pädev asja menetlema, teisisõnu, kellel on vastav jurisdiktsioon. Kui kasutatakse vale kohut või kui pädevus on vaieldav, võib tekkida oht, et jurisdiktsiooni puudumise tõttu esineb märkimisväärne viivitus menetluses või hagi jäetakse rahuldamata. 5. Kohtunike üldkogu, täiskogu, nõukogu: · Kohtunike üldkogu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud, otsustusvõimeline, kui selles osaleb kohtunike enamus. Kinnitab kohtunike tööjaotusplaani, annab arvamuse justiitsministrile kohtu esimene ametisse nimetamise ja vabastamise kohta, annab kohtu esimehele soovitusi kohtu töökorralduslikes küsimustes ja täidab muid seadusest või kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. · Kohtunike täiskogu kuuluvad kõik EV kohtunikud, juhib Riigikohtu esimees. Kord aastas toimuvale korralisele koosolekule võib lisanduda erakorraline koosolek justiitsministri või Riigikohtu esimehe kokku kutsumisel
Kohtunike omavalitsusorganite liikmed valitakse kohtunike täiskogul, mis käib koos igal aastal veebruaris. Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada kohtute haldamise nõukoja nõusolek. Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest. Kohtu õigusemõistmistegevust puudutavad otsused (nt tööjaotusplaani kinnitamine) võetakse vastu kohtuasutuse kõigist kohtunikest koosneval kohtu üldkogul. Kohtute juures tegutsevad ka kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad, mis alluvad kohtudirektorile. Kinnistusosakonnad peavad
süstematsiseerimine ning kohtutele ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Andmekogu töötlejaks on Justiitsministeerium ja vabariigi kohtud. (Kiris 2009) 2 KOHTUNIKE OMAVALITSUS JA KOHTUHALDUS Igas kohtus on kohtunike üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud ja mis on otsustusvõimeline, kui selles osaleb kohtunike enamus. Kohtunike üldkogu kinnitab kohtunike tööjaotusplaani, annab arvamuse justiitsministrile kohtu esimehe ametisse nimetamise kohta, annab kohtu esimehele soovitusi kohtu töökorralduslikes küsimustes ja täidab muid seadusest või kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid (Kiris 2009). Kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti kohtunikud. Kohtunike täiskogu juhib Riigikohtu esimees. Kohtunike täiskogu: kuulab ära Riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekande õiguse- ja kohtusüsteemi arengust
kohtute sõltumatust, kuivõrd Justiitsministeeriumil on väga tarvis kohtuniku kompetentsi. Samas võib tekkida aga oht, et kohtunikku mõjutatakse Justiitsministeeriumi poolt ning võivad tekkida isiklikul tasandil liiga sõbralikud kontaktid, mis võivad tema töökulgu segada. Leedu Konstitutsioonikohus on samuti leidnud, et kohtunikke sai varasemalt liiga kergelt tööst vabastada. Leedu kohtute seaduse artikli 56 kohaselt jäi justiitsministrile liiga suur vastutus ning Riigikohus leidis, et siit võib tõstatuda probleeme võimude lahususega, mille kohaselt ei tohi täitevvõimu kaasata kohtute süsteemi. Eestis vabastab kohtunikke ametist president riigikohtu esimehe ettepanekul. Seega on põhjendatud arvata, et Leedu konstitutsioonikohus oleks meie sättega rohkem rahul, kuivõrd ei riiva võimude lahusust sellisel määral. Suureks erinevuseks saab pidada ka tõsiasja, et Leedus on kohtunike koolituse küsimused
alustasid notarid ametipidamist eranotaritena. Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis ühendab kõiki notareid in corpore nende ametisoleku ajal. Notarite Koja põhifunktsioonideks on: 1) valvata notarite kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise, kutse-eetika järgimise ja väärika käitumise üle; 2) ühtlustada notarite ametialast praktikat; 3) korraldada notarite ning notaribüroode töötajate koolitust; 4) korraldada kandidaaditeenistust; 5) osutada justiitsministrile kaasabi käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud järelevalve teostamisel.28 Lisaks sellele on tänaseks lisatud veel üks funktsioon: digitaalse notariaalarhiivi haldamine ja korraldamine. Oma eesmärkide saavutamiseks jälgib Notarite Koda notariteenuse kättesaadavust, notariaati ning temale seadustega pandud eesmärkide saavutamist mõjutavate eelnõude arengut ning edastab nende kohta arvamusi ja ettepanekuid. Lisaks sellele tutvustab Notarite Koda oma
7) valib koolitusnõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 8) valib Eesti Advokatuuri aukohtu ja kutsesobivuskomisjoni, prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ning notari distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 9) kinnitab kohtunike eetikakoodeksi. Kohtute üldkogu - igas kohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud. 1) kinnitab kohtunike tööjaotusplaani; 2) annab justiitsministrile arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta; 3) annab kohtu esimehele soovitusi kohtu töökorralduslikes küsimustes; 4) täidab muid seadusest või kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Kohtute haldamise nõukoda- kuuluvad isikud väljaspool kohtusüsteemi. Kohtute haldamise nõukotta kuuluvad: 1. Riigikohtu esimees, 2. viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, 3. kaks Riigikogu liiget, 4
nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul). Kohtute juhtimine Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada kohtute haldamise nõukoja nõusolek. Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest. Kohtu õigusemõistmistegevust puudutavad otsused (nt tööjaotusplaani kinnitamine) võetakse vastu kohtuasutuse kõigist kohtunikest koosneval kohtu üldkogul. Maakohtud Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil, kriminaal ja väärteoasju
mitmesuguseid hariduse, staaži jms nõudeid vahetult haldusvõimu teostavatele ametikohtadele kandidee- rijatele. Rahvasuveräniteedist tulenevalt ei ole selliseid nõudeid võimalik seada aga valitsuse liikmetele. Selle tulemusena omandavad ministrid eelkõige vaid poliitilise, s.t üldist riigivalitsemise ideoloogiat kujundava võimu ja nende pädevus teostada riigivõimu konkreetsetel üksikjuhtumitel kindlate ühiskonnaliikmete suhtes on piiratud. Seetõttu ei ole põhjendatud anda justiitsministrile menetlusosalise staatust ega ka prokuratuuri suhtes kehtivat devolutsiooniõigust (s.t õigust teatud prokuratuuri ülesandeid ise täita). Selle vastu räägib ka see, et arvatavasti ei hakkaks justiitsminister sellise õiguse andmisega isiklikult kriminaal- asjadega tegelema, vaid teeks otsuste ettevalmistamise ülesandeks mõnele ministeeriumiametnikule. Sel- lisel juhul võib tekkida aga n-ö konkureeriv prokuratuur mõne ministeeriumi osakonna näol, mis oleks aga
uurimisasutusi tõendite kogumisel ja vastavalt tuvastatud juhtivprokuröri ametist vabastamine asjaoludele otsustab isikule süüdistuse esitamise. Juhtivprokurör nimetatakse ametisse ametiaja lõppemise tõttu Riigi peaprokurör juhib prokuratuuri ja täidab teisi temale viieks aastaks. seadusega pandud ülesandeid. Riigi peaprokurör esitab kord aastas justiitsministrile prokuratuuri tegevuse kohta aruande. Riigi peaprokurör esitab igal aastal Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal. Juhtiv riigiprokurör: 1) juhib prokuratuuri sisulist tööd, sealhulgas koordineerib kriminaalmenetluste läbiviimist ja kuritegevusevastast võitlust ja vastutab selle eest 2) juhib oma alluvuses töötavate prokuröride tööd ja tagab neile ühtlase töökoormuse
planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Prokuratuur jaguneb Riigiprokuratuuriks ja temale alluvateks ringkonnaprokuratuurideks. Peaprokurör (Lavly Perling): Juhib prokuratuuri ja täidab teisi temale seadusega pandud ülesandeid. Esitab kord aastas justiitsministrile prokuratuuri tegevuse kohta aruande. Esitab igal aastal Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal. Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ringkonnaprokuratuur Ringkonnaprokuratuuri prokurörid:
jõustunud süüdimõistev kohtuotsus või Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks, loetakse tagandatuks vastava otsuse jõustumise päevast (Kohtute seaduse § 101). Kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus Kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus Igas kohtus on kohtunike üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui selles osaleb kohtunike enamus. Kohtunike üldkogu kinnitab kohtunike tööjaotusplaani, annab arvamuse justiitsministrile kohtu esimehe ametisse nimetamise ja vabastamise kohta jne. Täiskogu kõik Eesti kohtunikud kuuluvad täiskogusse. Kohtunike täiskogu juhib Riigikohtu esimees. Täiskogu korraline koosolek toimub 1 kord aastas, erakorralise koosoleku kutsub kokku justiitsminister või Riigikohtu esimees. Kohtunike täiskogu kuulab ära Riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust, arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtutega seotud küsimusi.
Valitsusse on kuulunud ka nn spetsialistidest ministreid, ent tegemist on üha harvem ette tuleva erandiga. Riigikogu võib avaldada peaministrile, ministrile või valitsusele tervikuna umbusaldust. Selleks on vaja vähemalt 51 Riigikogu liikme toetust. Põhiseaduse kehtimise ajal on umbusaldusavaldus leidnud vähemalt 51 Riigikogu liikme toetuse äärmiselt harva: 2001. aastal avaldas 60 Riigikogu liiget umbusaldust peaministrile ja 2005. aastal 54 häälega justiitsministrile. Umbusalduse pälvinud minister, peaminister või Vabariigi Valitsus astub tagasi. Peaministri umbusaldamise korral astub tagasi terve valitsus. Liiga sagedaste valitsusevahetuste vältimiseks on valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral presidendil õigus valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised. Ei sel ega muudel põhjustel ei ole aastatel 1992 kuni 2010 Riigikogu erakorralisi valimisi toimunud. Ministritel
06.2000 vastu võetud ,,Vangistusseaduse" § 90 lõigetes 3 ja 5 kehtestatud liikumis- ja suhtlemispiirangud on põhiseaduspärased. Lõputöö eesmärgislt lähtuvalt püstitati ka hüpotees: VangS § 90 lõigetest 3 ja 5 tulenevad vahistatule seatud piirangud ei ole kooskõlas PS §-dega 19, 20, 26 ja 34. Oluliseks ajendiks teema valikul oli autorile valdkonna problemaatilisus ning aktuaalsus seoses õiguskantsleri 01.06.2012 teabe nõudega justiitsministrile, milles õiguskantsler seab kahtluse, kas VangS § 90 lõigetes 3 ja 5 sisalduvad piirangud on mõnel juhul ette tulevat pikka vahi all pidamise aega arvesse võttes kehtivas õiguses kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Lõputöös analüüsitakse eelvangistuse täideviimisega kaasnevate piirangute eesmärgipärasust ning kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega. Selleks selgitatakse esmalt välja VangS § 90
Kui lisataval dokumendil on lisa, vormistatakse märge selle lisa kohta järgmise näite kohaselt: Lisa: Arhiiviteatis 15.05.1995 1 lehel 1 eks ja selle lisad 2 lehel 1 eks (4) Üldplangile vormistatud dokumendi puhul märgitakse lisa nimetus tekstis. Lisale tehakse ülemisse parempoolsesse nurka märge dokumendi kohta, mille juurde ta kuulub. Kui lisasid on mitu, siis tuleb nad nummerdada. Lehtede numeratsioon on igal lisal eraldi. Adressaat: näit kiri justiitsministrile Urmas Reinsalu Justiitsministeerium Tõnismägi 5A 11519 TALLINN Kahe kohtuniku koha taotlemine (või taotlemisest) tuleb kirjutada nimetavas või seestütlevast käändes. Puntki lõppu ei panda) Austatud hr justiitsminister Reinsalu Sisu...... teksti ja lugupidamise vahele jääb kolm rida. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ kui käsitsi peal kursiivis kirjutama, siis laineline joon alla Meelis Leht kohtunik allkiri Lisa:.....
kontrollimehhanismi ja nagu iga teinegi riigiorgan peab ka prokuratuur aru andma oma tegevusest. Õigus- süsteemides, kus prokuratuuri peetakse täitevvõimu alla kuuluvaks, seondub prokuratuuri areandekohustus eelkõige aruannetega valitsusele, keda omakorda kontrollib parlament. Selliselt on aruandlus reguleeritud ka Eestis, kus vastavalt ProkS § 11 lõikele 1 esitab riigi peaprokurör kord aastas justiitsministrile prokura- tuuri tegevuse koondaruande. Paljudes riikides on ette nähtud peaprokuröri aruandekohustus parlamendi ees. Sellises süsteemis nähakse aga ka ohtusid: „Risk ei ole mitte ainult selles, et parlamendis kasvab nii populistlik surve arutada konkreetset kriminaalasja, vaid ka selles, et aruandekohustus parlamendi ees võib avaldada kaudset survet prokurörile vältida ebapopulaarset otsust või võtta vastu otsus, mis eeldatavasti meeldib seadus-
toimepanemises, mille eest võib karistuseks mõista eluaegse tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad, kui vabadusekaotuse; justiitsminister on need eelnevalt heaks kiitnud. Eelnimetatud otsuse 4) kriminaalasjade läbivaatamisest Riigikohtus. eelnõu esitab justiitsministrile aegsasti advokatuuri juhatus. (2) Kaitsja osavõtt lihtmenetlusest on kohustuslik alates läbirääkimiste alustamisest. Üldkogu otsus on kättesaadav aadressil www.advokatuur.ee/39dm_riigitasu.htm. Kaitse õiguse printsiip tähendab ka seda, et isikul on õigus taotleda kaitsja määramist Praegune ajapunkti hind on 75 kr ja üks ajapunkt = 30 minutiga. juurdleja, uurija või kohtu poolt riigi kulul.
vabadusekaotuse; tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad, kui 4) kriminaalasjade läbivaatamisest Riigikohtus. justiitsminister on need eelnevalt heaks kiitnud. Eelnimetatud otsuse (2) Kaitsja osavõtt lihtmenetlusest on kohustuslik alates läbirääkimiste eelnõu esitab justiitsministrile aegsasti advokatuuri juhatus. alustamisest. Üldkogu otsus on kättesaadav aadressil www.advokatuur.ee/39dm_riigitasu.htm. Kaitse õiguse printsiip tähendab ka seda, et isikul on õigus taotleda kaitsja määramist juurdleja, uurija või kohtu poolt riigi kulul. Praegune ajapunkti hind on 75 kr ja üks ajapunkt = 30 minutiga. KrMK § 361
· kohtu likvideerimisel; · kohtunike arvu vähendamisel · jm seaduses loetletud põhjustel. Kohtunikku saab ametist tagandada ainult kohtuotsusega. Kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus Igas kohtus on kohtunike üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui selles osaleb kohtunike enamus. Kohtunike üldkogu kinnitab kohtunike tööjaotusplaani, annab arvamuse justiitsministrile kohtu esimehe ametisse nimetamise ja vabastamise kohta jne. Täiskogu kõik Eesti kohtunikud kuuluvad täiskogusse.Kohtunike täiskogu kuulab ära Riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust, arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtutega seotud küsimusi. Kohtute haldamise nõukoda moodustatakse kohtunike, Riigikogu, advokatuuri, prokuratuuri esindajatest ning õiguskantsleri või tema esindajast. Nõukoda juhib Riigikohtu esimees. 6
täiskogul, mis käib koos igal aastal veebruaris. Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada kohtute haldamise nõukoja nõusolek. Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest. Kohtu õigusemõistmistegevust puudutavad otsused (nt tööjaotusplaani kinnitamine) võetakse vastu kohtuasutuse kõigist kohtunikest koosneval kohtu üldkogul. Kohtute juures tegutsevad ka kinnistusosakonnad ja registriosakonnad, mis alluvad kohtudirektorile
kohtunikukandidaat oma isikuomaduste poolest sobib kohtunikuks. Ettevalmistusteenistusest võidakse kohtunikueksamikomisjoni põhistatud otsusega vabastada isik, kes on kogenud ja tunnustatud jurist ning kelle puhul komisjon kahtluseta leiab, et varasem kogemus lubab isikul kohtunikuametisse asuda ilma ettevalmistusteenistust läbimata. Avaliku konkursi kohtunikukandidaadi kohale kuulutab välja justiitsminister väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldused esitatakse justiitsministrile ühe kuu jooksul pärast konkursiteate avaldamist. Avalduse esitanud isikute õigusalaseid teadmisi kontrollib kohtunikueksamikomisjon. Samuti viib komisjon läbi vestluse kandideerija isikuomaduste hindamiseks. Kohtunikukandidaadi nimetab ametisse kohtu esimees kohtunikueksamikomisjoni ettepanekul. Komisjon teeb kohtuesimehele ka ettepaneku kohtunikukandidaadile juhendaja määramiseks vastava kohtu kohtunike seast. Ettevalmistusteenistuse alguses koostab kohtunikukandidaat
Välismaa äriühingu filiaali kohta avatakse äriregistri A-osa või B-osa registrikaart vastavalt sellele, millisele Eesti äriühingu liigile on välismaa äriühing kõige sarnasem. Igale ettevõtjale ja välismaa äriühingu filiaalile antakse äriregistrisse kandmisel kordumatu registrikood. Alates 2002. aasta märtsist peetakse äriregistrit elektrooniliselt. Arvutiregistri kohta on ÄS-s olemas põhialused (9. ptk), kuid selle pidamise täpsema korra kehtestamise õiguse annab seadus justiitsministrile, kes on need kehtestanud registriosakonna kodukorras. Äritoimikus (§ 38) säilitatakse need dokumendid, mida ettevõtja ise registrile esitanud on (nt kandeavaldus, asutamisleping, põhikiri, majandusaasta aruanne). Nende dokumentide tähtsus kolmandate isikute jaoks on väiksem võrreldes registrikaardi andmetega. Registritoimikus (§ 39) hoitakse dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud (nt.
annaabi.ee 
