Nunnatorn Nunnatorn ehitati aastatel 1311-1320 ja seda hakati nimetama algselt Sadultorniks. Torn ehitati Tallinna linnamüüri kaitseks ja see asub Toompeast põhjas merepoolsel küljel. Nunnatorn sai oma nime Tsisterlaste ordu ja Tallinna Püha Miikaeli nunnakloostri järgi. 1422. aastal ehitati Sadultorn põhjalikult ümber ja kaitsetorn kujundati hobuserauakujulise põhiplaaniga torniks, mille läbimõõt oli 9,65m ja kõrgus 24,5m. Nunnatorn sarnaneb ehituselt väga Sadultorniga, väljaspool linnamüüri asus torni esimesel korrusel laoruum, kus hiljem oli ka püssirohukelder ja viljaladu. 19. sajandi lõpul tehti arhitekt Wilhelm Neumanni kavandi järgi Nunnatorni ja Saunatorni vahelisse linnamüüri teravatipuline Nunna värav, mille mõlemal pool olid jalakäijate jaoks eraldi avad. Aastatel 1958-
Hoovihoones asus aastal 1868 1878 vaestemaja. Aastail 1904 1912 remonditi konvendihoone arhitektide W. Neumanni ja H. Seuberlichi juhtimisel. Ehitati üles kaitsetorni kaks ülemist korrust, taastati peakorruse ristikäigu akende raidraamid ning kabeli ja pidurefektooriumi vaheline sein, muudeti uste paiknemist ja suurendati aknaid, rajati ahjud ja uusi treppe, paigutati ristikäigu seintele kohalike aadlike vapid. Kaitsetorn Kaitsetorn on konvendihoone kõige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. Teise korruse interjöör on säilitanud põhiliselt sellise ilme, nagu sellele anti käesoleva sajandi algul: krohvitud seintel neogooti stiilis maalingud, põhielemendiks Buxhoevedenite vapisümbol, kahhelkividest ja dolomiidist kamin, tammepuust trepp ja galerii. Samast algab uus betoontrepp, mis viib seitsmendale korrusele, kus nüüd on suviti avatud Tornikohvik. Ent
Kuressaare Linnus Esimene teade Kuressaares piiskopilinnuse olemasolust pärineb 1381. aastast. Ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks teooriat. Arhitekt Seuberlich Hermanni sõnul ehitati esmalt üles linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn, mida hiljem täiendati konvendihoonega. Teine teooria pärineb arhitekt Kalvi Auldelt, kes arvab, et kivilinnuse ehituslugu algab 13.saj lõpus rajatud Pika Hermanni tornist. Torn olevat olnudringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hilisemad uurjad siiski nõustuvad Seuberlichiga. Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud kindlusehitis Balti riikides. Prantsusmaa järel oligi kõige tihedam linnuste võrk Euroopas just Baltikumis
ühenduses ainult silla kaudu. Keskajal kasutusel olnud tstesild muutis torni vaenlase linnusesse tungimise korral viimaseks redupaigaks. Vahitorni peakorruse prandas metallvrega piiratud ruudukujulist ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoitud siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus Vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel neli korrust, neist kolm algsete müürisiseste kaminatega. KAITSETORN Kaitsetorn on konvendihoone kige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. II korruse interjöör on säilitanud suures osas käesoleva sajandi algul antud ilme: krohvitud seintel neogooti stiilis maalingud ja kahhelkividest, tammepuust trepp ja galerii. Samast algab uus, külastajate ohutuse huvides rajatud betoontrepp, mis viib VII korrusele, kus nüüd on suviti avatud Tornikohvik. Ent kogu torni ulatuses on säilinud ka
LinnaMüür Argo, Martin, Joosep, Tanel Linnamüür Stoltingi torn 1410. aastal mainis Tallinna tornipealike loend kedagi Stoltynkinimelist. Sellest sai torn kunagise hüüdnime Väike Uhke (keskalamsaksa stolt ja saksa Stolz 'uhkus').Stoltingi torn oli Tallinna sadama esimene kaitsetorn ning sellena ilmselt osa Margareti müürist. Hattorpe-tagune torn Hattorpe torni sisse tulid ümmargused toad, akendeks keskaegsed laskepilud," kirjutab selle kohta arhitekt Andri Ksenofontov. "Samas tõmmati torn seestpoolt tühjaks kui kokteilikõrs. 1896. aastal ehitas Rudolfi poeg Erwin, samuti kuulus arhitekt, tornile uue korruse peale neogooti muinasjutustiilis."
piiskopilinnuse uurjad ühtselmeelel. Kuid tänapäevani on kivilinnuse ehitusloo kohta liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub Seuberlichi teooriast, mis toetub 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadele. Seuberlichi teooria järgi ehitati üles esmalt linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn, mida mõni aeg hiljem täiendati nelinurkse konvendihoonega. Uuenduslikumad uurjad, kes toetusid Seuberlichi teooriale lisasid, et praeguse kaitsetorni kahele alumisele korrusele moodustab linnuse vanima osa ka tükike praeguse konvendihoone loodetiiva alumistest korrustest. Teine teooria, mille eestvedajaks oli arhitekt Kalvi Aluve ja mis kinnitub 1970. aastatel tehtud vaatlustele ümberehituse ajal on see, et kivilinnuse ehituslugu algas
..............................10 2.1.2. Peakorrus..........................................................................................................................11 2.1.3. Pidurefektoorium..............................................................................................................11 2.1.4. Kabel................................................................................................................................12 2.2. Kaitsetorn.........................................................................................................................13 2.3. Vahitorn............................................................................................................................14 3. TÄNAPÄEV.............................................................................................................................15 3.1. Restaureerimine.............................................................
Oletatakse, et praeguse Kuressaare linnuse asemel võis varem leiduda 11. sajandil ehitatud puidust kindlusrajatis. Kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida. Kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks vastakat teooriat. Enamasti lähtutakse 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadest, mille kohaselt esmalt ehitati üles linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn. Seda täiendati mõni aeg hiljem nelinurkse konvendihoonega. 1970. aastatel tehtud vaatluste põhjal oletas toonaseid ümberehitusi juhendanud arhitekt Kalvi Aluve, et kivilinnuse ehituslugu algab juba 13. sajandist pärit linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hiljem linnuse uurimisega tegelenud Boris Duboviku ja Kaur Alttoaga on pooldanud siiski Seuberlichi teoorit, täiendades
Arhitektuuri kirjeldus Välisarhitektuuri äärmise ranguse ja monumentaalse raskepärasusega liitub orgaaniliselt sisemuse maitsekas arhitektoonika ja dekoor, mis oma lihtsusele vaatamata pääseb hästi mjule. (Saarema Muuseum 2007) Kuressaare linnus on Euroopa orduarhitektuurist lähtuv rangelt nelinurkse põhiplaaniga (külg 42,5m) kolmekorruseline konvendihoone tüüpi ehitis, mille põhjanurgal asub võimas 7-korruseline Kaitsetorn (Sturvolt) ning idanurgal saledam ja kõrgem Vahitorn (Pikk Hermann). Hoone koosneb neljast tiivast, mille keskel asub ruudukujuline siseõu. Ehitist iseloomustab põhjamaine raskepärasus, arhitektuurivormide range geomeetriline ilu, range suletus ja dekoratiivsete elementide puudumine välisfassaadil. (Kultuurimälestiste riiklik register) Linnuse müüride suurim paksus on ca 3m ja kõrgus 20m, on laotud suurtest dolomiitblokkidest, Saaremaa kohalikust lubjakivist
Savoy Boutique Hotel Savoy Boutique Hotel asub Tallinna vanalinnas ning pakub konditsioneeri, tasuta WiFi-ühenduse, kaabeltelevisiooni ja lameekraaniga televiisoriga tube. Kõik toad on art deco stiilis. Tubades on ka minibaar, seif sülearvuti hoidmiseks ja vaipkattega põrandad. Privaatsetes vannitubades on vann või duss. Seal on olemas föön, hommikumantel ja sussid. Raekoja plats ja Tallinna raekoda jäävad vaid 350 m kaugusele. Muuseumina tegutsev endine kaitsetorn Kiek in de Kök jääb vaid 280 m kaugusele. Tubade arv : 44 Toatüübid: Superior - Üheinimesetuba Superior - Kaheinimesetuba, Double võiTwin Sviit. Majutusasutuses Savoy Boutique Hotel pakutavad mugavused. Restoran, Baar, Ööpäevaringne vastuvõtt, Ajalehed, Terrass, Toad mittesuitsetajatele, Lift, Kiire sisse-/väljaregistreerimine, Seif, Helikindlad toad, Küte, Disainhotell, Pagasihoid, Suuskade hoiuruum, Saadaval toad allergikutele, Suitsetamine on eraruumides ja avalikes
kaitsemeeskonna kunagise käimla jäänused. Seega oli "Lviauk" kaitsefunktsiooni krval vajalik kolme käimla kogumiskaevuna. Vahitorni peakorruse prandas näeme metallvrega piiratud ruudukujulist ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoitud siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus Vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel neli korrust, neist kolm algsete müürisiseste kaminatega. Kaitsetorn Kaitsetorn on konvendihoone kige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. II korruse interjöör on säilitanud suures osas käesoleva sajandi algul antud ilme: krohvitud seintel neogooti stiilis maalingud, phielemendiks Buxhoevedenite vapisümbol, kahhelkividest ja dolomiidist kamin, tammepuust trepp ja galerii. Samast algab uus, külastajate ohutuse
Stoltingi torn (varem ka Stoltynk) on Tallinna linnamüüri kaitserajatiste hulka kuuluv torn. Tänapäeval on selle aadress Pikk tänav 68.[1] Stoltingist ühele poole jääb linnamüüris Hattorpe-tagune torn, teisel pool on Paks Margareeta ja Suur Rannavärav. 1410. aastal mainis Tallinna tornipealike loend kedagi Stoltynki-nimelist. Sellest sai torn kunagise hüüdnime Väike Uhke (keskalamsaksa stolt ja saksa Stolz 'uhkus').[2] Stoltingi torn oli Tallinna sadama esimene kaitsetorn ning sellena ilmselt osa Margareti müürist. 134055 ehitati selle kõrvale veelgi kõrgem Suure Rannavärava väravatorn.[3] 19. sajandi keskpaigast saati on teateid Stoltingi tornis nähtud kummitusest.[4] 1996. aastal otsustas Tallinna volikogu taotleda Pikk 68 hoone koos 450 m² suuruse krundiga linna omandisse, sealhulgas Stoltingi torn koos piirnevate linnamüüri lõikudega. 1998. aasta sügisel esitati aga Kesklinna halduskogu maakomisjonile
aastatel ehitati linnusele lõunapoolne eeshoov , mille nurkades oli kaks torni: Pikk Hermann ja kagus alt nelinurkne, ülevalt kaheksatahuline Stür den Kerl(Tõrju vaenlast). 1561 läks Toompea Rootsi valdusesse. 17.sajandil kaotas linnus oma sõjalise tähtsuse. Põhjasõja järel seisis linnus tühjana, kuni 17671773 rekonstrueeriti selle idatiib Toompea lossiks. 19201922 lammutati konvendihoone ja selle kohale ehitati Riigikogu hoone. Pikk Hermann Pikk Hermann on kõrgeim Tallinna kaitsetorn(45,6m). Torni esimene osa ehitati aastatel 13601370. Pika Hermani läbimõõduks on 9,5 meetrit. Pika Hermanni tippu viib 215 astmega kitsas kivitrepp. Torni alumises osas olid laod, keskel köetavad eluruumid või laske- ja laoruumid ning üleval lahtine vaateplatvorm. Torn on oma nime saanud kunagise germaani sõjapealiku järgi. Pikk Hermann on üks tuntumaid Tallinna sümboleid. Selles tornis lehvib ka Eesti Vabariigi lipp. Suur Rannavärav
edasisele arengule. Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müüri ehitamiseks tuli kaevata ja käsitsi teisaldada enam kui 150 000 000 m3 pinnast ja laduda müüriks 50 000 000 m3 telliseid ja looduskive. Iga 100...150 m järel on ehitatud müüri kaitsetorn, kus ohu korral süüdati häiretuli. Tornidest edastati signaale. Müüriharja ääristab mõlemalt poolt 1 m kõrgune hambuline rinnatis. Müüripealsele on rajatud sillutatud tee, millel said sõita viis ratsanikku kõrvuti. Kivimüüride paksus on all 1,5 m ja ülal 0,5 m ja kõrgus 6,6 m, kohati aga kuni 14 m. JEESUSE KUJU RIO DE JANEIROS Brasiilias Rio de Janeiros Corcovado graniidist mäe tipus 740 m kõrgusel seisab silmapaistvalt suur Kristuse kuju
· 18. ja 19. sajandi jooksul kohandati luksuslikud hooned aegamööda teiseks otstarbeks ja lammutati. Ainult Wakefieldi ja Püha Toomase tornid on alles jäänud. · On teatatud tosinatest vaimudest, keda Toweris eeldatavalt nähti. Juba 1816. aasta jaanuaris olevat vahimees näinud kujutist karust, kes tema poole liigub. Väidedavalt oli vahimees paar päeva hiljem hirmust surnud. Valge torn · Kaitsetorn · Kaitsetorn olid tihti keskaegse ehitise tugevaim osa, kus vajadusel olid ka sobivad elamistingimused kuningale või õukonnaliikmele. · Torn ehitati künkale ning seetõttu asub keldri põhjakülg osaliselt maapinnast allpool · Valget torni kui ühte suurimat kaitsetorni kristlikus maailmason kirjeldatud kui "kõige terviklikumat 11. sajandi paleed Euroopas · Valge torni põhjapindala ilma väljaulatuvate nurgatornideta on 36 korda 32 meetrit
Suur nälg teadaolevalt kõigi aegade laastavam näljahäda Eestis, 1695-1697 Nõiaprotsessid eramõisades võitlus väärusuga Köster kirikuõpetaja abiline Piiblikonverents nõupidamine, mille Liivimaa kindralsuperintendant Johann Fischer kutsus kokku piibi eestikeelse tõlge ettevalmistamiseks Vana kirjaviis Johan Hornungi poolt kirja pandud põhjaeesti õigekirja reeglid Dispuudid mõttevahetused, avalikud vaidlused ülikoolis Bastion kaitseehitus, kindluse kaitsetorn Vöörmunder kiriku eestseisja Kindralsuperintendant luteri usu kiriku teatud ringkonna vaimulik juht (vastab piiskopile) Academia Gustaviana nii kutsuti Tartu Ülikooli valitseva kuninga järgi 7. Johann Reinhold Patkul haritud maanõunik, kes oli Liivimaa aadlipositsiooni juht Joachim Jhering Rootsi valitsusaja tegusaim piiskop, seadis luteri kirikule kindla aluse, (ametis 1638-1657)
Selle harjal asus nii seest kui väljast rõhtpalkidega toestatud liivavall. Vall oli pealt silutud palkteega ja sellel kõrgus ka mitu vahitorni. Valli väljast toestav palksein oli kõrgem ning moodustas ühtlasi kaitserinnatise. Linnuse eri aegadel kasutusel olnud väravakohad asusid kirdes ja kagus. Väravakäikude küljed olid toestatud paekivist kivimüüriga. Oletatavasti kõrgus linnuse väravate kohal ka palkidest kaitsetorn. Linnuse õuel asus hulk väiksemaid köetavaid hooneid ning üks massiivne tsitadelliks peetav ehitis. Üks leitud kaev asus linnuse jalamil ja teine õues. . Arheoloogidele oli kaev tähtis aga teisel põhjusel siit saadi vaid harukordadel leitavaid muinsusesemeid. Kaevu avamisel ilmnesid kaks kuusepakust hitsmeatra, puust vakake, niinekiududest kahekeermeline köiejupp, kadakast ja tammest odavarsi, poolik kadakane vibu jms. Nimetatud esemed on hoiul Ajaloo Instituudis.
Hiljem ehitati ümber Uus-Pärnu ala ka kivimüür ja teine eelkindlus, et kindlustada linna ja linnust. Arvatavasti ehitati siis ka väikesed flankeerivad ümartornid eeslinnuse nurkadesse, mis küll hiljem ümber ehitati. Ainult linnuse edelanurgas asuv torn jäi ümber ehitamata. Linnus sai kahjustada Liivi sõjas ning järgnenud Poola-Rootsi sõjas. Linnusest on säilinud vaid 15. saj. rajatud vangitorn linnamüüri kagunurgas, mis on ainus säilinud keskaegse Uus - Pärnu kaitsetorn. Tuntud kui Punane torn. Nime sai ta raudkividest torni seest ja väljast katnud telliskivivoodri järgi. 1624. a. oli torn neljakorruseline , 6 meetri sügavuse vanglakorrusega. Tänaseks on säilinud kolm korrust, mis1780. Linnavangla laiendamiseks tehtud ümberehituse tulemus. Torn restaureeriti ilma telliskivivoodrit taastamata aastatel 1973 - 1980. Asub se torn Hommiku tänaval. Praeguseks on säilinud ka linna müüride vallid. 11.30 Vaba aeg lõunasöögiks ja ostlemiseks 13
Arhitektuur SUUR HIINA MÜÜR Kiviehitis, mida ehitati 3. saj eKr 15. saj Rajati põhjapiiri kaitseks rändhõimude sissetungi eest. Mõõtmed: 3460 km pikk (alguses 5000 km); 8-16 m kõrge; 6-15m lai Vahitornid ja kantsid iga 3000m järel. Müüri pealt kulgeb tee. Väravad. Ehitatud savi- ja muldkehandile. Ehitusel surnud maeti müüri: maailma suurim massihaud. Suurim ehitustempo: 2km päevas. Müüri kitsaim koht: 4,1m Kants kõrgem kaitsetorn · Peamine ehitusmaterjal puit. · Rajatud keerukale palktappkonstruktsioonile. · Värviliste reljeefide ja maalingutega kaunistatud hoone osad. · Mitmekordsed keerulise vormiga katused. · Ehitused kaetakse ohtra keraamilise ja puunikerdusega. · Pagoodid ehitismonumendid Buddhale (rajati säilmete matmispaigale) · YOUXGOUSI PAGOOD Raudne pagood 1041a 1048a
sajandil ehitatud puidust kindlusrajatis. Mingeid kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida. Tänapäevani säilinud kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadest, mille kohaselt ehitati üles esmalt linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn, mida mõni aeg hiljem täiendati nelinurkse konvendihoonega. 1970. aastatel tehtud vaatluste põhjal oletas toonaseid ümberehitusi juhendanud arhitekt Kalvi Aluve, et kivilinnuse ehituslugu algab juba 13. sajandi lõpus rajatud, linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hilisemad uurijad, eesotsas Boris Duboviku ja Kaur
Samas võis müür olla ka seotud Hiina edasise allakäiguga, kuna riigi isoleeritus oli põhjuseks aeglasele edasisele arengule. Hiina müür on 2450 km pikk, mis võrdub vahemaaga Londonist Moskvasse. Ta ulatub Kollasest merest sügavale Kesk-Aasiasse. Müüri ehitamiseks tuli kaevata ja käsitsi teisaldada enam kui 150 000 000 m3 pinnast ja laduda müüriks 50 000 000 m3 telliseid ja looduskive. Iga 100...150 m järel on ehitatud müüri kaitsetorn, kus ohu korral süüdati häiretuli. Tornidest edastati signaale. Müüriharja ääristab mõlemalt poolt 1 m kõrgune hambuline rinnatis. Müüripealsele on rajatud sillutatud tee, millel said sõita viis ratsanikku kõrvuti. Kivimüüride paksus on all 1,5 m ja ülal 0,5 m ja kõrgus 6,6 m, kohati aga kuni 14 m. Sellise suure tõkke ehitamine mägises piirkonnas oli ränkraske töö ja selleks kasutati hulgaliselt orje ja töö käigus suri neid tuhandeid.
Linnuse kirdenurka ehitati ümar suurtükitorn Pilsticher (Nooleteritaja) ja nüüdseks oma ülakorrused kaotanud Landskrone (Maakroon). Täiustati ka ida- ja lõunasuunalisi kaitserajatisi. Kaevati vallikraav. Väikest ja suurt linnust ühendav värav varustati tõstesillaga. Vastu kastelli läänemüüri paiknes väikest sisehoovi ümbritsevate ristikäikudega konvendihoone, mille kompaktsest mahust eendus läänes dansker ning kagunurka kroonis võimas nelinurkne kaitsetorn. Algselt oli kastellil kolm väravat. Need on tänaseni nähtavad, kuid nüüd suletud väljapääsud läänes ja põhjas (ühendus Suure linnusega) ning hilisemates ümberehitustes lammutatud peavärav idamüüri lõunaotsas. Kastelli piiras põhjast ja idast sügav, kuid kuiv kraav. 1561 läks Toompea Rootsi valdusesse. Rootslased ehitasid Pika Hermani kõrvale läänemüüri äärde Riigisaalihoone. Konvendihoonet kõrgendati korruse võrra ja muudeti selle ruumide planeeringut. 17
· Toweril on olnud mitmeid rolle: relvaladu, varakamber, loomaaed, kuninglik mündivermimiskoda, avalik arhiiv ning Suurbritannia kroonijuveelide kodu. · Monarhi puudumisel juhtis lossielu Toweri konstaabel. · Loss koosneb kolmest põhiliselt kaitsemüürist. · 18. ja 19. sajandi jooksul kohandati luksuslikud hooned aegamööda teiseks otstarbeks ja lammutati. Ainult Wakefieldi ja Püha Toomase tornid on alles jäänud. · Valge Kaitsetorn olid tihti keskaegse ehitise tugevaim osa, kus vajadusel olid ka sobivad elamistingimused kuningale või õukonnaliikmele. · Võtmeandmis tseremoonia · On teatatud tosinatest vaimudest, keda Toweris eeldatavalt nähti. Juba 1816. aasta jaanuaris olevat vahimees näinud kujutist karust, kes tema poole liigub. Väidedavalt oli vahimees paar päeva hiljem hirmust surnud · Valget torni kui ühte suurimat kaitsetorni kristlikus maailmason kirjeldatud kui
kaitsekäik. Restaureeritud, efektse sisekujundusega Neitsitornis avati kohvik, mis saavutas suure populaarsuse. 5)Nunnatorn Nunnatorn sai oma nime tornist põhjasuunal asetsenud Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnakloostri järgi. Tänapäeval tegutseb kloostriruumides Gustav Adolfi gümnaasium. See ehitati aastatel 1311-1320 algselt sadultornina.1422. aastal teostati senise sadultorni põhjalik ümberehitus ning selle tulemusel kujundati kaitsetorn hobuserauakujulise põhiplaaniga torniks, mille läbimõõt oli 9,65 meetrit ja kõrgus 24,5 meetrit. 19.sajandi lõpul tehti Riiast pärit arhitekt Wilhelm Neumanni kavandi kohaselt läbimurre Nunnatorni ja Saunatorni vahelisesse linnamüüri Kloostri tänaval ning ehitati teravatipuline värav, millest kahel pool paiknesid eraldi avad jalakäijate jaoks. Aastatel 1958- 1960. aastal ehitati Nunne torni allossa raudbetoontrepp, mille kaudu pääseb linnamüüri siseküljel
Hiljem ehitati ümber Uus-Pärnu ala ka kivimüür ja teine eelkindlus, et kindlustada linna ja linnust. Arvatavasti ehitati siis ka väikesed flankeerivad ümartornid eeslinnuse nurkadesse, mis küll hiljem ümber ehitati. Ainult linnuse edelanurgas asuv torn jäi ümber ehitamata. Linnus sai kahjustada Liivi sõjas ning järgnenud Poola-Rootsi sõjas. Linnusest on säilinud vaid 15. saj. rajatud vangitorn linnamüüri kagunurgas, mis on ainus säilinud keskaegse Uus - Pärnu kaitsetorn. Tuntud kui Punane torn.Nime sai ta raudkividest torni seest ja väljast katnud telliskivivoodri järgi.1624a. oli torn neljakorruseline , 6 meetri sügavuse vanglakorrusega. Tänaseks on säilinud kolm korrust, mis 1780. Linnavangla laiendamiseks tehtud ümberehituse tulemus. Torn restaureeriti ilma telliskivivoodrit taastamata aastatel 1973-1980. See torn asub Hommiku tänaval. Praeguseks on säilinud ka linna müüride vallid. Pärnu muul
Kiek in de Kök Läänemeremaade võimsaim kaitsetorn Kiek in de Kök rajati oma esialgsel baroksel kujul aastatel 1475-1483. Torni nimi esines esmakordselt 1577. aastal. Sellest ligi 38 meetri kõrgusest ehitisest võis vaadata läbi avarate alt laienevate mantelkorstnate lähedalt asetsenud majade köökidesse. Niisama hästi võis silmata vaenlase tegevust tema ,,köögis", s.t lähtepositsioonidel. Esimene korrus oli ehitatud laoks. Alguses paiknes ka torni sissepääs esimesel korrusel. Torni ülemised korrused olid ehitatud kaitsekorrusteks
sajandil ehitatud puidust kindlusehitis. Mingeid kindlaid tõendeid selle oletuse kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida.Tänapäevani säilinud kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadest, mille kohaselt ehitati üles esmalt linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn, mida mõni aeg hiljem täiendati nelinurkse konvendihoonega. 1970. aastatel tehtud vaatluste põhjal oletas toonaseid ümberehitusi juhendanud arhitekt Kalvi Aluve, et kivilinnuse ehituslugu algab juba 13. sajandi lõpus rajatud, linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hilisemad uurijad, eesotsas Boris Duboviku ja Kaur Alttoaga on naasnud siiski
· Kaitsetorne umbes 50 (säilinud 28) Suurimad ja kõrgeimad tornid keskaja lõpus, kui kasutusele kahurid (kahuritornid). Kiek in de Kök kõrgeim, Paks Margareeta kõige massiivsem (paksus müüridel 6,5 meetrit). Tulistada sai ka piki linnamüüri müüril ronivaid vaenlasi. Mujal säilinud halvemini Tartus müüri umbes 50m, torne pole alles. Oli tugevasti kindlustatud, aga halvasti kaitstav, sest nõos (kahurid). Pärnus säilinud 1 kaitsetorn Punane torn. Tallinnas säilinud arvukalt kodanike maju, ühiskondlikke hooneid: · Hästi säilinud gooti stiilis vanalinn (ONESCO kaitse all) · Raekoda- teravkaarsed ja täisnurksed aknad, valmis 15. saj alguses. · Suurgildi hoone valmis 15.saj. alguses. · Kolm õde 1 tuntumaid kodanike maju, 3 maja üksteise küljes, kodanikemajale tüüpilised petikud (seintele tehtud süvendid kaunistuseks), praegu luksushotell. Tuntuimad ruumid linnakodanike majas
või suvilat. Fatbur on Wikipeedia andmeil keskaegne ja varauusaegne kindlustatud ait, kus hoiti riideid ja kallemaid asju. Ilmselt siis elamisait Üprusel. Seega kindlasti kaks kivihoonet, väga võimalik, et ka elamisait oli kivist. Lisaks ei anna rahu mõiste "väravapealne ruum". Kahjuks ei ole teada, kuidas see rootsi keeles on. Kuid arvata võib, et see peab olema vägev värav, mille peale terve ruumi sai ehitada. Ringmüüri kaitsetorn või väravatorn? Kuid Goeteerise Toolse-pildil paistab, et väravamajake võib ka puust olla ja on kõrgetele postidele ehitatud. /Goeteeris, lk 103/ Siinkohal on kindlasti tarvis tutvuda kui mitte Lundi nimekirja endaga, siis vähemalt Sten Karlingi 10 raamatuga igal juhul. Niikaua on tegemist ikkagi spekulatsioonidega. Goeteerise päevik. Goeteerise päevik on ilmunud ka rootsikeelsena: Stockholm: Norstedt & Söner, 1917. En holländsk
annaabi.ee 
