Kui järgneb 21.12.2012 sõna aasta või selle lühend a, pannakse aastanumbri 21.12.2012. aasta järele punkt. 21.12.2012. a Allakirjutamise puhulmärgitakse koht seesütlevas Tartus 1. märtsil 2013 käändes ja ilma komadeta. A Ajavahemiku tähistamisel pannakse algus- ja 2011.-12. õa lõppaeg tähistatavate numbrite järel punkt ja 2011/12, õa ühendatakse nad mõttekriipuga/kaldkriipsuga või 1.-9- mai sõnaga kuni. 1. kuni 9. mai Käändelõppe ei lisata, kui kääne selgub järgnevast 2008.-2009. aastani tekstist. 1990.aastatel K Kui number moodustab talle järgneva ne-lõpulise 17aastane ~ 17-aastane omadussõnaga liitsõna, kirjutatakse nad kokku või ligi 30aastane ~ ligi 30- sidekriipsuga. aastane
failid `maja.bmp' ja `MAJA.bmp' on erinevad failid. Punktiga algavad nimed on peidetud. Puudub faili laiendi mõiste, punktid on samuti nime osa. Nimede sees tuleb hoiduda märkidest: &;|*?`"'[]()$<>{}%!#@ Lisaks failidele võivad kataloogis olla veel viidad (link) teistele failidele. Kataloogide eraldajaks faili täisnimes on kaldkriips '/', näiteks: /home/htg/a5/a5marge/referaadid.doc.1 Samuti puudub kettaseadmemõiste kõik failid asuvad ühises puus. Faili täisnimi algab alati kaldkriipsuga, mis tähistab juurkataloogi. Failide juurdepääsuõigused Teine tähtis mõõde Ubuntu failisüsteemis sisaldab endas infot selle kohta, kas faili on lubatud lugeda (read, r), kas faili tohib muudatusi salvestada ja kustututada (write, w) ning kas seda faili tohib käivitada ja otsida (execute, x). Need kolm õigust määratakse iga taseme jaoks omanik (user), rühm (group) ja ülejäänud (others). Õigusi saab muuta faili (kataloogi) omanik ja süsteemi administraator.
failid `maja.bmp' ja `MAJA.bmp' on erinevad failid. Punktiga algavad nimed on peidetud. Puudub faili laiendi mõiste, punktid on samuti nime osa. Nimede sees tuleb hoiduda märkidest: &;|*?`"'[]()$<>{}%!#@ Lisaks failidele võivad kataloogis olla veel viidad (link) teistele failidele. Kataloogide eraldajaks faili täisnimes on kaldkriips '/', näiteks: /home/htg/a5/a5marge/referaadid.doc.1 Samuti puudub kettaseadmemõiste kõik failid asuvad ühises puus. Faili täisnimi algab alati kaldkriipsuga, mis tähistab juurkataloogi. Failide juurdepääsuõigused Teine tähtis mõõde UNIX'i failisüsteemis sisaldab endas infot selle kohta, kas faili on lubatud lugeda (read, r), kas faili tohib muudatusi salvestada ja kustututada (write, w) ning kas seda faili tohib käivitada ja otsida (execute, x). Need kolm õigust määratakse iga taseme jaoks omanik (user), rühm (group) ja ülejäänud (others). Õigusi saab muuta faili (kataloogi) omanik ja süsteemi administraator.
sõna, nt 261. osavõtjale. Õige on kirjutada 6.a klass ~ VIa klass, 7.b klass ~ VIIb klass, 9.c klass ~ IXc klass. Klassi järjekorranumbri järel on väiketäht. Neljakohalises arvus (nt 4534) ei ole tühikut. Võib kirjutada kas 1419-aastaste või 1419aastaste (arvude vahel on mõttekriips), mitte ,,14- 19 - aastaste". Milliseid kirjavahemärke kasutada, kui on vaja märkida õppeaastat? Õiged võimalused on 2005/2006. õa (kaldkriipsuga), 2005.-2006. õa (sidekriipsuga) ja 2005.2006. õa (mõttekriipsuga). Järgarvu järel peab olema punkt, nt 31. detsembril 2002. aastal. Majanumbri juures on õige väiketäht, nt Vabaduse 121b. ,,70. juubel" pole õige, sobib kirjutada nt 70 aasta juubel. Kuidas on Kanal 2 omastavas käändes? Õige on Kanal 2 (mitte ,,Kanal 2e") tegevjuht. Kuidas on numbrite ja tähistega kahekümneprotsendine hinnatõus ja kuuekümnevatine pirn? 20% hinnatõus, 60 W pirn.
ajapiiranguid dünaamikamudelites (oleku-, jada, kollaboratsiooni ja tegevusdiagrammid). Kõiki piiranguid näidatakse loogelistes sulgudes ({}) mudelielemendi läheduses või sulgudes kommentaari koosseisus, mis on ühendatud mudelielemendiga. Assotsiatsioonid võivad olla tuletatud või piiratud. Kui firmal on lepinguid paljude klientidega, võib tuletatud seosega esitada tähtsamad ehk VIP kliendid. Tuletatud assotsiatsioonil on märgend seosjoone lähedal, mis algab kaldkriipsuga, millele järgneb tuletuse nimi. Piiratud assotsiatsiooniga on tegemist, kui üks assotsiatsioon on teise assotsiatsiooni alamhulk. Ka atribuudid võivad olla tuletatud või piiratud. Tüüpiline atribuudi piirang on tema väärtuspiirkond (=atribuudi omadusstring). Näiteks atribuudi värv omadusstring on {punane, roheline, kollane}, või hoopis {0<= värv <=255}. Tuletatud atribuut arvutatakse mingil viisil teistest atribuutidest. Arvutusvalem antakse sulgudes klassi all. Tuletatud
Kui süsteemi töö katkeb ootamatult, süsteem hangub, tuleb ilma päevikuta süsteemi taastamiseks kasutada süsteemi kontrolltööriistu, aga päevikuga süsteemis toimub taastamine automaatselt. Windows NTFS ja enamus Linuxi failisüsteemidest on päevikuga, Ext2 ei ole. Kõik failisüsteemid koosnevad sarnaselt kaustadest ja alamkaustadest. Erinevate operatsioonisüsteemide failisüsteemide sarnasusele lisaks on neil ka õrnad erinevused. Windows eraldab kaustasid tagurpidi kaldkriipsuga ja ta failinimed ei ole tõstutundlikud samas Unixi-põhistel operatsioonisüsteemidel (ka. Linux) kasutatakse lihtsat kaldkriipsu ja failinimed tõstutundlikud. Võrgustamine Enamus operatsioonisüsteeme suudavad kasutada nüüd juba universaalset TCP/IP võrguprotokolli. See tähendab, et üks võib paista teise võrgus ja jagada oma ressursse. Paljud operatsioonisüsteemid toetavad ka ühte või enamat tootjapõhist võrguprotokolli nagu näiteks SNA IBM süsteemidel. Turvalisus
Kui süsteemi töö katkeb ootamatult, süsteem hangub, tuleb ilma päevikuta süsteemi taastamiseks kasutada süsteemi kontrolltööriistu, aga päevikuga süsteemis toimub taastamine automaatselt. Windows NTFS ja enamus Linuxi failisüsteemidest on päevikuga, Ext2 ei ole. Kõik failisüsteemid koosnevad sarnaselt kaustadest ja alamkaustadest. Erinevate operatsioonisüsteemide failisüsteemide sarnasusele lisaks on neil ka õrnad erinevused. Windows eraldab kaustasid tagurpidi kaldkriipsuga ja ta failinimed ei ole tõstutundlikud samas Unixi-põhistel operatsioonisüsteemidel (ka. Linux) kasutatakse lihtsat kaldkriipsu ja failinimed tõstutundlikud. Võrgustamine Enamus operatsioonisüsteeme suudavad kasutada nüüd juba universaalset TCP/IP võrguprotokolli. See tähendab, et üks võib paista teise võrgus ja jagada oma ressursse. Paljud operatsioonisüsteemid toetavad ka ühte või enamat tootjapõhist võrguprotokolli nagu näiteks SNA IBM süsteemidel. Turvalisus
lühendatult kirjutatakse PID. Failisüsteemiks nimetatakse meetodit, kuidas kõvaketta peal organiseerida suurt hulka erineva otstarbega infot. Väikseim ühik kuhu selline informatsioon on salvestatud on fail. Failisüsteem on hoopis teistsugune kui Windowsis, kus on kettatähised a, c jne. Failisüsteem Unixis on organiseeritud selliselt, et kataloogipuu kõikide kataloogidega saab alguse ühest algkataloogist, mida nimetatakse root kataloogiks ja mida märgistatakse kaldkriipsuga /. Vastupidiselt Windowsi keskkonnale, kus kataloogi tähistatakse märgiga. Rootkataloogis asuvad kõik ülejäänud süsteemi kataloogid. Kõik failid on nendesse kataloogidesse pandud oma otstarbe järgi. Näiteks bin ja sbin kataloogis on käivitatavad käsud, boot süsteemi bootimiseks vajalikud failid, dev on kõik riistvara seadmed, etc on konfiguratsioonifailid, usr on kõigile kasutajatele vajalikud programmid, var kataloogis on ajutised ja muutuvad failid. Kõikide
, Hanson, V., Kull, R. Inglise-vene-eesti arvutisõnastik. Tallinn: Eesti Majandusjuhtide Instituut, 1991. nime/aasta viitamisel: Autor(id). Ilmumisaasta. Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Agur, U., Hanson, V., Kull, R. 1991. Inglise-vene-eesti arvutisõnastik. Tallinn: Eesti Majan- dusjuhtide Instituut. Nelja või enama autoriga ja autorita trükise kirjes tuuakse esimesena pealkiri, selle järel kaldkriipsuga eraldatult autorite nimed. Artikli kirje Kogumiku, jätk- ja perioodikaväljaande, ajalehe ning elektroonilise andmebaasi artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud. Kirje algab artikli autori ja pealkirjaga, millele järgnevad andmed väljaande kohta. Elektroonilistel materjalidel märgitakse nurksulgudes multimeedia tüüp, nt [WWW], [Online], [E-ajakiri], [CD-Rom], kirje lõpus tuuakse
Normdokumentidega määratud positiivset või negatiivset väärtust, millest suuremat näiduhälbe puhul mõõteseadenimetatakse kasutuskõlbmatuks. Näiduhälvete statistilist jaotust iseloomustav parameeter on mõõtevahendi mõõtemääramatus. Piirhälvete alusel jaotatakse mõõtevahendid täpsusklassidesse. Mõõtepiirkond on mõõtesuuruse väärtuste hulk, mille korral näiduhälbed on eeldatavad etteantud piirides. Ja seal antakse täpsusklass kahe kaldkriipsuga eraldatud arvu kujul (e/f) . Konkreetsed MÕÕTEVAHENDID: Mõõt- mõõtevahend, füs. Suuruse ühikväärtuse või selle kordse reprodutseerimiseks. Võib olla nii ühe kui mitme väärtuseline. Lihtsaim üheväärtuseline on näiteks kaaluviht. Mitmeväärtuseline- joonlaud(kriipsmõõt) kõik mõõdud ei ole materiaalsed- kiirus, aeg. Mõõtemuundur- muudab ühe füs. Suuruse teiseks. väljastab sisendsuurusest kindlal viisil sõltuva väljundsuuruse Näiteks fotoelement, valgusenergiaks.
viimane zoo - PostgreSQLi andmebaasi nimi, see on alati veebiserveri omaniku- nimeline; kui see argument jätta kirjutamata, siis kasutatakse kasutajanime nimelist andmebaasi Seejärel küsitakse kasutajalt parooli. Märgake, et tulemusena avanes andmebaasi nime sisaldav PostgreSQLi viip 'zoo=>', mille järele saab sisestada kahte tüüpi käske: PostgreSQLi põge-käsud (ingl. k. internal slash commands) - juhivad andmebaasikliendi tööd; need algavad tagurpidi kaldkriipsuga () SQL käsud - SQL päringute tegemiseks ja nad peavad lõppema semikooloniga (;) Näiteks PostgreSQList väljumiseks ja operatsioonisüsteemi viiba juurde tagasipöördumiseks tuleb anda käsk 'q' zoo=> q Andmetabeli loomine Enne järgneva tegevuse juurde asumist logige PostgreSQLi serverisse ja võtke kasutusele oma andmebaas bash$ psql -h www.zoo.edu.ee -U zoo zoo Password: Welcome to psql, the PostgreSQL interactive terminal. Type: copyright for distribution terms
72 Kiiresti tuld levitavaks ja suurel hulgal suitsu tekitavaks pinnakihiks loetakse niisugust pinnakihti, mis ei vasta eeltoodud nõuetele. Pinnakihi omaduste süttimistundlikkuse ja tule leviku klassid iseloomustavad hoone seinte, lagede (kaasa arvatud ripplagede), torustiku, isolatsioonikihi pealispinna ja tarindi sees olevate õõnsuste ja kanalite pinnakihte. Klassinäitajad esitatakse koos, eraldatuna teineteisest kaldkriipsuga (nt V1/I) ja nende vastupanu tulele alaneb järjekorras: V1/I; V1/II; V1/; V2/ ja /. Vastavalt EVS 620-9:2003 Katusekattematerjalid. Põlevus jagatakse klassidesse K1 ja K2 selle järgi, kuidas nad väldivad või aeglustavad süttimist ja tule levimist katuse pealispinnal ning samaaegselt kaitsevad alustarindit süttimise eest. Klassi K1 kuuluvad katted, mis ei sütti ning kaitsevad alustarindit süttimise eest. Näited joonis 28.
72 Kiiresti tuld levitavaks ja suurel hulgal suitsu tekitavaks pinnakihiks loetakse niisugust pinnakihti, mis ei vasta eeltoodud nõuetele. Pinnakihi omaduste süttimistundlikkuse ja tule leviku klassid iseloomustavad hoone seinte, lagede (kaasa arvatud ripplagede), torustiku, isolatsioonikihi pealispinna ja tarindi sees olevate õõnsuste ja kanalite pinnakihte. Klassinäitajad esitatakse koos, eraldatuna teineteisest kaldkriipsuga (nt V1/I) ja nende vastupanu tulele alaneb järjekorras: V1/I; V1/II; V1/; V2/ ja /. Vastavalt EVS 620-9:2003 Katusekattematerjalid. Põlevus jagatakse klassidesse K1 ja K2 selle järgi, kuidas nad väldivad või aeglustavad süttimist ja tule levimist katuse pealispinnal ning samaaegselt kaitsevad alustarindit süttimise eest. Klassi K1 kuuluvad katted, mis ei sütti ning kaitsevad alustarindit süttimise eest. Näited joonis 28.
5. SI MÕÕTÜHIKUTE KIRJUTAMINE Ühikute tähised on väikesed tähed kuid need on suured tähed kui: - ühiku nimetus tuleneb isiku nimest; - nimetus on lause alguses. Ühiku tähis jääb ainsusesse. Ühikute sümbolite korrutis peab olema ülestõstetud punktiga või tühemikuga N: Nm või N m Ühikud, mis on ühekordse jagatisena, peavad olema kirjutatud kaldkriipsuga või negatiivse astmena N: m/s või ms-1 Jagatisena tohib esitada ainult ühte kaldkriipsu N: m/s2 mitte m/s/s. Lubatud on kasutada sulgusid. Tähis tuleb eraldada arvväärtusest tühemikuga N: 5 kg mitte 5kg, kehtib ka protsentidele Arvväärtuste esitamisel: - tuleks jätta tühemik 3 grupilise numbrite vahel nii vasakul kui paremal komast (N: 15 739,012 53), kui on ainult neli numbrit, võib tühemik puududa
hoovuse mõjul tegelikult liigub Sihttuled tuletornid või tulepaagid, mis on asetatud üksteise taha, kusjuures esimene tuli asub tagumisest madalamal. Kui tuletornid asuvad ühes sihis või nende tuled üksteise kohal, siis ollakse laevaga liitsihijoonel. Juhttuli üks tuli mitme erineva sektoriga. Valge tuli tähistab faarvaatrit, värvilised sektorid aga ohtlikke rajoone. Arvutatud asukoht märgitakse kaardil kaldkriipsuga, mille juurde veel kellaaeg ja loginäit Observeeritud asukoht märgitakse kaardil sõõri ja punktiga selle keskel, juurde veel kellaaeg ja loginäit Kursi õiendamine sõidetud tee kaardile kandmiseks tuleb kompassikurss muuta tõeliseks kursiks. Sellist kursside muutmist nim. kursside parandamiseks e. õiendamiseks. TK=MK+d TK=KK+MK=KK+d+ MK=KK+ MK=TK-d KK=MK- KK=TK-MK TP=MP+d TP=KP+d+=KP+MK MP=KP+ MP=TP-d KP=MP- KP=TK-MK
hoovuse mõjul tegelikult liigub Sihttuled tuletornid või tulepaagid, mis on asetatud üksteise taha, kusjuures esimene tuli asub tagumisest madalamal. Kui tuletornid asuvad ühes sihis või nende tuled üksteise kohal, siis ollakse laevaga liitsihijoonel. Juhttuli üks tuli mitme erineva sektoriga. Valge tuli tähistab faarvaatrit, värvilised sektorid aga ohtlikke rajoone. Arvutatud asukoht märgitakse kaardil kaldkriipsuga, mille juurde veel kellaaeg ja loginäit Observeeritud asukoht märgitakse kaardil sõõri ja punktiga selle keskel, juurde veel kellaaeg ja loginäit Kursi õiendamine sõidetud tee kaardile kandmiseks tuleb kompassikurss muuta tõeliseks kursiks. Sellist kursside muutmist nim. kursside parandamiseks e. õiendamiseks. TK=MK+d TK=KK+MK=KK+d+ MK=KK+ MK=TK-d KK=MK- KK=TK-MK TP=MP+d TP=KP+d+=KP+MK MP=KP+ MP=TP-d KP=MP- KP=TK-MK
Otsimistee on nende kaustade loetelu, mis tuleb läbida failini jõudmiseks oma arvutis või võrgus. Otsimistee algab andmekandja tähisega, milleks võib olla oma arvuti kõvaketas, flopikettaseade, CD-ROM või jagatud võrgukaust, milles dokument asub. Otsimistee algusesse tipi seadmele viitav täht, millele peab järgnema koolon (:), kaldkriips () ja kaustade loetelu nende läbimise järjekorras. Kui kaustu on rohkem kui üks, eralda nende nimed kaldkriipsuga (). Kõige lõppu tipi faili nimi. Mõned näited: Viitamaks failile test.doc, mis asub seadme C kausta My Documents alamkaustas tekstid, tuleb tippida järgmine rida: c:My Documentstekstidtest.doc Viitamaks CD-lugeril D paikneva ketta failile setup.exe, tuleb tippida: d:setup (programmidel võib nimelaiendi jätta tippimata) Viitamaks jagatud võrgukaustas \kvartali aruanded paiknevale tabelile kulude aruanne.xls, on vajalik tippida järgmine rida: \kvartali aruandedkulude aruanne
* Koosta riidelappidest massiiv.
* Koosta uus lapimassiiv, kus osa algse massiivi lappidest on poolitatud.
* Arvuta mõlema massiivi puhul välja seal leiduvate lappide pindalade summa.
* Koosta staatiline muutuja näitamaks loodud riidelappide pindalade summat. Lisa funktsioon
lappide keskmise pindala näitamiseks.
37
Dokumenteerivad kommentaarid
Dokumentatsiooni loomiseks on üks võimalus panna kolme kaldkriipsuga märgistatud
kommentaarid koodi sisse, kommenteeritava ploki või muutuja ette. Sellised kommentaarid
oskab kompilaator sobiva võtme järgi välja, eraldi kommentaaride faili korjata.
Kommentaariks sobib xml-märgenditega piiratud tekst. Tavalisimaks elemendiks on
jääk jagamisel 11-ga. Kui jääk on võrdne kümnega, siis tehakse arvutus
uuesti ning võetakse teguriteks vastavalt 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 1, 2, 3.
Näide: isikukoodi 37605030299 kontroll. Summa =
1*3 + 2*7 + 3*6 + 4*0 + 5*5 + 6*0 + 7*3 + 8*0 + 9*2 + 1*9 = 108
108 jääk jagamisel 11-ga on 9 => isikukoodi viimane number peab olema
üheksa.
Dokumenteerivad kommentaarid
Dokumentatsiooni loomiseks on üks võimalus panna kolme kaldkriipsuga märgistatud
kommentaarid koodi sisse, kommenteeritava ploki või muutuja ette. Sellised kommentaarid
oskab kompilaator sobiva võtme järgi välja, eraldi kommentaaride faili korjata.
Kommentaariks sobib xml-märgenditega piiratud tekst. Tavalisimaks elemendiks on
Ka selleks üheks korraks tuleb valmis olla ja nii näitan need mõned nüansid ära. Põhimõtteliselt on olemas kahte liiki murdusid: 1. Need, milledel on ka täiskoht olemas (näiteks 3 4/5 või 1 2/3). Neid murde peadki nii kirjutama nagu piltidel näed: o Kirjutad täisosa 3 o Vajutad tühikule o Kirjutad 4/5 o Vajutad Enter Kaldkriipsuna on kõige mugavam kasutada NumLocki kõrval olevat kaldkriipsuga klahvi. Mõnel uuemal klaviatuuril võib küll klahvil olla hoopis jagamise märk, aga trükkides tuleb ikka kaldkriips. Siin on just suurim eksimus, et unustatakse tühik lisamata. Teise grupi moodustavad murrud, kus täisosa puudub (näiteks 1/3 või 7/8). siin pead kirjutama nii: o Täisosa asemele kirjutad 0 o Vajutad tühikule. o Kirjutad 1/3
ise ja keelekood). Tabelid on omavahel seotud mõistenumbri kaudu. ehitada ka tabelarvutussüsteemiga (mis on sageli üks esimesi tööriistu, mis inimestel sõnastikku plaanima hakates pähe tuleb). Veidi uuem ja just sõnastikusüsteemides levinum on XML- tehnoloogia. XML-fail on tegelikult tekstifail, kus on kõigepealt noolsulgude vahel näidatud algava andmevälja nimi, siis tuleb välja sisu ja siis jälle noolsulgudes ja kaldkriipsuga väljanimi, mis lõpetab selle välja (näide joonisel 16.2; kõigis näidetes on sama materjal). Süsteemi mõte seisneb selles, et andmeelemendid tohivad üksteises sisalduda, ja ühe mõiste ja mitme seda esitava termini esitamiseks tuleb ühe mõiste-elemendi sisse paigutada mitu termini-elementi. Ka XML-andmebaasi tegemiseks on olemas rohkesti üldotstar- belisi tööriistu. Lisaks salvestavad pea kõik arvessetulevad valmis
jääk jagamisel 11-ga. Kui jääk on võrdne kümnega, siis tehakse arvutus
uuesti ning võetakse teguriteks vastavalt 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 1, 2, 3.
Näide: isikukoodi 37605030299 kontroll. Summa =
1*3 + 2*7 + 3*6 + 4*0 + 5*5 + 6*0 + 7*3 + 8*0 + 9*2 + 1*9 = 108
108 jääk jagamisel 11-ga on 9 => isikukoodi viimane number peab olema
üheksa.
Dokumenteerivad kommentaarid
Dokumentatsiooni loomiseks on üks võimalus panna kolme kaldkriipsuga märgistatud
kommentaarid koodi sisse, kommenteeritava ploki või muutuja ette. Sellised kommentaarid oskab
kompilaator sobiva võtme järgi välja, eraldi kommentaaride faili korjata. Kommentaariks sobib
xml-märgenditega piiratud tekst. Tavalisimaks elemendiks on
annaabi.ee 
