teada või pidi teada saama. Mitmekordse kindlustuse puhul või kindlustusvõtja hiljem sõlmistud kindlustuslepingu üles öelda või nõuda kindlustusandjalt kindlustussmakse ja kindlustussinna vähendamist suuruseni, mis ei ole kaetud varem sõlmitud kindlustuslepinguga. 10. Kirjeldada kindlustusväärtuse ja kindlustussumma omavahelist suhet. Kas kahjukindlustuse korral on kindlustusvõtjal õigus nõuda kindlustusjuhtumi korral kindlustussumma väljamaksmist? Kindlustusväärtus on kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Kindlustusväärtus on kindlustustatud eseme taastamisväärtus või taassoetamisväärtus või kokkuleppeline kindlustusväärtus vastavalt sellele, mis on märgitud toote kindlustustingimustes või poliisil.
11. Elukindlustuse põhilised jooned · Kindlustatakse isiku elu (tervis) · Peamised kindlustuskatted elukindlustuses on kapitali ja investeerimishüvitis. · Elukindlustuse alla käivad ka kindlustusliigid, mis tegelikult tähendavad raha säästmist ja kus säästetud summad makstakse välja pensionitena. · Elukindlustuses makstakse kas surma või vigastuse korral lepingu alusel välja teatav summa. · Elukindlustusleping on pikkaajaline 12. Kahjukindlustuse põhilised jooned · Kindlustatakse isiku vara · Peamised kindlustuskatted varakindlustuses on tuli, vesi, vandalism. · Lühiajaline leping (kuni 12 kuud) · Hüvitis võib olla rahaline, remondikulu hüvitamine, uue samaväärse eseme ostmine 13. Omavastutus ja peamised välistused Omavastutus on summa, mille ulatuses peab kindlustusvõtja kahjujuhtumi korral ise kulutusi kandma ehk see on osa kahjust, mis jääb kindlustusvõtja katta
vanemakindlustus, riiklik pension, toitjakaotuspension ning invaliidsuspension. Kohustulsik kindlustus- sõlmimist reguleerib samuti seadus, näiteks liikulskindlustus. Vabatahtlik kindlustusleping- sõlmimise eeldus on inimese enda soov ja huvi. Vabatahtlik kindlustus on nt kodukindlustus, kaskokindlustus, reisikindlustus. Kindlustusvajaduse alusel jagunevad kindlustused kahjukindlustuseks ja isikukindlustuseks, kahjukindlustuse tuntuim liik on varakindlustus, varakindlustuse liigid on kodukindlustus, kaskokindlustus. Vastutuskindlustus- korvab korteri- või majaomanikule summad, mida ta peab tasuma kahjustuse või eksimuse eest või kui jalakäia kukub libedal teel või kui su koer ründab teist, ametialased eksimused. Isikukindlustus- inimese endaga juhtuvad õnnetused. Elukindlustus, toitjakaotuspension, laenukindlustus, töövõimetuse- ja tervisekindlustus,
11 1. Keskmine ladustamiskestvus (reservmäär) päevades= (A-rühm % rakendamisest * A-rühma ladustamiskestvus päevades) + (B-rühm % rakendamisest * B-rühma ladustamiskestvus päevades) + (C-rühm % rakendamisest * C-rühma ladustamiskestvus päevades) 2. Ladustamiskulud = varude norm (päevad) * aastased ladustamiskulud (%) / 100 * ühepäeva käive (eurot päevas) KAHJUKINDLUSTUSE ARVUTAMINE SAADETISELE Arvuta kauba maksumuse hüvitamise suurus kauba saatjale. 1. Toote kaal * 8,33 * 1 SDR VEDAJA VASTU ESITATUD NÕUDED EI SAA ÜLETADA 8,33 SDR VÄÄRTUST. KESKMINE TEENINDUSTASE Ls= Lp * Lq * Lt * Ld * Lu * Li * Ln * 100% Lp= tõenäosus, et toimetatakse kohale õiged tooted. Lq= tõenäosus, et toote toimetatakse kohale õiges koguses. Lt= tõenäosus, et tooted toimetatakse kohale õigel ajal. Ld= tõenäosus, et tooted toimetatakse kohale vigastamatult.
Suuremate võetud riskide edasi kindlustamine peamiselt väliskindlustusseltsides. Edasikindlustusseltsiga jagatakse kogutud preemiad ja makstud hüvised. Kahjukäsitlus- on tegevus, mille ülesandeks on toimunud kindlustusjuhtumite asjaolude kontroll ja kahjude hüvitamine ja summade kindlustule väljamaksmine. Hõlmab kahjude hindamist, hüviste väljamasmist või taastamist, regress. Kindlustustegevuse hindamine 44 Kahjukindlustuse tulemust näitab tehniline aruanne, mis näitab kindlustustegevusega otseselt seotud tegevuse tulusid ja kulusid: Teenitud preemiad, millest on maha võetud makstud edasikindlustuspreemiad (netona edasikindlustusest) Miinus Kahjunõuded netona edasikindlustusest ja kahjukäsitluskulud (ekspertiis, transport) ja miinus regressina või jääkvara realiseerimisest saadud tulu miinus tegevuskulud (sõlmimiskulud, administratiivkulud, komisjonitasud) = TEHNILINE TULEM
Kui ettevõtlustulu on saadud mitterahalises vormis, siis on ettevõtlustulu suuruseks tuluna saadud asja või varalise õiguse turuhind (va seaduse alusel antud mitterahalised toetused). Ettevõtluse tulude hulka kuuluvad ka näiteks tulu ettevõtluses kasutatava vara võõrandamisest, kui selle vara soetamismaksumus oli kantud ettevõtluse kuludesse. Ettevõtlusest võib saada ka finantstulu, näiteks panga poolt makstud intressid erikontol raha hoiustamise eest. Kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral saadud kindlustushüvitist käsitletakse ettevõtlustuluna, kui selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetusmaksumuse või samalt varalt kuni 31.12.1999 aastal arvestatud põhivara amortisatsiooni on füüsilisest isikust ettevõtja oma ettevõtlustulust maha arvanud. Ettevõtluse tuluks ei loeta: füüsiline isik võib saada tulu mitmelt poolt, kuid kõiki saadud tulusid ei loeta alati
Ülesanne 2. Vedu vedajalt või ekspedeerijalt Aedvilja saaduste kasvatamisega tegelev ettevõte soovib turustada oma kaupa Saksamaale. Ettevõtte on otsustanud kasutada kauba veoks autotransporti. Antud juhul on alternatiiv kas kasutada ekspedeerija teenust või sõlmida leping otse vedajaga. Tooted komplekteeritakse ja pakendatakse tootja poolt üheks pakendiks, ühe pakendi ruumala on 0,4 m3. Nõudlust ja pakkumist arvestades on vaja igas kuus eksportida kuni 1200 pakendit. Ülesanne 3. Kahjukindlustuse arvutamine saadetisele Saadad autoveoga Eestisse 20 sülearvutit. Ühe arvuti väärtus on 550 EUR, kokku 11 000 EUR. Arvutid kaaluvad kokku 51,4 kg. Arvutid saavad viga transpordi käigus ning on muutunud kasutuskõlbmatuks. Saaja esitab pretensiooni vedajale. Ülesanne 4. Veotegevuse analüüs, kilomeetri omahinna arvutamine erinevate reiside sooritamisel. Ülesanne 5
kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. Kindlustusandja peab kahjuindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummmaks. Kindlustuses kehtib alati põhimõte, et ei hüvitata rohkem, kui tegelik kahju. Kindlustuse liigid: 1) kahjukindlustus (Kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel.Asjade kogumi kindlustamise korral
hüvitised. Tulumaksuga maksustatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summat ei maksustata, kui see makstakse välja pärast 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest ja kindlustusleping on sõlmitud enne 2010. aasta 1. augustit. Tulumaksuga maksustatakse kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral makstud kindlustushüvitis, kui maksumaksja on selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumuse või samalt varalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni maha arvanud oma ettevõtlustulust. Saadud kindlustushüvitist maksustatakse nagu kasu vara müügist, kusjuures vara müügihinnaks loetakse kindlustushüvitise summa. 23
(kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil ( kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustusrisk - kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. Kindlustussumma - kindlustusandja peab kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandja poolseks maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma). Lepingu sõlmimine. Kindlustuslepingut sõlmida soovivale isikule avaldatakse teavet kindlustusandja ja kindlustustingimuste kohta. Poliis - kindlustusandja peab kindlustusvõtjale väljastama enda poolt allkirjastatud dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta (poliis).
Kui neid kohustusi on rikutud, siis tegemist ei ole lepingulise vastutusega ega ka klassikalise deliktiõigusest tuleneva vastutusega, sest poolte vahel on tekkinud lepingueelsetest läbirääkimistest tekkinud võlasuhe. Üks võimalus kvalifitseerida nõue § 100, § 101 lg 1 p3, § 115. teine võimalus deliktiõigus § 1043, § 1045 lg 1 p 7. 13. Missuguste eelduste olemasolul, kelle vastu ja mis ulatuses saab esitada deliktiõiguslikke kahjuhüvitisnõudeid kannatanu kahjukindlustuse andja, kes on hüvitanud kannatanule kahju? 14. Kelle vastu ja mis nõuded on kannatanul juhul, kui kahju eest vastutav isik on oma vastutuse kindlustanud vabatahtlikult ning missugused on sellisel juhul kindlustusandja kohustused? 15. Kelle vastu ja mis ulatuses on kannatanul deliktiõigusliku kahjuhüvitise nõuded juhul, kui kahju eest vastutav isik on oma vastutuse kindlustanud kohustuslikult? 16
sõlmimisest ja kindlustusleping on sõlmitud enne 2010. aasta 1. augustit. (TuMS § 20 lg 3) Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmakseid on ühel või mitmel maksustamisperioodil maksumaksja tulust maha arvatud täiendava kogumispensioni kindlustusmaksena (TuMS § 28), maksustatakse väljamaksed TuMS § 21 alusel. (TuMS § 20 lg 31) Tulumaksuga maksustatakse kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral makstud kindlustushüvitis, kui maksumaksja on selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumuse või samalt varalt enne TuMS jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni maha arvanud oma ettevõtlustulust. Saadud kindlustushüvitist maksustatakse nagu kasu vara müügist (TuMS § 37), kusjuures vara müügihinnaks loetakse kindlustushüvitise summa. (TuMS § 20 lg 4)
Kas A kahjuks on 20 000 eur e see, mille tõttu tehingust ilma jäi e pos varaline huvi või on tema kahjuks ainult kulutused, mis LEL tõttu kandis? Nõuda saab kulutusi, st neg huvi 89-06, 68-14. A oli jõudnud sõlmida juba LL C-ga ja kohustunud maksma üle mõistuse kõrget intressi ja lepingust taganemisel kõrget leppetrahvi. Sel juhul saab A ka neid nõuda B-lt. 13. Mis eelduste olemasolul, kelle vastu, mis ulatuses saab esitada DÕlikke kahjuhüvitisnõudeid kannatanu kahjukindlustuse andja, kes on hüvitanud kannatanule kahju? A sõlmis kindlustuslepingu auto suhtes. B põhj sõiduki kahjustumise või hävimise, siis maksab KA A-le hüvitise välja ja talle läheb seaduse alusel üle A kahjuhüvit nõue B vastu § 492 lg 1. Kui B A ees ei vastutanud või KA maksis liiga suure kahju välja, saab vastuväite esitada ka kindlustusandja nõudele. 14. Kelle vastu ja mis nõuded on kannatanul juhul, kui kahju eest vastutav isik on oma
Kui ühel sõlmitaval lepingupoolel oli kohustus lepingu ettevalmistamiseks,..... Lõikes 3 on sätestatud lõike 2 välistavad asjaolud. Vt! Näide: sõlmitakse leping, mille üheks pooleks on kinnisvarabüroo. Bürool on kohustus leping ette valmistada. Kui leping on vorminõude tõttu tühine, peaks pool hüvitama tekkinud kahju. 27. Missuguste eelduste olemasolul, kelle vastu ja mis ulatuses saab esitada deliktiõiguslikke kahjuhüvitisnõudeid kannatanu kahjukindlustuse andja, kes on hüvitanud kannatanule kahju? Kindlustusvõtja A-l on leping sõlmitud kindlustusandjaga B. Kui on kahju tekitaja C, kelle käitumise tulemusena kindlustusesemele kahjustus tekib, siis B-l on pärast seda, kui ta on A-le hüvitise välja maksnud, õigus esitada nõue C ehk siis kahju tekitaja vastu. Temale läheb üle kannatanu nõue kahju tekitaja vastu § 492 alusel. Nõue saab üle minna ainult selles ulatuses, milles B poolt hüvitise maksmine oli õigustatud. C ei
teise lepingupoole negatiivne kahju, kui esimene lepingupool pidi lepingu ette valmistama ja leping osutus hiljem tühiseks vorminõude järgimata jätmise tõttu ( 15 lg 1). pool oli teadlik asjaolust (või põhjustas selle ise), mis ei ole vorminõude rikkumine, aga toob kaasa tühisuse ( 15 lg 2). 27. Missuguste eelduste olemasolul, kelle vastu ja mis ulatuses saab esitada deliktiõiguslikke kahjuhüvitisnõudeid kannatanu kahjukindlustuse andja, kes on hüvitanud kannatanule kahju? Nt: A on kindlustanud oma maja B juures. C tuleb lõhub A maja ära. Kui B maksab kahjusumma A-le välja, läheb talle üle deliktiõiguslik nõue C vastu (kindlustusandja astub kannatanu asemele). (VÕS 492) Kindlustusandjale läheb nõue üle täpselt nii suurena, kui palju ta ise A-le välja maksis.
(2) Kindlustatud ese on ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. · VÕS § 425. Soodustatud isik (1) Soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. (2) Pärast kindlustusvõtja surma ei või tema pärijad soodustatud isikut asendada. · VÕS § 426. Kindlustussumma (1) Kindlustusandja peab kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma). See ei mõjuta käesoleva seaduse §-s 477 sätestatut. (2) Kindlustussumma võib olla määratletud muul kujul kui maksimaalse väljamaksusummana. (www.riigiteataja.ee VÕS) 167. Mis on elurendis ja ülalpidamisleping?
kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kindlustusandja peab kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma). Soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. Pärast kindlustusvõtja surma ei või tema pärijad soodustatud isikut asendada. 220
Portugal peab keskenduma tervisele, loodus-ja maaturismile, et oma konkurentidest üle olla. Alverca, Covilhã, Évora, ja Ponte de Sor on Portugali peamised kosmosetööstuse keskused. 12 Vaade üle Rahvaste Pargi, Ida-Lissabonis. Kindlustussektor on hästi arenenud, kajastades osaliselt kiire arenemise Portugali turul. Kuigi on üleelatud erinevad turu-ja käenduse riskid, elu-ja kahjukindlustuse sektoris on hinnanguliselt talutud mitmeid tõsiseid sokke, kuigi mõju üksikute kindlustusandjatele on väga erinev. Global Competitiveness Report 2005, avaldatud Maailma Majandusfoorumis oli Portugal paigutatud konkurentsivõime alusel 22. positsioonile, kuid 2008-2009 väljaandes on Portugal paigutatud 43. positsioonile 134 riigi ja territooriumi hulgast. Portugal sai eurotsooni asutajaliikmeks 1999 aastal. Näidatud on kindlalt Portugali külg 1
annaabi.ee 
