevanematel on nii tähtis võidelda lapse ,,kangekaelsuse" vastu. ,,Kui teie poeg ei taha õppida, sest teie nõuate seda; kui ta nutab selleks,et teid trotsid; kui ta teeb pahandust, et teid solvata; lühidalt, kui ta on kangekaelne. Niisugune allumatus on sama hea nagu sõja kuulutamine teie isiku vastu. Poeg tahab teilt röövida valitseja positsiooni ja teie olete sunnitud vastama vägivallale vägivallaga, et kindlustada lugupidamist enda vastu, ilma milleta pole kasvatamine võimalik. Löömine ei tohi olla pelgalt mäng, vaid peab teda
Mis onCharles Peirce'i arvates on mõtlemise ainus vahetu põhjus? · Kahtluse tekitatud ärritus. · Inimesele omane uudishimu. · Inimesele omane teadmishimu. Charles Peirce eristas nelja usu kinnitamise meetodit. Millise meetodiga on kooskõlas järgmised väited? · Kui mingit probleemi on piisavalt uuritud, siis jõutakse teaduse meetod üksmeelselt mingile seisukohale, mis ongi tõde · Need, kes mõtlevad teismoodi kui mina, väärivad põlastust kangekaelsuse meetod · Inimeste maailmavaadet tuleb riiklikult suunata autoriteedi meetod Peirce'i arvates tuleb uskumuste võrdlemiseks · võrrelda nende uskumuste sõnastusi. · võrrelda eeldusi, millest need uskumused lähtuvad. · võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise. Kui inimene tunneb huvi vaid nende infoallikate vastu, mis kinnitavad tema arvamusi ning põlastab neid infoallikaid, mis räägivad tema arvamustele vastu, siis Peirce'i arusaama
Sionistlik nõrgeneb. Populaarartiklid. Mõistis ennast loogikuna laias mõttes. Seda artiklit peetakse pragmatismi kui filosoofia suuna manifestiks – põhisuund on selgelt ja lihtsalt arusaadaval viisil esitatud. Pragmatism sai tuttavaks William Jamesi kaudu küll. Hakkab ennast pragmatitsismiks kutsuma. Artikli esimene osa on „The Fixation of Belief“. Tõdede fikseerimine tõlkes. On neli moodust, kuidas saab tõdesid fikseerida: kangekaelsuse meetod, autoriteedi meetod, a priori/aprioorsuse meetod, teaduse meetod. Ajalooline kujunemine, üksikindiviid läbib need meetodid järjest. A priori on metafüüsika meetod, s. t. see seostub traditsioonilise filosoofia identieediga (klassikaline teadusemõiste). Teaduse meetod on uues teaduse mõiste tähenduses. Teaduses on uus meetod, kuidas neid tõdesid kindlaks teha/fikseerida. Parim meetod, mida teaduses käsitletakse (ajastule omane konsensus). Mis on filosoofia
kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed: uskumused, mis n-ö töötavad, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Charles Peirce eristas nelja usu kinnitamise meetodit. Millise meetodiga on kooskõlas järgmised väited? Kui mingit probleemi on piisavalt uuritud, siis jõutakse üksmeelselt mingile seisukohale, mis ongi tõde -- teaduse meetod Need, kes mõtlevad teismoodi kui mina, väärivad põlastust -- kangekaelsuse meetod Inimeste maailmavaadet tuleb riiklikult suunata -- autoriteedi meetod 10th of May 22:46 CD7 William James'i seisukoht oli, et >>>>>a. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad ning see on täiesti õigustatud. b. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks olla. c. inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on küllaldaselt põhjendatud. 11th of May 10:30 mina
kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed: uskumused, mis n-ö töötavad, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Charles Peirce eristas nelja usu kinnitamise meetodit. Millise meetodiga on kooskõlas järgmised väited? Kui mingit probleemi on piisavalt uuritud, siis jõutakse üksmeelselt mingile seisukohale, mis ongi tõde -- teaduse meetod Need, kes mõtlevad teismoodi kui mina, väärivad põlastust -- kangekaelsuse meetod Inimeste maailmavaadet tuleb riiklikult suunata -- autoriteedi meetod 10th of May 22:46 CD7 William James'i seisukoht oli, et >>>>>a. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad >>>>>ning see on täiesti õigustatud. b. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks olla. c. inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on küllaldaselt põhjendatud. 11th of May 10:30 mina
kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed: uskumused, mis n-ö töötavad, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Charles Peirce eristas nelja usu kinnitamise meetodit. Millise meetodiga on kooskõlas järgmised väited? Kui mingit probleemi on piisavalt uuritud, siis jõutakse üksmeelselt mingile seisukohale, mis ongi tõde -- teaduse meetod Need, kes mõtlevad teismoodi kui mina, väärivad põlastust -- kangekaelsuse meetod Inimeste maailmavaadet tuleb riiklikult suunata -- autoriteedi meetod 10th of May 22:46 CD7 William James'i seisukoht oli, et >>>>>a. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad >>>>>ning see on täiesti õigustatud. b. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks olla. c. inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on küllaldaselt põhjendatud. 11th of May 10:30 mina
see negativism. Negativism on selline reaktsioon, kus motiiv asub väljaspool antud situatsiooni. Teine kolmeaastase kriisi sümptom on k a n g e k a e l s u s (jonnakus). Kangekaelsust tuleb osata eristada visadusest. Kui laps soovib midagi väga saada ja nõuab seda visalt, siis pole see kangekaelsus. Kangekaelsus on lapse selline reaktsioon, mil ta taotleb midagi mitte seetõttu, et ta seda väga soovib, vaid seetõttu, et t e m a seda nõuab. Laps hoiab kangekaelselt oma nõudmisest kinni. Kangekaelsuse motiiviks on asjaolu, et laps on seotud oma esialgse otsusega. Ta toimib nii vaid seetõttu, et ütles nii, ja jääb selle juurde. Laps püüab end kehtestada, oma võimu näidata. Kui vanem jääb kaotajaks, on laps võtnud täiskasvanu positsiooni ja lapsevanem lapse positsiooni. Laps saab teadmise, et nõrgemale ei või loota, ning ta turvatunne kaob, mistõttu käitumine muutub ebakindluse tõttu üha ebastabiilsemaks.
tundmus ütles: Hans on valelik, vilets hoopleja, näo poolest inetu, jõu poolest nõrk, ühe sõnaga mitte nii, nagu õige meesterahvas peaks «olema. Ma ei või tema üle iialgi uhke olla ja tema ei või mind iialgi kaitsta. Mul ei ole enam mingisugust usaldust tema vastu, kuidas võin ma siis tema tõotust uskuda, et ta mind õnnelikuks tahab teha? «Agnes!» hüüdis isa hääl ukse tagant. Agnes kargas kohkudes püsti, aga ta ei kostnud mitte kõhe hüüdmise peale. Esimest korda ärkas kangekaelsuse ja vastupanemise vaim tema lapselikus südames. Mispärast sundis isa teda vastu tahtmist mehele minema? Kentsakas lugu! Tänini ei olnud Agnesele kordagi meelde tulnud, et isa teda «sundis». Ja nüüd? Uks läks lahti ja vana Mönnikhusen pistis pea prao vahelt sisse. «Kuhu sa nii kauaks jääd, Agnes?» Agnes võitles iseenesega. Pidi ta välja rääkima, mis ta südant koormas, või suud pidama ja vaikselt kannatama, mis isa tema peale pani? Rääkimise soov jäi võitjaks.
kunstnikuks, oli isa vapustatud ja äärmiselt löödud. "Joonistajaks? Kunstnikuks?" Talle näis, et ma olen hulluks läinud või oli ta valesti kuulnud. Ent kui ma täpselt ja selgelt kinni- tasin talle oma mõtet, viskus ta mulle tema iseloomule omase otsustavusega kallale. Sellest ei või juttugi olla. "Kunstnikuks? Ei, ei iialgi, kuni ma elus olen!" Kuid kuna poeg oli muude joonte hulgas pärinud isalt ka tema kangekaelsuse, kordas ta sama ot- sustavuse ja kindlusega oma isiklikku seisukohta. Kumbki pool jäi oma juurde. Isa jäi oma "ei iialgi"-le kindlaks ja mina teatasin veel kord, et "tingimata saan". Loomulikult ei olnud sellel jutuajamisel rõõmustavaid tagajärgi. Vanamees kibestus minu vastu ja mina, vaatamata minu armastusele isa suhtes, - omakorda tema vastu. Isa keelas mul isegi mõelda sellest, et ma kunagi saan kunstniku-hariduse. Tegin ühe sammu edasi ja teatasin, et sel juhul ma ei
annaabi.ee 
