Need on mitmekorruselised, pinnalähedaste õõnsuste all on sügavamad korrused, mis on pidevalt veega täidetud. Suurvee ajal täituvad veega ka maapealsed vormid. Karstinõgudesse kujune- vad järved on olulised peamiselt karbonaatse aluspõhjaga ja õhukese pinnakattega aladel. http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_jarved_sood.htm ja http://et.wikipedia.org/wiki/J %C3%A4rv Järvede toitelisus 1. Oligotroofne järvevesi (vähetoiteline). Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis.Iseloomulikud liigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. 2. Semidüstroofne järvevesi (poolhuumustoiteline)
Talupidamise muutmine keskkonna- ja inimsõbralikumaks Leana Paistu Sisukord: Vee kasutamine Reovesi Pesemis- ja koristusvahendid Jäätmekäitlus Elekter ja küte Sisekliima Toiduained Ehitus- ja viimistlusmaterjalid Vee kasutamine: Vihmavee kogumine kastmiseks Puurkaev: söögi ja joogi valmistamiseks ning nõudepesemiseks. Järvevesi pesemiseks, loomade joogiks ja riiete pesemiseks. Reovesi: Kõik vesi suunatakse põldudele kuna majapidamises kasutatakse bioloogiliselt lagunevaid ja keskkonnasõbralikke tooteid (e. Ökotooteid) Kuid wc-s kasutatud vesi läheb hoiutünni mida tühjendatakse iga kolme kuu tagant Pesemis- ja koristusvahendid: Kõik on bioloogiliselt lagunev ja keskkonnasõbralik. Pesemisvahendid on ökomärgisega Puhastusvahendid on ka ökomärgisega ja ei
idaosas asuvas orus. Linn asub Ateenast 274 km loodes ehk 161 km Thessalonki`st edelas peatee ääres. Need oleksid nagu kivistunud hiiglastest valvurid. Pärimuse järgi olid need mäeahelikud omavahel ühendatud vähemalt paartuhat aastat enne Kristust kuni tugeva maavärina tagajärjel mäeahelik lõhenes ja seal asunud järve vesi voolas välja. Nii moodustusid need kõrguvad kivihiiglased, mille välimuski viitab sellele nagu oleks neid järvevesi tõepoolest sajandeid lihvinud ja töödelnud. Kaljude tipud ulatuvad oru põhjast umbes 305 m kõrgusele, kõrgeim neist on 549 m. Sammaste küljed võivad olla järsud, vahel isegi vertikaalsed, siledad või isegi mõhnalised. Kitsad ümarad eendid ning vertikaalsed uurded ja praod annavad tunnistust nende võimsate paljandite tekkeloost. Kaljud on horisontaalsed liivakivi ja konglomeraatide settinud kihid, mis algselt katsid suuri alasid. Erinevad
termodünaamilisi omadusi. Samuti tuleks arvestada, et soojusallika kasutusele võtmine ja kasutamine ei tohiks nõuda suuri investeeringuid. Tabelis on toodud soojuspumpades enim kasutatavad soojusallikad ja nende temperatuurid. Tabelis on toodud soojuspumpades enim kasutatavad soojusallikad ja nende temperatuurid. Soojusallikas Temperatuurivahemik Välisõhk -10 . +15°C Ventilatsiooni õhk +15 . +25°C Põhjavesi +4 . +10°C Jõe- või järvevesi 0 . +10°C Merevesi +3 . +8°C Kaljud 0 . +5°C Maapind 0 . +10°C Heitvesi +10°C Soojuspumpadest üldiselt Energiahindade kasv on viimastel aastatel põhjustanud soojuspumpade laialdasema kasutuselevõtu. Sellele on kaasa aidanud ka soojuspumpade areng, suurenenud oskuste ja kogemuste pagas soojuspumpade kasutamise alal ja terve rea konkureerivate tarnijafirmade olemasolu meie ehitusturul. Soojuspumba kasuks
Keskmiseks võtan 16, 6 sekundit. Vooluhulga saamiseks teisendan 10 dm3 = 0,01 m3. Sellest saan võtta ristkorrutise, kus 0,01 m3 = 16,6 sek, x m3=1 sek. Arutusest saan tulemuse 0,00060241 m3/sek. Qallikas = 0,00060241 m3/sek (0,6 l/sek) 2.3. Veetemperatuurid Allika vesi tundub alati külm. Mina tahtsin teada järvevee ja allika temperatuuride erinevusi. Allika puhul panin kraadiklaasi otse torust tulevasse vette, järves pinnavette. Tulemused olid üllatavad, kuna järvevesi osutus külmemaks. Allikas temperatuur 43 F = 6,1 C , järvevesi 41 F = 5 C. 8 KOKKUVÕTE Kurepalu paisjärvede kohta oleks kindlasti veel palju uurida, lisaks oleks põnev teha uurimust kõigi Mõra jõe veekogude kohta. Praeguseni ei tea kohalikud täpselt miks tegelikult Kurepalu paisjärved loodi ning selle välja selgitamine ei olnud kerge ülesanne, sest esindatud on mitmed üsna loogilised ja usutavad teooriad.
LEELISMETALLID. NAATRIUM 1. Üldiseloomustus · Leelismetallid asuvad IA rühmas. Väliskihi elektronvalem ns1. · Nad on aktiivsed metallid (loovutavad väliskihilt on ainsa elektroni) ja lähevad katioonideks (Na 1e- Na+). · Keemilistelt omadustelt on kõik leelismetallid väga sarnased. · Väike elektronegatiivsus. · Ühendites on iooniline side (NaCl, KOH, Li2SO4). · Looduses esinevad ainult ühenditena (kloriididena, sulfiididena, karbonaatidena jt...). · Kõige levinumad on naatrium ja kaalium. · Ühendid annavad leegis kuumutamisel iseloomuliku värvuse. 2. Leelismetallid lihtainena · Kerged, pehmed, plastilised, madala sulamistemperatuuriga. · Keemiliselt väga aktiivsed (hoitakse petrooleumi või õlikihi all). · Reageerimisel veega moodustavad leelis ja eraldub vesinik (Na + H2O NaOH + H2). · Kõik leelismetallid reageerivad hapnikuga. Liitiumiga tek...
kasutamine ei tohiks nõuda väga suuri investeeringuid. Tabelis[10] on toodud soojuspumpades enim kasutatavad soojusallikad ning nende temperatuurid. Soojusallikas Temperatuur Välisõhk -10 ... +15°C Ventilatsiooni õhk +15 ... +25°C Põhjavesi +4 ... +10°C Jõe- või järvevesi 0 ... +10°C Merevesi +3 ... +8°C Kaljud 0 ... +5°C Maapind 0 ... +10°C Heitvesi +10°C Tööpõhimõtte järgi võib soojuspumpad jagada 3 gruppi: 1. Õhkõhk soojuspumbad
vähe intensiivne ja varieerub rohekaskollasest kollakasroheliseni. Harva on vesi erkroheline. Roheline toon pärineb vees hõljuvast planktonist, kollane toon aga huumusainetest. Põhilise värvuse annavad veele huumusainete koostises olevad fulvohapped. Fulvohapete värvus moodustab 67-89% vee üldvärvusest (Ott, 2007). 4.2. Erijuhtivus Erijuhtivust nimetatakse ka elektrijuhtivuseks. See näitab kui suur hulk elektrivoolu läbib antud järve vett. Mida ioonilisem on järvevesi, seda suurem on ka erijuhtivus. Elektrijuhtuvus järvedes oleneb ka vee karedusest. Esitluses, mille on teinud Ingmar Ott, Tiina Nõges ja Atko Heinsalu on toodud erinevate karedustasemetega elektrijuhtivused. Nende andmete põhjal jääb elektrijuhtivus mõnikord alla 165S/cm, kuid võib küündida isegi üle 400 S/cm (http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=204573/interott.pdf). Madalamate temperatuuride korral on elektrijuhtuvus parem, kuna vesi on tihedam.
oh et nii kuldne seisaks armu tee kui vesi oma hiilg'vas sinisaalis! Sääl tormid puutund järsku järve pinda ja kiskund laintel lõhki vaikse vee: oh süda, - nõnda arm end sulle maalis! Siin räägib autor küll ilusast kevadhommikust, aga sellega seoses tekivad tal hoopis muud mõtted. Sileda pinnaga järvevesi sümboliseerib siin õnnelikku armastust. Viimane salm on aga hoopis vastupidine, mis tähendab, et kõik ei ole alati nii lihtne ja elu võib ka vahel väga raskeid keerdkäike meile ette sööta. Samamoodi on nukramaid tundeid edasi antud Koidula luuletuses "Ja õues on kevade". "Miks, süda, nii valjusti tuksud? / Vait, vait, ära värise! / Nad leinalaulu sull' laulvad, / Ja õues on kevade." Kevad tuleb tihti nii, et õieti ei saa arugi, kui see juba käes on. "Kevade on sala
ja nende temperatuurid. Soojusallikas Temperatuurivahemik Välisõhk 10 ... +15°C Ventilatsiooni õhk +15 ... +25°C Põhjavesi +4 ... +10°C Jõe või järvevesi 0 ... +10°C Merevesi +3 ... +8°C Kaljud 0 ... +5°C Maapind 0 ... +10°C Heitvesi +10°C
termodünaamilisi omadusi. Samuti tuleks arvestada, et soojusallika kasutusele võtmine ja kasutamine ei tohiks nõuda suuri investeeringuid. Tabelis on toodud soojuspumpades enim kasutatavad soojusallikad ja nende temperatuurid. Soojusallikas Temperatuurivahemik Välisõhk 10 ... +15°C Ventilatsiooni õhk +15 ... +25°C Põhjavesi +4 ... +10°C Jõe või järvevesi 0 ... +10°C Merevesi +3 ... +8°C Kaljud 0 ... +5°C Maapind 0 ... +10°C Heitvesi +10°C 5 3. Soojuspumpadest üldiselt Energiahindade kasv on viimastel aastatel põhjustanud soojuspumpade laialdasema kasutuselevõtu
võimalusi veepuhastusjaama ehitamiseks. Ja 15. juulil 1924 sõlmiti sellekohane leping inglise firmaga W. Paterson Engineering Co Ltd. Pidulik nurgakivipanek toimus 10. septembril 1925. Lepingu järgi pidi veepuhastusjaam käiku minema 1. juulil 1927, kuid ehitusvigade parandamine võttis lisaaega peaaegu viis kuud. Jaam läks maksma 88 750 naelsterlingit. 29. novembril 1927 hakkas Ülemiste veepuhastusjaamast linna torustikku voolama puhastatud järvevesi. Selleks, et ka kraanidest tuleks puhastatud vett, tuli täiendavalt puhastada veetorustik vetikatest ja muudest setetest ning osaliselt isegi välja vahetada, kõik see koos õige tehnoloogilise re_iimi seadmisega võttis aega ligi kaks aastat. Tehnoloogia Kuna järve vesi oma omaduste tõttu ei vajanud puhastamiseks keerulist tehnoloogiat, siis projekteeriti klassikaline puhastusseadmete rida: kõigepealt kanal, mis järvest vett
Lämmastikku ja fosforit sisaldavad meie pesupulbrid. Eutrofeerumise tagajärjel hakkavad taimed veekogudes vohama . Kasvab ka kalade arvukus. Öösiti võib tekkida hapniku puudus ning osa organisme hukkub. Organismide lagundamine nõuab hapnikku ning selle tulemusena tekib hapniku puudus. Järve või jõe põhja tekib muda. Veekogud hakkavad kallastelt kinnikasvama.. Magevesi moodustab umbes 2,6 % kogu maailma veevarudest. Magevett leidub jääliustikes, põhjavesi, jõe-ja järvevesi. Kõige parem joogivesi on põhjavesi. Umbes 2 miljardit inimest kannatab joogivee puuduse all. Säästev areng 1992.a. Rio de Janeiro keskkonna ja arengu konverentsil võeti vastu Agenda 21 ülemaailmne tegevusprogramm 21 sajandiks. Eesmärgiks on saavutada keskkonnasõbralikum majandus ja sotsiaalne areng. Tänapäevane majandustegevus, loodusvarade kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi. Võtmeideed: · Materjalide korduvkasutus
7 3. SÕNAJALGADE HOOLDAMINE 3.1. Kastmine ja piserdamine Enamik sõnajalgu nõuab suvel rikkalikku ja talvel mõõdukat kuni vähest kastmist, kuid kastmistihedus oleneb eelkõige ruumi temperatuurist ja õhuniiskusest. Mullapalli ei tohi lasta kunagi läbi kuivada, kuid ka ülekastmine on ohtlik, sest siis ei saa juured piisavalt õhku ja võivad mädanema minna, mistõttu taim hukkub. Kastmiseks sobib toasoe, pehme ja puhas jõe- või järvevesi. Otse kraanist võetud vett ei ole kloorisisalduse tõttu soovitatav kasutada, sellel tuleks enne lasta ööpäev seista või pehmendada näiteks oblikhappega (1 g hapet 5 liitri vee kohta). Kuna paljude toasõnajalgade lehed on õrnad, siis pole soovitatav neid piserdada. Tugevamate lehtedega taimi (n kõrge nefroleep) võib piserdada, kui vesi lehtedel umbes tunni jooksul kuivab. (Rünk, 1999 ja toataimed.eu ... 19.01.2020).) 3.2. Väetamine
(http://www.veeriku.tartu.ee/opetajad/POINT_Vkl_Veeringe.ppt#) HÜDROSFÄÄRI VESI Maa pinnast on umbes 72% kaetud veega. Loodusliku vee kogumassi moodustavad Maal: · 97,3% ookeani ja mereveed · 0,008% soolajärvede ja sisemerede veed · 2,1% Antarktika, Arktika ja kõrgmäestike liustikuveed · 0,6% mage põhjavesi · 0,009% järvevesi · 0,001% veeaur · 0,0001% jõevesi Joonis organismide ja toiduainete veesisialdusest. Samblikud, Puit seemned 45% Munad 12-15% 70-75% Kurgid 95% HO Liha
Koha absoluutset kõrgust või absoluutset sügavust arvestatakse maailmamere tasemest. · Pinnamoe kujutamisel kaardil kasutatakse samakõrguse- ja samasügavusjooni ning värvustausta. · Mandritel eristatakse pinnamoes mäestikke ja tasandikke. Mäestikud jagunevad kõrg-, kesk- ja madalmäestikeks. · Tasandikud jagunevad kiltmaadeks, madalikeks ja alamikeks. · Maa välisjõud- temperatuuri kõikumine, vooluvesi, põhjavesi, mere- ja järvevesi, jää ning tuul kulutavad ja tasandavad maapinda. · Pinnamoodi mõjutab ka inimtegevus · Pinnamoe kujunemist mõjutavad üheaegselt Maa sise- ja välisjõud. · atmosfääri iseloomustab kihiline ehitus, koos kõrgusega muutuvad õhutemperatuur, õhurõhk ja niiskus. · Atmosfäär kaitseb maad liigse päiksekiirguse ees. · Stratosfääris paikneb osoonikiht, kus neeldub suurem osa Päikselt saabunud ultraviolettkiirgusest.
soodustab aga jätkuvalt piiramatut tarbimist ja lähtub vaid tarnijate kasumi maksimeerimimisest. Varustamine põhineb nõudlusel ning tootja on huvitatud maksimaalsest tarbimisest. Vajaminev kogus vett ammutatakse kõige odavamal ja kiiremal viisil kättesaadavatest varudest. Toorvee (raw water) töötlemise meetodeid rakendatakse vastavalt ammutatava veeallika kvaliteedile. Väga puhas põhjavesi nõuab vaid vähest töötlemist, samal ajal kui reostunud järvevesi nõuab mitmekordset energeetilist ja keemilist ümbertöötlust, selleks et saavutada joogikõlblik tulemus. Vee jaotamine toimub nõudlussõlmede kaudu jaotusvõrkudesse. Sõltuvalt tüpograafiast liigub see tarbijateni kas pumbates või vabavooluliselt. Lekked süsteemis parandatakse ainult juhul kui see on majanduslikult tõhus st. et lekkimimisest tulenev kahju peab olema firmale suurem kui selle parandamisega kaasnev väljaminek.
vesi Jääkilbid, liustikud ja 24 064 000 68,7 1,74 püsilumi Põhjavesi 23 400 000 -- 1,7 mage 10 530 000 30,1 0,76 soolane 12 870 000 -- 0.94 Mullavesi 16 500 0,05 0,001 Maasisene jää ja igikelts 300 000 0,86 0,022 Järvevesi 176 400 -- 0,013 mage 91 000 0,26 0,007 soolane 85 400 -- 0,006 Atmosfäärivesi 12 900 0,04 0,001 Soovesi 11 470 0,03 0,0008 Jõevesi 2 120 0,006 0,0002
purunevad täielikult. ➢ Paljud ained lahustuvad, sest moodustub H-side lahustunud aine ja lahusti molekulide vahel. ➢ Leelismetallidega 2Na + 2H2O →2NaOH + H2 ➢ Happeliste oksiididega SO2+ H2O →H2SO3 ➢ Aluseliste oksiididega CaO + H2O →Ca(OH)2 ➢ Vähedissotsieeruva ühendina on paljude ioonvahetusreaktsioonide saaduseks. 44. Loodusliku vee koostis. ➢ Pinnavesi, põhjavesi, jõevesi, järvevesi, merevesi ➢ Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO42-, H+, OH-, ➢ lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3jt.) ja mikroorganismid 45. Katlakivi tekke reaktsioonid ja tema eemaldamise võimalused. 2+ Ca + 2 HCО3- CaCO3+ H2O + CO2 2+ Mg + 2 HCO3- Mg(OH)2+ 2CO2
kasutamine ei tohiks nõuda väga suuri investeeringuid. Tabelis [LISA 2; Tabel 1] on toodud soojuspumpades enim kasutatavad soojusallikad ning nende temperatuurid. (Energiasäästu portaal. Soojuspumbad) Soojusallikas Temperatuur Välisõhk -10 ... +15°C Ventilatsiooni õhk +15 ... +25°C Põhjavesi +4 ... +10°C Jõe- või järvevesi 0 ... +10°C Merevesi +3 ... +8°C Kaljud 0 ... +5°C Maapind 0 ... +10°C Heitvesi +10°C Tööpõhimõtte järgi võib soojuspumbad jagada 3 gruppi: 12 1. Õhkõhk soojuspumbad
erinev Kuidas sõltub sulamistemperatuur aine olekust? Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamistipp on aine temp, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma- sulamiseks vaja energiat -Temp langedes võib esineda alajahtumine(nt vesi), tahked ained üle ei kuumene -Aine olekust sõltub sulmaistemp, kuna ainetel on oma sulamistemp, mis kraadil nad sulama hakkavad. Nt hõbe 960, tina 232 kraadi juures. Lahused külmuvad alati madalamal temp kui puhtad ained, nt soolane merevesi vs järvevesi, järv jäätub kiiremini. St pannakse teedele talvel soola. Mõnedele ainetele on sulamiseks vaja rohkem energiat, teistele vähem. Seda, kui palju energiat on vaja aine sulamiseks, iseloomustab aine sulamissoojus. -kõigil ainetel ei ole kindlat sulamistemp, vaid nad pehmenevad kuumutamisel, nt amorfsed ained (puudub kristallstruktuur) Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Nt
Kui vesi soojeneb üle 4 kraadi, lõpeb vee kevadringlus. suvel on vesi kihistunud, kõige külmem on põhjas. Selle peal on päikesekiirguse toimel soojenenud veekihid. Siis segab tuul vett vaid pindselt. sügisringlus on vastupidine. Kui pinnavesi jaheneb 4 kraadini, vajub see sügavamale ja soojem vesi tõuseb pinnale. Kui pindmine vesi jaheneb 0 kraadini, siis toimub jäätumine. ka talvel on järvevesi kihistunud. Talvel on kõige külmem veekiht otse jää all, kõige soojem veekogu põhjas. Talvel takistavad jää ja lumi hapniku liikumist õhust vette ning peavad kinni ka suure osa valgusest. Siis on veetaimedes fotosüntees aeglane ning vette eraldub vähe hapnikku. Kui veeloomad ja taimed kasutavad ära kõik vees oleva hapniku, jäävad järved ja tiigid hapnikupuudusest ummuksisse. vee kihistumine termokliin - e
SP kasutamise keskkonnamõju. Näide Soojuspumba rakendusuuring, 2005 Soojuspump: ,,Lämpöössa GOT" Võimsus: 60 kW 4x9 kW (el.) Akupaak: 3000 l Soojusallikas: järvevesi Aastane COP: 2,47 Endla LKA Tooma keskusehoone Aastane soojuse tarbimine: 185 MWh 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 118 SP kasutamise keskkonnamõju. Näide Soojuspumba ja teiste soojussaamisviiside atmosfääri heitmete võrdlus. Emisioonide arvutamisel on lähtutud alljärgnevas tabelis toodud eeldustest.
Kanali lõpuosas on mehaanilised võred, mis püüavad kinni veega kaasa tulnud suurema prahi nt kile, kõrkjad, puuoksad ning ei võimalda edasi liikuda suurematel kaladel. Pärast võrehoonet saabub kanal 2-meetrise torusse ja läheb sealt edasi. Liigub läbi torustiku ja jõuab pumbakaevu (1st pumbast jätkub terve Tallinna varustamiseks). Pumbakaevus tõstetakse järvevesi uputatud pumba abil mikrofiltrite mehaaniliseks puhastamiseks. Mikrofiltrite ül on puhastsusaparaatide koormust vähendada hõljumite tõttu. Järevevsi filtreeritakse läbi nailonriide. Vesi liigub trumlisse ja filtreerub läbi riide trumlit ümbritsevasse basseini. Pärast esmast filtreerimist, võib alustada vee desinfitseerimisega. Mikrofiltreeritud vesi suunatakse osoneerimisbasseini,
Kui vesi soojeneb üle 4 kraadi, lõpeb vee kevadringlus. -suvel on vesi kihistunud, kõige külmem on põhjas. Selle peal on päikesekiirguse toimel soojenenud veekihid. Siis segab tuul vett vaid pindselt. -sügisringlus on vastupidine. Kui pinnavesi jaheneb 4 kraadini, vajub see sügavamale ja soojem vesi tõuseb pinnale. Kui pindmine vesi jaheneb 0 kraadini, siis toimub jäätumine. -ka talvel on järvevesi kihistunud. Talvel on kõige külmem veekiht otse jää all, kõige soojem veekogu põhjas. Talvel takistavad jää ja lumi hapniku liikumist õhust vette ning peavad kinni ka suure osa valgusest. Siis on veetaimedes fotosüntees aeglane ning vette eraldub vähe hapnikku. Kui veeloomad ja taimed kasutavad ära kõik vees oleva hapniku, jäävad järved ja tiigid hapnikupuudusest ummuksisse. -Ummuksisse jäävad sagedamini väiksed ja madalamad järved.
veest raskemana põhja. Samal ajal tõuseb kergem vesi pinnale, tuues kaasa toitaineid. Kui vesi soojeneb üle 4 °C, lõpeb vee kevadringlus. Suvel on vesi kihistunud, kõige külmem vesi on põhjas. Selle peal on päikesekiirguse toimel soojenenud veekihid. Siis segab tuul vett vaid pindselt. Sügisringlus on vastupidine. Kui pinnavesi jaheneb 4 °C-ni, vajub see sügavamale ja soojem vesi tõuseb pinnale. Kui pindmine vesi jaheneb 0 °C-ni, siis toimub jäätumine. Ka talvel on järvevesi kihistunud. Talvel on kõige külmem veekiht otse jää all, kõige soojem veekogu põhjas. Talvel takistavad jää ja lumi hapniku liikumist õhust vette ning peavad kinni ka suure osa valgusest. Siis on veetaimedes fotosüntees aeglane ning vette eraldub vähe hapnikku. Kui veeloomad ja taimed kasutavad ära kõik vees oleva hapniku, jäävad järved ja tiigid hapnikupuudusest ummuksisse. Ummuksisse jäävad sagedamini väikesed ja madalamad järved. Sügavamates järvedes on
annaabi.ee 
