Peale hobuste kasutati võitluses ka kaamleid, kes vastaste hobused ära hirmutasid ja ajas neid põgenema. Esmalt rünnati Bütsantsi ja siis Pärsia riiki. Need riigid olid teineteise omavahelises sõjas nõrgestatud ega suutnud uutele kallaletungijatele vastu seista. Vallutatigi Pärsia ja Bütsantsilt võeti ära Süüria ja Egiptus. Nende maadeelanikud polnud rahul Bütsantsi keisri võimuga ja alistusid araablastele suurema vastupanuga. 6. Iseloomusta Damaskuse ja Badgadi kalifaati. Araablaste riigi pealinnaks sai nüüd Damaskus. ( Damaskuse kalifaat). Kuna varem oli kaliifide eluviis olnud lihtne ja rahvapärane, siis nüüd hakati sinna rajama kohalike suurnike eeskujul uhkeid losse purskkaevude ja iluaedadega ning veetsid elu rikkuses ja toreduses. Alistatud rahvastesse suhtuti leebelt. Kohalikke seadusi tavaliselt ei muudetud ja islamit ei surutud vägisi peale.
Araabia AJALUGU Araabia Ühendemiraadid kuulus 7.- 10.saj. Kalifaati ja 16.-19.saj. Türgi riiki. 19. Sajandi ja 20. sajandi I poolel sõltus ta Euroopa suurriikidest. Vaid mõnikümmend aastat tagasi valitsesid šeigid oma beduiinirahvast oaasidest. Beduiinid on elanud kõrbes vähemalt 4–5 tuhat aastat. 4. sajandil hakkasid nad järgima ristiusku. 7. sajandil võtsid nad vastu islami ja araabia keele. Beduiinid elasid telkides. Beduiinide peamiseks riietusesemeks oli mantel ning peas oli
Muhammedist sai onu eeskujul kaupmees 595. aastal abiellus ta jõuka lese Hadidzaga. 610. aastal kui Muhammed Meka ümbruse mägedes ringi uitas sai ta oma esimese ilmutuse Talle ilmus nägemus peaingel Gabriel, kes ütles, et temale on määratud saada "Allahi saadikuks" Abu Bakr Ta oli prohvet Mohammadi kasuisa Ab Bakr oli üks esimestest islamiusku pöördunutest Valitses Rashiduni ("Õigesti juhitud") kalifaati Khadijah bint Khuwaylid Prohvet Mohammedi esimene naine Khadijah (Hadidza) oli esimene islamiusku pöördunu Ta veenis Mohammedi Allahi sõnumi tõelisuses, kui mees ise peale ilmutuse saamist oma vaimses tervises kahtles. Hadidza suri moslemite tagakiusamise ajal Mekas, arvatavasti äärmisest vaesusest tingitud kurnatuse tagajärjel. Uthman ibn Affan Ta oli esimene kaliif, kes kuulus Omaijaadide dünastiasse Kolmas Araabia kaliif aastatel 644656
Portugal Ajalugu Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 138–136 eKr vallutasid maa roomlased ning nende valitsemisajal moodustati seal Lusitaania provints. 711. aastal vallutasid ala araablased ja alates 756 kuulus ta Córdoba kalifaati. 1139. aastal rajas Afonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. Hiljem kujunes riigi majanduslikuks ja poliitiliseks keskuseks hoopis Lissabon. 15. sajandil alanud maadeavastustega muutus Portugal suureks koloniaalvõimuks, millel olid suured asumaad Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (Brasiilia). Kliima ● Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega
ehitama 7 sajandil Neid on väga mitmesuguseid kuid enamasti on nad sarnase põhiplaaniga Tüüpiline moee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem üsna madal ja lameda laega saal mille jagavad löövideks sammaste read 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui saj. jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661- 750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afganistanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Vähemusena elavad muhameedlased endise Nõukogude Liidu aladel, Jugoslaavias, Indias, Hiinas jm
Idas, Põhja-Aafrikas ja Hispaanias ning Prantsusmaal (vaata kaarti). ● Millal jagunes islami kogukond kaheks? Vastus: 661. Aasta pidevad võimuvõitlused ● Nimeta islamiusu kaks rivaalitsevat suunda? I - sunniidid II - šiidid ● Kes on kaliif, mis on kalifaat? Vastus: kaliif - aimuliku ja ilmaliku võimuga valitseja tiitel islamimaades Kalifaat - vastloodud riiki kutsuti nii ● Nimeta varakeskaja kolm kalifaati (kui võimaliks, siis koos pealinnadega). 1. Abbassiidide Bagdadi kalifaat 2. Umaijaadide Damaskuse kalifaat 3. Rashiduni kalifaat Selgita järgnevaid mõisteid: I Džihaad - islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega II Koraan - muhamedlaste pühakiri, millest lähtuvad põhilised islami tõekspidamised III Mošee - islami pühakoda. IV Medrese - islamiusuliste noormeeste kesk- v. kõrgõppeasutus.
Bagdadi kalifaat ja selle lagunemine · 8. sajandil kukutati Damaskuse kaliifide võim. · Uueks pealinnaks sai Bagdadi kalifaat. · Rikkamates linnades edenes kiiresti põllutöö, käsitöö ning kaubandus. · 9. sajandil hakkasid mõned piirkonna asevalitsejad Bagdadi kaliifidest lahku lööma. Bagdadist lõid lahku Hispaania, Egiptus, Pärsia ja Kesk- Aasia. · Bagdadi kaliifide võimu alla veel ainult Mesopotaamia. · Tekkis mitu sõltumatut väikest kalifaati, mis tülitsesid sageli omavahel. · Siiski räägiti araabia keelt. Bagdadi kalifaadist lõid lahku: · Córdoba kalifaat - Lõi lahku Bagdadist 8. sajandil, kalifaadi rajas viimase Damaskuse kaliifi viimane ellujäänud järeltulija. 9. 11. sajand oli Córdoba kalifaat kõige rikkaim ja arenenum riik Euroopas. · Kairo kalifaat - Kairo kalifaadi võimu alla kuulus kogu Põhja-Aafrika. Kairo ja Córdoba kaliifid olid omavahel pidevalt vaenujalal. · Pärsia - Langes 11
purskaevudega. Vallutused jätkuvad. Islamiusulised vallutasid PõhjaAafrika, Hispaania, Kaukaasia, KeskAasia ning Pärsia. Nad üritasid tungida ka Frangi riiki kuid nad kaotasid lahingu. Mesopotaamia asevalitsejatel õnnestus kukutada Damaskuse kaliifid. Tekkis uus kalifaat Bagdadi kalifaat. IX. Sajandil hakkasid mitme piirkonna asevalitsejad Bagdadi kaliifidest lahku lööma. Tekkis mitu sõltumatut ja sageli tülitsevat kalifaati. Sissetung. XI. sajandil tõusid türgi väepealikud võimule KeskAasia linnades. Nad tungisid Pärsiasse ja Mesopotaamiasse japurustasid kaliifide väed ja vallutasid Bagdadi. Bagdadi kaliif kuulutas türklaste pealik oma peamiseks abiliksekssultaniks. Suur ja ühtne türklaste riik ei püsinud kaua. Peagi riik lagunes. Kultuur. Araablaste võimu alla oli langenud mitu vana
· USA sõdurid vahistasid ta 2004. aastal. Ta oli mõnda aega interneeritud Camp Bucca kinnipidamiskohas Umm Qaþri lähedal, kuid ameeriklased ei pidanud teda ohtlikuks ja ta vabastati sama aasta lõpus. · 2010. aastal sai ta praeguse rühmituse eekäija Islamiriik Iraagis juhiks. · 2014. aasta juunist nimetab ta end alfa Ibrhm . · Viimati tuli avalikult rahva ette 2014.a. ja alates 2017.a. mais suri Venemaa poolt sooritatud õhurünnakus. · Oli Islamiriigi liider ja kalifaati väljakuulutaja. TEGEVUSPIIRKOND Jooksvalt uuendatav kaart olukorra kohta piirkonnas: ISIS-e kontrolli all olev maa-ala Süüria opositsiooni kontrolli all Süüria valitsuse kontrolli all Iraagi valitsuse kontrolli all Liibanoni valitsuse kontrolli all Hezbollahi kontrolli all al-Nusra kontrolli all
parimaid sadamaid. · Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. · Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Ajalugu · Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid · 138-136 eKr vallutasid maa roomlased ning nende valitsemisajal moodustati seal Lusitaania provints. 711.aastal vallutasid ala araablased ja alates 756 kuulus ta Córdoba kalifaati. · 1807. aastal vallutasid riigi Napoleoni väed ning kuningas põgenes koos perega Brasiiliasse. Brittide abiga aeti Napoleoni väed välja, toimunud liberaalse revolutsiooni tulemusena võeti 1821 vastu esimene põhiseadus. 7. septembril 1822 iseseisvus Brasiilia. 1908. tapeti kuningas Carlos I ning 1910. aastal kuulutati Portugal vabariigiks. 1926. aastast valitses sõjaväeline diktatuur, mida juhtis António de Oliveira Salazar ja alates 1968. aastast Marcello Caetano.
525 tuli munk Dionysius Exiguus välja tänase ajaarvamise (Anno Domini) ideega 6. sajandi keskel tegutses Wales'is misjonärina St David, kes ristis enamuse sealsest rahvast 589 võtsid läänegoodid Hispaanias arianismi asemel vastu Nikaia versiooni ristiusust 597 saabus Lõuna-Inglismaale munk Augustinus, kellest sai esimene Canterbury peapiiskop ja kes ristis esimese Inglismaa valitsejana Kenti kuninga Ethelberti 627 ristiti Inglismaal Northumbria kuningas Edwin 634-644 valitses araablaste Kalifaati Umar, kes vallutas Süüria, Egiptuse ja Pärsia 711-718 vallutasid araablased Hispaania 722-1492 reconquista Hispaanias 732 pandi Tours'i ehk Poitiers'i lahinguga seisma islami edasitung Euroopas 793 algas Lindisfarne'i kloostri rüüstamisega viikingite aeg 800 krooniti Carolus Magnus paavsti poolt Püha Rooma keisriks 960 ristiti Taani kuningas Harald Gormsson, hüüdnimega Sinihammas 966 ristiti Poola valitseja Mieszko
ISLAMI KUNST 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Piltidel Meka mosee ja Kaaba tempel. Vähem kui saj. jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661-750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afganistanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Vähemusena elavad muhameedlased endise Nõukogude Liidu
Teada sain muidugi palju. Kuna ma pole kunagi varem Islami kunstiga kokku puutunud, tundus pea iga kolmas fakt uue ja huvitavana. Silmaringi kohapealt tuli see referaat kindlasti kasuks. Kust on saanud alguse islami kunst? 7. sajandi alguses kujunes Araabia poolsaarel religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui sajandi jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661-750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Islamiks nimetatud usund liitis ja innustas araablasi. Araabia kultuur on andnud maailmale palju, kuid eriti ornamentika tehnikat. Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida
Suuremat osa AÜE territooriumist katab liivakõrb. Suurimad linnad Abu Dhabi: 1 miljon elanikku Dubai: 950 000 elanikku Sharjah: 550 000 elanikku Rahvaarv AÜE-s on kokku 3,1 miljonit elanikku. Vaid 20% neist on sünnijärgsed kodanikud, ülejäänud 80% moodustavad võõrtöölised peamiselt Kaug-Idast, Pakistanist ning Indiast. Keel - araabia keel, räägitakse ka inglise keelt. Usk - Islam. Ajalugu Araabia Ühendemiraadid kuulus 7. 10. saj. Kalifaati ja 16. 19. sajandil Türgi riiki. 19. Sajandi ja 20. sajandi I poolel sõltus ta Euroopa suurriikidest. Vaid mõnikümmend aastat tagasi valitsesid seigid oma beduiinirahvast oaasidest. Beduiinid on elanud kõrbes vähemalt 45 tuhat aastat. 4. sajandil hakkasid nad järgima ristiusku. 7. sajandil võtsid nad vastu islami ja araabia keele. Beduiinid elasid telkides. Beduiinide peamiseks riietusesemeks oli mantel ning peas oli kaamelikarvadest võru.
pärispaganatega. Esimesed võisid maksude eest säilitada oma kombed. Paganad jäeti ilma seaduste kaitsest( ligikaudu nagu orjad). Vaatamata sellele olid araablased teiste uskude suhtes sallivamad ja leebemad kui kristlased. Kalifaat -araabia riigi kord. Valitseja kaliif (ilmalik ja vaimulik juht) tema sõna oli seaduseks. Valitsemise asjadest vabanemiseks andis juhtimise oma abilisele vesiirile. Haldasid kalifaati diivanite( ministeeriumid meie mõistes) kaudu. Haridus 6-11 eluaastani õppisid poisid ja tüdrukud algkoolis mektrebes (lugemine kirjutamine). Edasi õppisid enamus poisid mingit ametit. Haridust sai jätkata moseede juures asuvatest õpiringidest, õppekava puudus ja kuulajad vaheldusid. 10. saj hakkasid tekkima kõrgemad koolid e medresed. Kindel õppekava ja õpilased. Finantseeriti riigi poolt. Õpiti : koraani, teoloogiat, õigusteadust, matemaatikat,
koopas ja seal olla Allah end temale ilmutanud; ta üritas Araabias tekkinud juudi kogukondadega hästi läbi saada; hakkas pidama juudi usku ja kristlust väärõpetlusteks; hakkas nägema end lõpliku prohvetina, kes pidi kuulutama üiget usku kogu maailmale; asus Mediinasse, sest Meka rahvas hakkas temasse vaenulikult suhtuma. Elas VII sajandil 15. Muhameedluse levik mis maad vallutati, millal, miks õnnestus araablastel nii suured maad vallutada, kuidas kalifaati valitseti, mis oli pealinn. (ptk 7) Süüria, Palestiina, Egiptus, Uus-Pärsia, kogu Põhja-Aafrika, Hipaania, Küpros, Kreeta, Sitsiilia, Kaukaasia, Kesk-Aasia, India. Pealinnaks oli Damaskus Süürias. 16. Islami üldiseloomustus kirjelda üldsõnaliselt, millesse moslemid usuvad. Kirjelda naiste õigusi islamis. Monoteism, dzihaad, sariaat. (ptk 8) Dzihaad- püha sõda, millega levitatakse islamiusku Monoteism- usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse
Damaskuse Linnriike kaliifide võim. valitsesid Uueks pealinnaks kuningad, keda sai Bagdadi seostati jumalate kalifaat. Bagdadi ja esivanematega. kalifaati peetakse Araabia riigi Kuningale allus hiilgeajaks. Kõige preesterkond, kes suuremad ja valdas jõukamad linnad hieroglüüfikirja ja olid näiteks pidas arvat Aleksandria, kalendri üle.
suuri rüüsteretki, vaid tegelesid rohkem kaubateede oma kontrolli all hoidmisega. Läänemere idakaldale Lätti Grobiņasse rajasid nad oma koloonia juba 650. aasta paiku. Kui skandinaavlased olid 750. aasta paiku rajanud koloonia ka Vana-Laadogasse (vene Staraja Ladoga), siis kontrollisid nad tähtsamaid kaubateid, mis viisid Läänemerelt Venemaa jõgede kaudu Bütsantsi ja Araabia kalifaati. Tee Bütsantsi käis Soome lahe, Neeva jõe, Laadoga järve, Volhovi jõe, Ilmjärve, Lovati, Väina ja Dnepri jõe ning Musta mere kaudu. Kusjuures Lovati jõelt Väinale tuli laevad maad mööda üle vedada. Sama tuli teha ka Väinalt Dneprile saamiseks, ületades Väina lisajõe Kasplja ja ühe väiksema Dnepri lisajõe vahelist maariba. Ida poole minnes jõudsid varjaagid Volga jõe kaudu Volga-Bulgaariasse ja sealt Kaspia mere kaudu Araabia kalifaati
oma elu elavad. Sariaat ei näe erinevust igapäevaelu ja usuelu vahel. Dzihaad on islami usukohustus. 23.Muhamed: kes ta oli, mida tegi, millal elas, millal kolis Mekast Mediinasse. Pärimuse järgi rajas islami prohvet Muhamed (570-632) 7. sajandil. Ta olevat olnud lihtne kaupmees, kes sai ilmutuse jumal Allahilt. Mediinasse kolis 622.a. 24. Muhameedluse levik mis maad vallutati, millal, miks õnnestus araablastel nii suured maad vallutada, kuidas kalifaati valitseti, mis oli pealinn. 630 alustasid Muhameedlased edukaid vallutussõdu. Bütsantsilt vallutati Süüria, Palestiina, Egiptus. Vaid Väike-Aasia jäi Bütsantsile. Täielikult purustati Uus-Pärsia. VII sajandil vallutati veel ka Põhja-Aafrika. 711 tungisid araablased ka Euroopasse, vallutades Hispaania. Sooviti ka vallutada Frangi riiki, ent see ei õnnestunud. Esialgu sai pealinnaks Damaskus, hiljem muudeti pealinnaks Bagdad. Ristisõjad: miks tekkisid, mis eesmärgil peeti
alles ristiusu kirikud ja kloostrid. Alistatud rahvastelt nõuti aga makse. Islamiusulised seevastu olid maksudest vabastatud. Seetõttu hakkasid alistatudrahvad õige pea vabatahtlikult islami usku siirduma. Bagdadi kalifaat Araabia ülikute vahel toimusid pidevad sisevõitlused. VIII sajandil õnnestus Mesopotaamia asevalitsejatel Damaskuse kaliifide võim kukutada. Uueks pealinnaks sai Mesopotaamia linn Bagdad ja araablaste riik on sellest ajast tuntud Bagdadi kalifaadi nime all. Bagdadi kalifaati peetakse araablaste riigi hiigelajaks. Uusi vallutusi enam ette ei võetud; kuid see-eest arenesid kogu riigis jõudsalt majandus ja kultuur. Suurtes ja jõukates linnades Aleksandrias, Kairos, Córdobas, Damaskuses, Bagdadis, Buhhaaras ja Samarkandis edenesid käsitöö ja kaubandus. Ka põlluharimine oli õitsval järjel. Hoiti korras vanu ja rajati juurde uusi niisutussüsteeme. Araabia kalifaadi maad olid tol ajal palju jõukamad ja arenenumad kui Euroopa riigid
Üle vallutatud maade levis islami usk. 8. sajandi l õnnestus Mesopotaamia asevalitsejatel Damaskuse kalifaatide üle võim saada ja riigi uueks pealinnaks sai Bagdad. Uusi vallutusi enam ette ei võetud, kuid selle eest arenes riigis majandus, kultuur, käsitöö ja kaubandus. Ning ka põlluharimine oli õitsval järjel. Rajati ka niisutussüsteeme. 9. sajandil aga hakkasid mitme piirkonna asevalitsejad lahku lööma ja tekkisid mitu sõltumatut ja omavahel tülitsevat kalifaati. Juba ammu elasid Kasahstani steppides türklaste hõimud. Neid nimetati hõimupealiku järgi ka seldzukkideks.11. sajandil tõusid türgi-pealikud võimule Kesk-Aasia linnades ja vallutasid Pärsia, Mesopotaamia ja Bagdadi. Bagdad kuulutas türklaste pealiku oma peamiseks abiliseks ehk sultaniks. Türklaste vallutused jätkusid. Nende kätte langesid Kaukaasia ja suur osa Väike-Aasiast. Türklaste riik ei püsinud aga kaua, sest riigis tekkisid sisetülid. Araabia kultuur
suudeti vallutada, hallata aga mitte. Islam siis vaid araablaste usk, teisi ei taunitud ega oma usku peale ei surutud. Teiseusulistelt võeti aga makse. Tavainimesele jäi elu samasuguseks, rahvad omavahel eriti ei segunenud, sest araablastel oli keelatud elada samas piirkonnas vallutatutega. Abassiidid (750 1258) Abbassiidid ehk Abbassiidide dünastia oli kaliifide dünastia, mis valitses Kalifaati 7501258. Dünastia rajas Muammadi noorima onu al-`Abbs ibn `abd al-Mulibi pojapojapoeg Ab l-`Abbs as-Saff, kes kukutas Omaijaadide dünastia Damaskuses (Süüria pealinn). Abbassiidide riiki nimetatakse Abbassiidide kalifaadiks ehk Bagdadi kalifaadiks, sest pealinn viidi 762 üle Damaskusest Bagdadisse (Iraagi pealinn). Abbassiidide hiilgeaeg oli 8. sajandi teine pool ja 9. sajandi algus, mil valitsesid al-Manþr, Hrn ar- Rashd ja al-Ma'mn.
c) ISIS ja võitlus sellega. Islamiriik põlvneb kunagisest Al-Qaida (AQ) Iraagi harust, mis ilmus Iraagis avalikkuse ette 2004. aastal pärast ameeriklaste juhitud riikide ühenduse vägivaldset sekkumist ja Þaddm usayni kukutamist. Islamistliku ühiskonda rajava organisatsiooni esindajad on teatanud (29. juunil 2014), et nende propagandistlik nimetus inglise keeles on Islamic State (ing IS). Paljude riikide poliitikud kasutavad ka organisatsiooni vanu nimetusi, kuna ei soovi kalifaati tunnustada.Süürias ja Iraagis maid vallutanud terroriorganisatsioon Islamiriik (IR) on lisaks edukusele sõjatandril ka edukad ühismeedias ja erinevates reklaamivõtetes. Levitatakse kvaliteetseid videoid Islamiriigi tegevusest. Twitteris mainitakse araabia keeles Islamiriiki päevas kümneid tuhandeid kordi, mis teeb sellest kõige mainituma terrorirühmituse maailmas.2015 nov seisuga väidetakse IR-l olevat u 90 000 võitlejat. 2016 mais arvatakse olevar u 70 000 võitlejat,
Araablaste peamine jõud oli kerge ratsavägi. Kõigepealt rünnati Bütsantsi ja Pärsiat. 636. aastal purustati Bütsantsi sõjavägi, 637. aastal purustati Pärsia. Damaskuse kaliifid vallutasid ära kogu Aafrika, Pürenee poolsaare, Hispaania, Portugali ja Kaukaasia. Nende vallutuste tulemuseks tekkis hiigelriik,mille vähemuseks olid araablased. 732. aastal toimus Poitiusi lahing Prantsusmaal, kus peatati araablaste sissetung Euroopasse. Bagdadi kalifaati loetakse araabia riigi hiilgeajaks. 9. sajandist hakkas Bagdadi kalifaat lagunema ja tekkisid uued väiksemad kalifaadid, kuigi kõikidel riikidel oli oma valitseja oli neil ühine keel araabia, usk moslemid. 11. sajandil tulid Kesk- Aasias võimule Türgi väepealikud ja tungisid Pärsiasse ning Mesopotaamiasse. 2) Hiina riik ja ühiskond keskajal ( 34 ) Juba vanaajast peale olid Hiinat valitsenud keisrid ja nii jätkus see ka keskajal
Üle vallutatud maade levis islami usk. 8. sajandi l õnnestus Mesopotaamia asevalitsejatel Damaskuse kalifaatide üle võim saada ja riigi uueks pealinnaks sai Bagdad. Uusi vallutusi enam ette ei võetud, kuid selle eest arenes riigis majandus, kultuur, käsitöö ja kaubandus. Ning ka põlluharimine oli õitsval järjel. Rajati ka niisutussüsteeme. 9. sajandil aga hakkasid mitme piirkonna asevalitsejad lahku lööma ja tekkisid mitu sõltumatut ja omavahel tülitsevat kalifaati. Paavsti domineerimine Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik palus abi frankidelt, et ajada välja langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. Ristisõjad 12.-13. Sajandil Ristisõjad ehk ristiretked olid 11.13. sajandil katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma
3. naabermaad olid soodsamate tingimustega, et tegeleda põlluharimise ja karjakasvatusega 4. dzihhaad koraan lubas usulevitamise teel surnud otse paradiisi Läänes jõuti välja Pürenee poolsaareni, idas jõuti välja Indiani ja põhjas Kaukaasiani. Esialgu oli tegemist Araabia kalifaadiga, mille keskuseks võis pidada Mekat. Esile tõusis Damaskus ja siis nimetati riiki kui Damaskuse kalifaat. Pärast Damaskust tõusis esile Bagdad, siis nimetati kalifaati Bagdadi kalifaadiks. Cordoba kalifaat moodustati Pürenee poolsaarele. Üldkalifaadist eraldus ka Egiptuse kalifaat. Kaliifile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Kalifaat oli teokraatlik riik. Kaliifi esimene abiline oli vesiir kui peaminister. Kirju omavad rahvad juudid (Vana Testament), kristlased (Piibel). Neil lubati oma traditsioone austada, ei surutud peale islamit. Mittekirjaomavatele suruti igatepidi islami usku peale. Need, kes
Kuidas nii kiiresti on jõutud nii kaugele oma vallutustega: - võimuvaakum: araablased suutsid ära kasutada toonases lähis-idas valitseva võimuvaakumi (Bütsantsi ja Pärsia omavahelised konfliktid, tulemusena mõlemad pooled erakordselt nõrgestunud) - Bütsantsi möödalaskmised, nt maksuline surve, ennekõike Egiptuses ja Lähis-Idas oli maksukoormus märkimisväärne. Araablased nii palju raha ei nõudnud neilt aladelt ja teised riigid otsustasid hakata pigem ülal pidama Kalifaati (Konstantinoopoli asemel) - sõjatehnika – rändrahvaste puhul kõigil hea - religioon (islam ise) – põhjuseks ei olnud, islami levitamine ei olnud eesmärk (islamisse ei sunnita). Araablaste esialgsed vallutused olid lihtsalt röövretked. 2) Osised – vahemaa vallutatud rahvastega (muude süsteemidega võrreldes erakordselt erinev), sundi ei tohi olla. 3) Valitsemisviis – palju vaieldud ja nimetatakse tihti despootiateks. Tegemist ei ole tugeva pärilikkusega
8.Portalegre ringkond 9. Castelo Branco ringkond 10.Guarda ringkond 11. Coimbra ringkond 12. Aveiro ringkond 13. Viseu ringkond 14. Bragança ringkond 16 17 Ajalugu Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 138-136 eKr vallutasid maa roomlased ning nende valitsemisajal moodustati seal Lusitaania provints. 711.aastal vallutasid ala araablased ja alates 756 kuulus ta Córdoba kalifaati. 1139.aastal rajas Alfonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. Hiljem kujunes riigi majanduslikuks ja poliitiliseks keskuseks hoopis Lissabon. 15. sajandil alanud maadeavastustega muutus Portugal suureks koloniaalvõimuks, millel olid suured asumaad Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (Brasiilia). 1807. aastal vallutasid riigi Napoleoni väed ning kuningas põgenes koos perega Brasiiliasse.
annaabi.ee 
