Küll aga võib neid näha Riia loomaaias. Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad. Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest. Nahk on kollakas, pruunide laikudega, igal kaelkirjakul on erinev nahamuster (sarnaselt inimese sõrmejäljele). Kaelkirjaku peas on vähemalt kaks kõhrelist, hiljem luustuvat karvase nahaga kaetud sarve. Kaelkirjak on üks vähestest loomadest, kes sünnib sarvedega. Vastsündinu sarved on esialgu vastu laupa surutud, püsti tõusevad need ühe nädala jooksul. Hoolimata suurest kasvust on kaelkirjakul sarnaselt inimesele 7 kaelalüli. Lähenevat vaenlast on kõrge kasvu ja terava nägemise tõttu kaelkirjakul lihtne märgata. Toitumine
Miks nii kaua ei Et tema seljaküürus on rasvavaru, suudab kaamel söömata ja joomata joo? läbida pikki vahemaid. Rasvavaru kasutab ta toidu- ja veepuudusel. Milleks küür on? SEBRA Miks triibuline? Igal sebral on erinevad triibud. Mida söövad? Söövad rohtu, vahel puukoort, lehti ja puuvilju. KAELKIRJAK Miks nii pikk kael? Kaelkirjakul, nagu inimeselgi, on 7 kaelalüli. Kaelkirjak sünnib sarvedega. Kaelkirjakul on pikk kael sellepärast, et ta saaks süüa lehti kõrgetelt akaatsiapuudelt. Nendel puudel on küll astlad, kuid nähtavasti ei tee need kaelkirjaku kõvale suulaele erilist häda. Ligi 6 meetri kõrgusel paiknev pea annab veel teisegi eelise: kaelkirjakud saavad rohumaast avara ülevaate ja
rebida saamata ise seejuures torgata.(lisa1) (raamat „Maaloodus“, kirjastus koolibri lk.8-9.) Isaslooma kõrgus on 4,8 – 5,5 m, emasloomal 3,9 – 4,5 m. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550 – 700 kg.Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini. Kaelkirjaku kaelas on ainult seitse kaelalüli. Kaelkirjaku jalad on pea sama pikad, kui kaelgi.Kaelkirjaku esijalad on tagajalgadest pikemad. Kaelkirjaku nahk on kollakas pruunide laikudega, igal kaelkirjakul on erinev nahamuster . Kaelkirjaku pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, mis kaitsevad neid teravate (akaatsia-)ogade eest ja annavad talle tasase ja leebe mulje. Kaelkirjaku peas on vähemalt kaks kõhrelist, hiljem luustuvat karvase nahaga kaetud sarve. Kaelkirjak on üks vähestest loomadest, kes sünnivad sarvedega. Vastsündinul on need lauba vastu surutud ning tõusevad püsti esimese elunädala jooksul.Kõrge kasv ja terav nägemine võimaldavad kaelkirjakul
Kaelkirjak · Kaelkirjak on otsekui evulutsiooniõpetuse raamatust välja astunud. Asukoht · Kaelkirjakud elavad Aafrikas. Elades savannis oma igapäevast elu. · Elavad väikeste karjadena. Vahes ühimevad teiste loomadega segakarjadeks. Suurus · Kaelkirjaku õla kõrgus on kuni 3m ja kaela pikkus kuni 2.25m isased kaaluvad umbes 750kg, emased natuke vähem. Välimus · Kaelkirjakul on suur sinine keel. · Tal on lapilise mustriga nahk ja väheldase karvaga kaetud luusarved. · Kahe ühesuguse mustriga kaelkirjakut pole siiani leitud. Toitumus harjumused · Vihmavarju moodi laiuva võraga akaatsia all toitu küünitav kaelkirjak nosib lehti viie meetri kõrgustelt puudelt. · Kaelkirjak on taimtoiduline. Paljunemine · Jooksuaeg on juulist-augustini. · Tiinus kestab kuni 450päeva. · Sünnib üks poeg. · Pulmamängus
Kohanemine on pöörduv ja sellel on mittepärilik muutumine, seevastu kohastumine muudab organismide ehitust ja talitlust pärilikult populatsioonides loodusliku valiku toimel, st kohastumus arenebki välja kohanemisest.Näiteks kõrbetaimed on kohastunud elama ainult kõrbetes ja neid ei saa viia kasvama antarktikasse. Kohastumused ei saa olla täiuslikud, st et, erinevates keskkondades on mitmeid vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Näiteks kaelkirjakul on pikk kael ja ta saab hästi toitu kätte, aga kummardades vett jooma on ta kerge saak lõvidele, sest püsti saamine on raskem. Ka näiteks jänes muudab talvel värvi mis aitab teda kaitsta kiskjate eest, aga lumetul talvel on ta hästi nähtav. [2] Kohastumustel on palju ühiseid tunnusjooni nagu värvus, kuju, käitumine, paljunemine jne. Näiteks osad mürgitud maod sarnanevad mürgisega, sest aegade jooksul on sarnase mustriga madusid kardetud
Okaapi on alates 1932. aastast täieliku kaitse all, ent sellele vaatamata tema küttimine jätkub. Tema levila on niivõrd piiratud, et liigi säilimine on ohus. Okaapit kaitsevad Washingtoni Konventsiooni sätted. Okaapi kuulub metskaelkirjakute rühma. Ta elutseb Kongo vihmametsades väga piiratud territooriumil. Vabas looduses elavate loomade arv pole teada. Okaapi meenutab pigem sebrat, kuigi tema sugulusele kaelkirjakuga viitab isasloomadele tüüpiline tunnus: okaapil ja kaelkirjakul on mõlemal laubal tillukesed sarved, mis tegelikult nahaga kaetud luujätked. Keskkond Okaapi on päevase eluviisiga loom, kes elutseb tihedates ja raskesti ligipääsevates troopikametsades. Kuid okaapi ei ela paksus metsas, sest seal varjab okstepadrik päikesevalguse, takistades alustaimestiku kasvu, seetõttu pole okaapil tihedas metsas midagi süüa. Okaapi eelistab valgemaid kohti, soovitatavalt veekogude ligiduses paiknevaid lagendikke, kus maapinnal kasvab piisavalt rohttaimi
On nende isendite ellujäämine ja võimalus anda järglasi, kellel on võrreldes teistega mingid eelised kasulikumate tunnuste näol. Võimalik tänu erinevustele sama liiki isendite vahel. Tagajärjed: 1) kohastumine, 2) uue liigi tekkimine 4.Mis on kohastumine, kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel. Kohastumine on mingil organismirühmal tema elukeskkonnas kõige kasulikumate tunnuste kujunemine...Loomadel: Kaelkirjakul pikk kael, karu talveunes pole süüa, rohutirts roheline, lindude ränna lõunasse pole toitu, kala ujub vees keha voolujooneline. Taimed:Talvel lehed langevad , et hoida kokku vett. Okastest aurab vähe vett välja sellepärast on männil okkad, pöravad lehed päikese poole 5.Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. Tähendab ,et kohastumused ei ole täiuslikud. Nad on kasulikud ainult mingites kindlates tingimustes.
põhjustada liigi jagunemist tütarliikideks 20. Mis on "elav fossiil", too näiteid. Mõningad väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud kutsuma elavateks fossiilideks. Näiteks latimeeria, Ginko biloba ja ürghai. 21.Mis on kohastumused, too näiteid? Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused e kohastumused konkreetse keskonna suhtes. Kaelkirjakul on pikk kael puulehtede söömiseks, ujupõis kaladel, varje ja hoiatusvärvid, mimikri. Talveuni, ränne, innaaeg 22. Selgita kohastumuste suhtelisust. Kohastumused on suhtelised, kuna need tagavad organismi eluspüsimise ainult teatud tingimustes. Hinnata saab konkreetseid tunnuseid konkreetses keskonnas. Vahel ei saavutata ka täuslikkust. Näiteks kui mõni kaitsevärvi putukas satub valele taustale. Mesilase astel on
Kiskjatest kohtab puumasi ning jaaguare. Lindudest esineb aga jaanalindu meenutav nandu. Savannides elavad ka termiidid, kes on prussakate sugulased. Nad toituvad puidust ja orgaanilistest jäänustest. Oma mitme meetri kõrgused koonusekujulised pesakuhilad ehitavad nad seeditud toidu ja pinnase segust. 3.1 KAELKIRJAK Kaelkirjak on kõige iseloomulikum savanni loom. Ta on peaaegu 6 meetrit kõrge, kaalub kuni 750 kilogrammi ja võib elada isegi 30-aastaseks. Pikk kasv võimaldab kaelkirjakul märgata kiskjaid, kui need on alles kaugel, ja põgeneda. Ainsad kaelkirjakut ohustavad kiskjad on lõvid, kes peavad teda ründama ootamatult ja seejuures vältima kohutavaid jalahoope, millega loom ennast kaitseb. Kogu kaelkirjaku tegevus toimub püstijalu. Puhates langetab ta kaela kõverasse ja vajub poolunne. Aeg-ajalt magab ta ka 1-12 minutit sügavat und, kusjuures kael on nii kõveras, et puudutab maad. 3.2 LÕVI Lõvi on aafrika savanni suurim ja tugevaim kaslane
täiustumistung. Seetõttu tekivad üha keerukama ehituse ja talitusega organismid. Nüüdisajal olevad lihtsama ehitusega organismid on lihtsalt hiljem tekkinud. Teiseks tendentsiks on kohanemisvõime elutingimustega. Kohanemine elutingimustega seisneb elutegevuse muutustes, mida põhjustavad need tingimused. Muutused on alati otstarbekohased ja põhjustavad muutusi organismida ehitsuses ja pärilikes omadustes. Elu kestel omandatud muutused päranduvad vähemalt osalt järglastele. Nii olevat kaelkirjakul pikk kael arenenud põlvest põlve kestnud püüdel sirutuda üha kõrgemale puulehtede järele. Darwin ja darvinism Darwin tõestas rohke faktilise materjali abil, et liikide ajlooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Liikide muutumise peamisek põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. Looduslik valik tuleneb kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide ja isendite paljunemisel tekib
1)Leiduvad tõestused bioloogilisele evolutsioonile. nt fossiilide järgi on näha, et kunagi varem elanud loomad on erinevad praegu elavatest 2)Inimestel kolmas silmalaug, kõrvalihased, silmhambad, mille järgi saab vaadelda, et inimene on arenenud selliseks, mitte olnud algusest peale selline nagu praegu. 3)Inimestel ja loomadel on ühised jooned- loodamdel on saba väljaarenenud, kuid inimesel on sellest jäänud sabakont, sarnasusi saab leida loomade ja inimeste jäsemetest, kael(kaelkirjakul on sama palju kaelalülisid,kui inimesel, lihtsalt esimesel juhul on kael pikem, sest peab kõrgemalt toitu võtma), looted on esimestes arengufaasides sarnased. Need kõik viitavad ühisele esivanemale ja evolutsioonile. 4. Millist ajavahemikku pakutakse võimalikuks elu tekkeks Maal, millised faktid sellele viitavad? Tõenäoliseks elu tekkeks Maal pakutakse ajavahemikku 4-3,5 miljardit aastat tagasi:
varjekuju) Kohastumused avalduvad organismide: 1. Ehituses (kuju, värvus, jne) 2. Käitumises 3. Füsioloogias 4. Paljunemises Kohanemine(mittepärilik) – tihti pöörduv, organismi ehituse ja talitluse pärilik muutumine. Kohastumused on suhteliselt kasulikud: • loodusliku valiku materjaliks on juhusliku iseloomuga mutatsioonid • Igas keskkonnas on mitmesuguseid, tihti vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid(nt; kaelkirjakul on pikk kael, et saada puude otsast toitu, ta ründab oma pikkade jalalöökidega hästi vaenlasi, kuid tal on halb juua) • keskkonnatingimused pole püsivad ja muutuvad tihti ebaregulaarselt(nt; tavatingimusele hästi kohastunud metskitsed võivad massiliselt hukkuda ootamatult saabunud erakordselt külma ja paksu lumikattega talve tingimustes) • kasulikud isendirühmale, kuid ohustavad üksik isendeid
varjekuju) Kohastumused avalduvad organismide: 1. Ehituses (kuju, värvus, jne) 2. Käitumises 3. Füsioloogias 4. Paljunemises Kohanemine(mittepärilik) tihti pöörduv, organismi ehituse ja talitluse pärilik muutumine. Kohastumused on suhteliselt kasulikud: · loodusliku valiku materjaliks on juhusliku iseloomuga mutatsioonid · Igas keskkonnas on mitmesuguseid, tihti vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid(nt; kaelkirjakul on pikk kael, et saada puude otsast toitu, ta ründab oma pikkade jalalöökidega hästi vaenlasi, kuid tal on halb juua) · keskkonnatingimused pole püsivad ja muutuvad tihti ebaregulaarselt(nt; tavatingimusele hästi kohastunud metskitsed võivad massiliselt hukkuda ootamatult saabunud erakordselt külma ja paksu lumikattega talve tingimustes) · kasulikud isendirühmale, kuid ohustavad üksik isendeid
35) Mis on "elav fossiil", too näiteid. Mõningad väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud kutsuma elavateks fossiilideks. Näiteks latimeeria, Ginko biloba ja ürghai. 36) Mis on kohastumused, too näiteid? Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused e kohastumused konkreetse keskonna suhtes. Kaelkirjakul on pikk kael puulehtede söömiseks, ujupõis kaladel, varje ja hoiatusvärvid, mimikri. Talveuni, ränne, innaaeg 37) Selgita kohastumuste suhtelisust. Kohastumused on suhtelised, kuna need tagavad organismi eluspüsimise ainult teatud tingimustes. Hinnata saab konkreetseid tunnuseid konkreetses keskonnas. Vahel ei saavutata ka täuslikkust. Näiteks kui mõni kaitsevärvi putukas satub valele taustale.
Loomade käitumiskohastumuste näidetest kiskjate saagitabamisviisid, lindude ränne, järglashoole, tedremäng (käitumiskohastumus, mis võimaldab emastel parimaid isaseid valida). Kohastumused ei ole täiuslikud. 1) Loodusliku valiku materjaliks on juhusliku iseloomuga mutatsioonid ja nende kombinatsioonid. 2) Keskkonnas mitmesuguseid, tihti vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Kompromisslahendus. NT kaelkirjakul halb kohastumus joomiseks, isashirvedel sarved kakluseks 3) Keskkonnatingimused pole püsivad, muutuvad tihti ebaregulaarselt NT soojal talvel süüakse valge kasukaga jänes kohe ära Osa kohastumusi on kasulikud isendirühmale (perele, karjale jms), kuid ohustavad üksikisendeid. NT mesilased surevad torke tagajärjel. Lisaks organismidevahelistest suhetest vastastikuse
Mimikri sarnasus teise liigiga (kägu raudkulli sarnane). Loomade käitumiskohastumuste näidetest kiskjate saagitabamisviisid, lindude ränne, järglashoole, tedremäng (käitumiskohastumus, mis võimaldab emastel parimaid isaseid valida). --Kohastumused ei ole täiuslikud. 1) Loodusliku valiku materjaliks on juhusliku iseloomuga mutatsioonid ja nende kombinatsioonid. 2) Keskkonnas mitmesuguseid, tihti vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Kompromisslahendus. NT kaelkirjakul halb kohastumus joomiseks, isashirvedel sarved kakluseks 3) Keskkonnatingimused pole püsivad, muutuvad tihti ebaregulaarselt NT soojal talvel süüakse valge kasukaga jänes kohe ära --Osa kohastumusi on kasulikud isendirühmale (perele, karjale jms), kuid ohustavad üksikisendeid. NT mesilased surevad torke tagajärjel. Lisaks organismidevahelistest suhetest vastastikuse kohastumise vajadus. Kui saaklooma- või peremeeslik omandab mingi kaitsekohastumuse, võib
vasakule ja vasakule ja paremale. paremale. roie Roie kaitseb roided Roided kaitsevad siseorganeid. siseorganeid. lüli Mitu kaelalüli on lülid Lülid moodustavad kaelkirjakul? selgroo. kolju Kolju on kõva kui koljud Anatoomikumis on kivi riiulil erinevad koljud. kolp Kolp kaitseb aju kolbad Mis looma kolbad need on? H 7
Joonista sina kaelkirjak valmis! Kellel ei ole jalgu? Kellel ei ole kõrvu? Kellel ei ole kaela? See on madu. Vaata, keda vares joonistab? Jaa, see on madu. Aita teda, joonista madu valmis! Kõnelemine · Jutustades osutab õpetaja kehaosadele. Lapsed joonistavad jutustamise ajal oma töölehtedel loomi. Õpetaja katkestab teksti, et kommenteerida ja suunata laste tegevust ning kasutab teksti väljendeid: Jaa, elevandil on suured kõrvad. Vaata, kui pikk kael on kaelkirjakul! Vaata, kaelkirjak on täpiline! jne. · Kordamisel esitab õpetaja küsimusi: Kes see on? Kes pildil on? Kas see on part või pelikan? Kas kaelkirjakul on suured kõrvad või pikk kael? Kes joonistab madu? Kes joonistab krokodilli? jne. · Õpetaja esitab küsimusi töölehe tegelastele: Part, kes on sinu pildil? Vares, keda sa joonistad? Lapsed vastavad. · Õpetaja ergutab lapsi kirjeldama loomi, aidates leida õigeid sõnu ja väljendeid. Käeline tegevus
Organismist eemaldatavad jääkproduktid (sapipigment bilirubiin, kolesterool) Elektrolüüdid: Na+, K+, Cl-, HCO3 Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles Sapphapped sünteesitakse maksarakkudes kolesteroolist ja sisaldavad nii hüdrofiilset kui ka hüdrofoobset osa, sekreteeritakse sooladena. Sapphapped on rasva emulgaatorid rasvamolekulid lipaasidele paremini kättesaadavad. Sapipõis Sapi hoiustamise paik paljudel liikidel Puudub hobusel, põdral, hirvel, kaamelil, kaelkirjakul, rotil jpt loomadel Sapikivid inimestel sageli, loomadel harva; 90% kolesteroolikivid 5-25 mm, 10% moodustubsapipigmentidest Kolesteroolikivid: kõrge kolesteroolitase, sapisoolade hüposekretsioon, sapipõie puudulik tühjenemine Pigmendikivid: kroonilise hemolüüsiga kaasnev kõrge bilirubiin, bakteriaalsed infektsioonid Sapi sekretsioon: Sapivoolu vallandavad hormoonid koletsüstokiniin (CCK) ja sekretiin
Organismist eemaldatavad jääkproduktid (sapipigment bilirubiin, kolesterool) Elektrolüüdid: Na+, K+, Cl-, HCO3 Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles Sapphapped sünteesitakse maksarakkudes kolesteroolist ja sisaldavad nii hüdrofiilset kui ka hüdrofoobset osa, sekreteeritakse sooladena. Sapphapped on rasva emulgaatorid rasvamolekulid lipaasidele paremini kättesaadavad. Sapipõis Sapi hoiustamise paik paljudel liikidel Puudub hobusel, põdral, hirvel, kaamelil, kaelkirjakul, rotil jpt loomadel Sapikivid inimestel sageli, loomadel harva; 90% kolesteroolikivid 5-25 mm, 10% moodustubsapipigmentidest Kolesteroolikivid: kõrge kolesteroolitase, sapisoolade hüposekretsioon, sapipõie puudulik tühjenemine Pigmendikivid: kroonilise hemolüüsiga kaasnev kõrge bilirubiin, bakteriaalsed infektsioonid Sapi sekretsioon: Sapivoolu vallandavad hormoonid koletsüstokiniin (CCK) ja sekretiin
annaabi.ee 
