Saare piiga. Laul merest. 52-66) Kalevipoeg ujub ema otsima ja jõudes saarele(52-54) kuuleb Saarepiiga laulu(54-56). Piiga nutu peale tulid vanemad. Piiga hüppab merre saades teada, kes on Kalevipoja vanemad(57-61). Piiga laulab, et tema koduks on meri. Kalevipoeg tappis käega Tuuletuuslari. Viies lugu (Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks tuuslarile. 67-77) Kalevipoeg jõudis Soome(67-68). Rannapiiga vanemad lähevad otsima inimest, kes tamme maha võtaks(70). Kalevipoeg tapab Soome tuuslari ning kahetseb seda hiljem, unenäo põhjal saab teada, et Linda on surnud(77). Kuues lugu (Mõõga ostmine. Liigud ja taplus. Tamme raiumine. 78-93) Kalevipoeg otsustab Soome sepa üles otsida ja saab tugevaima mõõga(83-84). Peol tekib vaidlus ja Kalevipoeg tapab sepa poja ning sepp vannutab mõõga. Kotka tiiva all olnud mehike kasvab suureks ja raiub tamme(92). Seitsmes lugu (Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual. 94-106) Teel koju
näitleja. Sophokles „Kuningas Oidipus“. Teeba linn, antiikaeg. Teeba kuningas Oidipus, noor Teebast pärit mees. Enesekindel, tugev, äkiline. Probleemiks on Teebas katku leviku pidurdamine, milleks tuleb leida Laiose mõrvar. Hiljem selgub, et Oidipus ise on mõrvar, tegu saatusetragöödia, kus inimesel pole võimalik oma saatuse eest põgeneda. Kui Laiosel ja Iokasel sündis poed Oidipus, kuulutas Teeba oraakel neile, et laps tapab oma isa ja heidab ühte emaga. Laios laseb kerjusel ta mägedesse surema viia, tollel hakkab lapsest kahju, annab ta teisele kerjusele, kes viib ta Polybosele ja tema naisele. Oidipus saab hiljem ettekuulutusest teada ning põgeneb talle teadaolevate vanemate juurest. Kolme tee ristil tapab ta enda teadmata oma isa Laiose, pöördub Teebasse, tabab Sfinksi ning saab kuningaks ja abiellub oma emaga. Siis saabub Teebasse katk ning oraakel ütleb, et enne katk ei kao, kui
hakati kirja panema ka rahvaluulet ja muistseid pärimusi. Ristiusk ei soosinud muistsetel paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, mistõttu Euroopa mandril hävines see peaaegu täielikult. Küll aga säilisid muistsed pärimused Iirimaal ja Islandil, kus ristiusk võeti vastu rahumeelselt. Rahvaluulel põhinevad eeposed said aluseks rahvuskirjanduste arengule. 1.2 Islandi kirjandus ,,Vanem Edda" teadaolevalt vanim Germaani ja Põhjala hõimude üleskirjutis, mälestis, pärimused ja müüdid. Kirja pandud Islandil. Säilinud 37-osalisena. Kirja pandud 10-12.sajandi paiku. Loomiseaeg ulatub rahvaste rändamise aega või veel varasemasse aega. Ei moodusta terviklikku käsitlust, kuid seostuvad omavahel, kohati vasturääkivad, tegelased sama. Üleskirjutamine polnud süstemaatiline. Tegemist kahte tüüpi lugudega: ühed on jumalatest rääkivad lood, müütilised ja teised on kangelaslaulud. Kangelaslaule on rohkem
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
«Ma ütlen teile, maailma lõpp on käes. Kunagi varem 1 Hallide tuunikatega (lad. k.). 2 Pigemini hallide nahkadega vooderdatud (lad. k.). 3 Neli teenarit (lad. k.). 4 Ehk ühe mürtsu (lad. k.). 6 Ratsaniku taga istub must mure (lad. k.; Horatius). 17 pole nähtud niisugust lodevust skolaaride poolt; seda kõike on teinud sajandi neetud leiutised: suurtükid, mortiirid, pommilaskjad, kõigepealt aga trükikunst, see uus Saksamaa katk. Ei enam käsikirju ega raamatuid! Trükkimine tapab raamatukauplemise. Maailma lõpp on ligidal.» «Seda märkan ma ka sametriide levikust,» ütles karusnahakaupmees. Sel silmapilgul lõi kell kaksteistkümmend. «Ah!... » hüüdis rahvas nagu ühest suust. Skolaarid jäid vait. Seepeale algas suur sagimine, jalgade ja peade liikumine, üldine köhimine ja nuus-kamine; igaüks korraldas ennast, seadis end valmis, tõusis üles, liikus ühele või teisele poole. Sellele järgnes suur vaikus; kõigil jäid kaelad õieli, suud lahti, kõigi
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
