Bobi kalastuse ABC Püüa kala nagu Bob Bob 8.A 23 jaanuar Sisukord HAUG 3 KARP 4 KASUTATUD KIRJANDUS 5 HAUG Selleks, et minna koju tagasi priske kolliga... 1. ...Otsi mingi koht kus on vett (haugile meeldib vesi) 2. Vaata, et poleks liiga palju puid ega muud risu, mille taha kipub nöör kinni jääma 3. Võta oma spinning ja pane sinna külge rull, sinna peale nöör, sinna külge tross ja sinna külge lant (bob soovitab rohelist lanti) 4. Viska oma lant kusagile vette ja hakka tagasi kerima 5. Ära keri ühes tempos, vaid tee peatusi ja jõnksuta 6. Korda protsessi 7. Ossa vana, õngest käis jõnks läbi 8. Haagi kala ära, et ta minema ei pääseks 9. Keri jõuga ...
ülerahvuselised palvused Tsumbõlati mäel.Maride kultuur on mõjutusi saanud kokkupuudetest türgi-tatari rahvastega, parimaks näiteks siin on Marimaa nimi Mari El, kus sõna "El" on türgi-tatari sõna ja tähendab rahvast või riiki. Elatusalad Maride peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus. Loomakasvatus on olnud teisejärguline, ent pärast II maailmasõda on selle osakaal Marimaa põllumajanduses tõusnud. Tegeldud on ka jahi, kalastuse ja mesindusega.20. sajandil on paljud marid leidnud rakendust tööstuses ning muudes mittetraditsioonilistes majandusharudes.
Seinade peal oli palju erinevaid päästerõngaid ning päästeveste, mis tegid selle muuseumi veelgi ilusamaks. Ühel seinal oli suur magnetkompass, mis oli tume rohelist värvi ning muuseumile annetatud reisiparvelaeva ,,Estonia" laevakell. Neljandal korrusel oli palju silte, tahvleid ning pilte. Sain teada ka natuke kalatöötlemisest, näiteks seda, et kalatöötlemine oli toodangu mahult suurim toiduainetetööstuse haru Eestis. Ning ka seda, et feodaalses Eestis oli mere kalastuse kõrval suur osatähtsus sisevete kalastusel. Kasutati võrke, kalatõkkeid, vitsmõrdu noote. Kala säilitati soolatult või kuivatatult. Üks väga ilus tahvel oli neljanda korruse seina peal, millel oli kirjas : Mered lahutavad mandreid ja ühendavad rahvaid. Ausalt öeldes, selles muuseumis mulle meeldiski kõige rohkem see silt, sest peale seda lugemist tekkis mul suur soov minna laevaga reisima. Ma olen käinud meremuuseumis juba 2 korda ja loodan, et satun sinna veelgi. Soovitan
tonni kala. Kui võrrelda seda ELiga, siis seal püütakse iga elaniku kohta keskmiselt kõigest 10 kg! "Fisheries is the backbone of our economy." -endine Islandi suursaadik Stefan Haukur Johannsson Mandrilava ümber Islandi, mis on sooja Golfi hoovuse ja Arktika külma toitainete voolu kohtumispunkt, pakub väga soodsaid tingimusi erinevatele mere-elukatele ja on rikkaks püügikohaks. Peamised liigid on tursk, heeringas, meriahven, moiva, süsikas ja kilttursk. Islandi kalastuse pindala on 760.000 ruutkilomeetrit, 7 korda suurem kui Island ise. Island ja Euroopa Liit Islandlaste üks suurim mure seoses Euroopa Liitu liitumisega on Euroopa Liidu ühtne kalanduspoliitika, mis ei soosi nende kalandustraditsioone ja -süsteeme ning seetõttu ei olda mitte kuidagi nõus oma suveräänsusest loobuma. Kui Island liituks ELiga, siis lubaks ELi ühtne kalanduspoliitika kalandussektorisse välisinvesteeringud ning ühtlasi tähendaks see
Asulad olid kindlustatud. Vanem rauaaeg Kindlustatud asulad ja linnused. Kvaliteetsed kirved, noad, vikatid, sirbid. Lisakse Varase rauaaja tegevusaladele tegeleti ka põlispõllundusega. Keskmine rauaaeg Oli sõjaohu kasv, millest annavad tunnistust linnuste rajamine, relvad hauapanustena, peiteleidude sagenemine. Inimesed tegelesid põlluharimisega(alepõllundus, söödiviljelus), karjakasvatuse, küttimise, kalastuse, käsitöö ja kaubandusega. Toimusid põletusmatused, maeti olemasolevatesse tarandkalmetesse või kivikuhelikesse. Noorem rauaaeg Tegeleti põlluharimisega(künnipõllundus, adramaa), loomakasvatusega, küttimisega, kalastamisega, metsmesindusega, käsitööga ja vahetuskaubandusega. Olid nii sumb-, rida-, kui ka hajakülad. Elati rehielamutes. Enesekaitse eesmärgil moodustasid teatud külad kihelkondi. Välisohu kasvades moodustasid kihelkonnad maakondi. Ühiskond jagunes
tööd tegema, tubli ja töökas inimene. Sellest kõigest on kindlasti ka minul elus õppida. Teades kui tublid tööinimesed olid minu vanavanaisa ja minu vanaisa, kuuldes ja nähes mida nad elus saavutasid, on minul eeskuju olemas, kuhu elus pürgida. Vanavanaisal oli oluline see et kõik kogemused, teadmised ja oskused saaksid järgmistele põlvedele edasi antud. Niisis kõik merealased teadmised said minu vanaisale ja temaga kaudu sain minagi väikese kalamehe pisiku, mis muutis kalastuse mina jaoks väga suureks harrastuseks. Suvistel koolivaheaegadel, mis mööduvad vanaema kodutalus mereääres, veedan palju aega nii võrkude kui õngedega merel. Kui vanaisa veel elaks, siis tal oleks kindlasti hea meel, et kalapüük ei ole perekonnast päris kadunud. Mida mina siis olen õppinud oma perekonna ajaloost. Kindlasti seda, et töökusega jõuab elus kaugele. Kõige selle eest mis minu vanaisa teenis jõudis ta tervet peret üleval
vanim tootmisviis ühiskonnad. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toitu loomadki. Eks just taoline loomade kombel mõtlemine oligi muinaseestlastele ja nende nn. loodusrahva päritolu eeskujuks. Korluse alla mõistame me aga marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduse korjamist toiduks. Algmajanduses oli korilus küttimise ja kalastuse kõrval mõningalt isegi tähtsam tegevus, kuuludes tavaliselt naiste ja laste tööde hulka. Kuid korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Korilased suudavad end elatada vaid väga hõredalt asustatud maal. Algeline maaviljelus tekkis omamkorda korilusest. Kuna korilased täheldasid, et kasvavad viljad ja seemned muutusid küpseks ühel ja samal aastaajal. See on järjekordne näide muinasaja inimeste suurest nutikusest.
Matmiskombed: sängitati asula territooriumile, elamu alla, panid panuseid kaasa, mõnel esemel oli i segi nende arvates maagiline võime. Päritolu: Lõuna-Euroopa ja Lõuna-Eesti Nöörkeraamika ( 3000 eKr) Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andiski nöörkeraamikale aluse, teiseks iseloomutunnuseks oli venet. See kultuur ulatus idas Volga ja Lääne Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. Tegeldi loomakasvatusega(kits, lambad, veised ,sead), viljakasvatusega(oder, nisu, kaer),kalastuse ja küttimisega. Nad ei püsinud paigal, nad rändasid ringi ,et leida paremaid põllumaid ja karjamaid. Matmiskombed: kalmistud rajati asulast väljapoole veidi kõrgemale künkale, surnud pandi haudadesse kägarasse mõlemad käed pea alla, arvatakse et nad sidusid surnuid kinni, sest kartsid neid. Eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr)-Rauast tööriistad olid tugevamad, kui pronksist. Jätkusid pronksiaegsed traditsioonid, maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmistati samu tööriistu
Korilus püsis tähtsa elatusallikana kogu kiviaja vältel, sest küttimine polnud alati tulemusrikas. Korilus on maailma vanim tootmisviis. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toidu loomadki. Koriluse all mõistame marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduste korjamist toiduks. Algmajanduses oli korilus küttimise ja kalastuse kõrval paiguti isegi tähtsaim tegevus, kuuludes tavaliselt naiste ja laste tööde hulka. Nad muretsesid veel pihukirvega, nuiaga ja kepiga omale ka süüa. Nad pidasid jahti ka suurtematele loomadele näiteks mammutitele. Pärast harpuuni leiutamist hakkasid inimesed tegelema rohkem kalastamisega. Koriluse korral ei tekkinud toodangust mingeid ülejääke, sest toodeti ainult iseendale. Korilased moodustavad kuni mõnesaja inimese suurusi kogukondi ja on üksteisest täiesti isoleeritud.
Korilus püsis tähtsa elatusallikana kogu kiviaja vältel, sest küttimine polnud alati tulemusrikas. Korilus on maailma vanim tootmisviis. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toidu loomadki. Koriluse all mõistame marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduste korjamist toiduks. Algmajanduses oli korilus küttimise ja kalastuse kõrval paiguti isegi tähtsaim tegevus, kuuludes tavaliselt naiste ja laste tööde hulka. Nad muretsesid veel pihukirvega, nuiaga ja kepiga omale ka süüa. Koriluse korral ei tekkinud toodangust mingeid ülejääke, sest toodeti ainult iseendale. Koriluses ei eksisteeri kaubandust ja raha, ei ole liiklusteid ega veondust. Kuna saadused ei vaja töötlemist, siis pole ka käsitööd ja tööstust. Neil ei ole vajadust riigi järele. Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma,
Kalaküla koosneb peamajast, mis sisaldab administratuuri, meelelahutuskeskust ning söögikohta. Küla koosneb väikestest majakestest. Järve kaldale rajame väikese paadisadama, kus saab vajaduse korral ka rentida paate. Kalaküla sisaldab ka tehisbasseine, milles elavad klientuurile püügiks mõeldud kalu, mille eest peab maksma vastavalt kala suurusele. 1.2 Missioon Ettevõtte missiooniks on kalastuse teadlikkuse ja aktiivsuse laiendamine nii Eestis kui ka välismaal 1.3 Visioon Ettevõtte visiooniks on saavutada rahvusvaheline tuntus ja tunnustus ning pürgida Eesti parimaks ettevõtteks. 2 . JUHTKONNA KONTAKTANDMED Kontaktisikud Üldtelefon +3725498125 Üld e-mail kalakü[email protected] Ivo Rohula [email protected] Madis Aavik [email protected] 3. PERSONAL 3.1 Töötaja Kalakülas töötavad eelneva töökogemusega töötajad. Töötaja peab olema kvalifitseeritud oma
Korilus püsis tähtsa elatusallikana kogu kiviaja vältel, sest küttimine polnud alati tulemusrikas. Korilus on maailma vanim tootmisviis. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toidu loomadki. Koriluse all mõistame marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduste korjamist toiduks. Algmajanduses oli korilus küttimise ja kalastuse kõrval paiguti isegi tähtsaim tegevus, kuuludes tavaliselt naiste ja laste tööde hulka. Nad muretsesid veel pihukirvega, nuiaga ja kepiga omale ka süüa. Nad pidasid jahti ka suurematele loomadele näiteks mammutitele. Pärast harpuuni leiutamist hakkasid inimesed tegelema rohkem kalastamisega. Koriluse korral ei tekkinud toodangust mingeid ülejääke, sest toodeti ainult iseendale. Korilased moodustavad kuni mõnesaja inimese suurusi
Fjölnir Freyri poeg, poolmütoloogiline Rootsi kuningas. Hrooptr =Odin Gimli maakoht, ,,taevas". Völva nägijatar, jutustaja 2. Thrymri laul Vingthoorr =Thor Jörd=Hloodyn Thrymr tursside kuningas, kes varastas Thori vasara, et sundida jumalat Freyat talle naiseks andma Hloorrid Thor Briisinga-kee päkapikkude valmistatud kaelaehe Nooatuun Njördri mere-äärne eluase Njördr- Freyri ja Freya isa, mere, meresõidu, tuule, kalastuse, jõukuse ja vilja saagikuse jumal. Sif Thori naine. Mjöllnir Thori vasar Vör jumalanna, keda seostatakse tarkusega. 3. Vöölundri laul Niidudr rootslaste kuningas, tal oli kaks poega ja tütar nimega Bödvildr. Finnide kuninga pojad Slagfidr, Egill, Vöölundr. Uulfdalir mingi koht Uulfsiaar veekogu 3 valküüri 2 olid kuningas Hlödveri tütred, Hladgudr Svanhviit ja Hervör Alvitr, kolmas aga oli Kjaarri tütar Ölruun Vallandist.
Fjölnir – Freyri poeg, poolmütoloogiline Rootsi kuningas. Hrooptr =Odin Gimli – maakoht, „taevas“. Völva – nägijatar, jutustaja 2. Thrymri laul Vingthoorr =Thor Jörd=Hloodyn Thrymr – tursside kuningas, kes varastas Thori vasara, et sundida jumalat Freyat talle naiseks andma Hloorrid – Thor Briisinga-kee – päkapikkude valmistatud kaelaehe Nooatuun – Njördri mere-äärne eluase Njördr- Freyri ja Freya isa, mere, meresõidu, tuule, kalastuse, jõukuse ja vilja saagikuse jumal. Sif – Thori naine. Mjöllnir – Thori vasar Vör – jumalanna, keda seostatakse tarkusega. 3. Vöölundri laul Niidudr – rootslaste kuningas, tal oli kaks poega ja tütar nimega Bödvildr. Finnide kuninga pojad – Slagfidr, Egill, Vöölundr. Uulfdalir – mingi koht Uulfsiaar – veekogu 3 valküüri – 2 olid kuningas Hlödveri tütred, Hladgudr Svanhviit ja Hervör Alvitr, kolmas aga oli Kjaarri tütar Ölruun Vallandist
Esiaja- Vana Mesopotaamia- Vana Egiptuse kunst Esiaeg neoliitiline revolutsioon - neoliitikumi algjärgus toimunud küttimise, kalastuse ja koriluse asendumine maaviljeluse ja koduloomapidamisega, muutis elatise hankimise tunduvalt kindlamaks ja kiirendas ühiskondlik-majanduslikku arengut. perioodid (idk kas seda läheb vaja) ❖ kiviaeg ➢ paleoliitikum (2 milj - 8000 a. eKr) ➢ mesoliitikum (7000 - 4000 a. eKr) ➢ noorem kiviaeg (6000 - 2000 a. eKr) ❖ pronksiaeg ❖ rauaaeg Algeline Arhitektuur e megaliitilised ehitised
Kõige enam kütiti põtru ja kopraid. Põdra liha kasutati toiduks, nahast valmistati rõivaid ja luudest ning sarvedest tööriistu. Omaaegsed kütid harrastasid nii varitsus- kui ka ajujahti, kuid arvatavasti saadi suurem osa püügist siiski püüniste ja lõksude abil. Kasutati vibusid, odasid ja pistodasid. Odasid valmistati põhiliselt suurte loomade toruluudest. Kindel koht igapäevasel toidulaual oli mitmesugustel juurikatel, seentel ja marjadel. Kalastuse roll on mesoliitikumis järk-järgult kasvanud. Püük sõltus erinevate kalaliikide parimast püügiajast. Kala püüti õngede ja ahingutega, kuid suurem osa saagist saadi kalatõkete, võrkude ja mõrdade abil. Hilises mesoliitikumis kujunes välja hülgepüük, neid püüti harpuunidega. Keskmise kiviaja inimesed elasid Eesti alal suhteliselt väikestes rühmades. Hakati elama aastaringsetes emakülades, sealt lahkusid vaid osa kogukonna liikmed hooajalisteks püükideks
kehaehitusega loomahõimkond. Valdav enamus ainuõõseid on mereelanikud. Käsnad: Nad on teatavasti kõige primitiivsemad hulkraksed loomad, kellel puuduvad tõelised koed ja organid. 12. LÄÄNEMERE KALASTIK Läänemere kalastiku liigiline koostis oleneb enamjoones praegusaegsetest elutingimustest selles veekogus. Ajalooliste tegurite osatähtsus on mõnevõrra varjatum ja esimesel silmapilgul raskesti märgatav. Läänemeres kaasajal valitsevatest ökoloogilistest tingimustest avaldavad kalastuse koosseisule suurimat mõju soolsuse ja temperatuuri tingimused. Suuhtumise järgi keskkonna soolsusesse liigitatakse kalad tavaliselt mere -, siirde ja mageveekaladeks. Merekalad veedavad kogu oma aja meres, magevee omad magevees ning siirdekalad sooritavad rändeid ühest keskkonnast teisse. Kirjeltatud ökoloogilised jaotused ei peegelda üksikasjalikult kõiki Läänemeres esinevate kalaliikide suhtumist soolsustingimustesse.
Siiski osutavad mõned viljelusalad tugevat vene mõju. Linakasvatajate mõju: kreeben, kreebendama, prälka. * Aiandus – selle arenemisele on kaasa aidanud vene aednikud – agarodnik-karotnik * aedviljad ja aiataimed – kapsas, kapust(as), pooskanep, porgand, pälvin, uurits, kiila, leika, tatsa, pärnik – kasvuhoone * puuviljad – jablik/jablok/jõblak, smaroda, arbuus, (a)pelsin * teraviljakasvatus – aglets, tatar/tatik, noovina Kalandus – vene kalurite mõju eesti kalastuse arenemisele on olnud esmajärgulise tähtsusega. Näiteks sõnad jaakar, kopsik, koss, ragatka, abar, nast, nogi, kleionka. Liiklusvahendid ja transport - esimesed hobupostijaamad rajati Eestisse juba 16. sajandi teisel poolel, mida tähistab sõna jaam tulek eesti keelde. Postijaamade ja osalt ka mõisate kaudu said eesti keeles tuntuks hobusõidukite nimetused – kaleska/kalluska, karet/karetka, lineika. 1870
· Võib jagada põhja- ja lõunapoolmikuks Tondisaare kohal · Suurim sügavus 6 meetrit. Gasivool (bifurkatsioon) · Võrtsjärve vesikonna veestik jääb Eesti riigi sekka · Tähsamad lisajõed on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma · Väljavool Emajõe kaudu · Emajõe tagasivool (bifurkatsioon) seda ei juhtu igal aastal. Aga kui juhtub, siis enamasti kevaditi. Võib juhtuda ka talvel. · Järve majandamine kalastuse tõttu on Eestile väga oluline. Angerja populatsioon suur. Järve looduslik seisund oli Nõukogude ajal väga kehva. traalide kasutamise tõttu hakkas järves kalastiku koosseis pärast sõda väga kiiresti halvenema. · Vee värvus, läbipaistvus ja mineraalainete sisaldus · Kuulub khistumata veega rohketoiteliste järvede hulka Väikejärved · Riikoja 1326 · Kask 1075
Tehtud männipuust, dateeritud u 7000 eKr. Mesoliitikumist pärinevad esimesed võrguleiud. Üks vanim Suomusjärvi kultuuri Antrea Korpilahti leid (ka võrgukive, võrgukäbasid). Võrk ise punutud pajukoorest. Selle algne pikkus oli u 2730 m, laius 1,5 m, silmuse suurus u 6 cm. Hilismesoliitiline võrguleid ka Siivertsist (dateeritud 6 at eKr). Mesoliitiline majandus Endiselt tähtis jaht, suurenes kalastuse osatähtsus, mereloomade püük. Jätkus korilus. Paleoliitikumist rohkem kasutati vibusid ja nooli, vähenenud oli ajujahi osa. Suurenes individuaalse jahi osatähtsus. Metsad olid liigirikkamad kui tundra. Asustus vähem liikuv asustus laienes ja tihenes. Mesoliitilised matused Nii suured kui ka väikeseid kalmistuid. Lisaks eraldiolevatele kalmistutele maeti jätkuvalt ka asulatesse. Haudades ookrit. Panusteks tööriistad, ehted
Ka 1865. a. jõusse astunud Balti eraõigus fikseeris kalastusõiguses keskaegsed sätted, millega kõik veekogud olid jaotatud era- ja avalikeks veteks. Meri kuulus küll viimaste hulka ning seal oli lubatud kõigil kalastada, kuid seadusega oli antud ainuõigus kalastada rannast kuni kolme versta kaugusel vastava rannalõigu omanikule, seega enamikel juhtudel kohalikule mõisnikule. Et tolleaegsed püünised olid kohandatud peamiselt rannapüügiks, siis see seadusepunkt andis kalastuse jällegi mõisnike meelevalla alla. Veel 1860. a. paiku oli suurkalastus Eesti randades venelaste käes, 1890. aastail olid juhtpositsioonil eestlased, kuigi kalastus jäi enamasti ka siis kõrvaltegevuseks. Kellel vähegi võimalust, haris põldu. Kui varem enamik kalasaagist, mis oma tarbest üle jäi, vahetati sisemaa talupoegadega vilja vastu, siis 19. sajandi lõpus hakati kala raha eest müüma. Rahavajadus oli suurenenud raharendile üleminekuga ja talukohtade päriseksostmisega
(Taagepera 2000: 263-268). Venelasest presidendi Leonid Markelovi (valiti 2001) valitsuse all on maride rahvuslikud püüdlused teatava surve alla sattunud. 18 Elatusalad Maride peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus. Loomakasvatus on olnud teisejärguline, ent pärast II maailmasõda on selle osakaal Marimaa põllumajanduses tõusnud. Tegeldud on ka jahi, kalastuse ja mesindusega. 20. sajandil on paljud marid leidnud rakendust tööstuses ning muudes mittetraditsioonilistes majandusharudes. Usund Enamik marisid õigeusustati 18. sajandil sunniviisiliselt. Selline kristianiseerimine jäi muidugi üsna formaalseks ning suur osa marisid (eriti idamarid) säilitas oma endise usu. 1897. aasta rahvaloenduse andmeil tunnistas 27,6% maridest end avalikult animistideks, tegelikke animiste ja n-ö poolpaganaid oli kindlasti tunduvalt enam. Mari animism on alles
annaabi.ee 
