• Tarbijad ja säästjad. Harjutus https://www.youtube.com/watch?v=2WpCsRno-w8 Tarbijad ja säästjad. Harjutus • Ja päike paistabki, käes on kooli lõpp. Jürgen, tüdinenud kohustustest, väsinud eksamitest, tahaks lihtsalt olla, puhata, sõpradega ringi rännata. Sügisel ilmselt tuleb tööle minna, aga sinna on veel aega. Suvel puhkan kolm kuud järjest, otsustab Jürgen, ja eks siis paistab, mis edasi saab. Jürgen ei ole rumal ega vastutustundetu poiss. Ta kalkuleerib veidi ja otsustab, et suudab sügisel, kui tööle läheb, kindlasti täita endale võetud kohustused ja võtab 200 eurot kiirlaenu. • Ta kirjutab alla kiirlaenulepingule (laenuleping lisa 2). • Ülesanne: Millised kohustused võttis Jürgen? Analüüsi tema otsust. Too välja põhjused, miks ta nii otsustas (negatiivsed ja positiivsed küljed). Kas ja kuidas mõjutas tema otsust reklaam? Tarbijad ja säästjad. Harjutus
Kuluarvestuse olemus ja põhimõtted Kasutatakse juhtimisarvestuses, et langetada juhtimisotsuseid. Tegelikud kulud on need, mis on tegelikult tekkinud. Standardkulu- see mis läheb ühe toote valmistamiseks, eeldatavasti.. spetsialist määrab need kulud Kuluhälbed- Kulu eelarved- Vara võtame lattu arvele. Läheb tootmisse, tegu kuluga. Kulutus- soetamise hetkel, enne otsustamist, kas tegu varu või kuluga Kulu arvestus- äriidee hakata tootma pehmet mööblit; 1- kulueelarve koostamine, kus kalkuleerib plaanilised kulud;2-kulude tekkimise hetk, reaalsed kulutehingud; 3- toodete kulude kogumine, töötleme kulusid (jaotame kulud vastavalt, kasumiaruanne, kululiigid, jne), kontrolli ja analüüsi protsess (võrrelda eelarveliste kuludega,) Kaizen- teeme hästi palju ja hästi väikseid muudatusi. 20 võtme meetod- 1) Puhastamine ehk korrastamine- mida puhtam ja korralikum on töökoht, seda efektiivsem on töö tegemine 2) Süsteemi mõtestamine, eesmärkide ühitamine
Võtame edasise analüüsi aluseks neli inimese ideaaltüüpi, mis Lääne tsivilisatsioon on aegade jooksul sünnitanud2. Antiikajast pärineb poliitilise inimese tüüp (zon politikon), kes saab õnnelik olla vaid teiste inimeste seas hästivalitsetud riigis. Keskaeg lõi usuinimese ideaali, kes leiab õnne vaid siis, kui ta on oma suhted Jumalaga hästi korraldanud. Valgustusaeg viis täide liberalismi unistuse ja sünnitas majandusinimese (homo oeconomicus), kes ratsionaalselt kalkuleerib, mis talle kasulik on. 2 Philip Rieff. ,,Freud. The Mind of the Moralist". Viking Press 1959. Tsiteeritud läbi Sigmund Freud. ,,Inimhinge anatoomiast". Tartu Ülikooli kirjastus 1999. Lisa. Jüri Allik. ,,Sigmund Freudi elu ja töö" 4 Auru jõul 18. saj. teisel poolel puhkes Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis peagi levis ka mandri- Euroopasse
Ühiskond liigub edu suunas. Inglismaa Inglismaal leiab Comte filosoofia suurema toetuse. Ühiskondlikud protsessid olid ka Inglismaal varem sündinud kui Prantsusmaal. Jeremy Bentham (1748-1832) Utilitarism Eesmärgiks suurim heaolu võimalikult suurele inimhulgale. Kui üksik inimene tahab olla õnnelik, peab ta oma enda hüve kohandama ühiskondliku hüve suunas. Head on võimalik matemaatiliselt väljendada. Kui palju naudingut üks või teine tegu sisaldab. Karistused ranged. Inimene kalkuleerib peas, leiab et kuriteost saadav nauding ei ületa karistuse raskust. John Stuart Mill Reformib Benthami utilitarismi. Loobub matemaatilisest väljaarvutamisest. Peamine teadus on psühholoogia. Leiab, et olulisem naudingu kvantiteedist on selle kvaliteet. Tuleb leida tasakaal indiviidi ja ühiskonna vahel. 28.11.11. Materialism Arusaam filosoofias, et reaalsus lõpp-kokkuvõtteks koosnebki mateeriast. Ludwig Feuerbach (1804-1872). Saksa materialist, ateist
Enesehinnang on oluline faktor eneseteadvuse ehk mina-pildi kujunemisel. Eneseteadvuse arenemise tulemusel kujuneb välja oskus koguda teavet iseenda kohta. Sedalaadi teadvust käsitletakse tänapäeva psühhiaatrias kui teadmisi oma minast või isiksusest. See on sisemine teadvus või enesesse vaatamine , iseenda mõistmine sellisena, nagu me tegelikult oleme. Seega on vajalik eraldada eneseteadvus välimisest teadvusest, millega inimene puutub kokku siis, kui ta eeldab ja kalkuleerib, milline ta peaks olema ja mida ütlema. (Randmann, 22.11.2009) Eneseteadvuse empiiriline uurimine algas juba XIX sajandil, esimesed uuringud lähtusid eeskätt isiksuse psühholoogia ja arengupsühholoogia probleemistikust ning nende taotluseks oli rekonstrueerida teadvusliku ,,ego" arengukäik. Selline levinud psühholoogiline suund nagu biheiviorism ei pidanud eneseteadvust tõsiseks teaduslikuks probleemiks. (Kon, 1987/1981: 36) Biheiviorismi loojaks oli John B. Watson (25.11
Mille põhjal teha valikuid? 1. Sissejuhatuseks vaata reklaami aadressil http://www.youtube.com/results?search_query=p%C3%A4ikeselaen&aq=f Ja päike paistabki, käes on kooli lõpp. Jürgen, tüdinenud kohustustest, väsinud eksamitest, tahaks lihtsalt olla, puhata, sõpradega ringi rännata. Sügisel ilmselt tuleb tööle minna, aga sinna on veel aega. Suvel puhkan kolm kuud järjest, otsustab Jürgen, ja eks siis paistab, mis edasi saab. Jürgen ei ole rumal ega vastutustundetu poiss. Ta kalkuleerib veidi ja otsustab, et suudab sügisel, kui tööle läheb, kindlasti täita endale võetud kohustused ja võtab 200 eurot kiirlaenu. Ta kirjutab alla kiirlaenulepingule (laenuleping lisa 2). Ülesanne 1: Millised kohustused võttis Jürgen? Analüüsi tema otsust. Too välja põhjused, miks ta nii otsustas (negatiivsed ja positiivsed küljed). Kas ja kuidas mõjutas tema otsust reklaam? Jürgen võttis endale kohustuseks pärast suve tööle minna, et saaks võetud laenu tagasi maksta.
Sotsioloogia alused I Loeng Paranormaalne sotsioloogia, vaimude väljakutsumine II Deviantsus ja kuritegevus · Deviantsus - hälbimine, kõrvale kaldumine nt sotsiaalsetest normidest. · Miks inimene käitub normidele vastaval? - 1. Inimene kalkuleerib kui normide rikkumisest saadav tulude, kulude suhe on väiksem kui normipärasest käitumisest saadav tulude/kulude suhe, siis inimene ei riku norme. 2. Või inimene on sotsiaalsed normid internaliseerinud, sotsiaalsed normid on saanud inimese osaks ja käitub nendele normidele vastavalt. Teisiti ta ei saagi käituda ja tekitaks temas psühholoogilisi piinu. Inimene allub sotsiaalsetele
tega, järelikult tema autoriteet langeb. Teiseks argumentiks rühutatakse seda, et heaoluriik põhjustab paljude huvigrupide ilmmist, näiteks pensionäärid,naised ja tesied huvigruipid kes tahavad valitsuse poliitikat mõjutada ning lõpude lõpuks tegeletakse mitte poliitikaga vaid inimeste omavahel kokku lepitamisega. Lühidalt: Kuidas käsitleb uus liberaaldemokraatia: indiviidi, heaolu ja heaoluriiki? Indiviid vaba, teda ei tohi piirata, rahuldab oma vajadusi ise ehk iseseisev, kalkuleerib ehk ratsionaalne. Heaolu peab ise saavutama, isiklik panus on oluline, kohustus ja vastutus. Riik saab aidata nii, et sõelub välja kõige kehvemad. Heaolu on seotud majanduse arenguga, mida parem majandus, seda parem inimesele. Heaoluriik minimaalne riik, sest riik piirab ja on ebatõhus ning majanduslikult kahjulik; nähtamatu käsi ehk majandus paneb asjad paika. 24. Kuidas käsitleb kesktee: indiviidi, heaolu ja heaoluriik?
konarlik suhe Toomaga. Hiljem nähtub, et Adele võib olla ka tugev ja otsusekindel. Maret Kallaste (Mirtel Pohla) Indreku ja Adele õde, pärit sellestsamast turvalisest ja haritud keskkonnast kui nood. Maret on eluterve, tugev ja kompleksideta neiu, kes poseerimisse kaldumata julgeb vastu astuda valitsevatele eelarvamustele. Tema juuresolek annab tuge ja jõudu, ta on inimene, keda võib usaldada. Leo Solba (Kristjan Sarv) Leo on Tooma ja Indreku koolivend, kuid hoopis teisest puust. Solba kalkuleerib, kavaldab ja petab, ajades taga isiklikku võimu ja rikkust. Põhimõttelage suli, kes on valmis iga võimu teenima. Võimeline ka tõeliseks kuritööks. Artur Kallaste (Marko Matvere) Edukas ja rahvuslikult meelestatud Tallinna advokaat, perekondlik patriarh, kellel on tuttavaid kõigis ühiskonna kihtides. Rahvuslasena aitab kõigiti kaasa Eesti Vabariigi väljakuulutamisele ning püüab hiljemgi hea nõuga toetada riigi juhte. Konstantin Pätsi koolivend ja usaldusalune.
x Protsentuaalne lojaalsus o klient X on brändile Y 75% ulatuses lojaalne o turundaja selgitab uuringuga klientide protsentuaalse lojaalsuse o turundaja keskendub klientidele, kelle lojaalsus on üle 50% x Passiivne lojaalsus o kliendil pole vajadust või võimalust teha korduvostu, brändi uuesti kasutada o klient on rahul brändiga, jääb sellele lojaalseks x Pseudolojaalsus o klient teeb taasoste, kuid mõtleb brändi vahetamisele o klient kalkuleerib teadlikult või alateadlikult vahetuse kasusid ja kahjusid o kliendil on positiivne või negatiivne brändihoiak x Alistumislojaalsus o klient ei soovi alternatiivne võrrelda o klient ei mõtle brändi vahetamisele võimalike kulutuste tõttu, ehkki hoiak on negatiivne o klient vahetab brändi, kui avaneb soodne võimalus. Lojaalsuse väljendumine (Ball jt 2004): x Lojaalsus avaldub suhtumises ja käitumises (suhtumises ja käitumises peavad väljenduma eelistus,
teoreetiline tegeleb küsimustega, et kuidas me saame üldse teada, mis hea ja halb. Kas hea ja halb on inimese enda poolt välja mõeldud asjad või on inimesega kaasa antud. Kas maailmas, kus pole inimesi on teada, mis on hea ja mis halb? praktiline tegeleb sellega, kuidas ühte või teist küsimust elus lahendada. Tegeleb moraaliküsimustega. utilitarism Jeremy Bentam tuli välja teooriaga, et inimesed toimivad võimalikult suure naudingu printsiibil. Inimene kalkuleerib oma tegudes kas toob naudingut või kahju. Arendati edasi. Tänapäeval: hea on see, mis on maksimaalselt suurele hulgale inimestele positiivne. psühholoogiline egoism hea on see, mis aitab üksikisikul karjast eristuda. Teoreetiline abstraktsioon. Püüe luua täiuslik olukord. topeltstandard ütlen üht, käitun teistmoodi Tavaolukorras ei saa end ühiskonnast välja tõsta. Peame suhtestuma ühiskonnaga. Ka eraldi, üksikuna olles suhtestume ühiskonnaga
- Valgekrae kuritegevus: kõrge sotsiaalse domineerivad kroonilised haigused ning positsiooniga seaduserikkujad vähenevad nakkushaigused. - Vaesemates sotsiaalsetes kihtides on kõrgem suremus, Kuritegevuse sotsiaalsed põhjused ülekaalulisus, suitsiidide ja haiguste risk. Miks inimene rikub norme? - Inimene kalkuleerib: kui normi rikkuminsest Sotsiaalsed suhted on kasulikud tervisele ning tõstavad saadav kasu on suurem kui normi täitmisest rahulolu eluga. Subjektiivne heaolu õnnelikkus, saadav kasu, siis otsustab rikkumise kasuks. rahulolu vs ärevus ja depressioon. - Inimene on internaliseerinud valed, üldiste normidega vastuolus olevad normid. Perekond jaguneb tuumik- ja laiendatud perekonnaks.
- projekteerimiskulud. Ehituse hind ehitusettevõtja poolt vaadatuna koosneb otsekuludest, üldkuludest ja kasumist. Kahte viimast koos nimetatakse ka hinnalisandiks. Otsekulud on seotud otseselt ehitise rajamisega ja koosnevad järgmistest kuluartiklitest: - töötasust (25- 30%) - materjalide maksumusest (50-60%), - masinate ja mehhanismide maksumusest (5-10%). Ehitusfirma kalkuleerib otsekulud vastavalt ehitatava objekti töömahtude loendile. Töömahud arvutab kas projekteerimisfirma ja tellija annab töömahtude loendi ehitusettevõtjale üle pakkumisdokumentatsiooni koosseisus koos muude ehituskavandi dokumentidega või arvutab töömahud ehitusettevõtja. Tööde (töömahtude) maksumuse hindamiseks kasutatakse ühikhindade norme või ressursikulu norme või mõlemaid ühendatult.
· Deviantsus hälbimine, mingist normist kõrvalekaldumine · Norm võib olla - Ühiskonnas kõige enam levinud see ei pruugi ideaalile vastata - Ühiskonnas ideaaliks peetav - räägitakse üldjuhul sellest sotsiaalsete normide puhul. See ei ole tingimata kõige enam levinud käitumine · Peamised deviantsuse vormid - Kuritegevus - Haigus Normidele allumine Miks inimene käitub normidele vastavalt? · Inimene kalkuleerib kui normide rikkumisest saada tulude/kulude suhe on väiksem kui normipärasest käitumisest saadav tulude/kulude suhe, siis inimene ei riku norme · Inimene on sotsiaalsed normid internaliseerinud Miks inimene rikub norme? · Normi rikkumisest saadav kasu on suurem kui normi täitmisest saadav kasu · Inimene on internaliseerinud valed normid omaks võtnud valed normid. Näiteks
olemas, mille tulemusena võiks mingi hetk välja kujuneda ligiolev rünnak ja sealt siis edasi juba reaalne rünnak. Nt riik A ja riik B. Riik B on agressiivse võitu riik, on ka varem olnud sõjalistes konfliktides, rikub tihti rahvusvahelised reeglid ja pole usaldusväärne. Riik B on enda kätte koondunud massihävitusrelvi ja riik A kalkuleerib, et siit on täiesti reaalne oht, et riik B võtab ühel hetkel seda relva oma ladudest ja võib meie vastu kasutada. Riik A pole selle perspektiiviga rahul ja otsustab et parem on oht välistada ja otsustab minna ja rünnata riigi B relvaladusid ja seal kõike plahvatada) ❏ Esimese toetuseks leidub mitmeid argumente tavaõigusest, kuid teine on tänase õiguse alusel selgelt keelatud
Taktikalised hilinemised tekkivad tegevuspäeval. Neid võivad põhjustada väga erinevad faktorid, millest oli juttu alapeatükk 1.2.-s. Strateegilised hilinemiskulud arvestatakse eelnevalt lennugraafikusse sisse ning need kulud võetakse arvesse ühikukuludena. Pärast seda, kui strateegilised kulud on sisse arvestatud graafiku tegemisel, siis tegevuspäeval tekkivad hilinemised ning nendest tulenevad kulutused on seostatud piirkuluna. Siinses töös kalkuleerib autor nii hilinemiste piirkulud kui ka ühikukulud. Nende kulude arvestamiseks on vaja teada lennutunni otseseid tegevuskulusid ehk blokitunni kulusid. Selle määramiseks leiab autor Estonian Air AS tegevuskulud igale lennukitüübile ning arvestab ka võimalike piirvigadega madala ning kõrge kulustsenaariumi näitel. Blokitunni kulud on ühikukulud ning on väga tugevalt seotud strateegilise kuluga puhverminutite lisamisel lennugraafikusse.
käitumises. XIII loeng 25.11 (ptk 6, 17 ja 16) KURITEGEVUS, HAIGUSED Hälbiv käitumine Deviantsus hälbimine, mingist normist kõrvalekaldumine. Norm võib olla: ühiskonnas kõige enam levinud VÕI ühiskonna ideaaliks peetav. Need kaks asja ei lange alati kokku. Peamised deviantsuse vormid: kuritegevus ja haigus. Normidele allumine Miks inimene käitub normidele vastavalt? Inimene kalkuleerib kui normide rikkumisest saadav tulude/kulude suhte on väiksem kui normipärasest käitumisest saadav tulude/kulude suhe, siis inimene ei riku norme. Teine variant: inimene on sotsiaalsed normid internaliseerinud, ta allub nendele vabatahtlikult (võtab omaks) ja/või ta ei oska alternatiivset käitumist ette kujutada. Miks inimene rikub norme? Normi rikkumisest saadav kasu on suurem kui normi täitmisest saadav kasu. VÕI Inimene on internaliseerinud valed sotsiaalsed normid
asukoha searümba seljal ning surub seadme viimase rinnalüli ja esimese nimmelüli kohal 7 cm kaugusel rümba poolitusjoonest kergelt vastu rümba pinda Teine mõõde tehakse 3. ja 4. kaudaalse (e sabapoolse) rinnalüli vahe kohal 7 cm kaugusel poolitusjoonest. Mõlema mõõtmise sooritamise hetkel pihustab märgistusseade düüsidest rümba pinnale kaks punkti (joonis), mis võimaldavad tagantjärele seadmega mõõtmise kohta täpselt tuvastada. Teise mõõte sooritamise järgselt kalkuleerib UF300 korpuses paiknev mikroprotsessor valemi abil tailihasisalduse, mida kuvatakse teise mõõte sooritamise järgselt seadme ekraanil nii protsendina kui ka lihakusklassi tähistava tähena (tabel). Tabel. Tailihasisaldus searümbas väljendatuna protsentides ning lihakusklassina. Tailiha protsent rümba massist Klass 60 või rohkem S 55 või rohkem, kuid alla 60 E
annaabi.ee 
