Jõhvi Gümnaasium Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Referaat Koostas: Valeria mihhailova Juhendas: õp. Kristelle Kaarma Jõhvi 2011 Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. Kosmeetikatooted on ained või valmistised, mis on ette nähtud ...
******* Gümnaasium NIMI KLASS KAHJULIKUD KOSMEETIKATOOTED Referaat *** 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................3 1.3 Üldised säilivusajad:...................................................................................... 4 1.4.4 Imidazolidinüül karbamiid.......................................................................6 1.4.5 Parabeen................................................................................................. 6 2. LOODUSKOSMEETIKA...............................................................................6 2.1Mahetoodetud naha...
xxx Kahjulikud kosmeetikatooted Referaat 2013 Sisukord 1 Sisukord.................................................................................................................2 2 Sissejuhatus............................................................................................................3 3 Kahjulik kosmeetika..............................................................................................4 3.1 Kahjulikud kosmeetikatooted..............................................................4 3.2 Ohtlikud ained kosmeetikas.................................................................5 4 Kokkuvõte..............................................................................................................8 5 Kasutatud allikad...................................................................................................9 ...
Tarbekeemia: kosmeetika Mis on kosmeetika? Kosmeetika ehk iluravi Inimese välimuse eest hoolitsemine Keha ilu säilitamine ja värskendamine Mida kosmeetika sisaldab? Mineraalkosmeetika meigi tooted sisaldavad 100% puhtaid mineraale Mineraalkosmeetika tooted ei sisalda vismutit, vaskoksükloriidi ja talki ning meie kosmeetika ei sisalda nanoosakesi, mida kasutatakse tavapärases dekoratiivkosmeetikas Kosmeetika sisaldab palju koostisaineid, mis on kahjulikud mitte ainult meie nahale, vaid kogu organismile Kosmeetikas kasutatakse umbes 40 liiki vetikaid, tänapäeva kosmeetikas kasutatakse vetikaid laialdaselt nii näo kui kehahooldustoodetes Kosmeetika liigid Arstlik kosmeetika - tegeleb naha hooldamise ja raviga ning iluvigade kirurgilise kõrvaldamisega Dekoratiivkosmeetika valdkonda kuuluvad: kehailu esiletoovad võtted, (sealhulgas hügieen) ja jumestamine, mille eesmärk on moenõudeid arvestades välimust ilmestada, rõhutada isikupära ja va...
Noarootsi Gümnaasium Nelli-Kai Kallas 10.M klass KAHJULIKUD KOSMEETIKATOOTED Referaat Pürksi 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................3 1.3 Üldised säilivusajad:...................................................................................... 4 1.4.4 Imidazolidinüül karbamiid.......................................................................6 1.4.5 Parabeen................................................................................................. 6 2. LOODUSKOSMEETIKA...............................................................................6 2.1Mahetoodetu...
Gustav Adolfi Gümnaasium Uurimistöö Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnaasiumi õpilaste teadlikkus meigitoodete koostisest ja mõjust nahale Koostaja... Klass... Juhendaja... Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1TEOREETILINE TAUST.........................................................................................................5 1.1Kosmeetika ajalugu............................................................................................................5 1.1.1Egiptus.........................................................................................................................5 ...
Mina ja alkohol Tänapäeval on alkoholi kasutamine väga laialdane ning seda sisaldavad paljud tooted. Alkoholi kasutatakse mitmesugustes lahustites, puhastusvahendites, vedelkütustes, odekolonnides jm. Alkohol on ka joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Sellest on saanud maailmas üks väga tõsine probleem, kuna selle tarvitamine läheb tihtipeale liiale ja selle narkootilise aine toime all tehakse palju lollusi ning see rikub ka inimeste tervist. Looduses esineb alkoholi vähesel määral ,kuna see lendub kergesti madala keemistemperatuuri tõttu. Sellepärast hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Alkoholid on orgaanilised ühendid, mis on tekkinud nii, et süsivesiniku molekulis on üks või mitu vesinikuaatomit asendunud hüdroksüülrühmaga. Nende üldvalem on ROH. Alkoholi tootmine sai alguse Lähis-Idast ja Vahemeremaadest. Etüülalkohol võib tekkida an...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL K17KO1 TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Riskianalüüs Õppejõud: , MA Mõdriku 2017 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................3 1.TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS.................................................................................................................5 1.1.Üldine asutuse iseloomustus................................................................................5 1.2.Töökeskkonna kirjeldus.......................................................................................5 1.3.Töökoha kirjeldus.................................................................................................6 1.4.Töötaja tööülesa...
Ohutusnõuded kemikaalide käsitsemisel. Käsitsemisjuhendit tuleb lugeda hoolikalt. Ohutud on kosmeetika- ja pesemisvahendid, puhastusvahendid ja väetised. Putuka-, umbrohutõrjevahendeid, plekkide eemaldamisvahendid, liimid ja värvid on aga väga mürgised. Selleks, et aru saada kui ohtlik on aine lisatakse pakendile ohumärgid. Need on rahvusvahelised ja need peaks ära tundma igaüks. Soovitav on need ära õppida. Neid märgitakse ka tähtedega, tähed on kirjutatud märkide kohale. F-täht tähendab väga tuleohtlik. F+ tähendab aga eriti tuleohtlik. Xn on kahjulik (n on indeks). Xi on lausa ärritav. N on keskkonnaohtlik. T tähistab mürgist asja ja T+ on väga mürgine. C tähendab sööbivat. O on aga oksüdeeruv. E hoopiski plahvatusohtlik. Sööbivad on leelised ja enamik hapetest. Seepärast tuleb vältida isegi väikseid tilkasid nahale ja riietele. Aine sattumisel nahale tuleb saastatud kohta voolava vee all kaua pesta. ...
Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas(sõduritele oli ette nähtud igakuine soolaports, sool oli väärtuslik) ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Saadakse järvevee settimisel järvesool Kaevandatakse mere põhjast või aurustatakse mereveest meresool Kivisool, kaevandustest Sool e. Keedusool koosneb 40% naatriumis ja 60% kloorist Nende sisaldus ei tohi olla vähem kui 97% kuivaines Keedusoolas sisalduv naatrium ja kloor on inimorganismile vajalikud, see tasakaalustab vee ja happeleelise tasakaalu organismis Lauasool Peeneteraline, rafineeritud sool Kivisool Meresool Mineraalsool Keedusool Jodeeritud sool Koostisesse on hulka lisatud joodi Flu...
Nafta- kas maailma kuningas või Achilleuse kand. Kiirelt globaliseeruvas maailmas on majandus ja poliitika üha tihedamalt seotud. Nafta on tänapäevani väga laialdase kasutusalaga (nt. kütus, määrdeained, bituumen). Nafta mõjutab kogu maailma kuna selle kasutusala on väga suur. Kuid kas nafta mõjuvõim on meie õnn või õnnetus? Naftat on pumbatud maapõuest alates 1855. aastast saati, peale seda hakkas arenema kogu naftat puudutav tööstus. Seda seetõttu, et nüüd sai seda genereerida juurde suuremahuliselt. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Nafta hinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Naftat kasutatakse enamasti kütuse- ja keemiatööstustes. Kütusetööstustes rafineeritakse naftast diislit ja bensiini, keemiatööstustes erinevaid kosmeetika tarbeid ja veel palju erinevaid aineid. Kütet nõuavad nii paljud masinad, alustades väike sõidukitest lõpetades suurte sõjamasinate või lennukitega. N...
Tarbekeemia ohumärgid Mürgine (T) Tuleohtlik (F) Oksüdeeriv Plahvatusohtlik Keskkonna- (O) (E) ohtlik (N) Sööbiv (C) Kahjulik (Xn) Tarbekeemia märgistused Toodet soovitab Astma ja Allergia Ühing , et tootes, (põhiliselt seebid ja pesuvahendid) pole kasutatud lõhnaaineid ja valgendajaid. Rootsi Looduskaitse Seltsi ökomärk: pesupulbrid ja -vedelikud, plekieemaldajad ja valgendajad, puhastusvahendid, nõudepesumasina detergendid. Rõivaste märgistused Pleegitamine keelatud Pleegitamine lubatud Pleegitamine lubatud üksnes hapnikupõhiste mitte ...
1.Kaltsium 2.Calcium 3.Ca 4.Ladina keeles Lubi 5. Aatommass: 40,078 Sulamistemperatuur: 839 °C Keemistemperatuur: 1484 °C Tihedus: 1,55 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke 6. Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit,kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises. Looduses leiame kaltsiumit ka paljude mineraalide - lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. koostises. ,,Ca on looduses väga levinud (5.kohal). CaCO3 on maakoores laialdaselt levinud. See on hallika paekivi, mitmesuguse värvusega marmori, helkiva pärli või koralli peamine koostisosa. CaCO3 esineb mitmes kristallkujus. Levinum on kaltsiit, mida leidub igas paemurrus. Läbipaistvet kaltsiiti nimetatakse islandi paoks, millele on iseloomulik kaksikmu...
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Oma nimi Jennifer Lynn Lopez (Live Luxe Parfüüm) Iseseisevtöö Referaat Juhendaja nimi Õppegrupp: Tartu 2011 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 1.Üldiselt parfüümist........................................................................................................................3 1.1.Kas teadsid, et parfüüm......................................................................................................... 3 2.Jennifer Lopez ja Parfüüm............................................................................................................4 2.1.Jennifer Lopezist üldiselt ........................................
Sisukord Sissejuhatus Inimesed puutuvad oma igapäevases elutegevuses kokku väga erinevate keemiliste ühenditega. Paljud nendest kemikaalidest avaldavad mõju organismi talitlusele ja mõnikord põhjustavad kahjuks ka haiguslikke nähtusid. Kodukeskkonnas ei mõjuta inimese tervist mitte ainult toiduainete valik, puhtus, head hügieeni- ja saanitaartingimused, vaid muude tegurite kõrval ka kodukeemia. Alati ei pruugi inimene tulla selle pealegi, et tema kodus esinevad patogeneetiliste teguritena näiteks värvitud riided, kosmeetikavahendid, ehitus- ja viimistlusmaterjalid, mööbel jm. Eriti tugevad ärritavad kemikaalid eralduvad elukeskkonda puhastus- ja pesuainete, desinfitseerimisvahendite, kõikvõimalike lahustite ning pleegitajate kasutamisel. Terviseedenduslikust seisukohast on tähtis inimeste teadlikkust tõsta sellest, mis sisaldub kodukeemias. Samuti on oluline pöörata tähelepanu nende kahjulike ainete mõju ä...
Aravete Keskkool SOLAARIUM JA ARAVETE KESKKOOLI ÕPILASTE TEADMISED SELLEST Uurimistöö Koostaja: Helena Teras 11.klass Juhendaja: Kristiina Ots Aravete 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin antud teema, kuna üha enam on hakatud solaariumi teenuseid kasutama. Kõige suurema hulga moodustavad neist noorukid, kellel puuduvad täpsed teadmised kunstpäikese riskide kohta. Ühest küljest räägitakse selle kahjulikkusest, teisest küljest on vajadus päikesevanni järgi eesti ilma tõttu. Esitasin hüpoteesi, et üleliigne solaariumis käimine on tervisele kahjulik. Töö on üles ehitatud 8 peatükist. Esimeses peatükis annan ülevaate solaariumist, mis ta on ja milleks teda kasutatakse. Teises peatükis on kirjas solaariumi toime kehale, mida täpsemalt see kehale annab või milliseid probleeme võib sellega kaasne...
MÄRGISTUSED TALLINN 2010 Sisukord Toidukaupade märgistamine..............................................................................................lk 3-8 Pudeli märgistamine........................................................................................................... lk 9- 11 Keemia ohumärgis..............................................................................................................lk 12 Erinevad märgistused......................................................................................................... lk 13- 14 Kosmeetikatoodete märgistamine......................................................................................lk 15 Rõivaste märgistamine....................................................................................................... lk 16- 18 Kastide mägistus..................................................................................................
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Kristiina Meentalo Laiatarbe näokreemid ja kasutaja teadlikkus Kursusetöö Juhendaja: Sirje Tammeoks Tallinn 2015 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo Rahvusvaheline CIDESCO-kool 52. grupp SISUKORD SUMMARY............................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 5 1NÕUDED KOSMEETIKATOODETELE.......................................................................7 2KREEMI KOOSTIS.........................................
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau JUMESTUSE AJALUGU Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS ...............................................................................3 1. JUMESTAMINE MUINASAEGADEL ................................................4 1.1Muinas-India .................................................................................4 1.2Muinas-Egiptus ..............................................................................4 1.3Muinas-Kreeka ..............................................................................6 1.4Etruskid .......................................................................................7 1.5Muinas-Rooma ...............................................................................7 ...
Aminohapped ja amiinid köögis AMINOHAPPED Kakskümmend peamist aminohapet moodustavad enamiku organismide valgud. Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses. Loomsed valgud (muna-, piima-, kala- ja lihavalgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimsetest valkudest rohkem. Kahjuks on paljud loomsete valkude allikad liiga rasvarikkad. Üsna hea aminohappelise koostisega on ka sojas, riisis, rukkis, pähklites ja seemnetes leiduvad valgud. Osades valkudes (nt teraviljavalgud) jääb vajaka mõnedest asendamatutest aminohapetest. Nende puuduse saab kompenseerida vähese koguse loomse valguga, näiteks valmistada mannapuder piimaga, makaronidele lisada juustu jne. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soov...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut x x LEVINUMAD MÜRKTAIMED EESTIS JA NENDE TOIME INIMESELE referaat Läbiv pealkiri: Mürktaimed KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Nimi Perenimi (teaduskraad) ............................................... (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Nimi (teaduskraad) .....
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS: · Ristõelised-kapsas, kaalikas, redi...
Lähte Ühisgümnaasium SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE Uurimistöö Autor: Martin Amor 11T Juhendaja: õp. Malle Tiideberg Lähte 2013 SISUKOR MÕISTED......................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS................................................................................................ 5 1. SEEBI AJALUGU........................................................................................... 6 2. SEEP........................................................................................................... 8 2.1. Emulgaatorid........................................................................................ 9 2.1.1. Kookoshape......................................
Järvamaa Kutsehariduskeskus Turunduse alused VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Paide 2014 Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 1.Turunduse olemus.................................................................................................... 3 2.Turunduskeskkond................................................................................................... 8 3.Toode ja kaubamärk............................................................................................... 10 4.Ostukäitumine....................................................................................................... 13 5.Turu segmenteerimine........................................................................................... 14 6.Turundusuuringud...................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaark...
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
Jõhvi Vene Gümnaasium Kehakunst. Tätoveerimine, Augustamine. 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 1.Tätoveeringutest.................................................................................................................4 1.1. Tätoveerimise lühiajalugu.......................................................................................4 1.2. Tätoveeringu tegemine..........................................................................................11 1.2.1. Erinevad tatoveerimisvahendid.............................................................................12 1.2.2. Mida peaks teadma tätoveerimisest.......................................................................13 1.2.3. Tätoveerimisega seotud ohu...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM38 Meelis Magus TERAAPIAVÕIMALUSED INIMESE AITAMISEKS Referaat esmaabist Juhendaja: Marelle Jaagop Tallinn 2010 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 4 2 Kinesioloogia........................................................................................................................... 5 2.1 Mis on kinesioloogia? ...................................................................................................... 5 Kinesioloogia sobib: ......................................................................................................... 5 2.2 Ajalugu.............................................................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eest...
annaabi.ee 
