jj Paljunemine Eosed valmivad eoslavakandjal. Suur osa seenest koosneb peenikestest seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Söögiseened ja mürgised seened VIDEO: kuidas teha vahet valgel p uravikul ja valgel kärbseseenel? Mükoriisa Mükoriisa on taimejuurte ja seeneniidistiku vaheline kooselu Mükoriisa jaguneb kolmeks: Arbuskulaarne mükoriisa – seeneniidid tungivad läbi juurerakkude kesta. Ektomükoriisa – seeneniidid levivad peremeestaime juurerakkude vahel kestast läbi tungimata. Orhidoidne mükoriisa – iseloomulik orhideedele. Seenparasiidid Puude parasiidid – kahjustavad puulehti ja puitu (vahtra-pigilaik, torikseen, kuuse- ja männijuurepess) Rohttaimedel seenparasiite väga palju (roosteseened, nõgiseened, maasika-laikpõletiku tekitaja, vaarika-varrepõletiku tekitaja).
ribosoomidest. 24. Fagotsütoosi teel viiakse rakku tahkeid osakesi ja pimotsütoosi teel vedelaid tilgakesi. 25. Kolestorooli leidub raku kõigis membraanides. 26. Rakuteooria 3 põhiseisukohta: a) rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas omavahel b) uus rakk saab tekkida ainult olemasoleva raku jagunemise teel c) koed on alati rakulise ehitusega 27. ATP täielik nimetus on adenosüntrifosfaat. 28. Taimi ei või kasta kange väetise lahusega, sest see põhjustab juurerakkude hävimise. 29. Artiivse transpordi jaoks vajatakse täiendavat energiat. 30. Tuumas võib näha ühte või mitut tuumakest. 31. RNA ja TAIMERAKU EHITUS joonised
Mükoriisa Mükoriisa (kr. mykós - seen; kr. riza - juur) ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mükoriisne kooselu on mutualistlik ja selle käigus koloniseerib seen peremeestaime juure intratsellulaarselt, mis tähendab, et seen tungib peremees taime juure rakkudesse või ekstratsellulaarselt, mis tähendab, et seen elab juurerakkude pinnal. Mutualislik suhe eristabki mükoriisat teistest taime juurte ja seente vahelistest vastastikmõjudest ehk interaktsioonidest nagu parasitism, saprotroofsus ja kommensalism. Seenehüüfidel on taimede mineraaltoitumises oluline osa. Et seeneniidid on ligi sada korda peenemad kui taimede lühijuured ning kümme korda peenemad kui juurekarvad, suudavad nad tungida ka väikestesse mullapooridesse ning omastada sealt vett ning väheliikuvaid ja raskesti lahustuvaid ioone nagu fosfaatioon.
• Riisikad on metsade ja puisniitude seened. • Eranditult kõik liigid kasvavad sümbioosis puude ja põõsastega, http://www.taevapiltnik.ee/blog/tag/metsa moodustades nendega mükoriisasid d-ulalt/ (seenjuuri). • Kooselus riisikatega tekivad puudel ektomükoriisad ehk sellised seenjuured, mille puhul seen moodustab puude narmasjuurte ümber seeneniitidest tupe (seenmantli); samal ajal ulatuvad http://www.pky.ee/m/index.php? seeneniidid ka juurerakkude vahele aga option=com_phocagallery&view=category&id= 8:nedrema-puisniit&Itemid=93 mitte nende sisse. Ökoloogia • Teatud riisikaliigid võivad seostuda kas ainult ühe või väheste lähedaste puuliikidega leht- või okaspuude seast, teised moodustavad mükoriisasid nii okas-kui ka lehtpuudega. • Seos mõne konkreetse puuliigiga avaldub ilmekalt juba mitme riisika eestikeelses nimetuses, näiteks kuuse(Lactarius
vastava tuumaga rakk; diploidsetest rakkudest koosnev *tallus; diploidsete struktuuridega arengufaas organismi elutsüklis. Dolipoorne (rakuvahesein), dolipore septum - moodustub kesksest *poorist, vaheseina paksenditest vastu poori ning mõlemalt poolt poori katvast *poorimütsist; iseloomulik paljudele kõrgemalt arenenud kandseentele (Basidiomycota). Ektendomükoriisad, ectendomycorrhizas - *seenjuurte tüüp, mille puhul *seeneniidid levivad *peremeestaime juurerakkude vahel ja tungivad ka nende sisemusse. Ektomükoriisad, ectomycorrhizas - *seenjuurte tüüp, mille puhul *seeneniidid levivad *peremeestaime juurerakkude vahel, tungimata nende sisemusse. Kaheks iseloomulikuks tunnuseks on Hartigi võrgustiku ja seenmantli olemasolu. Endofüütne (seen), endophytic - näiliselt tervete taimede lehtedes ja/või vartes elunev. Endomükoriisad, endomycorrhizas - vt. arbuskulaarsed mükoriisad. Eos e
Kõige sagedamini määratakse makroskoopilisel tasandil Euroopa puiduliike ja hinnatakse puidurikkeid. Makroskoopilised karakteristikud: Lüli- ja maltspuit. Aastarõngad. Kevad- ja sügispuit. Säsikiired ja säsikordused. Sooned. Vaigukäigud. 2. Mis on mükoriisa? Kus see asub ja millist tähtsust see omab looduses? Mükoriisa on sümbioos, mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt). Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. Eristatakse endo- ja ektomükoriisat. 3. Kas säsi ja tüve radiaallõikepind langevad kokku?Põhjendage vastust. Jah
arbuskulaarselt e. põõsasjalt - hargneb ainult juure sees taime juurekarvad jäävad alles, aitab taime imatud vee paremini laiali jagada -ektomükoriisa : - põhiliselt lehtpuudel, seos tavaliselt lehtpuude ja kandseente vahel - ektomükoriisa - taime juure läbipõimunud seeneniidistik ja moodustab juure ümber seenmantli - juurekarvad ei ole säilinud, toidu hankimine toimub seene abil - seeneniidistik tungib puu juurerakkude vahele, kus ta hargneb ja moodustab Hartigi võrgustik - kaseriisikas, kuuseriisikas, kasepuravik, haavapuravik -monotropoidne: - kujuneb seene ja mitte autotroofse (mitte fotosünteesiva) taime vahel seenlill (n.ö. parasiteeriv) peab saama valmis orgaanilist ainet -seen on vahendaja puu ja seenlille vahel -orhidoidne: -toituvad seene vahendusel -kasvavad puude küljes ja seene abil hangivad puult toitaineid
teguri optimumiks. 3. Mis on parasitism, too näiteid parasiitsetest organsimidest? Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Parasiitsed organismid on nt sääsk, paeluss, puuk, viirused jne. 4. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. Taimede sümbioos seentega — seened moodustavad taime juurerakkude vahel mükoriisa, mis aitab taimedel asustada kasvukohti, kus nad seente abita elada ei saaks. Õistaimed ja mesilased — mesilased toituvad õitel leiduvast nektarist ja õietolmust ning seda edasi kandes aitavad kaasa taimede seemnelevikule. Meriroos ja erakvähk — erakvähk elab tavaliselt tühja teokoja sees, millele võib kinnituda meriroos, kelle kombitsad kõrvetavad. Meriroos kaitseb vähki vaenlaste eest ning vähk jätab toidujäänused meriroosile. 5
pärit toitaineid ja vett, kaitset vaenlaste vastu, mullakeskonna parendust ja saasteainete resistentsuse tõusu, on olukordi, kus kulu on suurem kui tulu ja seen parasiteerib taimel. LOENG MM 2013_1, slaid19 (vaata lisaks) Seenmantel ehk tupp on tihe seenehüüfide võrgustik, mis ümbritseb koloniseeritud taimejuurt. Mükoriisa tüübid: ·(Vesikulaar) arbuskulaarne mükoriisa (VAM e. AM)- mükoriisatüüp, mida moodustavad seened, kes tungivad läbi vaskulaarse taime juurerakkude, asustades kogu koorkihi juhtkimpudeni. Iseloomulikuks anatoomiliseks tunnuseks on hõimkonna Glomeromycota poolt moodustatavad struktuurid- arbuskulid ja vesiikulid. ·Ektomükoriisa- seenjuure tüüp, mille puhul levivad hüüfid peremeestaime juurerakkude vahel, nende sisemusse tungimata. Ektomükoriisale on iseloomulikeks anatoomilisteks tunnusteks Hartigi võrgustiku ja seenmantli olemasolu. Ektomükoriisa on erinevalt arbuskulaarsest mükoriisast nähtav ka palja silmaga
Rõhupommiga- 12. Joonista Höfler-Thoday diagramm 7 13. Kui suhteline veesisaldus langeb 995lt 955ni, palju langeb sealjuures ligikaudu veepotentsiaal. U2% 14. Millised jõud mõjutavad vett mullas. Maatriksjõud,kapillaarjõud, raskusjõud 15. Kuidas mõõta mulla veesisaldust?Suhtelise niiskusena ja mahuniiskusena 16. Kuidas liigub vesi juurtes?Liigub läbi ühinenud endodermide rakkude (sümplastiliselt) ja mööda elavate juurerakkude seinu(apoplastiliselt). 17. Mis on akvaporiinid?Spets ehitusega valgud mis omavad vee kanaleid. 18. Kuidas liigub vesi puutüvedes?Tõusvat veesammast hoiavad koos rakuseinte ja veemolekulide vahelised molekulaar e.kohesioonjõud. 19. Kui toru diameeter väheneb kaks korda, kuidas muutub vedeliku liikumiskiirus selles?Suureneb 20. Kas vesi liigub üles kiiremini sama maltspuidu ristlõikepindala juures mööda rõngassoonelist või hajussooneliste trahheesid? 21
- rõhupommiga 10 Joonista Höfler-Thoday diagramm 11 Kui suhteline veesisaldus langeb 995lt 955ni, palju langeb sealjuures ligikaudu veepotentsiaal 12 Millised jõud mõjutavad vett mullas •Maatriksjõud •Kapillaarjõud •Raskusjõud 13 Kuidas mõõta mulla veesisaldust? mõõdetakse: •suhtelise niiskusena •mahuniiskusena 14 Kuidas liigub vesi juurtes? Liigub läbi ühinenud endodermide rakkude (sümplastiliselt) ja mööda elavate juurerakkude seinu (apoplastiliselt) 15 Mis on akvaporiinid? -Valgud mis omavad veekanaleid 16 Kuidas liigub vesi puutüvedes? (mööda trahheesid)?? Tõusvat veesammast hoiavad koos rakuseinte ja veemolekulide vahelised molekulaar e. kohesioonjõud. •Puujuured pumpavad vett üles •tüve peristaltilised kokkutõmbed •aktiivne tõusev vool •transpiratsioon kui imipump 17 Kui toru diameeter väheneb kaks korda, kuidas muutub vedeliku liikumiskiirus selles
Oluline on sugulus, see väljendub nähtavas (väiksemad ühikud, nt. perekond) või geenide sarnasuses (suured ühikud, nt. hõimkond, riik). Süstemaatiliste ühikute tõlkimisel ei saa kasutada filoloogilist tõlget, tuleb anda teaduslikud vasted. Mükoriisa (viki) Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism, seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen oma "peremehe" taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt). Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla kõrgenenud pH tõttu) või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. (õp) Mükoriisa e. seenjuur. Taime ja seene vastastikku kasulik kooselu. Taim annab seenele orgaanilisi aineid
tsentri suunas. Seda põhjustab JAA kontsentratsiooni kasv horisontaalse juure basaalses piirkonnas. Pealmaaosadest floeemis liikuv JAA kontsentreerub juurekübaras ja liigub sealt basipetaalselt juure koore alumisse piirkonda, sest seal statoliidid mõjutavad tsütoskeleti aktiini, mis põhjustab rakumembraani Ca kanalite avanemist, Ca kontsentratsioon tsütoplasmas kasvab ja see soodustab IAA transporti sellesse piirkonda. Kõrged JAA kontsentratsioonid pärsivad juurerakkude kasvu. Võrsetes on statoliitideks amüloplastid juhtkudesid ümbritsevates rakkudes (endodermis), samuti kloroplastid. Võrsete negatiivset gravitropismi seletatakse pealmaaosade rakkude väiksema tundlikkusega IAA suhtes. Need piirkonnad, kus IAA kuhjub, kasvavad kiiremini. Võrsete väiksemat tundlikkust auksiini suhtes võib seletada ka erinevate signaali ülekande ahelatega. ABP1 (IAA retseptorvalk) ja AUX (IAA rakkudesse transpordi
Määramine rõhupommiga 12. Joonista Höfler-Thoday diagramm 13. Kui suhteline veesisaldus langeb 995lt 955ni, palju langeb sealjuures ligikaudu veepotentsiaal? 14. Millised jõud mõjutavad vett mullas? Maatriksjõud, kapillaarjõud, raskusjõud 15. Kuidas mõõta mulla veesisaldust? Suhtelise niiskusena või mahuniiskusena. (Kaalumisega enne ja pärast kuivatamist). 16. Kuidas liigub vesi juurtes? Liigub läbi ühinenud endodermide rakkude (sümplastiliselt) ja mööda elavate juurerakkude seinu (apoplastiliselt). 17. Mis on akvaporiinid? Spetsiaalse ehitusega valgud (akvaporiinid), mis omavad veekanaleid. 18. Kuidas liigub vesi puutüvedes? Puujuured nö pumpavad vett üles (tüve peristaltilised kokkutõmbed). Tõusvat veesammast hoiavad koos rakuseinte ja veemolekulide vahelised molekulaar e. kohesioonjõud (transpiratsioon kui imipump). 19. Kui toru diameeter väheneb kaks korda, kuidas muutub vedeliku liikumiskiirus selles?
Mullas moodustab seen taimejuure lähedal üksikutest hüüfidest koosneva võrgustiku Eosed -püsiva paksu kestaga -tuhanded tuumad -pikka aega püsivad -võivad levida tuule ja vee abil -võivad säilitada eluvõime peale selgrootute, lindude või pisiimetajate seedetrakti läbimist Ektomükoriisa; Seen moodustab juure ümber tihedalt põiminud hüüfide kihi –mantli, millest lähtuvad hüüfidmulda. Juurerakkude vahele tungivad hüüfid moodustavad keeruka võrgustiku –Hartigi võrgustiku. Üldjuhul ei sisene hüüfid taimerakku. Seened: kand-ja kottseenederinevad rühmad. Peremeestaimed: paljas-ja katteseemnetaimed Osaleb üle 6000 seeneliigi Peremeestaim: männilised, pöögilised, kaselisedjt; kassinaerilised, roosõielised, imelillelised, tatralised jt Esinebboreaalsetes okas-ja segametsades, paiguti ka ekvatoriaalsetes vihmametsades
eelise kuid pole obligaatne. Nt ristik ja mesilane, lehetäi ja sipelgas NEUTRALISM on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille puhul ei ole tegemist ei kahju ega kasuga, seega mõlemad pooled on teineteise suhtes neutraalsed. Nt hunt ja arukased MÜKORIISA - seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen oma "peremehe" – taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt). 4. Atmosfäärikaitse Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille konsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Looduslikest allikatest: nt vulkaaniline tegevus, metsatulekahjud, liivatormid, tolmutormid. Inimtekkelised
· Neutralism- kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt.Neutralistlik suhe on näiteks metsas kasvavatel arukaskedel ja seal liikuvail huntidel. · Mükoriisa- seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen oma "peremehe" taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt). · Kontiinum- -(lad.continum- pidev, katkematu)pidevus. taimkattel eristatakse topgraafilist, taksonoomilist ja ajalist kontiiniumit.1)topograafiline kontiinum- taimekoosluse piiri on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala(ökoton).; 2)taksonoomiline kontiinum kõik taimekooslused ei jaotu
teise liigita ei saa elada Neutralism- kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt.Neutralistlik suhe on näiteks metsas kasvavatel arukaskedel ja seal liikuvail huntidel. Mükoriisa- seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen oma "peremehe" – taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt). Kontiinum- -(lad.continum- pidev, katkematu)pidevus. taimkattel eristatakse topgraafilist, taksonoomilist ja ajalist kontiiniumit.1)topograafiline kontiinum- taimekoosluse piiri on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala(ökoton).; 2)taksonoomiline kontiinum – kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse, osal kooslustest on mitme tüübi
Õhulõhede arv lehe pinnaühikul suureneb koos valguse intensiivsusega. Väiksema CO₂ sisalduse puhul atmosfääris ning valgemas ja niiskemas keskkonnas moodustub taime pinnal rohkem õhulõhesid. 4. Miks on fotosünteesi intensiivsus peaaegu alati positiivses korrelatsioonis lämmastikusisaldusega lehe pinnaühikul? Enamik lehe lämmastikust asub fotosünteesi ensüümides ning peamiselt RUBISCOs. Seetõttu siin ka seos lineaarne. 5. Kuidas sõltub taime juurerakkude hingamise intensiivsus mulla temperatuurist ja hapniku hulgast mullas? Millistel temperatuuridel taluvad taimed üleujutusi paremini ja miks? 20..25`C juures. Mulla temperatuuri alanedes aeglustub vee imamine juurtesse niivõrd, et ee ei kata enam veekadu transpiratsioonil. Külm muld on füsioloogiliselt kuiv, külmades muldades halveneb ka mineraalne toitumine ja mineraalainete ümbertöötamine juurtes.
N2 + 16 ATP + 8 e + 8 HNH3 + 16ADP + 16Pi + 2H 37. Milline on Nod faktorite struktuur. Milleks on Nod faktorid vajalikud Struktuur: sisaldavad beeta-1,4 sidemetega N-atsetüül-glükosamiini ahelat, mille terminaalsed ja külgmised jäägid on erinevates Nod faktorites erinevalt viisil modifitseeritud (atsetüleerimine, metüleerimine, glükosüleerimine). Esineb universaalseid Nod faktoreid (kõikide taim-bakteri kombinatsioonide jaoks) ja ka spetsiifilisi. Nod faktorid põhjustavad juurerakkude mitootilist aktivatsiooni rakud paljunevad ja diferentseeruvad, moodustub juuremügar. 38. Kirjeldage nitrogenaasse kompleksi ehitust mügarbakterites ja elektronide liikumise rada selles. Milline ühend on elektronide doonoriks, millised on elektronide vaheülekandjad ja milline ühend on elektronide aktseptoriks. Nitrogenaasne kompleks koosneb 2 erinevast valgust: 1. Fe valk, koosneb kahest identsest subühikust, sisaldab ühte raud-väävel tsentrit (4Fe-4S), mis osaleb elektronülekandes
* Vili on hulgaseemneline või üheseemneline või üheseemneline sulgvili. * Liblikas õis on välja kujunenud kohastumisena putuktolmlemisele suurte kiletiivaliste poolt (kimalased, mesilased), keda meelitab kohale kõrge värviline puri ja lõhn. Tiibadele vajutades surub loom laevukese alla ja vabanev tolmukate kimp puudutab koos ümbritseva emakaga putuka karvast kõhtmist poolt. * Liblikõielistel tekivad juurekarvades ained, mis on soodsaks söödaks bakteritele, kes omakorda eritavad juurerakkude vohamist põhjustavaid fermenti. Nii kujunevad juuremügarad, milles bakterid kasutavad süsivesikuid ja varustavad õhulämmastiku sidumise võime tõttu juurt lämmastikuga. Sellise sümbioosi tulemusena on liblikõieliste seemned suhteliselt valgurohked, millest tingituna on selles sugukonnas erakordselt palju väärtuslikke toidu- ja söödataimi ning nad rikastavad mulda lämmastikühenditega. * Siia kuuluvad perekonnad: hiirehernes Paljud neist suurepärased söödataimed. Hernes
sümbiontsete ehk selliste seente vahel, mis ilma taimejuureta hukkuksid. Arbuskulid tungivad rakukesta, tõhustades niimoodi seene-taime ainevahetust Esineb näiteks: Kuusk, karukold, sõnajalad, kõrrelised, liblikõielised jne. Pigem on erandid need, kellel ei ole üldse mükoriisat või on mingit teist tüüpi mükoriisa. Arb mükoriisat ei esine väga toitainerikkas (saastunud) keskkonnas, tundras, mägedes, ka põllul vaid teatud liigid. Ektomükoriisa puhul on hüüfid peremeestaime juurerakkude vahel, nende sisemusse tungimata. Seenmantel ehk tupp on tihe seenehüüfide võrgustik, mis ümbritseb koloniseeritud taimejuurt. Pärast seenmantli teket juurekarvad kaovad ja kogu juureosa ainevahetus saab toimuda ainult läbi tiheda hüüfivõrgustiku. Seenmantlist eemalduvad mulda üksikud või sageli ka mitmekümnest hüüfist koosnevad seeneväädid, mis moodustavad mullas mütseeli. Hästi välja arenenud mütseel võib omavahel ühendada
kes pool suve ja kogu kevade sambla sees magab. Seenjuur e. mükoriisa – on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mükoriisne kooselu on mutualistlik ja selle käigus koloniseerib seen peremeestaime juure intratsellulaarselt, mis tähendab, et seen tungib peremees taime juure rakkudesse või ekstratsellulaarselt, mis tähendab, et seen elab juurerakkude pinnal. See on muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime külg-, lisa- vôi ôhujuurte kaudu. Levib kôigil paljasseemne taimedel. Ektomükoriisa puhul juurekarvade areng pärsitud (môjutab morfoloogiat kôige rohkem). Seenehüüfidel on taimede mineraaltoitumises oluline osa. Et seeneniidid on ligi sada korda peenemad kui taimede lühijuured ning kümme korda peenemad kui juurekarvad, suudavad
olnud märgata imelist taime, kes pool suve ja kogu kevade sambla sees magab. Seenjuur e. mükoriisa on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mükoriisne kooselu on mutualistlik ja selle käigus koloniseerib seen peremeestaime juure intratsellulaarselt, mis tähendab, et seen tungib peremees taime juure rakkudesse või ekstratsellulaarselt, mis tähendab, et seen elab juurerakkude pinnal. See on muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime külg-, lisa- vôi ôhujuurte kaudu. Levib kôigil paljasseemne taimedel. Ektomükoriisa puhul juurekarvade areng pärsitud (môjutab morfoloogiat kôige rohkem). Seenehüüfidel on taimede mineraaltoitumises oluline osa. Et seeneniidid on ligi sada korda peenemad kui taimede lühijuured ning kümme korda peenemad kui juurekarvad, suudavad nad
annaabi.ee 
