Rahhiit kujutab endast luude kasvupiirkondade ja areneva kõhre mineraalainetega, eeskätt kaltsiumi ja fosforiga küllastamise häiret. Kuna rahhiit on raske haigus alustataksegi D-vitamiini profülaktikat juba imikueas. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Rahhiidi sümptomid avalduvad alles haiguse kolmandas staadiumis, mil on juba välja kujunenud luumuutused. Esimene sümptom imikul võib olla krambihoog. Kõndival lapsel võivad kõverduda jalad, sagedamini tekib niinimetatud O-jalgsus, aga ka X-jalgsus. D-vitamiini defitsiidiga võib kaasneda hammaste arengu häirumine. Aeglustub pikkuskasv ja mõnikord ka üldine areng. Võib tekkida lihasnõrkus, luumurrud.
Rahhiit tekib sagedamini enneaegsetel, kunstlikul toidul olevatel ning vähe päikese käes olnud lastel sümptomid Rahhiidi sümptomid avalduvad alles haiguse kolmandas staadiumis, mil on juba välja kujunenud luumuutused. Esimene sümptom imikul võib olla krambihoog varakevadel. Tüüpiliseks on randmel ja roietel tuntavad luumügarikud, mida randmetel nimetatakse rahhiitiline käevõru ning roietel rahhiitiline roosikrants. Kõndival lapsel võivad kõverduda jalad, sagedamini tekib niinimetatud O-jalgsus, aga ka X- jalgsus. D-vitamiini defitsiidiga võib kaasneda hammaste arengu häirumine. Aeglustub pikkuskasv ja mõnikord ka üldine areng. Võib tekkida lihasnõrkus, luumurrud.
D-vitamiini puudusest tingitud rahhiiti esineb kõige sagedamini kevadel, 6-10 kuu vanustel imikutel. Rahhiidi sümptomid avalduvad haiguse kolmandas staadiumis. Esimene sümptom imikul võib olla krambihoog varakevadel. Tüüpiliseks on randmel ja roietel tuntavad luumügarikud, mida randmetel nimetatakse rahhiitiline käevõru ning roietel rahhiitiline roosikrants. Pehmestuvad ka koljuluud, mis väljendub luule vajutades iseloomuliku plõksuna. Kõndival lapsel võivad kõverduda jalad, sagedamini tekib niinimetatud O-jalgsus, aga ka X-jalgsus. D-vitamiini defitsiidiga võib kaasneda hammaste arengu häirumine. Aeglustub pikkuskasv ja mõnikord ka üldine areng. Võib tekkida lihasnõrkus, luumurrud. Raviks kasutatakse D-vitamiini ja algul ka kaltsiumit ja fosforit lisaks toitmise korrigeerimisele ja õues, päikese käes, viibimise suurendamisele. Kuna luustiku formeerumine kestab umbes 20.
imendumist. üldine areng. Võib tekkida D-vitamiini puudusest tingitud lihasnõrkus, luumurrud. Rickets rahhiiti esineb kõige Kõndival lapsel võivad ENNETAMINE (Vitamin D-deficiency) sagedamini kevadel, 6-10 kuu kõverduda jalad, sagedamini Tagamaks D-vitamiini (ingl. k.) vanustel imikutel. tekib niinimetatud O-jalgsus, saamist, vajavad lapsed alates aga ka X-jalgsus. 5. Elu-päevast lisaks D- vitamiini vähemalt esimese
orbiidil. Objekt saab lihtsalt jälgida lühimat teed läbi ruumi, mis on deformeeritud planeedi poolt. 1919. aastal sai Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria tõestuse täieliku päikesevarjutuse vaatluse tõttu. Astronoomid nägid tähti, mis oleksid pidanud olema Päikese poolt varjutatud. Just see nähtus tõestaski, et tähtedelt saadud valgus oli jälginud ruumi kõverust, mida põhjustas Päikese mass. Newtoni teooria järgi ei oleks valguse tee tohtinud kõverduda, kuna valgusel pole massi. Erirelatiivsusteooria on relatiivsusteooria osa. Relatiivsusteooria on muutnud inimeste arusaama ruumist ja ajast ning avastanud loodusest seoseid, mida näilisellt kujutleda ei saa. Võrreldes neid kahte teooriat, siis nende erinevus seisneb selles, et relatiivsusteooria on ajalisi ja ruumilisi suhteid käsilev teooria ning erirelatiivsusteooria käisitleb ruumi ja aja käitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast
Sümptomid: Rahhiidi sümptomid avalduvad alles haiguse kolmandas staadiumis, mil on juba välja kujunenud luumuutused. Esimene sümptom imikul võib olla krambihoog varakevadel. Tüüpiliseks on randmel ja roietel tuntavad luumügarikud, mida randmetel nimetatakse rahhiitiline käevõru ning roietel rahhiitiline roosikrants. Pehmestuvad ka koljuluud, mis väljendub luule vajutades iseloomuliku plõksuna, s.o. kraniotaabes. Lõgemed pealael sulguvad normaalsest hiljem. Kõndival lapsel võivad kõverduda jalad, sagedamini tekib niinimetatud O-jalgsus, aga ka X-jalgsus. D-vitamiini defitsiidiga võib kaasneda hammaste arengu häirumine. Aeglustub pikkuskasv ja mõnikord ka üldine areng. Võib tekkida lihasnõrkus, luumurrud. Diagnoos: Kui on rahhiidi kahtlus, tuleb kõigepealt selgitada, kas laps saab piisavalt D-vitamiini. Verest ja uriinist määratakse kaltsiumi ja fosfori sisaldus ja nende ainevahetuse näitajad, mille põhjal saab hinnata kaltsiumi ja D-vitamiini vajadust
keppidepoolsele jalale; teine jalg ümber pöörata -> raskus sellele jalale -> kepid ja tugijalg juurde tõsta 3) Tõstepööre üle suusa (eest) - käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidest eemal olevale jalale; keppidepoolne jalg üle tugijala suusanina viia -> kepid kõrvale tuua ja siis teine jalg ümber pöörata ja juurde tuua 4) Hüppepööre (toetusega keppidele ja ilma) – põlvist kõverduda ja kepid klambrite juurde tuua -> tõuge täistaldadelt ja keppidelt (kepid õhku kaasa) -> pööre, kepid maha Pöörded liikumiselt: 1) Käärpööre aka astepööre– keharaskus pöördevälisele suusale, pöördesisene suusk viiakse väikeste sammukestega käärasendisse pöörde suunas (keharaskus sellele) ja tuuakse teine jalg järele (lk28) 2) Uisusammpööre – Raskus pöördevälisele jalale -> teine jalg viiakse käärasendis
suurenemine, vere kolesteroolitaseme tõus ja tekivad süsivesikute ainevahetusprotsesside häired. Arvatakse, et kroomi ainevahetushäirete puhul tekib suhkruhaigus. Kroom ja selle ühendid võivad põhjustada mitmesuguseid tervisekahjustusi. Kroomiühendid võivad põhjustada naha ja limaskesta söövitusi. Nina limaskestal võivad tekkida erosioonid ja põletikulis-kõhetuslikud muutused, nina vahesein võib kõverduda või selle kõhreline osa mulgustuda. Nahal võivad tekkida väikesed haavandid, mis ilmnevad sagedamini sõrmedel ja labakätel ning meenutavad linnusilmi. Peale nahka ärritava toime on kroomiühenditel ka allergiat tekitav toime. Võib ilmneda allergiline nahapõletik, ekseem,silmasidekestapõletik, nohu ja isegi bronhiaalastma. Allergia tekib peamiselt metallesemete galvaanilisel kroomimisel ja töötajatel, kes puutuvad kokku kroomi sisaldava tolmuga
koonu poole feromooni. Balkanimaades elavad need loomad pidevalt vees ja säilitavad sellised vastsele iseloomulikud jooned, nagu välispidised lõpused. Alpi seedermänd Puu kõrgus on kuni 2535 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m.Võra on noores eas kitsas, vanemas eas võrdlemisi lai ja ulatub valgusküllases kasvukohas peaaegu maapinnani, oksad asetsevad horisontaalselt. Tüvi on noorel puul sirge, aga vanal puul võivad tüvi ja oksad kõverduda, võttes üsna kummalisi vorme. Eluiga võib küündida kuni 500600 aastani. Tüve koor on noortel puudel hallikasroheline ja sile, vanematel puudel paks, pruunikas ja rõmeline. Noored võrsed on tihedalt punakaspruunide karvakestega kaetud. Pungasoomused on terava tipuga ja hallikaspruunid. Alpi seedermänd esineb looduslikult Alpides ja Karpaatides Sveitsis, Prantsusmaal, Itaalias, Austrias, Sloveenias, Poolas, Slovakkias, Ukrainas ja Rumeenias, kus ta kasvab
keskkonnast. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn. Tasakaaluniiskuse(st. Aururõhud õhus ja puidupinnal on tasakaalus) · Mahumuutused niiskussisalduse muutumisel niiskuses paisub, kuivades kahaneb. Mahumuutus ei ole kõigis suundades ühesugune radiaalsuunas 2- 5%, tangensiaalsuunas 5- 10% ja puu pikkuses 0,1- 0,3%. · Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit kõverduda ja praguneda. · Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne(ca 1,55 g/cm3) Mahumass(15% niiskuse juures) · Mänd 0,53g/cm3(530kg/m3) · Kuusk 0,46g/cm3 Puidu vead ja kahjustused · Praod jagunevad sisemisteks ja välimisteks. · Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. · Välispraod on radiaalsed. · Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod.
niiskuse juures. > Et puit on hügroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn. tasakaaluniiskuse (st.aururõhud õhus ja puidupinnal on tasakaalus). > Mahumuutused niiskussisalduse muutumisel niiskudes paisub, kuivades kahaneb. Mahumuutudes ei ole kõigis suundades ühesugune radiaalsuunas 25%, tangensiaalsuunas 510% ja puu pikkuses 0,10,3%. > Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit kõverduda ja praguneda. > Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdn (ca 1,55g/cm3) > poorsus kõigub erinevail puuliikidel 2055% piires ja seetõttu on puidu mahumass erinevatel liikidel üsna erinev. Puidu vead ja kahjustused > Praod jagunevad sisemisteks ja välimisteks. > Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. > Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringprod. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda.
kokkusuruva jõuga (mitte kõverduma). Kuna pillarid segavad kaubalaadimist, võib leida pigem hõredamalt suuri jämedaid pillareid kui peenikesi pillareid liiga tihedalt. Parim lahendus mida kasutatakse on seest õõnes ehk torukujuline tugipost, et optimiseerida laeva kaalu, samaaeg toestades suuremat pinda. 23. Vööri ehitus: tugevdamine, ruumid, funktsioon Vöörtääv – kiilust kuni suvise veeliinini ulatuv torkujuline konstruktsioon. Sellise konstruktsiooni mõtteks on kõverduda kokkupõrke korral ja neelata energiat, hoides kahjustused minimaalsetena Vööris asub ankru ketikast, Ketikasti mõõtmed on vastavalt ankruketi mõõtmetele ja pikkusele Klüüsitoru on torukujuline, ning äääred tehakse ümarad, vältimaks höördumist. Manööverdamise jaoks kitsastes vetes, kasutatakse vööripõtkurit Pirnikujuline vöör võimaldab laeval kiiremini liikuda, väendab laeva liikumisest tekitatud takistusi. Vööri kuju Joon. 3.3.
füüsika ehk Newtoni seadused, kus liikumine on suhteline ja aeg absoluutne suurus. Väga suurtel (valgusele lähedastel kiirustel) muutub aga aeg suhteliseks ja valguse kiirus absoluutseks suuruseks. Nii on ka selliseid printsiipe, mida me rakendame vaid mikromaailma osakeste juures ega leia vajadust nende kasutamiseks makrokehade puhul. Lähtudes kahest põhiprintsiibist: . /Valgus ütleb ajale kuidas kulgeda ja mass ütleb ruumile kuidas kõverduda/ 1) kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on võrdväärsed 2) valguse kiirus on suurim kiirus looduses, mille väärtus ei sõltu vaatleja ega valgusallika liikumise kiirusest teineteise suhtes lõi kunagi Albert Einstein koguni uue füüsikateooria, mida me tänepäeval nimetame relatiivsusteooriaks. Teist relatiivsusteooria printsiipi (ehk postulaati) tõestab ilmekalt elementaarosakeste eluea pikenemine. Kui need osakesed liiguvad kiiremini, siis
kaob. Vanematel lastel ja täiskasvanutel on valdavalt lühikesed, jämedad kaelad. Suu. Suuõõs on keskmisest pisut väiksem, keel seevastu pisut suurem. Selle kombinatsiooni tõttu tekib mõnedel lastel keele suust välja ajamise komme. Vanematel on sageli võimalik laps sellisest harjumusest ara võõrutada spetsiaalsete harjutuste abil. Käed. Käed on laiad ja lühikeste sõrmedega. Vaikesel sõrmel on mõnikord kahe lüli (liigese) asemel ainult üks. Lisaks võib väike sõrm kõverduda sissepoole, teiste sõrmede suunas. Seda omadust esineb pärilikus vormis ka niisugustes peredes, kus see pole Downi sündroomiga kuidagi seotud. Seda tunnust nimetatakse sõrme kõverduseks. Üle peopesa võib ulatuda vaid üks vagu (nn nelja sõrme vagu, ka ahvivagu). Kui vagusid on kaks, võivad mõlemad ulatuda üle kogu pihupesa. Jalad. Jalad on tontsakad ning esimese ja teise varba vahel on suur tühik (,,sandaalivahe"). Sellele võib lisanduda lühike tallavagu, mis
Rahhiidi sümptomid avalduvad alles haiguse kolmandas staadiumis, mil on juba välja kujunenud luumuutused. Esimene sümptom imikul võib olla krambihoog varakevadel. Tüüpiliseks on randmel ja roietel tuntavad luumügarikud, mida randmetel nimetatakse rahhiitiline käevõru ning roietel rahhiitiline roosikrants. Pehmestuvad ka koljuluud, mis väljendub luule vajutades iseloomuliku plõksuna, s.o. kraniotaabes. Lõgemed pealael sulguvad normaalsest hiljem. Kõndival lapsel võivad kõverduda jalad, sagedamini tekib nn O-jalgsus, aga ka X-jalgsus. D-vitamiini defitsiidiga võib kaasneda hammaste arengu häirumine. Aeglustub pikkuskasv ja mõnikord ka üldine areng. Võib tekkida lihasnõrkus, luumurrud Millised on rahhiidi ennetamise põhimõtted? Tagamaks D-vitamiini saamist, vajavad lapsed alates 5. elupäevast lisaks D-vitamiini vähemalt esimese eluaasta jooksul. Sügisel sündinud lastele soovitatakse D-vitamiini isegi 1,5 aasta vanuseni, kuna talveperioodil on vähe päikest
esitatakse just selle niiskuse puhul. Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub, sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast. Paisumine ja kahanemine kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole kõikides suundades võrdne. Toores puit kahaneb kuivamisel järgmiselt: pikisuunas 0,1... 0,3%, radiaalsuunas 3...6%, tangensiaalsuunas 6...10%. Puidu ebaühtlase kahanemise tõttu võib ta kõverduda ja praguneda. Kõige rohkem kõverduvad palgi välispinna lähedalt saetud lauad. Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne (ca 1,55g/cm3). Poorsus kõigub erinevail puuliikidel 20...55% piires ja seetõttu on puidu tihedus erinevatel puiduliikidel üsna erinev. Tihedus antakse 12% niiskuse juures ja on tähtsamatel puiduliikidel ligikaudu järgmised: mänd 510 kg/m3, kuusk 450 kg/m3, kask 640 kg/m3, tamm 700 kg/m3, saar 690 kg/m³, haab 500 kg/m³ jne.
sirutajalihaste väsimine. Tugevad kõhulihased on normaalse nimmekõveruse, hea rühi ja tugeva selja saavutamise juures suureks abiks. Kõhulihased on nagu toetussüsteem, mis toimib pöörete, painutuste ja sirutuset ajal stablisaatorina. Kõhulihased aitavad toetada siseorganeid ja võtavad maha selja alaosale mõjuvaid pingeid. Nõrgad kõhulihased kutsuvad esile valu selja alaosas, vaagen vajub taha ja võib põhjustada osalise lülisamba kõverduse. Kõverduda võib ka kogu lülisammas.4 Mida tugevamad on kõhulihased, seda hoitumad on lülisammas ja selja alumine osa. Tugev kõhulihaste surve aitab lülisammast õiges asendis hoida. Tugevate kõhulihaste tekkele ja küürus selja kadumisele aitavad kaasa harjutused vaagnale. 5. Lülisamba degeneratiivsed muutused Pärast kolmekümnendat eluaastat muutuvad inimese lülidevahelised kettad vähem efektiivseteks padjanditeks ja hakkavad sarnanema pigem pannkookidega
Naised- nad läbivad küll samad astmed aga erinevus on 22-28 ja 28-33 astmes, sest naistel on suurem vastuolu emaduse ja tööalase karjääri osas. Nad lläbivad neid astmeid keerukamalt. Naised kogevad suuremat konflikti oma väärtusmaailma ja rollide kujundamisel. VANADUS 65-... Bioloogiline- kõige ilmsem on silmaga nähtav- nahk kortsus, juuksed heledamaks, hambumus, lülisammas võib kõverduda, meelte teravus (nägemine, kuulmine, maitsetundlikkus- hapu ja kibe püsivad kauem suus aga magus ja soolane kaovad), reaktsiooniaeg aeglustub, füüsiline vastupidavus langeb. Vastuvõtlikkus haigustele suureneb, füüsilise koormuse jägne taastumine aeglasem. Samas ollakse vähemtundlik valule. - Geneetilise etteprogrammeerituse teooria- inimrakkude reprodutseerimisel on sisse ehitatud ajalimiit. Peale teatud aega pole nad enam võimelised jagunema
25-... hakkavad aset leidma kvantitatiivsed muutused. Keha toimimine efektiivsuse osas langeb (refleksid), vastupanuvõime haigustele langeb, reproduktiivsus hakkab langema. Peamine muutus reproduktiivsete (järglased) võimetega seotud. Meestel mitte, just naistel. Meestel vananemise protsessid sujuvamad. Vanadus Bioloogiline- kõige ilmsem on silmaga nähtav- nahk kortsus, juuksed heledamaks, hambumus, lülisammas võib kõverduda, meelte teravus (nägemine, kuulmine, maitsetundlikkus- hapu ja kibe püsivad kauem suus aga magus ja soolane kaovad), reaktsiooniaeg aeglustub, füüsiline vastupidavus langeb. Vastuvõtlikkus haigustele suureneb, füüsilise koormuse järgne taastumine aeglasem. Samas ollakse vähemtundlik valule. Geneetilise etteprogrammeerituse teooria- inimrakkude reprodutseerimisel on sisseehitatud ajalimiit. Peale teatud aega pole nad enam võimelised jagunema
6)Niiskuse järgi on puit jaotatud: 1)toores puit (niiskust üle 30% kaalust) 2)poolkuiv puit (niiskust 23-30%) 3)õhukuiv puit (niiskust 15-20%) 4)ruumikuiv puit (niiskust 8-12%) Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse sellise niiskuse puhul. 7)Paisumine ja kahanemine-kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb. Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit praguneda või kõverduda. Kõige enam kõverduvad palgi pealispinna lähedalt saetud lauad. 8)Erimass-kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne. Poorsus kõigub erinevail puuliikidel 20...55% piires, seetõttu on puidu tihedus erinevatel puuliikidel erinev. 9)Tihedus antakse 12% niiskuse juures ja on tähtsamatel puiduliikidel ligikaudu järgmised: tamm 700 kg/kuupmeeter, mänd 510 kg/kuupmeeter, kuusk 450 kg/ kuupmeeter, saar 690 kg/kuupmeeter, haab 500 kg/ kpmtr, kask 640 kg/kpmtr. 10)Tugevus-on erisuundades erinev
Sellise temperatuurini on paisumise käigus jahtunud Univer- sum. Universumi algsele (nn. singulaarsele) olekule oli üldtunnustatult omane vastastikmõjude erista- matus, mateeria esinemine bosonkujul ja (energia ülikõrgest kontsentreeritusest tingitud) aegruumi ülim kõverus (sõlmseisund). Aeg ja ruum tekkisid Suure Paugu tulemusena sõlmseisundi lahenemisel. Aegruumi (ja kogu füüsika) juhtlause: Reaalsus (kõik olemasolev) ütleb aegruumile, kuidas kõverduda, kõver aegruum aga reaalsusele (ainele ja väljale), kuidas selles ruumis liikuda.
4-mõõtmelises aegruumis lisandub kolmele ruumiteljele (x, y, z) nende kõigiga ristuv, ajaga võrdelise pikkuse telg (ict), mis on kokkuleppeliselt imaginaarne. 4-mõõtmelises aegruumis on kahe sündmuse ajalis-ruumiline vahekaugus (intervall) kõigi vaatlejate jaoks sama. Üldrelatiivsusteooria kohaselt ei ole olemas jõude vaatleja jaoks, kes tajub jõudu, on vaid aegruum lokaalselt kõver. Aegruumi juhtlause: Reaalsus (kõik olemasolev) ütleb aegruumile, kuidas kõverduda, kõver aegruum aga reaalsusele (ainele ja väljale), kuidas selles ruumis liikuda. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel defor- matsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks
4-mõõtmelises aegruumis lisandub kolmele ruumiteljele (x, y, z) nende kõigiga ristuv, ajaga võrdelise pikkuse telg (ict), mis on kokkuleppeliselt imaginaarne. 4-mõõtmelises aegruumis on kahe sündmuse ajalis-ruumiline vahekaugus (intervall) kõigi vaatlejate jaoks sama. Üldrelatiivsusteooria kohaselt ei ole olemas jõude vaatleja jaoks, kes tajub jõudu, on vaid aegruum lokaalselt kõver. Aegruumi juhtlause: Reaalsus (kõik olemasolev) ütleb aegruumile, kuidas kõverduda, kõver aegruum aga reaalsusele (ainele ja väljale), kuidas selles ruumis liikuda. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel defor- 12 matsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha)
Puidu niiskus kõigub sõltuvalt ümbritseva keskkonna niiskusest. Paisumine ja kahanemine. Puidu niiskuse muutumine tekitab puidu paisumist ja kahanemist. Niiske puit paisub, kuivades see kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole kõikides suundades puidul võrdne. 29 Toores puit kahaneb kuivamisel kõige vähem pikisuunas, kõige rohkem aga tangentsiaalsuunas. Et puit ei kahane ühtlaselt, siis võib ta kõverduda ja praguneda. Kõige rohkem kõverduvad lauad, mis on saetud palgi välispinna lähedalt. Vaata joonist 3.4.2. Joonis 3.4.2. Toorest palgist saetud laudade kõverdumine. Tugevus. Eri suundades on puit erineva tugevusega. Tugevust mõõtes kontrollitakse puidul: survet pikikiudu, survet ristkiudu radiaalsuunas, survet ristkiudu tangentsiaalsuunas, tõmmet pikikiudu, painet, nihet pikikiudu. Vaata joonist 3.4.3.
Selle mõistmiseks peab välja tooma analoogia keha pikkuse kontraktsiooni nähtuse erirelatiivsusteooriast. Mida kiiremini keha liigub ehk mida lähemale valguse kiirusele vaakumis, seda enam keha pikkus lüheneb. Keha pikkus võib lüheneda lõpmatuseni, kuid keha algne pikkus ( enne lühenemist ) oli fikseeritud. Just sama seaduspärasus kehtib ka aegruumide kõverdumiste korral. Selles mõttes võib küll aegruum lõpmatuseni kõverduda, kuid aegruumi ,,kanga" enda ,,algne ulatus" on siiski jääv ja lõplik. Näiteks kummi võib venitada samuti lõpmatuseni, kuid kummi mass jääb ju lõppkokkuvõttes ikkagi samasuguseks võrreldes enne kummi venitama hakkamist. Matemaatiliselt kirjeldab aegruumi auku näiteks Schwarzschildi meetrika ja seega võib kirjeldada see sama meetrika ka aegruumi tunnelit: 1916. aastal leidis sellise lahendi Schwarzschild. Kui aga võtta r asemele
„ulatusega“. Selle mõistmiseks peab välja tooma analoogia keha pikkuse kontraktsiooni nähtuse erirelatiivsusteooriast. Mida kiiremini keha liigub ehk mida lähemale valguse kiirusele vaakumis, seda enam keha pikkus lüheneb. Keha pikkus võib lüheneda lõpmatuseni, kuid keha algne pikkus ( enne lühenemist ) oli fikseeritud. Just sama seaduspärasus kehtib ka aegruumide kõverdumiste korral. Selles mõttes võib küll aegruum lõpmatuseni kõverduda, kuid aegruumi „kanga“ enda „algne ulatus“ on siiski jääv ja lõplik. Näiteks kummi võib venitada samuti lõpmatuseni, kuid kummi mass jääb ju lõppkokkuvõttes ikkagi samasuguseks võrreldes enne kummi venitama hakkamist. ***Ajas tagasi liikuda saab ainult aegruumi tunnelit kasutades, kuid ajas tulevikku rändamiseks on peale aegruumi tunneli veel üks tuntud võimalus. Näiteks kui mingi vaatleja siirduks oma
annaabi.ee 
