jagunevad seal veel kaks korda – kummalgi poolusel 4 tuuma. 2. Kummaltki pooluselt 1 tuum liigub raku keskele ja need ühinevad lootekotiks. 3. Ühel poolusel kolmest tekivad sünergiidid ja munarakk. 4. Teisel poolusel tekuvad antipoodid. ÕIEVALEM JA ÕIEDIAGRAMM • Tupp (calyx) –Ca; kroon (corolla) –Co; tolmukkond (androeceum) –A; emakkond (gynaeceum) –G; lihtne õiekate (perigonium) –P. • Kahesuguline, emasõis, isasõis, aktinomorfne, sügomorfne, asümmeetriline. • Õieosade arv näidatakse numbriga Ca5, Co6; kui õieosasid palju (>12) märgitakse ∞ või ~. • Diagramm on õie projektsioon, näitab õie osade olemasolu ja arvu ning asetust üksteise suhtes ÕISKI Õied kinnitunud teljele või teljestikule. Kandelehed –õisikutelje sõlmekohtades paiknevad fotosünteesivõime kaotanud lehed. Eelised üksikõie ees: • Tagavad parema tolmlemise.
3. kobar- pikk peatelg millele kinnituvad lühikesed õieraod. Koar võib olla nii püstine kui ka rippuv. Õied puhkevad õisiku aluselt tipu poole. NT roosõelised, hüatsint, käpalised. 4. kaun ühepesaline vaheseinteta vili. Seemned kinnituvad kauna poolmete servale. Kõder- kahepesaline kileja vaheseinaga vili. Seemned kinnituvad kõdra vaheseinale. NT hiirekõrv · ühesuguline õis-õies on ainult tolmukad või emakad · kahesuguline õis-õies on nii tolmukad kui ka emakad, roosõielised õunapuu · ühekojaline taim- nii emas- kui isasõisikud on ühel ja samal taimel või on sellel taimel kahesugulisi õis · kahekojaline taim- emasõisikud ja isasõisikud erinevatel taimedel. OKSAD JA VÕRSED · võrse - jooksval aastal kasvukuhikust kasvav oksaosa,peale lehtede langemist , koore korgistumist,tipupunga ja kaenlapungade moodustumist muutub võrse 1 aastaseks oksaks.
86. SIGIMIKU ASEND I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool II keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub selle keskele, teised õieosad kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja sellega kokku kasvanud sigimik, teised õieosad kinnituvad sigimikust kõrgemale 87. ÕITE SUGU Kahesuguline ehk hermafrodiitne õis - õies on olemas emakad ja tolmukad Ühesuguline õis - õies on kas ainult tolmukad (isasõis) või ainult emakad (emasõis) Kahekojaline taim - sama taime peal olemas nii emakate kui tolmukatega õied Ühekojaline taim - ühel taimel olemas kas emakate või tolmuktega õied Kolmekojaline taim - mõne sama liigi taime õites nii emakad kui tolmukad, mõnel kas ainult tolmukad või ainult emakad
Erinevalt naaberrahvaist ei olnud Palestiinasse elama asunud iisraellastel kuningat. Eri suguharusid ühendas vaid ühise Jumala teenimine. Ilmalikku ja vaimulikku võimu teostasid mehed, keda kutsuti kohtumõistjateks. Enamasti omasid nad vaid kohalikku tähtsust, kuid 11.sak eKr elanud kohtumõistja Saamuel saab vaimseks autoriteediks kogu Iisraelis. Olles prohvetina Jumala tahte vahendaja, seab ta ametisse esimesed kuningad. Siiski antakse Piiblis kuningriikluste kahesuguline hinnang. Ühelt poolt kujutatakse seda Jumala hoolitsusena oma rahva kindlustatuse ja võimsuse eest. Teiselt poolt aga nähakse kuningriikluses Jumala juhtivate seaduste asendamist inimlikega, kus rahva elu üle otsustavad ülikute tujud. Võimu saavutanud kuningal on oht muutuda kõrgiks ja hakata ebajumalaid teenima. SAUL IISRAELI ESIMENE KUNINGAS Määratud Saamueli poolt, põrkab kohe oma valitsusaja algul kokku sõjaliste probleemidega.
A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud C5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil G5 ülemine emakas Reeglina on õieosi kordne arv 32. Perigoon. Hermafrodiitne õis. Diöötsiline ja monoöötsiline taim. Kaheli õiekate -- olemas tupp- ja kroonlehed Lihtne õiekate -- ainult üks ring õiekattelehti (värvilised) e. PERIGOON Kahesuguline e. hermafrodiitne ôis ôies nii tolmukad kui emakad. Kahekojaline e. diöötsiline taim isas- ja emasôied sama liigi eri isenditel (paju, kanep, humal, seljarohi). Ühekojaline e. monoöötsiline taim isas- ja emasôed asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuus, mänd) 33. Õisik. Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria) Õisik-pisikesed õied koondunud õisikusse. Vahel üksikud õied üsna
A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud C5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil G5 ülemine emakas Reeglina on õieosi kordne arv 32.Perigoon. Hermafrodiitne õis. Diöötsiline ja monoöötsiline taim. Kaheli õiekate -- olemas tupp- ja kroonlehed Lihtne õiekate -- ainult üks ring õiekattelehti (värvilised) e. PERIGOON Kahesuguline e. hermafrodiitne ôis ôies nii tolmukad kui emakad. Kahekojaline e. diöötsiline taim isas- ja emasôied sama liigi eri isenditel (paju, kanep, humal, seljarohi). Ühekojaline e. monoöötsiline taim isas- ja emasôed asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuus, mänd) 33.Õisik. Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria) Õisik-pisikesed õied koondunud õisikusse. Vahel üksikud õied üsna taandarenenud ja
LÄÄTSPUU Caragana Mullastik- nõudlik Niiskus- põuakindlad Valgus- valgusnõudlik Haljastusväärtus- kasutatakse haljastuses Puu võra- Lehed- vahelduvad, paaritusulgjad liitlehed Õied- kollased üksikult või väikeste kogumikena lehtede kaenaldes, Viljad- kitsad, silinderjad kaunad PÄRN Tilia Mullastik- viljakad Niiskus- Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- kasutatakse laialdaselt pargipuudena ja ka alleepuudena Puu võra- Lehed- heitlehised, vahelduvad Õied- kahesuguline, väikesed, ebasarikas, rohekad Viljad- pähklike Hinnatud on puit ja õisi kasutatakse meditsiinis PUKSPUU Buxus Mullastik- lubjarikastel muldadel Niiskus- Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- Euroopas enim kasutatud hekitaim Puu võra- Lehed- vastakud, teravaservalised Õied- ühesugulised, rohekad Viljad- kolmetaolised NÄSINIIN Daphne Mullastik- lubjarikast, võib kasvada ka soostunud kasvukohtades Niiskus- Valgus- päikesepaistelistel Haljastusväärtus- Ei ole eriti kasutatud
paljurakulistes zoosporangiumides, või tetrasporangiumides tekkivate tetraspooride abil. Suguline paljunemine iso-, hetero- või oogaamiaga. Iso- ja heterogameedid tekivad paljurakulistes gametangiumides, oogoonid ja anteriidid on üherakulised. Kõigil pruunvetikatel peale seltsi Fucales esineb elutsüklis hästiväljendunud faaside vaheldus. Meioos toimub zoo- või tetrasporangiumides. Zoo- või tetraspooridest areneb gametofüüt (n), mis võib olla ühe- või kahesuguline. Sügoot areneb ilma puhkeperioodita sporofüüdiks (2n). Erinevatel perekondadel on faaside vaheldus eriilmeline: ühtedel ei erine sporofüüt ja gametofüüt väliselt, teistel on sporofüüt suurem ja pikaealisem kui gametofüüt. Pruunvetikad moodusatavad hiigelsuure fütomassiga veealuseid niitusid. Nad omavad üha suurenevat tähtsust sööda-, toidu- ja ravimitaimedena ning tehnilise toorainena. 23. Hk. Rohevetiktaimed- Chlorophyta. Liike umbes 16 000. Levinud kogu
C kroonlehed > C 5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil A tolmukad G emakad > G5 (kriips all) ülemine emakas Õiediagramm * kiirjas e aktinomorfne; ebasümmeetriline e sügomorfne Kaheli õiekate olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel) Lõpmatus palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10 · Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti nt värvilised) · Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad Ühesuguline õis: õies ainult toimukad või ainult emakad · Diöötsiline e kahekojaline taim emas- ja isassugurakud asuvad erinevatel taimedel (paju, kanep, astelpaju, põõsasmaran) · Monoöötsiline e ühekojaline taim: emas-ja isassugurakud asuvad asuvad ühel taimel (tamm, kask, sarapuu, võilill) · Õisik: moodustavad pisikesed koondunud õied (rukkilill).
A – tolmukad G – emakad > G5 (kriips all) – ülemine emakas Õiediagramm * kiirjas e aktinomorfne; ebasümmeetriline e sügomorfne Kaheli õiekate – olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel) Lõpmatus – palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10 Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti – nt värvilised) Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad Ühesuguline õis: õies ainult toimukad või ainult emakad Diöötsiline e kahekojaline taim – emas- ja isassugurakud asuvad erinevatel taimedel (paju, kanep, astelpaju, põõsasmaran) Monoöötsiline e ühekojaline taim: emas-ja isassugurakud asuvad asuvad ühel taimel (tamm, kask, sarapuu, võilill) Õisik: moodustavad pisikesed koondunud õied (rukkilill).
paljurakulistes zoosporangiumides, või tetrasporangiumides tekkivate tetraspooride abil. Suguline paljunemine iso-, hetero- või oogaamiaga. Iso- ja heterogameedid tekivad paljurakulistes gametangiumides, oogoonid ja anteriidid on üherakulised. Kõigil pruunvetikatel peale seltsi Fucales esineb elutsüklis hästiväljendunud faaside vaheldus. Meioos toimub zoo- või tetrasporangiumides. Zoo- või tetraspooridest areneb gametofüüt (n), mis võib olla ühe- või kahesuguline. Sügoot areneb ilma puhkeperioodita sporofüüdiks (2n). Erinevatel perekondadel on faaside vaheldus eriilmeline: ühtedel ei erine sporofüüt ja gametofüüt väliselt, teistel on sporofüüt suurem ja pikaealisem kui gametofüüt. Pruunvetikad moodusatavad hiigelsuure fütomassiga veealuseid niitusid. Nad omavad üha suurenevat tähtsust sööda-, toidu- ja ravimitaimedena ning tehnilise toorainena. 23. Hk. Rohevetiktaimed- Chlorophyta. Liike umbes 16 000. Levinud kogu
C kroonlehed > C 5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil A tolmukad G emakad > G5 (kriips all) ülemine emakas Õiediagramm * kiirjas e aktinomorfne; ebasümmeetriline e sügomorfne Kaheli õiekate olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel) Lõpmatus palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10 ·Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti nt värvilised) ·Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad Ühesuguline õis: õies ainult toimukad või ainult emakad ·Diöötsiline e kahekojaline taim emas- ja isassugurakud asuvad erinevatel taimedel (paju, kanep, astelpaju, põõsasmaran) ·Monoöötsiline e ühekojaline taim: emas-ja isassugurakud asuvad asuvad ühel taimel (tamm, kask, sarapuu, võilill) ·Õisik: moodustavad pisikesed koondunud õied (rukkilill). Õisiku tüübid: lihtsarikas ühe varre otsas palju erinevaid õisi (üleval vasakul),
Erinevalt teistest kõrgematest eostaimedest kujutavad sõnajalgtaimed endast suurelehelist arengusuunda (megafüllia). Lehed kasvavad pikka aega tipmiselt. See annab alust arvata, et nad tekkisid teloomi lamendumise tulemusena. Enamasti täidavad lehed kahte ülesannet fotosünteesivad ja kannavad eoseid. Mõnel liigil on ülemised lehed spetsialiseerunud eoste kandmisele, alumised fotosünteesile. Enamik liike on sarnaseoselised, kui esineb ka erieoselisi. Gametofüüt on enamasti kahesuguline. Parasvöötme liikidel on ta südajas, troopilistel liikidel niitjas või tallusjas. On kohastunud eluks niisketes tingimustes. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Gametofüüt otsekui oleks jäänud peatuma vetika arengutasemel ja ehkki ka sporofüüt on täielikult maismaataim, ei ole sõnajalgtaimed suutnud "hõivata" maismaad. Tähtsus. Sõnajalgtaimed on paljude taimekoosluste tähtsaks komponendiks, eriti troopilistes,
zoosporangiumides, või tetrasporangiumides tekkivate tetraspooride abil. Suguline paljunemine iso-, hetero- või oogaamiaga. Iso- ja heterogameedid tekivad paljurakulistes gametangiumides, oogoonid ja anteriidid on üherakulised. Kõigil pruunvetikatel peale seltsi Fucales esineb elutsüklis hästiväljendunud faaside vaheldus. Meioos toimub zoo- või tetrasporangiumides. Zoo- või tetraspooridest areneb gametofüüt (n), mis võib olla ühe- või kahesuguline. Sügoot areneb ilma puhkeperioodita sporofüüdiks (2n). Erinevatel perekondadel on faaside vaheldus eriilmeline: ühtedel ei erine sporofüüt ja gametofüüt väliselt, teistel on sporofüüt suurem ja pikaealisem kui gametofüüt. Pruunvetikad moodusatavad hiigelsuure fütomassiga veealuseid niitusid. Nad omavad üha suurenevat tähtsust sööda-, toidu- ja ravimitaimedena ning tehnilise toorainena. Liike: põisadru, 4. Meioos inimesel. (astmed)
õiekate (tuppe või kroont pole) 26. Õite tähtsus. õis on õistaimede elund suguliseks paljunemiseks. Paljasseemnetaimedel on analoogiliseks elundikd käbi (isas-, emas-). Peale tolmlemisele järgnevat viljastumist arenevad mõlemal juhul seemed, mis paiknevad viljas või käbis. 27. Õite ehitus - osad ja nende varieerumine. 1) Primitiivne – palju õieosi, arv ebakindel, vabad, spiraalne, tupp + kroonleht + tolmukas + emakas, kahesuguline, sigimik ülemine- tomat, apelsin, hernekaun, radiaalsümmeetria; 2) Progressiivne – vähe õieosi, arv kindle, kokkukasvanud, tsükliline, mõned õieosad redutseerunud, ühesuguline, sigim alumine- õunapuu, sõstar, kõrvitskurk, bilateraalsümmeetria. Kahesuguline e hermafrodiitne õis – õies nii tolmukad kui emakad. Ühesuguline õis – õies ainult tolmukad või emakad; jaotuvad:
pooppuu, viirpuu, aed-õunapuu, pirnipuu, mets-õunapuu, laukapuu. Sk. Kellukalised - Viietine õis korrapärane, sinine, valge v. kollane, liitlehise tupe ja krooniga. Vili: kupar. Piimmahl. N: laialehine kellukas, kurekellukas, nõgeselehine kellukas, harilik kellukas, ümaralehine kellukas, harilik sininukk, tähk-rapuntsel. Sk. Ristõielised - Rohttaimed, harva poolpõõsad. Õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli. *K2+2 C4 A4+2 G(2). Lehed mitmeti lõhestunud, sageli esinevad kõrvakesed, abilehti pole. Sisaldavad sinepiõli. Vili: kõder, kõdrake, pähklike v. laguvili. N: harilik litterhein, harilik hiirekõrv, põld-rõigas, põld-sinep, püstkollakas, hall kogelejarohi, mädarõigas, rakvereraibe ehk tõlkjas, liiv-merisinep, merikapsas, harilik sinerõigas, mets- kuukress. Sk. Kanarbikulised - Enamuses igihaljad kseromorfsete lehtedega puhmastaimed tihedalt seotud
(meie liikidel 9+1), tupp liitlehine; õisik: kobar, nutt; vili: kaun huulõielised - rohttaimed, poolpõõsad, vars neljakandiline, lehed ristvastakud, sisaldavad eeterlikke õlisid, õied sügomorfsed (huuljad), kaks paari tolmukaid, sigimik neljajagune, õied ebamännastena v. paarikaupa varresõlmedes, tihti võsu tipus, vili: pähklike ristõielised - Rohttaimed, harva poolpõõsad, õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli *K2+2 C4 A4+2 G(2); lehed mitmeti lõhestunud, sageli esinevad kõrvakesed, abilehti pole, suure seemneproduktsiooni ja kiire arenguga - palju umbrohtusid, sisaldavad sinepiõli, vili: kõder, kõdrake, pähklike v. laguvili; Kapsas, redis, kaalikas, rõigas. maavitsalised - rohttaimed, vahel puitunud, sageli mürgised, lehed vahelduvad, liht- v. liitlehed, abilehti pole, õis
kummalegi poolusele ja jagunevad seal veel kaks korda – kummalgi poolusel 4 tuuma ◦ Kummalti pooluselt 1 tuum liigub raku keskele ja need ühinevad lootekotiks ◦ Ühel poolusel kolmest tuumast tekivad sünergiidid ja munarakk ◦ Teisel poolusel tekivad antipoodid Õievalem ja õiediagramm Valemis: ◦ tupp (calyx) – Ca; kroon (corolla) – Co; tolmukkond (androeceum) – A; emakkond (gynaeceum) – G; lihtne õiekate (perigonium) – P ◦ Kahesuguline, emasõis, isasõis, aktinomorfne, sügomorfne, asümmeetriline ◦ Õieosade arv näidatakse numbriga Ca5, Co6; kui õieosasid palju (>12) märgitakse ∞ või ~ Diagramm on õie projektsioon, näitab õie osade olemasolu ja arvu ning asetust üksteise suhtes Õisik • Õied kinnitunud teljele või teljestikule • Kandelehed – õisikutelje sõlmekohtades paiknevad fotosünteesivõime kaotanud lehed • Eelised üksikõie ees: ▫ Tagavad parema tolmlemise ▫ Järkjärgulise
Sugukonda kuuluvad © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 9 enamasti igihaljad ühekojalised tuultolmlejad puud, mõned liigid on ka põõsad. Ühekojaline - kahesuguliste või ühesuguliste (isas- või emas-) õitega taim, millel erinevasoolised õied kasvavad ühel ja samal isendil. Kahekojaline - taim, mille ühed isendid on ainult emasõitega ja teised isendid ainult isasõitega. Kahesuguline õis - õis, milles on nii tolmukad, kui ka emakas(d). Ühesuguline õis- õis, milles on kas ainult tolmukad, või ainult emakas või emakad. Okkad kinnituvad sugukonna esindajatel pikkvõrsetele üksikult, lühivõrsetele sageli mitmekaupa kimbus. Pikkvõrse - võrse, mille arenemisel punga telg pikeneb tugevasti, mistõttu lehed (okkad) sellel asetsevad üksteisest eemal. Lühivõrse - võrse, mille arenemisel punga telg pikeneb väga vähe, mistõttu
rühmad sama liigi sisesi. Ma siiski loobuksin niisugusest ebajärjekindlusest seal, kus me räägime liikideks jagunemise põhimõttelistest alustest. Mis aga puutub vajadusse süstematiseerida elusat loodust, siis seal on paljuski tegemist pragmaatiliste kaalutlustega, mitte evolutsiooniteooriaga. Hoopis tõsisemate küsimustega sattume vastastikku siis, kui tuletame meelde, et väga suur hulk elusast pole ülepea kahesuguline, miska muidu nii sobivana näiv liigi bioloogiline määratlemine ristumisvõime kaudu kaotab pinna jalge alt. Kas rakendada eri reegleid eri sorti (seksuaalsed ja mitteseksuaalsed) elusolendite liikideks jaotamisel teadlikult ja aktsepteerime, et liigi üleüldine määratlus bioloogia puudub? Partenogenees loomariigis pole küll massiline, kuid siiski piisavat tavaline nähtus. Vegetatiivne paljunemine taimeriigis on aga üpris tavaline. Partenogeneesi puhul paistab, et enamusel
Võrkkiud haruneva kesksoonega kileja tupeosa lagunemisel tekkiv kiud. 76 Võsund maa peal või maa sees kulgev varre lühem või pikem külgharu, millele võivad tekkida lisajuured ja pungad ja mille abil taim vegetatiivselt paljuneb. Õis ühesuguline õis samas õies paikneb ainult kas emakas(d) või tolmukas(d). kahesuguline õis samas õies on nii emakas(d) kui tolmukas(d). Õisiku tüübid vaata joonis V. Ühekojaline taim mõlemasuguliste või ühesuguliste (isas-või emas-) õitega taim, millel erinevasoolised õied kasvavad ühel ja samal isendil. Üldkatis korvõisikut või nutti väljastpoolt ümbritsev roheline või muuvärviline kõrglehtedest kate (joonis V, 10). REGISTER A Aasosi 31 Keskmine värihein 7
annaabi.ee 
