vastupidavad ning kvaliteetsete viljadega sortide saamine.Aretustööga on saadud terve rida vaarikaliikide ja pampli ristandeid- vampleid ehk vaarikpampleid Tabel 2. Liikide eristustunnused Liigi nimetus Taim Võrse Üheaastane Vili oks Harilik vaarikas püstine,isepaljunev, risoomil ja ogadega kaetud punane või kaheaastane põõsas juurekaelal kollane, eraldub kuni 2 meetrit arenenud viljapõhjalt pungadest Pampel e. püstine või roomav arenevad tuntavalt enamasti must, aedmurakas kaheaastane põõsas risoomist, kandiline, esineb ka moodustavad ogadega oks punaseid ja
nad võivad edasi levida ka kasvavatele puudele): Ürasklased (Scolytidae) Enamasti asustavad ürasklased surnud või tugevasti nõrgestatud puid ning metsamaterjali, 1- Hobukastan. Hobukastani-keerukoi (Cameraria ohridella) röövik kaevandab 9mm pikad. Ürasklased uuristavad koores või puidus käike, kus möödub peaaegu lehes, invasiivne võõrliik. kogu nende elu, meie suurim ürask on hiidürask (Dendroctonus micans, tüve juurekaelal koore all, sisenemisava ümber vaigurõngas). Kuusel esinevad üraskid: Jalakas: Jalaka-kobrutäi (Eriosoma ulmi) lehed rulluvad kokku, alaküljel imevad kuuse-kooreürask (Ips typographus), harkkidane kooreürask (Ips duplicatus), harilik täid. Jalaka-paunatäi (Tetraneura ulmi) ümar pahk lehe pealispinnal. niineürask (Polygraphus poligraphus), harilik võraürask (Pityogenes chalcographus)
Ainult 1 esivanem millele ta pärilikult sarnaneb. Nii paljundatakse viljapuid ja põõsaid. Eeliseks on et jõuavad viljakandeikka ennem kui seemiktaimed. Erinevad vegetatiivpaljundus võtted · Jagamine ( võsundaimedega, juurevõsudega) · Pistikutega ( pistoksad, haljaspistikud) · Pookimine (oksastamiseks, silmastamiseks) Jagamine : Juurevõsudega- tekivad juurtele olevatest lisapungadest nt . vaarikas Võsunditega- maasisesed ja maapealsed tekivad juurekaelal olevatest pungadest. Maapealsega paljundatakse maasikat Maasisesega paljundatakse kibuvitsa , sirelit Pistikutega paljundamine Pistik on emataimest eraldatud osa Eristatakse pistoksa ja haljaspistik Pistoks- Puitunud, hästi arenenud pungadega võrsed pistoksad lõigatakse sügisel peale lehtede langemist. ( september) või varakevadel (aprill) 12-15 cm pikkused Pistoksal vähemalt 3 punga. Alumine lõige kaldu. Ülemine risti. Paljundatakse sõstraid,
männitaimi F-vorm nulu vorm (Fir) kahjustab nulgu. Nüüd aga käsitletakse juurepessu kahe eri liigina: männi juurepess ja kuuse juurepess. Kuusel kahjustab mädanik juuri ja levib tüves ka. Diagnoosimine: juurekaela laienemine, võrade hõrenemine, vaigujooks tüvel, juurdekasvupuuriga proov. Männil kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva. Diagnoosimine: tormiheide, seene viljakehad metsakõdu all puude juurekaelal, kuivanud kadakad alusmetsas. Juurepessust hoidumiseks: 1)tuleks hoiduda okaspuukultuuride rajamisest juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse (endised põllumaad, paepealsed). 2)Põllumaale 4 rajatud okaspuistutes tuleks hoiduda hooldusraiest. 3) Hooldusraied okaspuistutes tuleks teha talveperioodil. 4) kasutada puidu kokkuveol metsasõbralikku väiketehnikat. 5) kände
pidurdab ilusa võra kujunemist. Kõige nõrgem oks või kõige ebasobivama asukohaga oks eemaldatakse. Ära tuleb lõigata oksad terve külgoksa kohalt, mida on kahjustanud taimekahjurid, külm või millel on mehhaanilisi kahjustusi, rebendeid jne. Kui oksad on liiga rippuvad ja raskendavad puu all oleva muru või peenarde hooldamist, tuleb vajadusel puu tüve pikendada ehk rippuvad oksad täiesti ära lõigata. Hoolduslõikuse käigus lõigatakse ära ka vesivõsud [oksal, tüvel või juurekaelal olevast uinuvast1 või lisapungast2 arenenud tugevakasvuline (pikkade sõlmevahede3 ja suurte lehtedega) püstine võrse (oks)]. Juurevõsud, mis arenevad välja puu juuresüsteemist, kaevatakse labidaga välja ning eemaldatakse. Lisa: 1. Tüvel või mitmeaastase oksa sõlmekohal paiknev puhkeolekusse jäänud pung, mis võib hakata arenema palju aastaid hiljem ( nt ülalpool olnud pungade hävimse korral) 2
kõrgemale, tüükasse ja tüvesse. Puujuurte nakatumisele ja suremisele järgnevad tavaliselt muutused võras, seega võib juuremädanikku kahtlustada siis, kui: · Puu lehed või okkad on muutunud väiksemaks ja kahvatumaks kui eelmistel aastatel · Võrsete juurdekasv on ebanormaalselt väike · Kevadel on lehtimine hilisem ja/või sügisel langevad lehed enneaegselt · Võra hõreneb ja hakkab ladvast alates kuivama Mädanikuohule ka juurekaelal näha olevad vanad koorevigastuste jäljed ning tüve allosas leiduvad õõnsused. Mõnel juhul jämeneb puu juurekael pudelikujuliselt see kasvatab paksemaid aastarõngaid, kompenseerimaks tüükas laienevat mädanikku. Kui lähedal asuvatel kas tormiheitest või kuivanud puude kändudel esineb seente viljakehasid, siis on suure tõenäosusega nakatunud ka püsti seisvad puud, sest mitmed seened on võimelised levima juurekontaktide abil.
P- vorm – männi vorm kahjustab mändi, kuuske, kadakat S –vorm - kuuse vorm kahjustab kuuske, noori mände F – vorm – nulu vorm kahjustab nulgu. Eestis käsitletakse nüüd juurepessu kahe eraldi liigina: Männi juurepess Kuuse juurepess Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: Kuusel kahjustab mädanik juuri ja tüve. Juurepess rikub kuusikutes kõige väärtuslikuma osa puidust - tüve. Noorematel kuuskedel tüve allosas väikesed piklikud valged laigud. Juurekaelal vaigujooks. Vanematel puudel muutub juurekael jämedamaks. Mädaniku algfaasis puit pisut sinakaslilla, hiljem tekib punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis laguneb puit pehmeks massiks. Diagnoosimine: ▪ juurekaela laienemine ▪ võrade hõrenemine ▪ vaigujooks Männil kahjustab mädanik põhiliselt juuri, tüvesse levib harva. Männikutes jääb puit suhteliselt kvaliteetseks ja on kasutatav. Diagnoosimine: ▪ tormiheide ▪ kuivanud kadakad alusmetsas
ebameeldiva lõhnaga, taastamisel. Seen on väga nõrk konkurent kübara ülakülg kiuline või lidus karvaga teiste mullaseente suhtes. Põlenud alade määrdunud valge. Seeneliha kiuline ja sitke, taastamisel kahjustuste vältimiseks, tuleks kuivanult kõva, hümenofoori poorid valged need alati kultiveerida. Okaspuude kuni määrdunud kollased, nurgelised. tüvemädanike tekitajad Männitaelik- Tekitab juurte ja tüve juurekaelal enamasti kübar ebakorrapäraselt kabjakujuline. Sageli kuusel pruunmädanikku. Nakatumine juurte laskuva alusega.valhel ristlõikes peaaegu ja juurekale vigastuste kaudu. Puit värvub kolmnurkne. Kuni 7cm paksune, läbimõõt u pruunikaskollaseks. Lõhestunud pinnal 15cm. Ülakülg tihedate konsentriliste nähtavad valge seeneniidistikuga täitunud vagudega krobeline. Eriti radiaalsuunas lõhed. 3. staadiumis laguneb puit
● Vars püstine, ülaosas harunenud, alaosas puitunud, hästi lehistunud. ● Lehed pealt valkjad või rohelised, alt valged. Alumised lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, tipmised lõhestumata. ● Õied kollased väikesed, kerajad, longus. Õitseb augustis ja septembris. Kasvatamine ● Kasvatatakse ravim-, maitse- ja ilutaimena. ● Kasvutingimuste suhtes väga vähenõudlik. ● Paljundatakse peamiselt juurekaelal olevatest lisapungadest tekkinud võsudega. ● Suurema istanduse rajamiseks paljundatakse seemnetega. ● Seemned on väga väikesed. 1000 seemne mass 0,1 g. ● Idanevus säilib 3...4 aastat. Kasvatamine ● Seemned külvatakse külvikasti märtsis. ● Tõusmed ilmuvad 2 nädala pärast. ● Kasvukohale istutatakse mai lõpul. ● Saaki koristatakse tavaliselt 1 kord suve jooksul – õitsemise algul. ● Kuivatatud saak 0,2...0,5 kg/m² 12. ESTRAGON • Lad
puudel, kui metsaserv avatakse raietega päikesekiirgusele. Kõrge temperatuuri tõttu sureb kambium, koor kuivab ja langeb tükkhaaval maha. Puu küll otseselt ei hävi, kuid vigastatud kohast tungivad sisse seenhaigused ja hiljem kahjurid. · Tõusmete juurekaelakõrvetus tekib kui temperatuur kuumadel suvepäevadel tõuseb maapinnal üle 50o C. Seda tekib enam kuivadel liiv- ja loomuldadel. Kuuma tõttu hävib tõusmete juurekaelal kambium ja tõusmed (seemikud) hukkuvad. · Peale otsese kahjustuse põhjustab kõrge temperatuur põuaajal intensiivset auramist mullast ja transpiratsiooni, mille tulemusena taimed närbuvad ja kuivavad. Põuaoht on suurem kuivadel liiv- ja loomuldadel. Külmakahjustuste vältimiseks soovitatakse: · Kuivendada kasvukoht. · Külmalohud ja muud külmaohtlikud kohad esmalt kultiveerida külmakindlate
suhteliselt kvaliteetseks ja on kasutatav. Diagnoosimine: ● juurekaela laienemine, pudelikujuline juurekael ● võrade hõrenemine ● vaigujooks tüvel ● viljakehad tormiheite puudel ● juurdekasvupuuriga proov Mänd – mädanik kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva kuni 0,5 m kõrguseni Diagnoosimine: ● võra hõrenemine ● tormiheide ● seene viljakehad metsakõdu all, puude juurekaelal või tuuleheite puude juurestikul ● kuivanud kadakad alusmetsas ● kasvukohatüüp (pohla) Juurepessu efektiivset tõrjet ei tunta. Võimalik on kasutada aga erinevaid profülaktilisi meetmeid juurepessust hoidumiseks: ● Tuleks hoiduda okaspuukultuuride rajamisest juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse (endised põllumaad, paepealsed) ● Põllumaale rajatud okaspuupuistutes tuleks hoiduda hooldusraietest
2) loomad (põder, putukad); ·okaste defoliatsioon Erinevad putukad kahjustavad puudel erinevaid 3) haigused (peamised mitmesugused seened); ·tormiheide osi: 4) inimene (põlengud, saasted). ·seene viljakehad metsakõdu all, puude juurekaelal 1. Okka ja lehekahjurid - närivad ära okkad ja 11.1 Olulisemad juure- ja tüvemädanikud või tuuleheite puude juurestikul lehed, selle tulemusena väheneb assimileeriv pind, Juurepess (Heterobasidion) ·kuivanud kadakad alusmetsas tekivad ainevahetushäired, puu nõrgeneb. Juurepess spp. (Heterobasidion) varasemad ·kasvukohatüüp (pohla) 2
puudel, kui metsaserv avatakse raietega päikesekiirgusele. Kõrge temperatuuri tõttu sureb kambium, koor kuivab ja langeb tükkhaaval maha. Puu küll otseselt ei hävi, kuid vigastatud kohast tungivad sisse seenhaigused ja hiljem kahjurid. · Tõusmete juurekaelakõrvetus tekib kui temperatuur kuumadel suvepäevadel tõuseb maapinnal üle 50o C. Seda tekib enam kuivadel liiv- ja loomuldadel. Kuuma tõttu hävib tõusmete juurekaelal kambium ja tõusmed (seemikud) hukkuvad. · Peale otsese kahjustuse põhjustab kõrge temperatuur põuaajal intensiivset auramist mullast ja transpiratsiooni, mille tulemusena taimed närbuvad ja kuivavad. Põuaoht on suurem kuivadel liiv- ja loomuldadel. Külmakahjustuste vältimiseks soovitatakse: · Kuivendada kasvukoht. · Külmalohud ja muud külmaohtlikud kohad esmalt kultiveerida külmakindlate
Optimaalne temperatuur juurepesssu jaoks +24 C. Külmaseen (Armillaria mellea) võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel, eriti ohtlik on männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel, nooremad puud võivad hukkuda paari aasta jooksul, vanemad peavad kauem vastu. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Surnud puude koore all võivad esineda risomorfid ja sügisel puude juurekaelal viljakehad (pruunikaskollased). Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt harunenud nöörikesed. Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seenniidistiku, selle ümber kambium hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, siis puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Mõjusat tõrjet ei tunta, haiged puud raiutakse.
liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Tänapäeval eristatakse juurepessul 3 erinevat vormi: P- vorm männi vorm (Pine) kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat S vorm- kuuse vorm (Spruce) kahjustab kuuske, noori männitaimi F vorm nulu vorm (Fir) kahjustab nulgu (Eestis olulist metsakaitselist tähtsust ei oma) Noorematel kuuskedel on haigestumise tunnusteks tüve alumises osas esinevad väikesed piklikud valged laigud. Ka esineb juurekaelal vaigujooksu. Vanematel puudel juurekael muutub jämedamaks (pudelikujuliseks). Mädaniku algfaasis muutub puit pisut sinakaslillaks, hiljem tekib punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis laguneb puit pehmeks struktuurituks massiks. Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: Mänd mädanik kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva kuni 0,5 m kõrguseni, Kuusk mädanik kahjustab juuri ja levib ka tüves (kuni 10 m kõrguseni). Mädaniku
miksike.ee/docs/elehed/8klass/elundkonnad/9-9-10-1.htm) Ingerjad Ingerjad on Eestis laialt levinud paljudel taimedel, kuid uuemad andmed teraviljade kahjustamisest meil puuduvad. Veelgi olulisem kahjustaja, nisuingerjas (Anguina tritici), oli 1930. aastatel levinud Leedus ja sel ajal ka Eestisse korduvalt sisse toodud. Nisuterade asemel tekivad tumedad ingerterad. Alates 1960. aastatest on Eestis kõikjal leitud orasheina pahkingerjat (Anguina agropyri), kes põhjustab orasheina juurekaelal tugevaid pahkasid. Eestis on uuritud selle Venemaal kirjeldatud nematoodi bioloogiat ning maailmas esmakordselt selgitatud tema üleminekut talinisule ja rukkile, harvemini odrale(Kiryanova, Krall, 1980; Krall, Luik, 2000). Alla 1 mm pikkused vastsed tungivad varakevadel 1-3 cm sügavusel mullas rukki ja nisu võrsumissõlmedesse. Nakatuvad nii pea- kui ka kõrvalvõrsed ning isegi osa järelvõrsetest. Parasiidid kahjustavad võrsumissõlmest ülalpool noori taimekudesid. Kõrtes
Imavas vöötmes tekivad juurekarvad Külgjuurte vöötmes toimub juure harunemine Juure muudendid Säilitusjuured tekivad tänu puidu- ja niineparenhüümi vohamisele varuainete kogunemise tõttu Päritolu järgi jagunevad: juurikad ja juuremugulad Juurikad moodustuvad peajuurest, eristatakse pead, kaela ja pärisjuurt. Juurikad võivad olla monokambiaalsed või polükambiaalsed Juuremugulad tekivad, kui varuained kogunevad lisa- ja külgjuurtesse Juuremugulatel on sageli lisapungad juurekaelal – vegetatiivne paljunemine ◦ Daalia, mugulbegoonia, bataat, pojeng Sümbioos Mükoriisa e. seenjuur on juuretippudega sümbioosis elavad seenehüüfid Seene rakkude ensüümid mineraliseerivad mulla orgaanilisi aineid - aitavad kaasa nende omastamisele taimede poolt Suurendavad juurevõrgustikku ning parandavad vee omastamist Juuremügarad esinevad peamisel liblikõielistel, kuid ka lepal ja veel ca 200 liigil teistest perekondadest
4.19.3. Lõikamine Lumimari talub hästi pügamist. Suvel, peale õitsemist lõigatakse välja õitsenud oksad ja/või harvendatakse, ei kärbita. Sügiseks arenevad neil tugevad oksad uute õiepungadega. Lumimarja noorendatakse ka kõigi okste tagasilõikamisega ca 10cm kõrgusele maapinnast (Hortes). Asendusvõrsed ei kasva üksnes lõikamisele järgneval aastal, vaid ka 2-3 järgneva aasta jooksul. Enamasti tekivad need okste uinuvatest pungadest juurekaelal, kuid ka juurevõsundite lisapungadest. On täheldatud, et tugeva tagasilõikuse korral tekivad kännu- ja juurevõsundid isegi sellistel liikidel, mis neid tavaliselt ei kasvata. Seega peab pärast noorendamist tegema põõsastele kujunduslõikuse, mis seisneb okste harvendamises ja kärpimises (Vaasa 2003). 4.19.4. Paljundamine Paljundada pistokste ja juuni lõpus tehtud haljaspistikutega. Peale selle annab lumimari
annaabi.ee 
