SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. SEENERIIK 4 1.1. Seentest üldiselt 4 1.2. Kes külvab seeni? 5 2. PUNANE KÄRBSESEEN 8 2.1. Nimetus erinevates keeltes 8 2.2. Punase kärbseseene ehitus 8 2.3. Aktiivsed ained punases kärbseseenes 9 2.4. Leviala 10 3. PUNANE KÄRBSESEEN ANIMISTLIK-SAMANISTLIKES KULTUURIDES 11 3.1. Tarvitamisjuhud 11 3.1.1. Sakraalsed ja sellelähedased toimingud 11 3.1.2. Eepiliste jms lugude ettekandmine 12 3.1.3
Eosedinamüloidsed. Eestis 6 liiki (Hanso jt. 2000). 1.1.1 Rõngata Kärbseseen Juulist novembrini kasvab mitmesugustes metsades kõige sagedamini tugevalt rihvelja kübaraservaga,keskmise suurusega (kübar kuni 12 cm), suhteliselt õhukese seenelihaga rõngata kärbseseen (A. vaginata (Bull.: Fr.) Vittad.), millel on vähemalt kolm värvusteisendit:valge teisend (var.alba Gillet), hall tüüpteisend (var.vaginata) ja kollakaspruun teisend (var.badia Gillet). Rõngata kärbseseene valge teisend on välimuselt sarnane surmavalt mürgise valge kärbseseenega (A. virosa); viimase rõngas võibebemeteks lagunemise tõttu vanematel viljakehadel tihti puududa ja siis on eraldustunnuseks vaidkübaraserva iseloom - rõngata kärbseseene valgel teisendil on see tugevalt rihveljas, valgel kärbseseenel agaabsoluutselt sile. Rõngata kärbseseene valget teisendit ei soovita siiski ärasegamisohu tõttu valge kärbseseenega kellelgi söögiks korjata- viljakehade
Roheline kärbseseen Roheline kärbseseen (Amanita phalloides) on kärbseseene perekonda kuuluv seeneliik. Roheline kärbseseen on inimesele surmavalt mürgine. Sisaldab rakumürke amatoksiine ja fallotoksiine. Amatoksiinide surmav annus on 0,1 mg kehakaalu kilogrammi kohta. 70 kg kaaluvale inimesele on surmav 7 mg amatoksiini, mis sisaldub 35 grammis värskes seenes. Täiskasvanud seen kaalub umbes 50 grammi. Esimesed mürgitusnähud ilmnevad 8-12 tundi pärast seene söömist. Surm saabub umbes 5 päeva pärast maksa ja neerude kahjustuse tõttu.
Pupillid ahenevad, tekivad nägemishäired. Hiljem südametalitus aeglustub, vererõhk langeb, tekib sokiseisund. Võib järgneda surm. Kärbseseeni mainitakse Eestis esmakordselt ühes 229 aastat tagasi ilmunud raamatus. Seal nimetati neid Kerpse senteks. Kärbseseenel on palju ilusaid nimesid erinevates keeltes: hollandi vliegenwam, prantsuse mousseron, taani flueswamp, saksa Fliegenpilz, inglise fly agaric jne. Nagu paljudes Euroopa maades, murendati ka meil vanasti punase kärbseseene tükikesi taldrikule piima sisse. Taldrik pandi riiulile või mujale kõrgemale, et lapsed kogemata ligi ei pääseks. Kärbsed aga, kes pidasid kärbseseene-piimasegu magustoiduks, leidsid selle üles, sõid ära ning kadusid pärast seda toast. Inimesed arvasid, et surema. Tegelikult otsisid nad paariks päevaks varjupaiga, et siis toibununa edasi elada. Siiski on kärbseseente ja üldse meie seente seas kõige ohtlikumad on valge ja roheline kärbseseen.
mägedes. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Austraalias peetakse punast kärbseseent võõrliigina ohtlikuks, sest ta on hakanud laialt levima ja kohalikke seeneliike kõrvale tõrjuma. Juulist oktoobrini. Mürgine, põhjustab kärbseseenemürgistust. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Täiskasvanuna on seene kübar 818 cm läbimõõduga iseloomulikku veripunast värvi (eaga muutub kollakamaks). Kübar on kaetud valkjate kuni kollakate eemalduvate täpikestega. Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Jalg on tugev, kollakasvalge, 520 cm pikk. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse)
iseloomulik seene lõhn. 3 MÜRGISED SEENED Panter-kärbseseen - põhjustab niinimetatud mükoatropiini mürgistuse. Mürgistusnähud ilmnevad juba mõni minut või paar-kolm tundi pärast seente söömist. Mürkained mõjuvad närvisüsteemile, nad on hallutsinogeenid. Mürgistus võib muutuda eluohtlikuks, kui tekivad südame rütmihäired, krambid ja südameseisak. Punane kärbseseen Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Punast kärbseseent tarvitatakse uimastina selle psühhotroopsete efektide pärast. Ta on tuntud ettearvamatu mõju pärast. Ühesugune annus ühesuguseid seeni võib eri inimestele väga erinevalt mõjuda. Olenevalt leiukohast ja sissevõetud kogusest kehakaalu kohta võivad esineda nohu, tõmblemine, uimasus, madal vererõhk, higistamine, ilastamine, kuulmis-, nägemis-
„Maagilised“ seened Koostaja: Kerli Kivimurd Üldine info Välimuselt tavalised 500 eKr Mükoloogia Kärbseseened Jalal rõngas ja tupp 17 liiki, 7 neist söödavad Punane kärbseseen Surmavalt mürgised: valge-, http://pilt.delfi.ee/picture/10187383/ roheline- ja panter-kärbseseen Asjad tunduvad suurematena ja eredamatena Üledoseerimine Kärbseseene toimeained Bufoteniin Atropiin Muskariin Iboteenhape http://www.metsas.ee/uploads/images/seen4.jpg Tagajärjed Roheline ja valge kärbseseen Deliirium Lihastõmblused, väljamõeldud inimesed Laulab ja tantsib Istub vaikselt ja kõigub Vastikud lõhnad Rahutus ja närvilisus Higistamine ja süljeeritus Väsimus ja uni Unenäod Kasutatud allikad
Kukeseenest saab teha enamasti sousti ning seda marineerida. Mina koos oma vanaemaga käin ka sügisel seenel. Kukeseened sisaldavad A-vitamiini. Kukeseen on kollast värvi. Seentega on alati selline asi, et kui sa rebid selle seene koos juurega maa seest lahti, siis sinna enam uut ei kasva. Punane kärbseseen Punane kärbseseen on mürgine seen. Punane kärbseseen kasvab väga erinevates metsades, kuid kõige levinumad elukohad on tal kaasikud, kuusikud, männikud. Kärbseseene kübara peal on valged täpid. Kärbseseen on küll ilus, aga mürgine. Valge sampinjon Valge sampinjon on kõva viljalihaga ja peaaegu valge värviga, maitse on mahe ja suhteliselt nõrk. Seenekasvamisel ja seenekübara avanedes muutub seene värvus tumedamaks, eriti märgatavalt muudavad värvi kübara all paiknevad lehekesed. Sampinjone kasvatatakse ka aedades.
Punane kärbseseen (Amanita muscaria) Punane kärbseseen kasvab väga erinevates metsades, kuid kõige levinumad elukohad on tal kaasikud, kuusikud, männikud. Teda loetakse küll mürgiseks, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Seene nimetus "kärbseseen" tuleb selle kasutusalast kärbsemürgina puistatuna piima sisse. Kärbseseent tarvitatakse ka meelemürgina selle psühhotroopsete efektide pärast.
Tallinna 21. Kool Valge kärbseseen Katarina Veltri Tallinn 2021 Kuuluvus: Valge kärbseseen kuulub kandseente hõimkonda, eoslavaseente klassi, kärbseseenelaadsete seltsi, kärbseseeneliste sugukonda ja kärbseseente perekonda. Eluviis: Valge kärbseseen kasvab sageli kogu Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades, augustist oktoobrini. Enam-vähem iga kümne aasta tagant ilmneb valge kärbseseen Eestis paiguti hulgaliselt, viimane valge kärbseseene aasta oli 2010. Valge Kärbseseen on inimesele surmavalt mürgine. Välimus: Valge kärbseseen on üleni valge, ka eoslehekesed ja lõikel seeneliha. Kübar on kuni 12 cm läbimõõduga ja kleepuv ning iseloomulikult koonusjas-kellukja kujuga. Jalg on üleni vatjalt ebemeline, alusel avara kotja tupega ja äärmises tipuosas ebemeteks laguneva kaduva rõngaga. Valget kärbseseent võib sagedasti segamini ajada šampinjonide, kitsemampli ja sirmikutega.
seas kõige ohtlikumad ja põhjustanud ka enim inimeste surma (pea 90% juhtumitest), eriti valge ja roheline kärbseseen. Võimalik on isegi mürkainete imendumine naha kaudu (on juhtunud nt. Laboratooriumis). Valget kärbseseent on sassi aetud söödavate sampinjonide ja kitsemamplitega, kasvavad okas- ja segametsades, peamiselt kuusikutes ja on toore kartuli lõhnaga. Roheline kärbseseen võib saada üles korjatud rohelist värvi pilviku pähe. Valge- ja rohelise kärbseseene põhjustatud amanitiini-falloidiini mürgistusele on iseloomulik pikk peiteaeg (12-24 tundi ja enamgi). Esimesteks sümptomiteks on iiveldus, kõhuvalu ja lahtisus, võimalik on sokiseisund. Näilisele paranemisele järgnevad rasked maksakahjustused, verehüübivushäired, neerupuudulikkus, teadvushäired ja ravimatuse korral surm. Punast kärbseseent tarvitatakse uimastina selle psühhotroopsete efektide pärast. Ta on tuntud ettearvamatu mõju pärast. Ühesugune annus ühesuguseid
võib need ära pesta. Eoslehed on kollakasvalged ja vabad. Jalg on tugev, kollakasvalge, 520 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all kollakas. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Harilik Kukeseen: Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puuliikidega, sagedamini kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Ta kasvab niiskes samblas, keset rohtu või varisenud lehti. Oma iseloomuliku kuju, värvi, lõhna ja maitse tõttu on seda teistest
Kuigi jah, paljud majutusettevõtted peavad nägema suurt vaeva ,et saada endale keskonnasõbralik märk. On ju palju asju mida on vaja täita ja järgida,et see saada. Paljudele inimestele on meeltmööda just sellised majutusasutused, kus on näiteks palju taluloomi. Eriti seda just vanematele inimestele ja lastele. Sest ega linnas elav nooruk, ei tea ,kuidas käib näiteks taluhooldamine või,kuidas tuleks õigesti metsades marju või seeni korjata. Mõni meist ei tunne isegi mitte kärbseseene ära, olgem ausad selliseid looduslike kohti on meile vaja, et teada ,mis on looduses meie endi silme all ja ,mis meid ümbritseb ! Põhiline asi mida tehakse ja mida aina paremaks ja paremaks püütakse teha on: tagada oma klientidele suur rahulolu, leida uusi töötajaid. Ja paljut muudki. Ja, muidugi seda kõike selleks, et edasi areneda ja paremuse poole püüelda. Tänapäeval on palju koole loodud, mis koolitavad välja aina uusi teenindajaid ja seda ka aina parema koolitus programmidega
pärlite ja kalliskividega. Kaelas kanti mitut jämedat kuldketti ning igas sõrmes sõrmuseid. Lemmiktegevused SÖÖMAAEG: Skulptuuride, vaipade ja maalidega kaunistatud saali kaeti pikk laud. Laua väliskülgedel istusid külalised. Kuni nad einestasid, esinesid saali keskel lauljad, tantsijad ja luuletajad. KELLEGI MÜRGITAMINE: Aadlike lemmiktegevuseks oli üksteise mürgitamine. Seda tehti peenelt ilma kära ja tolmuta. Humanismi ajastu kasutatuimad mürgid olid valge kärbseseene tõmmis, käoking, mürkputk ja arseen. Viimast nimetati kuningate mürgiks. JAHT: Selles hinnati ohtu ja hasarti. Jahiti ja tapeti saaki, kes võis end kihvade, sarvede ja küüniste abil kaitsta. Või vähemalt hirve kombel kiirelt eest ära joosta. Januselt jahiti ka metssigu-aeti koertega jälitades marru ning mindi nendega üks-ühe vastu võitlusesse, nuga või piik käes. Sümboolika: 1. Amor- amorit kujutati rinnalapsest kuni raugaealise vibu ja noole ning tiibadega inglina.
Seent võib külmutada või kuivatada. Pilviku sordid: Kirbe pilvik,ere pilvik ,kase pilvik,mahe pilvik,kollane pilvik. Seenemürgitus Eestis kasvavaist (~4000) seeneliikidest on ligikaudu 150 liiki mürgised. Tapvalt mürgised on neist meie jaoks kaks: valge (roheline) kärbseseen ja punane narmasnutt. Seenemürkide toimeaeg ehk mürgituse avaldumise aeg võib olla erinev. Kindlasti on toime käes vähemalt tunni jooksul jumalikke nägemusi ootaval punase kärbseseene tarvitajal. Sama kiirelt võivad iiveldust ja oksendamist ning vaevavat kõhulahtisust põhjustada mõned pilviku ja heiniku liigid. Valge ja roheline kärbseseen (amanita phalloides, virosa) ning mõned sirmiku liigid sisaldavad rakkudele mürgist ainet amatoksiini, mille toime avaldub alles 6-12 tunni (vahel kuni 3 päeva) pärast. Rakkude tapmine võtab aega. Mürgitus algab kõhulahtisuse, kramplike kõhuvalude ja piinava oksendamisega. Surm
16) MUST TÄPPHALLIK kuulub ikkesseente hulka. Must täpphallik on saprotroof ja toitub, elab toiduainetel. Leiva pinnal tekivad seenel spetsiaalsed hüüfid, millel arenevad eoseid kandvad eoslad sporangiumid (mustad), mis on palja silmaga nähtavad. 17) SEENEMÜRGITUSED tulevad mürgiste seente söömisest. Esmasteks mürgitustunnusteks on iiveldus, kõhuvalu, oksendamine ning hiljem teadvusehäired, maksakahjustus ( ei ole tunda) ning surm. Näiteks valge kärbseseene mürgi toime võib avalduda alles 12-24h järel. 18) MÜKOOSID ehk nakkushaigused, mida põhjustavad seened. Kõige levinumad on nahahaigused, mis nakatavad inimesi ujulates, spordisaalis jne. Harvem esineb ka süvamükoosi, mis on eluohtlik. Krüptokokkoos näiteks on haigus, mida põhjustab pärmseen sissehingamisel kopsus. Kopsust võib see levida vereringe kaudu ajju ning põhjustada surma. Levitaja: kodutuvi.
vihm võib need ära pesta. Eoslehed on kollakasvalged ja vabad. Jalg on tugev, kollakasvalge, 520 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all kollakas. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Esimene, kes seda rahva seas levinud kommet kirjalikult mainis, oli Albertus Magnus enne 1256. aastat. Kärbestele (ja samuti inimestele) mürgiselt mõjuv aine on iboteenhape. Punast kärbseseent tarvitatakse uimastina selle psühhotroopsete efektide pärast. Ta on tuntud ettearvamatu mõju pärast
Juba nende lehtede puudutamine võib tekitada nahale ville, kuna mahl on erakordselt söövitav ja mürgine. Strühniinipuud kasvavad Lõuna-Ameerikas ja Lõuna-Aasias, nendest saadav strühniin ja teiste samalaadse struktuuriga alkaloidide segu kuraare põhjustab lihaste halvatust. Indiaanlased kasutasid kuraaret noolemürgina. Seente ja mikroorganismide mürgid Seente tähtsamad mürgid on muskariin (punases kärbseseenes) ja güromitiin (kevadkorgitsas). Valge kärbseseene mürgid on palju tugevama toimega kui muskariin, need on tsüklilised peptiinid. Nad sisaldavad selliseid aminohapete jääke, mida tavaliste valkude koostises üldse ei leidu. Surm järgneb tugeva maksa- ja neerukahjustuste tõttu. Paljude taime- ja seenemürkide surma põhjustav annus LD50 on umbes 1...2 mg/kg. Mikroobide toodetud mürgid on peaaegu eranditult valgud. Üks tugevamaid mürke on botulismitoksiin. Peaaaegu niisama tugev mürk on teetanusetoksiin
kandev puu langeb maha nii, et seene torukesed jäävad ülespoole. Kui eosed seene eoslehekestel või torukestes küpsevad, siis lendlevad need metsas laiali ning sobivale kasvupinnasele sattudes idanevad. 6 3. SEENEMÜRGITUSED Seenemürgitusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Eestis levinud mürkseen on valge kärbseseen. Valge kärbseseene mürgitunnused ilmnevad ales 12-24 h. möödudes. Tunnusteks on iiveldus, kõhuvalu ja ooksendamine. ( Hein: 2000) 3.1. Mükotoksikoosid Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad elutegevuse käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke. Lisaks seenemürgitustele põhjustavad seened inimesele ka nakkushaigusi, nn. MÜKOOSE. Kõige sagedamini levivad nahahaigused. Kõige eluohtlikum nakkushaigus on süvamükoos. (http://alorents.googlepages.com/seened)
c) Vaid mõned mürgistest seeneliikidest on fataalse toimega d) Pooled on surmavalt mürgised ja pooled peale kuumtöötlemist enam mitte Kuidas mõjuvad psilotsübiini ja psilotsiini sisaldavad seeneliigid inimesele? a) Mitte mingit mõju peale toitainete ei avaldu b) Mõjuvad nagu narkootikumid- uimastavalt c) Surmavalt d) Tekitavad mõnel inimesel kõhulahtisust Mis seeneliigi tarbimise järel olevat vanasti talupojad libahunte näinud? a) Rohelise kärbseseene b) Kevadkogritsa c) Sooriisika d) Tungaltera Milline seeneliik tunnistati peale Tsernobõli tuumakatastroofi kõige enam saastunuks igal pool ning seda hakati kasutama indikaatorina? a) Oliivpilvik b) Võitatikas c) Tavavahelik d) Kukeseen "Majavamm"- Merili Paulus Harilik majavamm kuulub milliste seente seltsi? - kukeseenelised - puravikulaadsed - pilvikulised - murumunalised Looduses leidub majavammi kõige enam - Himaalaja kõrgmäestikus - Hiinas
rahvameditsiinis. Kaasaja arstiteadus on kindlaks teinud, et seene vitamiinid kaitsevad inimest viiruste ja bakterite eest, mineraalained hoolitsevad terve vere, tugevate luude ja hammaste eest. 2. Punane kärbseseen (Amanita muscaria) Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Esimene, kes seda rahva seas levinud kommet kirjalikult mainis, oli Albertus Magnus enne 1256. aastat. Kärbestele (ja samuti inimestele) mürgiselt mõjuv aine on iboteenhape. 35 Punast kärbseseent tarvitatakse uimastina selle psühhotroopsete efektide pärast
Tähed aga aja jooksul muutusid ja nende arv vähenes Tähed koosnesid põhiliselt püstistest kriipsudest, millele lisandusid kaldkriipsud, Viikingid olid osavad sõjamehed, saagadest veel erilised berserkerid,kes olid sõdalased, kes oskasid ennast enne lahingut transsi viia, täis viha ja valu ei tundnud. Lahingusse mineku soov oli nii suur et nad selle ootuses närisid nad ka kilbiserva. Suure tõenäosusega sõid või jõid nad kärbseseene leotist. Viikingiaeg Eestis 800-1050 Levima hakkavad jäänaelad nii meestele kui hobustele. Kapjade alla löödi hobustele naelad. Mööda jääd oli nendega tunduvamalt mugavam liikuda , kui metsas, kus oli lund palju. Jääteid kasut üpriski palju. 11 saj I p algas Eestis elavnemine, osade arvates algas siis eestlaste enda viikingiaeg. Palju leitud eestist viikingiaegseid relvi. Matusepanuseid hakkab 10-11 saj rohkem esinema. Varem olid üksikud väga rikaste
mürgisuse) · vanade seentega (neis toimuvate lagunemisprotsessides tekkivad mürgised ained) · mürgitust seentes akumuleeruvate keskkonnamürkidega 2. ebatõenäolist seenemürgitust · mürgituse põhjuseks on riknenud toit jm. 3. unustada ei tohiks ka võimalikku allergilist-ülitundlikkuse reaktsiooni. Seenemürkide toimeaeg ehk mürgituse avaldumise aeg võib olla erinev. Kindlasti on toime käes vähemalt tunni jooksul jumalikke nägemusi ootaval punase kärbseseene tarvitajal. Sama kiirelt võivad iiveldust ja oksendamist ning vaevavat kõhulahtisust põhjustada mõned pilviku ja heiniku liigid. 2-3 tundi kulub omapärase, alkoholi võõrutusravile (antabus) sarnaneva reaktsiooni väljakujunemiseks, kui tarvitatakse viinavõtmisel ,,sakusmendina" tindikuid (coprinus). Reaktsioon on ebameeldiv, surmahirmu tekitav: pulss on kiire, vaevavad hingeldus ja õhupuudus, nägu punetab.
sünteesi eukarüootsetes rakkudes. Tulemuseks on mRNA hulga pidev alanemine rakus esimese 24 tunni jooksul, valgu sünteesi langus ning raku surm. Protsessid toimuvad kõigepealt seedetraktis, seejärel maksas ja neerudes. Tekkida võivad maksa nekroos (kõige kriitilisem vigastus) ja neeru tuubulrakkude lagunemine. Raviks tioonhape. Amatoksiinid on tugevad mürgid - juba doos 0,1 mg/kg kaalu kohta võib olla täiskasvanud inimesele letaalne. 20-25 g kaaluva rohelise kärbseseene, mis sisaldab 5-8 mg amatoksiine söömine võib olla fataalne. LD50 intraperitoniaalsel süstimisel valgetele hiirtele 0,3-0,7 mg/kg, Amatoksiine on vähemalt 5 alatüüpi, millest olulisemad on - ja . Patofüsioloogia: Amatoksiinidega mürgitumise arengut võib jagada kolme staadiumisse 1. Iseloomulik 6-12 tunnine latentsusperiood söömisest kuni esimeste sümptomiteni. Siis algavad alakeha krambid, oksendamine ja ohter vesine kõhulahtisus (koolerat meenutav riisivesi)
eukarüootsetes rakkudes. Tulemuseks on mRNA hulga pidev alanemine rakus esimese 24 tunni jooksul, valgu sünteesi langus ning raku surm. Protsessid toimuvad kõigepealt seedetraktis, seejärel maksas ja neerudes. Tekkida võivad maksa nekroos (kõige kriitilisem vigastus) ja neeru tuubulrakkude lagunemine. Raviks tioonhape. Amatoksiinid on tugevad mürgid - juba doos 0,1 mg/kg kaalu kohta võib olla täiskasvanud inimesele letaalne. 20-25 g kaaluva rohelise kärbseseene, mis sisaldab 5-8 mg amatoksiine söömine võib olla fataalne. LD50 intraperitoniaalsel süstimisel valgetele hiirtele 0,3-0,7 mg/kg, Amatoksiine on vähemalt 5 alatüüpi, millest olulisemad on - ja . Patofüsioloogia: Amatoksiinidega mürgitumise arengut võib jagada kolme staadiumisse 1. Iseloomulik 6-12 tunnine latentsusperiood söömisest kuni esimeste kliiniliste sümptomiteni. Seejärel algavad alakeha krambid, oksendamine ja ohter vesine kõhulahtisus (koolerat meenutav riisivesi)
Näited ja biofunktsioonid: 1. Peptiidhormoonid: lokaalse tähendusega nt seedekulglas toimivad hormoonid (gastriin). Organismitasandil nt vererõhku reguleerivad hormoonid (vasopressiin). 2. Embrüogeneesis, embrüonaalsete induktoritena, mis määravad ära teatud organsüsteemide kujunemise (nt neuraalne induktor määrab ära närvisüsteemi kujunemise). Valkude seedeprotsessis tekivad peptiidid. Teatud peptiidid on väga mürgised (näiteks valge ja rohelise kärbseseene mürgisus põhineb peptiidil amanitiin). Osadel peptiididel on antioksüdantne toime (GSH- glutatioon). Teatud peptiidid on antibiootilise toimega. Valgud. Valkude jaotus: lihtvalgud, mis koosnevad ainult aminohappejääkidest (ühendatud peptiidsidemega). Liitvalgud, milels on valguline ja mittevalguline osa, valgud+ nukleiinhapped = nukleoproteiin, nt: kromosoomides; fosfaat+valk= fosfoproteiin, nt: piimavalk kaseiin; glükoos+valk= glükoproteiin
annaabi.ee 
