R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald. Kujunevad eesti kirjakeele põhijooned. Aluseks võetakse elav rahvakeel, uuendatakse eesti keele ortograafiat, ja rajatakse uus kirjaviis; lausestus muudetakse rahvapärasemaks, täiendatakse sõnavara. Johann Heinrich Rosenplänter, eesti kultuuritegelane, andis välja teaduslikku ajakirja “Beiträge...”, mis ilmus 20 köites. See sisaldas kirjutisi eesti keele õigekirjutuse, sõnade käänamise ja sõnavara kohta. Eeskujuks pidas soome keelt. Otto Wilhelm Masingu (1763 – 1832) keelekorralduslik töö rajaneb elaval rahvakeelel. Masing vabastas eesti kirjakeele saksapärasest lausestusest, rikastas keele sõnavara ja lähendas kirjakeele märkimisviisi hääldamisele. Võttis kasutusele õ-tähe. Kirjutas esimese rahvaraamatu “Pühapäeva vahelugemised” (1818), mis sisaldab õpetlikke lugusid kaugeist maist ja nende elanikest
Habeo duos fratres. Eorum nomina sunt Johannes et Aleksander. Mihi placent ars. 3. ex Italia post scholam apud forum in Estoniam de viro 4. exspecto ante scholam- ootan kooli ees. discipulus scribit pensum.-õpilane kirjutab ülesannet venio cum amico meo.- tulen koos oma sõbraga. sumus in schola nostra.- me oleme oma koolis. magister exspectat discipulum novum.- õpetaja ootab uut õpilast. Asesõnade käänamise tabel NOM ego tu nos vos ACC me te nos vos ABL me te nobis vobis
, kuid ka kelle, mille seast? Daativ (css datvus) - kellele? millele? kellel? millel? Akusatiiv (css accstvus) - sihitise kääne, keda? mida? + eessõnad Ablatiiv (css abltvus) - määruse kääne, kellega? millega? kus? millal? mil viisil? mille pärast? Vokatiiv (css voctvus) - ütte kääne, kes? mis? Nimisõnade põhivormid I Culpa süü, hooletus; nom. sg. II ae gen. sg. lõpp, näitab käändkonda e deblinatsiooni III f sugu Declinätio I a (nom), ae f(sugu) Käänamise reeglid: Määrata II põhivormi ehk gen lõpu järgi käändkond Määra tüvi Liita tüvele käändelõpud culpIa nom lõpp I, 2, 4 ja 5 käändkonnas leitakse tüvi nominatiivi lõpu eraldamisel I käändkond [pecÜni]a, ae f raha PecÜniae raha pecÜniae pecÜniam raha pecÜniÄ rahaga pecÜnia pecÜniae pecÜniÄrum declinÄtio II I II III [Serv]us, m. [Bell]um, n. Nom lõpud ära võetud Kesksoost sõnade käänamise reeglid:
ÕS 2013 on suunav ja soovitav sõnaraamat, mis ei piirdu keelekasutuse kirjeldamisega, vaid annab ka hinnanguid, mis on hea ja mis on halb keel. Normatiivse sõnaraamatuna esitab ÕS 2013 kirjakeele norme ja on kirjakeele normide aluseks. Sõnaraamat on mõeldud kõigile neile, kes soovivad järgida hea keelekasutuse tava (Erelt, Leemets, Mäearu, Raadik, 2013). ÕS 2013 on universaalsõnaraamat, mis annab käepärast infot sõnade õigekirja, häälduse ja käänamise-pööramise kohta, selgitab vajaduse korral ka võõramate või muidu vähem tuntud sõnade tähendust ning õpetab sõnu lausesse sobitama Sõnaraamatu sisu on üksjagu uuenenud: Rakendatud on uut morfoloogia ja häälduse esitamise süsteemi, värskendatud on sõnavara ja näitestikku ning ühtlustatud on märgendeid ja soovitusi on ajakohastatud. ÕS 2013 sõnaraamatusse on lisatud 2000 uut sõna. Välja on jäetud aegunud keelendid. Täiendatud on sõnaseletusi ja täpsustatud märgendeid
· Enamik naissoost nimisõnu: die Birne die Birnen. · Väike rühm tugeva käändkonna meessoost nimisõnu: der Staat die Staaten, der Strahl die Strahlen, der Motor die Motoren, der Doktor die Doktoren. NB! oren-lõpuga sõnadel liigub sõnarõhk viimasele silbile (der Doktor > die Doktoren). · Kõik nõrka käändkonda kuuluvad meessoost ja kesksoost nimisõnad (vt ka nimisõna käänamise nõrk käändkond). · Väike rühm kesksoost nimisõnu: das Auge die Augen, das Ohr die Ohren, das Herz die Herzen, das Ende die Enden, das Leid die Leiden, das Intress die Intressen, das Bett die Betten, das Hemd die Hemden. · ma- ja um-lõpuga võõrapärased kesksoost nimisõnad: das Drama die Dramen, das Zentrum die Zentren. 4. Sufiksiga -s moodustatav mitmus.
Nad esitavad märksõna ühes keeles ja vasted või seletused teises keeles (vene-eesti sõnaraamat, inglise-eesti sõnaraamat). Grammatilised sõnaraamatud Need on: Õigekirjutussõnaraamat. Kirjakeele sõnaraamat, mis esitab ainult ortograafianormingud, vahel minimaalselt ka muud infot. Nt., ,,Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat" Tallinn, 1918 näitab ka sõnade muutmist ja sisaldab tähtsamad keelereglid. Vormisõnaraamat esitab kirjakeele sõnade käänamise ja pööramise info. Nt Ülle Viks ,,Väike vormisõnastik" Tallinn, 1992. Etümoloogiasõnaraamat On erinevalt teistest sõnaraamatutest diakrooniline, st ta seletab sõnade päritolu, sugulusseoseid ja arengulugu. Alo Raun ,,Eesti keele etümoloogiline teatmik" Maarjamaa kirjastus, 1982. Seda valemiku ülesandeks on anda lugejale mingit aimu eesti keele sugulastest. Välja jäetud kõik võõrsõnad, uuemaid oskussõnu ja onomapoeetilisi ning deskriptiivseid sõnu
SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö eesmärk on võrrelda erinevate Euroopa riikide keelte käänamissüsteeme, tuua välja erinevusi ning luua paralleele. Materjalina on kasutatud enamasti keeleõpikuid, kuid samuti mitmeid Interneti veebisaite. Keeli tutvustatakse peatükkide kaupa eraldi, töö lõpus on tabelvormina kõikide keelte käänamise võrdlus. Peaaegu kõik Euroopas räägitavad keeled kuuluvad Indo-Euroopa keelkonda, eranditeks on vaid Uurali keelkonna keeled (eesti, soome ja ungari keel) ning baski keel. Koguni seitse kümnest maailmas enim kõneldud keelest on indoeuroopa keeled. Need jagunevad Romaani, Germaani, Balti, Slaavi, Keldi ning mõneks väiksemaks keelerühmituseks. Indoeuroopa keeltest räägitakse kõige enam Romaani keeli (ligi 600 miljonit inimest), mille
Romaani keel on noortele omane Teose kompositsioon ja struktuur on läbimõeldud Motiivid on mõistetavad, neil on oma käitumismuster Keskendutakse ühele teemale, ei ole kõrvalliine Aasta parimnoortekas - Urge küla muusumihoidja on öelnud:" Jestas, noor naine ja sellised roppused" Toimetaja võiks kontrollida enne sõnad üle, kui raamtusse lähevad: ("ripsmeduss, ja muud teised käänamise vead) Autoõnnetus tundus olevat kunstlik Puudu jäi värskusest ja uudsusest Teose maht on liigne 423 lehekülge???? Puudub tüüpilise eesti autori noorteka muster Teost lugedaon tüütu ja väsitav Ma kindlasti soovitan seda raamatut oma eakaaslastel lugeda, sest see raamat paneb väga palju elu üle järele mõtlema ja on piisavalt kurb vahelduseks mingile igavale ajalooraamatule. See raamat on vaieldamatult parim raamat, mida ma olen elus lugenud, sest seda
laadivahelduse ja vältevahelduse tekkimine. (Rätsep 2002: 16-19) Tähtsaimad uuendused Eesti ala murrete häälikuehituses põhjustasid suuri muutusi sõnade morfoloogias. Näiteks tõid täishäälikukaod juurde ohtrasti mimtesuguseid konsonanttüvelisi vorme, nii et kogu süsteem lakkas toimimast ja selle asemele tekkis aja jooksul hoopis keerulise muutmisskeem, mis rajanes hoopis uutel tunnustel. Kadus senine käänamise ja pööramise alus – sõnade jagunemine ühe- ja kahetüvelisteks. Muutus ka suur osa vormistikust. Enamik käändelõppe sai mõnevõrra muutunud häälikkuju, mitmeid teisenemisi on olnud ka verbi tunnustes ja lõppudes. Tekkis uus komitatiiv ning taandus olev kääne, tekkis kaudne kõneviis. (Rätsep 2002: 20-22) Selline tugev uuenduslaine muutis eesti keele soomeugrilist aglutineerivat ehitustüüpi väga palju, kuid veel tugevamad muutused olid eesti keele murretesõnavaras 13
Keelealased andmebaasid ja keeleabi internetis Eesti keele hooldamise ja korraldamisega tegeletakse põhiliselt Eesti Keele Instituudis. Ühispäring keeleinfot sisaldavatest allikatest ehk e-keelenõu asub aadressil http:/kn.eki.ee. Kolm peamiselt kasutatavat sõnaraamatut on: ,,Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013" Universaalne kirjakeele sõnaraamat, annab infot nii sõnade õigekirja, käänamise-pööramise, tähenduse, kokku-lahkukirjutamise, lauses kasutamise kui ka sobivuse ja stiili kohta. Annab normiinfot ÕS suunab, hindab ja soovitab paremat kirjakeelt. ÕS on abiks ka kohanime- ja lühendiküsimustes. ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" Annab eesti keele sõnade tähendused. Sisaldab ka murdesõnu, lühendeid, vananenud sõnu, tsitaatsõnu, oskussõnu, samuti ühendväljendeid. Sõnadele on lisatud muutmisinfo ning kasutusnäited. See on kirjeldav, mitte normiv sõnaraamat.
olukorra. Mitmed uuendid ei ulatunud kirderannikumurdesse, mis püsis lõunanaabritest suhteliselt omaette ja säilitas soome murretele lähedase ehituse. Olulisimad hääliku-uuendid, mis hõlmasid nii maamurret kui Ugala murret olid näiteks kaashäälikute regressiivne palatalisatsioon, laadivahelduse ja vältevahelduse tekkimine. Murrangulised uuendused Eesti ala häälikuehituses põhjustasid suuri muutusi sõnade morfoloogias. Kadus senine käänamise ja pööramise alus sõnade jagunemine ühe- ja kahetüvelisteks. Muutus ka suur osa vormistikust. Enamik käändelõppe sai mõnevõrra 5 muutunud häälikkuju, mitmeid teisenemisi on olnud ka verbi tunnustes ja lõppudes. Tekkis uus komitatiiv ning taandus olev kääne, tekkis kaudne kõneviis. Niivõrd tugev uuenduslaine muutis eesti keele soomeugrilist agluniteerivat ehitustüüpi. Ilmnes
,, . ,. 2. . 2. . ,, , , Erandid Sõnade lõpus on . Sõnade lõpus on . NB! 3. ,,, ,,, - ,, ,,, ,,, ,- . . - lõpulised sõnad . . , : , . Mis soost sõna on,saame me kindlaks teha käänamise järgi. Omastavas käändes meessoost sõnadel on - lõpp, naissoost sõnadel on - . , .Mõned sõnad saame määrata järellite ja sisu järgi. . Meessoost sõnad. . Naissoost sõnad. 1. , - 1. ,,: , , : ,, , ,,.Kuud, enamus , loomad,linnud,kalad. 2. 2. - : ,,,- -,-,,- . ,. Järellide . ,,,. 3
Lexicon. In Language Learning 50 (2), 245-309. Kaivapalu, A. 2004. Kui sarnane on sarnane? Eesti ja soome mitmusevormide psühholingvistilisest reaalsus- est. In H. Sulkala & H. Laanekask (eds.), VIRSU II. Suomi ja viro kohdekielinä. Oulun yliopiston suomen ja saamen kielen laitoksen julkaisuja 24. Oulu: Oulun yliopisto, 6271. Kaivapalu, A. 2006. Reeglid ja analoogia võõrkeeleõppes soome mitmusevormide käänamise näitel. In H. Metslang, M. Langemets, M.-M. Sepper (eds.), Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat 2. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 71-92. Kaivapalu, A. 2009. Vironkielisen suomenoppijan äidinkieli ongelma, haaste vai voimavara? In Virittäjä 3, 382-402. Kaivapalu, A. & P. Muikku-Werner 2010. Reseptiivinen monikielisyys: miten suomenkielinen oppija ymmär-tää viroa äidinkielensä pohjalta? In Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 20, 6897. Kaivapalu, A. & P. Eslon 2011
Род существительных на – Ь узнаётся по родительному падежу единственного числа.Существительные мужского рода в родительном падеже имеют окончание – я ,а существительные женского рода окончание – и : дождь – дождя, тетрадь – тетради . Mis soost sõna on,saame me kindlaks teha käänamise järgi. Omastavas käändes meessoost sõnadel on - Я lõpp, naissoost sõnadel on - И. Род некоторых существительных на –Ь можно определить по суффиксам ,по значению.Mõned sõnad saame määrata järellite ja sisu järgi. Мужского рода. Meessoost sõnad. Женского рода. Naissoost sõnad. 1.Названия месяцев,большинства живот- 1
Murdeliselt esindab Põ-Eesti keskmurde idamurrakuid. Grammatika on käsitluslaadilt deskriptiivne, sisaldab rööpvorme. Hornungi keelekasutus: mainib, et eestlased ei tarvita f-i; h-d sõna algul mõnes paigas hääldatakse, mõnes mitte; sõna keskel hääldatakse h-d; konsonandi kao tulemusel võib sõnas esineda silbivahe; esmakordselt konstateerib vältevaheldust. Järgib Forseliuse kirjaviisi. Hornungi grammatika kandvaim osa on morfoloogiakäsitlus, sõnade käänamise ptk eelkäijate omast parem. Sõnatuletuse osa morfoloogias. 5 käänet. Rahvaste nimetusi moodustatakse sufiksitega. Toob välja 9 käändtüüpi. Vana arvusüsteem. On eesti keeles täheldanud totaalsuse ja partsiaalsuse vastandust. Panus: ta grammatikas leidub mitmeid Viru jooni. Grammatika näited jäävad ladina-saksa raamidesse, ehkki kaasab rahvakeelseid vorme. Hornung oli koos kaasautoritega ka põhjaeestikeelse "Ma Kele Koddo ning Kirko
· ppulus - rahvas, kuid: ppulus - pappel · lber - raamat, kuid: lber vaba Rõhk · Viimasel silbil rõhku ei ole · 2-silbilistel sõnadel on rõhk alati esimesel silbil m_ter, meus · 3- ja enamasilbilistel sõnadel on rõhk tagant teisel (eelviimasel) silbil, kui see silp on pikk nat_ra · kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil imperum, corpra Põhivormid Culpa süü, hooletus (nom) Ae (näitab käändkonda ehk deklinatsiooni) (gen lõpp) f (sugu) Käänamise reeglid · Määra teise põhivomi ehk genitiivi lõpu järgi sõna käändkond ehk deklinatsioon. · Leia sõna tüvi. Sõnatüvi leitakse esimeses, teises, neljandas ja viiendas deklinatsioonis nominatiivi lõpu eraldamisel. Nt culp/a a on käändelõpp. o Kolmandas deklinatsioonis leitakse tüvi genitiivi lõpu is eraldamisel. · Liita tüvele käändelõpud. I (nom) II(gen lõpp) III (sugu) (kõik 3. Deklinatisoon) II gen lõpp näitab muutust tüves.
Kõneviiside abil võib väljendada ka ebakindlat, võimalikku või soovitavat tegevust. mitmes soome-ugri keeles on verbi pööramise kaudu võimalik väljendada tegevusobjekti (sihitise) määramatust või määratust, vahel ka objekti arvu ja isikut. Isikut ehk persooni saab väljendada nii noomenite kui ka verbiga seonduvate morfoloogiliste allkategooriatega, lisaks sellele, et kõigis keelis on selle tarvis olemas isikuid tähistav asesõna- ehk pronoomenisüteem. Käänamise poolel mrgivad isikut omastusliited ehk possessiivsufiksid, pööramise poolel pöördelõpud. Verbide muutumiskategooriate hulka loetakse üldiselt ka nende infiniitsed või käändelised ehk nominaalvormid. Nimetus infiniitve osutab sellele, et vormid on enamasti määratletud nende muutmiskategooriate suhtes, mis muidu on verbidele iseloomulikud. Nimetus nominaalne rõhutab seda, et vormidel on noomenitele tüüpilisi omadusi.
Struktuuri alusel on olemas lihtpõhiarvsõnad, nt viis, kümme, ja liitpõhiarvsõnad, nt viisteist(kümmend), kakskümmend, kuussada see jaotus tugineb kokku-lahkukirjutamise traditsioonil. 2) järgarvsõnad e ordinaalid, mis vastavad küsimusele mitmes? Struktuurilt jagunevad need samuti liht- ja liitjärgarvsõnadeks. Süntaktiliselt sarnanevad nad omadussõnadega, ühildudes põhisõnaga arvus ja käändes. Tunnuseks on -s:-nda, erandiks vaid esimene ja teine. Reeglipärased on käänamise mõtets kolmas, sajas, miljones, triljones, miljardes jne. 3) murdarvsõnad, mis vastavad küsimusele mitmendik?, nt neli viiendikku, null koma seitse. Ka neid võib struktuuriliselt jagada liht- ja liitmurdarvsõnadeks. Esimeste näiteks sobib viis sajandikku, teiste näiteks kolmteist kahekümne neljandikku. Süntaktiliselt käituvad põhiarvsõnad substantiivide sarnaselt ja järgarvsõnad adjektiivide sarnaselt
on kinnine, siis välde on enamasti II. KÄÄNAMINE. Aktiivsed ja passiivsed käändtüübid. Ühed on avatud kõigile uutele sõnadele, passiivsed need, mida tänapäeval enam ei laiendata. Võõrnimed kuuluvad aktiivsetesse tüüpidesse. Võõrnimedes tüvevokaal i. Kui lõppeb s-iga ja pole rõhuline silp, siis on se. Kohanimedes võib olla ik arenenud iku. A-tüvevokaaliga käänduvad kohanimed: Jeruusalemm, Petlemm. Kreeka, Poola, Saksa a tuleneb käändeparadigmast. Käänamise erijuht on ka astmevaheldus. Laadivaheldus passiivne, vältevaheldus aktiivne. Vaheldus, mis tekitab küsimusi: New Yorgis ??? kohanimedes võib selliseid mugandusi malle kasutada. selle üle arutletud. Seda ei tohi laialt rakendada. Enamiku nimede puhul jääb klusiili pikkus muutmata. -burg lõpulised nimed. Hamburg. Varasemas kirjakeeles XX saj alguses mall, mis laadivahelduslik buri. Peterburi, Viiburi. Soome nimede käänamine
Eelmise etapiga võrreldes on ütlus sisuliselt piiratum ja ühtlasi täpsem. Nimelt on kõneleja juba valmis valima väliskõne süntaktilist struktuuri ja sõnavorme, s.t. jaotama semantilised komponendid grammatilisteks ning leksikaalseteks. Semantilise süntaksi etapil on oluline episoodis osalejate "rollide" määramine. Et mingit suhet kõnes väljendada, tuleb seda kõigepealt mõista. Teiselt poolt, tajutav kõne loomulikult soodustab suhete mõistmist. Käänamise õpetamisel hälviklastele ei piisa seega käändevormide tutvustamisest, vaid on vaja teadvustada suhted, mida ühe või teise vormiga saab väljendada. Teiseks tuleb aga tegelda ühe ja sama suhte väljendamise erinevate võimalustega. Et süvakääne sõltub otseselt verbist, on käsitlemise minimaalseks üksuseks sõnaühend verb+nimisõnafraas. Grammatilise struktureerimise etapil toimub üleminek semantiliselt kirjelt
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides or...
annaabi.ee 
