Euroopa Liit nüüdsest kalastustegevust otseselt oma liikmesriikide kaudu. Seejuures on liit võtnud hulga meetmeid, mille ülesandeks on tagada Läänemere kalavarude väga hoolikas haldamine. Nendest meetmetest nimetame kõigepealt 2006. aasta kalapüügivõimaluste määratlemist ning mõnesid tehnilisi meetmeid, mille osas on viimasel ajal vastu võetud mitmeid erieeskirju. Peagi avaldatakse pikaajaline kava tursavarude kaitsmiseks. Et tagada kalavarude ja merekeskkonna kaitsestrateegia tõhusus, peavad kõik osapooled olema kaasatud sellega seotud meetmetesse. Selles kontekstis mängib võtmerolli 2005. aasta märtsis loodud Läänemere RAC piirkondlik nõuandekomisjon. Meenutame, et RACid (inglise keeles Regional Advisory Councils) on piirkondlikud nõuandekomisjonid, mille ülesandeks on soodustada koostööd erinevate kalandussektori osaliste vahel. Rahvusvahelisel tasandil on samuti äärmiselt vajalik hea koostöö ELi ja Venemaa vahel, Euroopa Liit käivitab
Riigid tahtsid sõjaga saada endale uusi valdusi. Näiteks nii Venemaa kui Austria-Ungari tahtsid kehtestada oma võimu Balkanil, Saksamaa soovis endale Prantsusmaad, Prantsusmaa tahtis saada tagasi Elsass-Lotringi Sõja eel töötasid erinevad riigid välja oma sõjaplaanid 1. Saksamaa sõjaplaan Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi, välksõda Prantsusmaa vastu, mis kestis 40 päeva. 2. Prantsusmaa sõjaplaan Passiivne kaitsestrateegia (Maginat' piirkindluste süsteem), kindlustamata Prantsusmaa-Belgia piir 3. Inglismaa sõjaplaan kasutada võimalikult vähe maavägesid, kasutada mereväge ja finantseerida liitlasi Sakslaste sõjaplaan kukkus läbi, sest Schliffeni plaan kukkus läbi, sõda toimus kahel rindel, merel oli ülekaal Antantil Saksamaale korraldati mereblokaad Inglismaa poolt Sõja ajal toimus sõjategevus 2 tähtsamal rindel, kus sõdisid järgmised riigid. 1
sõja · Saksamaa nüuab Prantsusmaa erapooletust ja Toule ja Verduni kindlusi -> Prantsusmaa keeldub -> 3.08 Saksamaa kuulutab Prantsusmaale sõja. · 2.08 Saksamaa esitab Belgiale ultimaatumi-> Belgia palub Inglismaa abi -> 4.08 Inglismaa kuulutab Saksamaale sõja. · Suurriikide sõjaplaanid o Saksamaa: A. Schlieffeni plaan rünnata läbi Belgia Pariisi-> väed idarindele. o Prantsusmaal kindral J.J.Joffre kaitsestrateegia otsesuunal, eesmärk kurnata Saksamaad kahel rindel o Inglismaal finantsabi + 70 000 mandrile o Venemaal nn aururulli roll, otselöök Ida-Preisimaalt Berliini · Septembri alguses Saksa väed lähenevad Pariisile -> 5.09 algab Marne'i lahing. -> Saksa edasitung peatati (hukkus 80 000 prantslast, 2 000 inglast, 15 000 sakslast jäi vangi) -> sakslased taanduvad Aisne'i jõeni -> algab positsioonisõda · Idarinne
Teisel ametiajal jätkas ta kommunismivastast võitlust veelgi karmimalt. Samas tekkis 1949. a. Kommunistlik Hiina, mis tähendas kapitalistliku läänemaailma kaotust. Kartes edasisi kommunismi triumfe asus Truman 1950. a. toetama Prantsusmaa võitlust Indo-Hiinas. 1950. a. paljastati NSVL-i heaks luuranud ja tuumasaladusi edastanud USA-Inglise luurevõrk. Tõusuteel olid Ameerika filmid, mis lõid USA-st pildi kui 'Unistuste maast'. Eisenhoweri (1953-1961) eesmärgiks oli ähvardav kaitsestrateegia, mitte vastulöök igale kommunistide sammule, seega sisaldas uus strateegia paljuski bluffi. Palju kasutati CIA-d ja salaoperatsioone. Eisenhoweri ajal sekkuti aktiivselt ka Vietnami sõtta, tema ametiaja lõpuks oli USA andnud lubaduse astuda sõtta enam kui 40 riigi kaitseks. J. F. Kennedy (1961-1963) oli väga karismaatiline ja populaarne president, kelle mainet on hiljem kahjustanud 1990-ndatel ilmsiks tulnud faktid armuafääridest ja väidetavast kombest end süstidega turgutada.
ja sundis Leedut loovutama Memeli (Klaipeda). Suurbritannia ja Prantsusmaa mitu kuud väldanud läbirääkimised Nõukogude Liiduga natsismivastase koalitsiooni loomiseks nurjusid. See-eest võttis Hitleril ja Stalinil vaid mõni päev aega, et heaks kiita vastastikune mittekallaletungileping. Poolasse tungis Wehrmacht 1. septembril, Krasnaja Armija 17. septembril. Poola avaldas vastupanu, kuid vähem kui kuuga oli Vahe-Euroopa suurim sõjaline jõud likvideeritud. Eesti kaitsestrateegia oli tollal ja on ka praegu üles ehitatud lihtsale doktriinile. Agressioonile osutatakse vastupanu kuni ühest või mitmest sõbralikust välisriigist saabub sõjalist abi. Toetuse võimalus vähemasti teoreetiliselt oli olemas 1939. aastani. Tolle kurikuulsa aasta jooksul see kadus. Septembri lõpul oli Eesti juhtkonnal ,,eeskujuks" kaks värsket õudus-näidet: Tsehhoslovakkia, kes ei hakanud vastu, ja Poola, kes hakkas vastu. Kummalegi ei tulnud keegi appi
1908 Serbia ja Austria-Ungari tüli Balkanil. 1912- Itaalia okupeeris Liibüa. 1912-1913 Balkani sõda Türgi vastu(Kreeka ja Serbia tugevnesid).Atentaat põhjustas sõja, sest tapeti Austria-Ungari prints ning Austria-Ungari kuulutas seetõttu Serbiale sõja. Sõjaplaanid: Saksamaa sõjaplaan: Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi, välksõda Prantsusmaa vastu, mis kestis 40 päeva. Prantsusmaa sõjaplaan: Passiivne kaitsestrateegia, piirkindluste süsteem, kuid Belgia piir kindlustamata. Venemaa sõjaplaan: Kasutada suurt armeed(6 milj), tungida peale pikal rindel. Inglismaa sõjaplaan: kasutada mereväge, mitte maaväge, finantseerida liitlasi. Saksamaa sõjaplaan kukkus läbi sest Suurbritannia saabus kiiresti belglasi abistama, Venemaa alustas kiiret pealetungi, Prantsuse ja Briti armeed ühiselt Saksamaa vastu ning Saksa vägede
* ülemvõim Balkanil * PR-SM vaheline vaen, Elsass-Lotring AJEND: F. F. atentaat 28. juuni 1914 SÕJAPLAANID: * SM Schlieffeni plaan. Tuli tungida läbi neutraalse Belgia PR-le ja purustada PR 39 päevaga, seejärel 3-4 kuuga VM. Selleks rajati 13 kahesuunalist raudteed, üle Reini15 raudteesilda. SM oli sõjaks valmis. * PR plaan 17. SM vastu võimas kindlustuste liin, et vältida 1870.1871 a PR-Preisi katastroofi. Passiivne kaitsestrateegia. * ING plaan teha sõda ära võõraste kätega, ainult anda neile raha. Mehi vaid 70 000. * VM - ,,aururull", kahel rindel SM ja A-U vastu. 6 milj meest. VM polnud sõjaks valmis. I MS puhkemises on süüdi kõik sõjast osa võtnud riigid. Neil kõigil oli võimalus keelduda sõjas osalemast, aga keegi neist ei teinud seda. Ma arvan, et MS puhkeski selle pärast, et keegi ei tahtnud alla anda, taheti näidata oma võimu ja taheti vaenlasele koht kätte näidata. 5
Strateegilise juhtimise protsess: Missiooni, eesmärkide ja strateegiate hindamine Sisekeskkonna uurimine Väliskeskkonna uurimine SWOT analüüs Uute missiooni, eesmärkide ja strateegia formuleerimine Strateegia hindamine ja elluviimine Strateegilise juhtimise areng Esimene oluline strateegia alane raamat (militaarstrateegia) ~500 a.eKr. Hiina ohvitserilt Sun Tzu'lt - "The Art of War" Sõjandusterminid kasutusel siiani, nt. kaitsestrateegia, otserünnak jt SJ ärijuhtimise mõttes pärineb USA-st 50-60-ndatel otsisid organisatsioonid uusi turge Konkurents Euroopa ja Jaapaniga teravnenud Tekkinud olid rahvusvahelised suurkorporatsioonid, koordineerimisraskused Klassikalised autorid 1. Alfred Chandler "Strategy and Structure" - 1962 2. Igor Ansoff "Corporate Strategy" - 1965 3. Kenneth Andrews ,,Business Policy: Text and Cases" - 1965 4. Peter F
4. SWOT- analüüsiga kaardistatakse a) Ettevõtte/toote tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused b) BCG maatriks c) Turuatraktiivsuse maatriks 5. 4P ja 4C mudeli erinevus seisneb selles, et a) 4P mudel keskendub tootele, 4C mudel keskendub tarbijale b) 4C mudel keskendub konkurentidele, 4P mudel keskendub premiumtoodetele c) 4P mudel keskendub konkurentidele, 4C mudel aga tootele 6. Mis alljärgnevatest on turunduses kaitsestrateegia? a) Ründav kaitse b) Sissisõda c) Ümberpiiramine d) Möödahiilimine 7. Mida tähendab Ansoffi kasvustrateegia maatriksis toote arendamine? a) Uued tooted olemasoleval turul b) Uued tooted uuel turul c) Olemasolevad tooted uuel turul d) Olemasolevad tooted olemasoleval turul 8. Turu atraktiivsuse ja firma turupositsiooni maatriksis analüüsitakse seoseid a) Turuosa ja turukasvu vahel
1949. a. mõisteti 11 USA KP liiget süüdi valitsuse kukutamise vandenõu ettevalmistamises. 1950. a. paljastati NSVLi heaks luuranud ja tuumasaladusi edastanud USA-Inglise luurevõrk. Eisenhower (1953-1961, V) Pidurdamisdokriin asendati sõnades tagasitõrjumisdoktriiniga (roll back). Tegelikkuses väga karm ei oldud. Suuremat rolli pandi tuumarelvadele, kahandati väljaminekuid tavarelvastusele. Eesmärgiks oli ähvardav kaitsestrateegia, mitte vastulöök igale kommunistide sammule. Seega sisaldas uus strateegia paljuski bluffi. Palju kasutati CIA-d ja salaoperatsioone. Eisenhoweri ajal sekkuti aktiivselt Vietnami sõtta. 1953. a. alates kattis USA suurema osa Prantsusmaa kuludest Vietnamis. Aktiivselt asuti sõjategevuses osalema 1954. a. maist, kasutades selleks Prantsuse väeüksusi ja CIA-d. Eisenhoweri ametiaja lõpuks oli USA andnud lubaduse astuda sõtta rohkem kui 40 riigi kaitseks. 1955. a
1949. a. mõisteti 11 USA KP liiget süüdi valitsuse kukutamise vandenõu ettevalmistamises. 1950. a. paljastati NSVLi heaks luuranud ja tuumasaladusi edastanud USA-Inglise luurevõrk. Eisenhower (1953-1961, V) Pidurdamisdokriin asendati sõnades tagasitõrjumisdoktriiniga (roll back). Tegelikkuses väga karm ei oldud. Suuremat rolli pandi tuumarelvadele, kahandati väljaminekuid tavarelvastusele. Eesmärgiks oli ähvardav kaitsestrateegia, mitte vastulöök igale kommunistide sammule. Seega sisaldas uus strateegia paljuski bluffi. Palju kasutati CIA-d ja salaoperatsioone. Eisenhoweri ajal sekkuti aktiivselt Vietnami sõtta. 1953. a. alates kattis USA suurema osa Prantsusmaa kuludest Vietnamis. Aktiivselt asuti sõjategevuses osalema 1954. a. maist, kasutades selleks Prantsuse väeüksusi ja CIA-d. Eisenhoweri ametiaja lõpuks oli USA andnud lubaduse astuda sõtta rohkem kui 40 riigi kaitseks. 1955. a
informatsiooniga kasulik ka põhitegevuse tulevaste rahavoogude prognoosimisel. 2. Milliseid tegevusi eristatakse turunduses ? · Turunduskotseptsioon · Ühiskondlik turunduskontseptsioon · Müügikontseptsioon · Tootmiskontseptsioon · Tootekontseptsioon · Ründestrateegia ja taktika · Otserünnak · Tiibrünnak · Piiramisrünnak · Kõrvaltrünnak · Partisanirünnak · Kaitsestrateegia ja kaitsetaktika · Erinevad kaitsestrateegiad · Turuliidri strateegiad · Väljakutsuja strateegiad · Järgija strateegiad · Nisiturunduse strateegia Kokkuvõtteks:(Turutegurid. Üks olulisemaid turu ligitõmbavuse määrajaid on tema suurus. Suured turud pakuvad laialdasi võimalusi müügi ekspansiooniks. Firmad peavad oluliseks ka turu kasvutegureid. Kui firma otsib kiire tulu saamise
tugevusi, et läbi nende püüda miinimumini viia väliskeskkonnast tulenevate ohtude mõjud. · Min-Max strateegia ettevõtte eesmärgiks on püüda minimeerida väliskeskkonnast tulenevaid ohte läbi väliskeskkonnast tulenevate uute võimaluste ärakasutamise. · Min-Min strateegia ettevõtte eesmärgiks on püüda minimeerida ettevõtte väliskeskkonnast tulenevaid ohtusid läbi ettevõtte siseste nõrkuste minimeerimise (kaitsestrateegia). 171. 172. 4. SIHTTURUNDUS JA TURU SEGMENTIMINE 173. TURG tähendab teatud hulka inimesi või organisatsioone, kel on potentsiaalne huvi, ostuvõime ja soov kulutada raha mingit vajadust rahuldava kauba või teenuse ostmiseks. 174. Tarbijateks/klientideks võivad olla: · füüsilised isikud - üksikisikud, pered (kodumajapidamised), · juriidilised isikud organisatsioonid, sh - kaubandusturg (ost edasimüügiks), - ametkonnaturg. 175. 176
Hitler valmistas põhiliselt ainult välksõja jaoks mõeldud tehnikat nagu seda on tankid ja lennukid siis ta tahtis kiiret edukat sõda ,mis võibolla läks isegi korda Belgias,Norras, Poolas ja Hollandis. Teised väidavad, et Austria,Tsehhoslovakkia, Poola ja Rumeenia ning teiste Balkaniriikide endale võitmine tähendas seda et Hitleril oli tarvis maavarasid ja toitu pikaks sõjaks. Siin lähevad inimeste arvamused lahku. Välksõda Poolas Poola kaitsestrateegia oli väga halb. Nad ootasid Saksa rünnakut ja said selle. 1 Septembri hommikul ründasid Saksa pommitajad Poola raudteid ja muid tähtsamaid ehitisi ning pärast seda tungisid väed sisse. 8 kuni 10 Septembrini piirasid Sakslased Varssavi sisse ja 20 Septembriks olid ka Vene väed Poolas. Oktoobri 15 päevaks oli kogu Poola, Saksa ja Nõukogude vägede käes. Võlts sõda
6. Tehnilised nõuded. Igal riigil on toodetele oma tehnilised nõuded. 7. Kaupade kõrge konkurentsivõime. See tähendab, et eksporditavad kaubad peavad isegi mitu aastat pärast turule sisenemist olema väga konkurentsivõimelised. 32.milliseid rahvusvahelise turunduse strateegiaid on olemas? Rahvusvahelistel turgudel järgivad ettevõtted järgmisi strateegiaid: ● Ründamise strateegia (ettevõtte aktiivne tegevus turuosa vallutamiseks ja laiendamiseks); ● Kaitsestrateegia (ettevõtte olemasoleva turuosa säilitamine ja positsioonide säilitamine välisturul); ● Taandumisstrateegia (sunniviisiline meede). 33.millised on rahvusvahelise turunduse kõige suuremad väljakutsed? Rahvusvahelise turunduse arendamisel seisavad ettevõtted sageli silmitsi erinevate probleemidega. Peamised neist on: - välisriikide hindamine ja valik välisturule sisenemiseks majandusliku üleilmastumise kontekstis; - rahvusvahelise turu segmenteerimine;
kasutada Boston Consulting Groupi maatriksit (BCG maatriks). BCG maatriks lähtub turukasvust e. turuarengust (kiire, aeglane) ja turuosa suurusest (suur, väike). Tegemist on nelja erineva äriüksusega, kusjuures optimaalne rahavool läheb rahalehmadelt küsimärkidele. Rahalehmad - aeglane turukasv, suur turuosa; kasum ja raha ülejääk suur; turuosa säilitatav ka väikese toetuse korral; sobib otsene või kaudne kaitsestrateegia. Tähed - kiire turukasv, suur turuosa; kasum suur, raha ülejääk tagasihoidlik või puudub, rahavajadus turu kiire kasvu katmiseks enamasti suur; turuosa säilitatav toetuse korral; sobib otsene rünnakustrateegia. Küsimärgid - kiire turukasv, väike turuosa; kasum väike või olematu, raha ülejääk tagasihoidlik või puudub; rahalehma tugeval toel saavutatakse parem turuosa, perspektiivitu
Eesti – ja säästev areng: 1992. aastal osaleti Rio de Janeiros ÜRO Keskkonna ja Arengukonverentsil 1995 – Säästva arengu seadus 1996 - Eesti Säästva arengu komisjon 2001 - Vabariigi Valitsus kinnitas Eesti säästva arengu strateegia lähteülesande – Säästev Eesti 21 Strateegilised keskkonna ja looduskaitse dokumendid: Keskkonnakaitse strateegia, Eesti Keskkonnategevuskava, Säästev Eesti 21, Eesti Bioloogilise mitmekesisuse kaitsestrateegia ja tegevuskava, Hea Põllumajandustava, Põllumajanduse- keskkonnaprogramm, Maaelu arenguprogramm. LIIGIKAITSE Ajalugu: 1664 Rootsi metsaseadus. 1910 Esimene kaitseala - Vaika linnukaitseala. 1920 E. Sphor tõstatas 11 liigi kaitse vajaduse. 1920ndad E. Reinwaldt uuris haruldaste imetajate levikut ja tõstatas nende kaitseküsimuse. Teisi imetajaid ja linde püüti kaitsta jahiseaduse kaudu. 1935 – Looduskaitseseadus. 1936 riiklik kaitse 26 ja müügikeeld 6 liigile.
c) turundusmeetmestiku osade eesmärgid - vahenduse 4) SWOT-analüüsiga kaardistatakse a) ettevõtte/toote tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused b) BCG maatriks c) Turuatraktiivsuse maatriks 5) 4P ja 4C mudeli erinevus seisneb selles, et a) 4P mudel keskendub tootele, 4C mudel keskendub tarbijale b) 4C mudel keskendub konkurentidele, 4P mudel keskendub premiumtoodetele c) 4P mudel keskendub konkurentidele, 4C mudel aga tootele 6) Mis alljärgnevast on turunduses kaitsestrateegia? a) ründav kaitse b) sissisõda c) ümberpiiramine d) möödahiilimine 7) Mida tähendab Ansoffi kasvustrateegiate maatriksis toote arendamine? a) uued tooted olemasoleval turul b) uued tooted uuel turul - mitmekesistumine c) olemasolevad tooted uuel turul – turu laiendamine d) olemasolevad tooted olemasoleval turul - hõlvamine 8) Turu atraktiivsuse ja firma turupositsiooni maatriksis analüüsitakse seoseid a) turuosa ja turukasvu vahel – BCG mudel
BCG (Boston Consulting Group) maatriks lähtub turukasvust (kiire, aeglane) ja turuosa suurusest (suur, väike). Tegemist on nelja erineva äriüksusega, kusjuures optimaalne rahavoog läheb rahalehmadelt küsimärkidele. Rahalehmad aeglane turukasv, suur turuosa; kasum ja raha ülejääk suur; turuosa säilitatav ka väikese toetuse korral; sobib otsene või kaudne kaitsestrateegia. 26 Suur osakaal stabiilsel turul; eeliseks konkurentide ees on madalad kulud (puudub vajadus investeeringuteks) ja suured tulud; tulu ülejääk läheb teiste üksuste toetamiseks. Tähed kiire turukasv, suur turuosa; kasum suur, raha ülejääk tagasihoid lik või puudub,
Õõnestatakse konkurentide finantsseisukorda ja konkurentsipositsiooni, raskendatakse nende probleemide lahendamist ja kiirendatakse nende tegevusharust lahkumist 4. Väikesed kohalikul turul tegutsevad ettevõtted Võetakse sihikule nende parimad kliendid, kellele pakutakse paremaid hankevõimalusi. Millal rünnata? Toimuvad muutused ostjate struktuuris Turustuskanalite muutumine Tehnoloogiline areng uued materjalid ja tehnoloogiad Juhtivate ettevõtete "uinumine" Kaitsestrateegia kasutamine konkurentsieelise kaitsmiseks Eesmärk on vähendada rünnatavuse ohtu Tõugata väljakutsujad ründama teisi konkurente Pehmendada rünnaku tagajärgi. Selgitada välja kõige tõenäolisemad ründajad. Sammud rünnakute eest kaitsmiseks: Laiendada toodete valikut (vabade nisside vältimine) Juurutada uusi tooteid Hoida hinnad madalad võrreldes konkurentidega Blokeerida turustuskabaleid, sõlmides kokkuleppeid
inimkonna elukvaliteedi parandamine ja põhiliste vajaduste rahuldamine; rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine ning inimeste hoiakute ja harjumuste muutmine; ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine arvestades keskkonna taluvuspiiridega; jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine. Strateegilised keskkonna ja looduskaitse dokumendid: Keskkonnakaitse strateegia, Eesti Keskkonnategevuskava, Säästev Eesti 21, Eesti Bioloogilise mitmekesisuse kaitsestrateegia ja tegevuskava, Hea Põllumajandustava, Põllumajanduse- keskkonnaprogramm, Maaelu arenguprogramm. Keskkonna- ja Arengukomisjoni 1987. aastal ilmunud aruande “Meie ühine tulevik” (Our Common Future) mitteametlik nimetus. B. a-s sõnastati esimest korda kontseptsioon säästvast arengust, mis peaks tagama tänase põlvkonna vajaduste rahuldamise, ilma et kahjustataks tulevaste põlvede võimalusi rahuldada omi vajadusi.
annaabi.ee 
