Põhjatu vaesus võib kohati masendavana paista, sealsamas kõrval asuv meeletu rikkus pimestada. Kontraste leidub seal igal sammul.India usk jaguneb hinduismiks ja budismiks.Muistsete aarjalaste pühad raamatud olid veedad. Need on kirjutatud sanskriti keeles. Veedad koosnesid mitmest osast. Jumalad: Krishna - tarkuse jumal Indra- vihma-, tormi-ja sõjajumal Siva halb (hävitaja ) ja hea ( kaitsja) Visnu kaitses ja hoidis maailmakorda Lakshmi- õnne ja külluse jumalannana, ka armastusväärsuse, graatsia ja sarmi kehastuseks Saraswati- teda võetakse jõena, Vakina (kõne) ja jumalannana. Pildid Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/India · http://www.annaabi.ee/referaat-india-mx27071 · http://uptravel.ee/et/india-riigiinfo.htm
Isis oli vanaegiptuse mütoloogias võimas ning lahke emajumalanna, kes esindas kõige hellemat ja südamlikumat emalikkust. Ta oli ka armastuse ja abielu jumalanna ning ideaalse ema ja abikaasa võrdkuju Isis oli maa jumala Gebi ja taevavõlvi jumalanna Nuti esimene tütar Jumalanna Isis oli Osirise (Vana-Egiptuse allmaa ja ülestõusnute jumala) naine ning taeva ja päikesejumala Horose ema. Isist kujutati lehmapealise jumalannana, kellel olid ka tiivad. Egiptuse jumalanna Isis Kelle kaitsja oli jumalanna Isis? Isis on tuntud kui surnute kaitsjana ja laste jumalanna, kellest "kõik algused võrsuvad". Ta oli orjade, patuste, kunstkäsitööliste ja rõhutute sõber ning kuulis rikaste, neidude, aristokraatide ja valitsejate palveid Ta oli looduse ja maagia matroon Egiptuse jumalanna Isis Mis müüdid on seotud Isisega?
Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele kui esmasündinule õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa, saates imikueas poisi juurde kaks madu, kägistas Herakles need surnuks. 3 HERA VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Juno (Iuno) oli Vana-Itaalia, eriti vanarooma abielu ja sünnituse jumalanna. Juba esiajal peeti teda suureks jumalannaks. Teda austati pulmade ja abielu jumalannana (Juno, Iuga, Pronuba) ja sünnituse jumalannana (Iuno Lucina). Iga kuu esimene päev kalendid (noorkuu päev) oli pühendatud Junole ning sel päeval lausuti noorkuud Junoga siduv vormel. Sel päeval pühitseti sisse kõik tema templid Roomas. Juno atribuudiks on sageli paabulind, eriti barokk-kunstis. Nelja elemendi rühmas sümboliseerib Juno sageli õhku. Poseidon 1 ÜLESANDED Poseidon on vanakreeka mütoloogias mere- ja maavärinate jumal ning Kronose ja Rhea poeg.
Antiikaja tähtsamaid kaubalinnu Efesos asus Kaaria rannikul Väike- Aasias. Linn asutasid 12 sajandi lõpus e. kr. joonialased, keda peetakse kreeka hõimudest vanimaks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna. Artemis oli Antiigi lemmikjumalanna. Roomlased kutsusid teda Dianaks ja tema kultuse keskuseks oligi Efesos. Väike- aasias austati artemist juba iidsetest aegadest peale. Ta sai seal tuntuks kui viljakuse, aga ka metsloomade ja meremeeste jumalannana. Teda kutsuti ka Artemis Polygmasteks- paljurindseks. On säilinud tema kuju 15 palja rinnaga. Efesose Artemis oli kirgedest tormitsev ja meelas naine. Efesoslaste hulgas oli Artemis ääretult populaarne ja paljude Kreeka linnade kalendrites oli üks kuu tema auks nimetatud artemisioniks. Efesoses oli artemision pühendatud täielikult Artemise sünnipäevale ja terve selle kuu jooksul toimusid jumalanna auks suurejoonelised pidustused. Efesos pidas end Artemise linnaks.
varju. Tema teostes on olulisel kohal üksikisiku heitlus ühiskonnaga. Kuulsamate teoste hulka kuulub "Cranford". 1832 aastal abiellus ta William Gaskelliga. Manchesterist sai ta inspiratsiooni vaeste elust ja olukorrast. Palju tema teoseid kujutavad ühiskonna vaesema kihti eluolu. Charlotte Bronte soovil kirjutas Elisabeth Gaskell ka valmis temast biograafia. Läbi ajaloo on naisi kujutatud pühakuna, jumalannana, litsina, emana, liiderdajana, koduhoidjana, sõdade süüdlasena, romantilise armastus objektina, meeste hukkajana, soo jätkajana, maalikunsti ja keele muusana ning tuhandetes teistes erinevates tihti vastandlikus, rollides. Ajaloos on olnud aegu, kus põlvnemist on jälgitud naisliinide pidi. On olnud naissõdalaste hõime, keda kõik kardsid. Naist on nii põletatud, alandatud kui jumalusena koheldud. Teda on nii nõiaks kui pühakuks nimetatud. Ajalugu on vastuoluline.
seoses Aphrodite ja Pegasose vahel mingeid vasturääkivusi. Seda suhet on lihtsalt vähe uuritud ning pole veel täielikult mõistetud. Aphrodite välimus Korintose müntidel langeb kokku ta literatuursete kirjeldustega – kannab kaelakeed, mida Athena kohta kunagi väidetud pole; samuti on müntidel näha jumalanna kael kogu ulatuses, mida ei saa öelda Ateena Athenat kujutavate müntide kohta. Arhailisest ajast on Aphrodite tuntud võitleva jumalannana. Relvastatud Aphrodite kannab harilikult kiivrit või on see läheduses. Mõnikord on tal peas pärg – isegi lahingus, või kannab Auli Kütt Pegasos ja Aphrodite 5 pärga keegi ta lähedal või on tema juuksed pärjakujulises soengus. Athena juuksed, vastupidi, on enamasti hobusesabas või langevad sümmeetriliste lokkidena. Samuti kannab ta nina- ja põsekaitseta kiivrit, mida Korintose müntidel kordagi näha ei ole.
Pallas Athena oli tarkusejumalanna, käsitöö ja teadmiste kaitsja. Athena oli vaieldamatu sõjakunstimeister, kuigi talle endale sõjad ja tülid ei meeldinud. Tal endal relvi ei olnud. Kuid kui tal relvi vaja läks siis ta laenas neid oma isalt Zeusilt. Kui Athena juba võitles, siis ta võitis isegi Arest ja koguni Apollonit, sest ta on tark ja taktikas talle vastast pole. Athena ei ole ainus jumalanna, kellelt ateenlased sõjas abi palusid; ainulaadne on ta aga poliitilise tarkuse jumalannana. Eelkõige ateenlastel ei lasknud ta unustada, kui tähtis on seadusest kinni pidada.Ta rääkis, et lahkarvamused tuleb heaga lahendada, et vältida kodusõdu ja mässe. Athena kaitset vajasid paljud linnad, kuid ühegi paigaga ei sidunud teda nii tihedad sidemed nagu Ateenaga. Tema halastus on suur: kui kohtunike hääled mõnel kriminaalprotsessil jagunevad aeropaagil võrdselt, heidab tema hääle süüdistatava vabastamise poolt.
Aphrodite nõustus kuid Hera leiab, et tal on veel abi vaja. Ta pöördub unejumal Hypnose poole, kes algselt kõhkleb. Aga Hera lubab talle tänutäheks naiseks ühe graatsiatest ning Hypnos ei saa sellisest pakkumisest keelduda. Koos otsivad nad ülesse Zeusi ning hoiavad teda sõjategevusest eemal. III. Hera pühapaigad ja sümbolid: 1. Templid Hera peamiseks kultuspaigaks oli Argose linn Peloponnesuse maakonnas, kus teda kummardati linna jumalannana. Seal asus silmapaistev Argolise heraion. Argoses asus hiljem kaotsi läinud Polykleitose kullast ja elevandiluust Hera kuju. Samuti peeti selles linnas Herale pühendatud avalike pidustusi. Iga nelja aasta tagant(hiljem iga aasta augustikuu täiskuu ajal) korraldati jooksuvõistlusi, kus paljarinnalised ning ülespantud juustega naised võistlesid kolmes vanuserühmas Hera auks. Need rühmad kujutasid Hera kolme staadiumit. Iga aasta korraldati pidustused, mille käigus ta
Tema vanemateks oli meditsiinijumal Asclepius ning valu leevendamise jumalanna Epione. Abielupaari pojad (Podalirius, Machaon, Telesforos, Aratus) ja tütred - Hygieia ja tema viis õde (Meditrine, Aglae, Aceso, Panacea ja Iaso), esindasid oma isa ravikunsti erinevaid tahke. Näiteks tunnustati Machaoni ja Podaliriust andekate kirurgidena, Panacea tituleeriti imeravimite jumalannaks, Iasot tunti haigusest taastumise jumalannana ning Acesot peeti paranemisprotsessi personifikatsiooniks. Kõikidest oma lastest oli Asclepiusel Hygieaiga kõige lähedasem suhe, neid kaht kujutati sageli koos. Hilisemas antiikkirjanduses käsitleti Hygieiat ka Asclepiuse naisena. Hygieiale usaldas Asclepius tema jaoks tarvilike ravimite valmistamise ülesande. Ühtlasi seostati teda haiguste ennetamise ning nii füüsilise kui ka vaimse tervise edendamisega. Vana- Kreeka keeles tähendab "hygeia" terviklikkust
tema silmad. Joonis 1. Jumalanna Isis Thot oli Egiptuse kuujumal, valitses kirjutajate ja teadmiste üle ning oli pühasõnade isand. Mõnikord öeldi, et ta on Ra vanem poeg, kuigi pärimuse kohaselt olevat ta hüpanud välja Sethi peast. Thoti kujutati sageli paavianina, ühena pühadest loomadest. Hathor oli egiptuse taevajumalanna, päikesejumal Ra tütar, keda tavaliselt kujutati lehmana.Rõõmu ja armastuse, tantsu ja laulu jumalannana kandis ta hoolt ka emade ja laste eest. 5 Seth oli egiptuse tormi- ja kaosejumal, hakkas tähistama kurjust, kuigi paljud teda kummardasid. Ta oli tahumatu ja metsik, punapäine ja heleda nahaga. 1.2 Pühad loomad Nagu jutustab Herodotos, leinati sel ajal perekonnas kassi surma rohkem kui poja surma. Algselt kummardasid egiptlased peaaegu kõiki neile tuntud loomi
** Dionysos-Osiris Dionysos oli kreeklaste veinijumal ja Osiris oli egiptlaste surnutejumal, Isise abikaasa Kleopatra Kleopatra Süüria mündil polnud mitte ainult hurmav naine, vaid ka tark poliitik. Selleks ajaks, kui ta Marcus Antoniuse endale võitis, oli ta tollele võrdväärne partner nii voodis kui ka nõupidamistel nt maksustamise, sõjalise väljaõppe või diplomaatia küsimustes. Kleopatra Egiptuse jumalannana basalt 1. saj I pool eKr Ermitaaz, Peterburg Marcus Antoniuse hävingu põhjused Marcus Antoniusele meeldis kuninganna luksuslik elu sõjamehena oli ta pidanud palju puudust kannatama. Antonius tegi oma elu suurima vea: ta unustas Rooma. Roomas aga kiruti teda: selle asemel riigiasjadega tegeleda, sõltub ta egiptlannast, kuhjab ta lapsed roomlaste jaoks võõramaalased üle Rooma provintsidest saadud rikkustega. Teda peeti Ptolemaioste orjaks.
· Kuna sambad ulatusid ca. 22 meetri kõrgusele, oli taimedel valgust ja õhku küllaldaselt. Seal oli haruldasi taimi ja ilusaid lilli. Aiad olid avatud jahedatele, tavaliselt loodest puhuvatele tuultele. Artemise tempel · Antiigi lemmikjumalanna oli Artemis. Roomlased kutsusid teda Dianaks ja tema kultuse keskuseks oli Efesos. Väike- aasias austati artemist juba iidsetest aegadest peale. Ta sai seal tuntuks kui viljakuse, aga ka metsloomade ja meremeeste jumalannana. Teda kutsuti ka Artemis Polygmasteks- paljurindseks. On säilinud tema kuju 15 palja rinnaga. Efesose Artemis oli kirgedest tormitsev ja meelas naine. Efesoslaste hulgas oli Artemis ääretult populaarne ja paljude Kreeka linnade kalendrites oli üks kuu tema auks nimetatud artemisioniks. Efesoses oli artemision pühendatud täielikult Artemise sünnipäevale ja terve selle kuu jooksul toimusid jumalanna auks suurejoonelised pidustused. Efesos pidas end Artemise linnaks.
Antiigi lemmikjumalanna oli Artemis. Roomlased kutsusid teda Dianaks ja tema kultuse keskuseks oli Efesos. Väike-Aasias austati Artemist juba iidsetest aegadest peale. Kreeklastele oli Artemis jahijumalanna ja teda kujutati lühikeses rüüs noore tütarlapsena, nooletupp seljal ja oda käes, saatjaks emahirv ja nümfid. Väike-Aasias sai Artemis tuntuks peamiselt viljakuse, aga ka metsloomade ja meremeeste jumalannana. Efesose kõrge majanduskil tase tagas ka kõrge kultuuritaseme. Efesoses kõlasid esimest korda Homerose "Iliase" ja "Odüsseia" värsid, seal sündis vanim kreeka eleegiline poeesia, Efesos oli juba enne Ateenat kreeka maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri tähtsaim keskus ja seal pandi alus ka materialistlikule filosoofiale. Halikarnassose mausoleum Halikarnassose mausoleum tekkis ühe legendi kohaselt järgmiselt: Mausolos abiellus oma õe
Hades varastas Persephone kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Demeter oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira, pani Demetri oma noorimat poega hoidma. Demeter võidis last ambroosiaga ja pani öösel ahju, et anda talle surematu noorus. Ükskord nägi ema seda pealt ja Demeter sai pahaseks ning ilmutas end jumalannana. Ta käskis naistel ehitada suur tempel, et taas võita Demetri soosing. Nii tehtigi. Sama aasta oli inimestele julm ja raske, sest Demeter oli kurb ja üksik. Ükski vili ei tärganud, inimsugu näljas. Lõpuks saatis Zeus Hermese allilma Persephone järele. Hades pidi sõna kuulama, andis Persephonele granaatõuna seemet süüa, et too tagasi tuleks. Kui Persephone oli maa peal, siis saadeti Demetri järele Rhea. Ema/tütar kohtusid, aga ainult 4 kuuks, siis läks Persephone tagasi allilma
( Kinggi 1996:43-67) ARTEMISE TEMPEL EFESOSES Antiikaja tähtsamaid kaubalinnu Efesos asus Kaaria rannikul Väike- Aasias. Linn asutasid 12 sajandi lõpus e. kr. joonialased, keda peetakse kreeka hõimudest vanimaks. Antiigi lemmikjumalanna oli Artemis. Roomlased kutsusid teda Dianaks ja tema kultuse keskuseks oligi Efesos. Väike- aasias austati artemist juba iidsetest aegadest peale. Ta sai seal tuntuks kui viljakuse, aga ka metsloomade ja meremeeste jumalannana. Teda kutsuti ka Artemis Polygmasteks- paljurindseks. On säilinud tema kuju 15 palja rinnaga. Efesose Artemis oli kirgedest tormitsev ja meelas naine. Efesoslaste hulgas oli Artemis ääretult populaarne ja paljude Kreeka linnade kalendrites oli üks kuu tema auks nimetatud artemisioniks. Efesoses oli artemision pühendatud täielikult Artemise sünnipäevale ja terve selle kuu jooksul toimusid jumalanna auks suurejoonelised pidustused. Efesos pidas end Artemise linnaks.
18 Tantrism on nende inimeste eneseteostuse tee, kelles pole vastuolu vaimuliku ja seksuaalsuse vahel. Samuti, kes tunnevad seksuaalenergiat püha väena, mida ei tule alla suruda, vaid arendada ja ühendada. Tantrism ei tähenda lihtsalt seksuaalelu vohamist.19 Mirtem lisab, et tantrlistlikust vaatekohast pole kõige naudingurikkad mitte suguelundid, vaid meie teadvus. Kujutlege, mida võib pakkuda see, kui ollakse ühtes jumala ja jumalannana. Või kujutlus suguelundite kaudu hingamisest või sellest, et energia tõuseb üles mööda selgroogu ning läbides tšakraid avab tantristides uusi võimeid. Tšakrad aitavad energiat koondada, suunata ja 16 Luhaäär, Ingvar. Tantrabudismi kujunemislugu. Tallinn: Intuitiivteaduste Kool, 2010. Lk 3-4. 17 Kulmar, Tarmo. Võrdleva usundiloo loengukonspekt. 18 Mirtem, Valev. Ida erootika saladused: tantra. Tallinn: Olion, 1995. Lk 12. 19 Ibid. Lk 16.
H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira lubas Dem oma noorimat poega hoidma. Dem võidis last ambroosiaga ja pani öösel ahju, et anda talle surematu noorus. Ükskord nägi ema seda pealt ja Dem sai pahaseks ning ilmutas end jumalannana. Ta käskis naistel ehitada suur tempel, et taas võita Dem soosing. Nii tehtigi. Sama aasta oli inimestele julm ja raske- ükski vili ei tärganud, inimsugu näljas. Lõpuks saatis Zeus Hermese allilma Persephone järele. Hades pidi sõna kuulama, andis P'le granaatõuna seemet süüa, et too tagasi tuleks. Ema/tütar kohtusid, aga iga aasta pidi P minema 4 kuuks allilma tagasi. Ja tuli kevad, vili hakkas kasvama jne. Kui P läheb tagasi allilma, tuleb sügis ja talv. "DIONYSOS"
ema isa või isa isa; lapselaps poja poeg või tütre poeg; onu ema vend; lell isa vend jne. Samuti ei olnud erilist sõna "esivanema" jaoks. Seda asendati sõnaga "isa". Kõik see viitab asjaolule, et siin kujunes struktureeritud perekond ja ühiskond juba õige vanal ajal, mil patriarhaalsest korrust ei olnud veel kadunud matriarhaadi jäljed. ) Seepärast ("feministliku" ideoloogia pärast...) kujutlesid egiptlased taevajumalust, keda peeti maajumalusest tähtsamaks, jumalannana, kujutades NELJAS LOENG Vana-Egiptuse religioon. Loodusjumalad. Loomismüüdid (Kosmogoonia ja teogoonia). On säilinud palju lugusid, millest selgub egiptlaste arusaam maailma, jumalate ja inimeste loomisest. Aga seal oli mitmeid "teoloogilisi" ja "teogoonilisi" süsteeme. Peamised neist on Heliopolise, Memfise, Hermopolise ja Teeba kosmo- ja teogooniad. Heliopolise k o s m o g o o n i a, teogoonia (Vana Riigi ajastu, III-IV dünastia ajal: ~27-25 sajandid eKr. Allikad:
H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira lubas Dem oma noorimat poega (Demophooni) hoidma. Dem võidis last ambroosiaga ja pani öösel ahju, et anda talle surematu noorus. Ükskord nägi ema seda pealt ja Dem sai pahaseks ning ilmutas end jumalannana. Ta käskis naistel ehitada suur tempel, et taas võita Dem soosing. Nii tehtigi. Sama aasta oli inimestele julm ja raske, sest Dem oli kurb, üksik. Ükski vili ei tärganud, inimsugu näljas. Lõpuks saatis Zeus Hermese allilma Persephone järele. Hades pidi sõna kuulama, andis P'le granaatõuna seemet süüa, et too tagasi tuleks. Ema/tütar kohtusid, aga iga aasta pidi P minema 4 kuuks allilma tagasi. Ja tuli kevad, vili hakkas kasvama jne
allilma kuningannaks. H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira lubas Dem oma noorimat poega (Demophooni) hoidma. Dem võidis last ambroosiaga ja pani öösel ahju, et anda talle surematu noorus. Ükskord nägi ema seda pealt ja Dem sai pahaseks ning ilmutas end jumalannana. Ta käskis naistel ehitada suur tempel, et taas võita Dem soosing. Nii tehtigi. Sama aasta oli inimestele julm ja raske, sest Dem oli kurb, üksik. Ükski vili ei tärganud, inimsugu näljas. Lõpuks saatis Zeus Hermese allilma Persephone järele. Hades pidi sõna kuulama, andis P’le granaatõuna seemet süüa, et too tagasi tuleks. Ema/tütar kohtusid, aga iga aasta pidi P minema 4 kuuks allilma tagasi. Ja tuli kevad, vili hakkas kasvama jne
Horost kujutatakse aga alati pistrikuna, ta on seotud kõrgustega ning ta on kuningas. Sethi kujutati sageli loomana siga, koer. Teda seostatakse Apet-maoga, kes ähvardas Horost allmaailmas. Enamasti kujutatakse Sethi pika koonuosaga tundmatu loomana, keda nimetatakse tüfooniliseks loomaks (kreeklased seostasid Apet-madu oma Typhoniga, sellest ka tüfooniline loom). Ra laste hulka kuulus Maat, keda võidi kujutada Ra silmana aga enamasti udusulena või väikse jumalannana, kellel udusulg peas. Veel oli Ra laste hulgas Anubis (saakal), kes oli muumiavalmistaja - ta aitas Osirise muumiat Isisel ja Nephthysil valmistada. Ka Hathor oli Ra laps (Hathor Horose koda), kes oli kas lehma kujuline, lehm päikeseketas sarvede vahel või naine, kellel sarved ja sarvede vahel päikeseketas (Ra ja Nuti tütar). Hathor oli viljakuse jumalanna, lõbustuste (pillimäng, tants, pidustused) jumalanna, võõrastemaade jumalanna
annaabi.ee 
