küsimustega, mis on olulised. See on teadlik valik, mis annab võimaluse saavutada tulemusi teiste inimeste abiga, seistes seeläbi kõrgemal aja ja muude vajalike vahendite puudumisest. Väga oluline on teada, kellele delegeerida, mida ja kuidas delegeerida ning millised on probleemid/raskused delegeermisel. [Mare Kurvits, EEK Delegeerimine, (http://eek-delegeerimine.weebly.com) 05.12.2013.] Näide delegeerimisest: Ants oli päris palju juhtimisalast kirjandust lugenud ja ta teadis, kui oluline on delegeerimine. Ta töötas ühes soliidses rätsepatöökojas vanemana. Aga ta oli tähele pannud, et kui ta ise kliendilt mõõdu võtab ja lõiked kangale joonistab, istuvad kostüümid pärast nagu valatult. Ta reklaamis firmat kui parima kvaliteediga õmblusfirmat ja tema tööpäevad olid tõesti pikad. Ja alluvaile näis see vägagi meeldivat – nad kasutasid üha rohkem juhust ja hõikasid ikka Antsu appi.
tagasihoidlikul viiendal kohal. Nende andmete alusel võib öelda, et ekspordi mahu ja osatähtsuse osas on Saue valla ettevõtlusmaastikul veel palju arenguruumi. 1-4 töötajaga ettevõtteid on 54%, 5-9 töötajaga ettevõtteid 7% ja rohkem kui 10 töötajaga ettevõtteid on alla 10%. Päris suur hulk, 1/3, on vallas registreeritud selliseid ettevõtteid, kus töötajate arvuks on 0 ehk palgalised töötajad puuduvad. Selliste firmade tegevusalade hulgas on kõige rohkem äri- jm juhtimisalast nõustamist, raamatupidamist, kinnisvaraalast- ja ehitustegevust. Sellised ettevõtted on 2011. aastal teinud käivet kokku üle 7 miljoni euro, keskmise käibega 50 000 eurot. Neist 30-l on ka ekspordikäive kogusummas ligi miljon eurot. Töötleva tööstuse ettevõtteid oli 2011. aastal kokku 51, nende käibe kogumaht oli ligi 56 miljonit eurot ja kogu valla ettevõtete ekspordimahust tuli ligi pool ehk pea 21 miljonit eurot just sealt.
Eelisteks on väiksemad juhtimiskulud ja töötajate suurem iseseisvus. Puudusteks aga on paljude inimeste suunamine ja puuduv vajalik tase, ülesanne ei pruugi olla jõukohane. INFORMATSIOON, JUHTIMINE JA OTSUSTAMINE 6 Pika struktuuriga organisatsioonides infosüsteemid lihtsustavad info jaotamist ning aitavad nii juhtidel kui ka töötajatel uues keskkonnas tõhusamalt tööd teha. Eelisteks on tihe vahetu kontroll, ei nõua kõrget juhtimisalast taset. Puudusteks võib lugeda suurema juhtide vajaduse ning suuremad juhtimiskulud. 3.2 Süsteemi disaini mõjud Selleks, et infosüsteem rahuldaks ettevõtete ja inimeste vajadusi on nende arendamise juures oluline teada otsustamiste mehhanisme. Infosüsteemide ülesanne on ka parema kommunikatsiooni võimaldamine ettevõtte kõikide tasandite vahel. Iga otsustusprotsessi juures tuleb kõigepealt väga palju rõhku
k. marketing) ei ole käsitletav ühtse tervikuna, kuna see koosneb erinevatest nn. ülesannetest. Sellest tulenevalt on turundusel ka mitemeid definitsioone, mille sisu ja eesmärk jäävad tegelikkuses ikkagi muutumatuks. Nii on näiteks Ameerika Turundusassostsiatsioon 1950. aastatel defineerinud turundust kui äritegevust, mis on suunatud kaupade ja teenuste liikumisele tootjalt tarbijani (Vihalem, A. 1993:11). Seevastu on Philip Kotler defineerinud turundust kui sotsiaalset ja juhtimisalast protsessi, mille abil üksikisikud ja nende grupid rahuldavad oma soove ja vajadusi, luues kaupu ja tarbimisväärtusi ning vahetades neid omavahel (Tuulberg, H. 08.11.2009). Tänapäeval on turundus vaadeldav mitmeti, sõltuvalt sellest, mida keegi rõhutab. Ühed panevad rõhu turundusele kui juhtimisfunktsioonile või filosoofiale, teised, aga orientatsioonile. Juhtimisfunktsiooni, mis on tänapäeval turunduse valdav osa, ülesandeks on alljärgnevate
ettevõtte ja töötajate vajadusele · IT-alane koolitus: IT-alane arendamine sisaldab reeglina koolitust või treeningut, s.o ühekordset õppetegevust kindlaksmääratud oskuste ja teadmiste omandamiseks IT Personalijuhtimine 12 IT-alane koolitus · IT-alane koolitus ehk arvutikoolitus hõlmab lisaks arvuti kasutusoskuse omandamisele ka kogu infotehnoloogia- (IT) ja infosüsteemide (IS) alast tehnilist ja juhtimisalast koolitust. · Seni Eestis enamlevinud praktika oma IT-alase kompetentsi arendamiseks on õppimine töö käigus, katseeksituse meetodil, kuid see ei ole kõige efektiivsem teadmiste/oskuste omandamise viis. IT Personalijuhtimine 13 Koolitatud töötajad: · oskavad IT võimalusi kasutades teha efektiivsemalt oma põhitööd · teevad oluliselt vähem oskamatusest või teadmatusest tingitud vigu · säästavad kolleegide tööaega (nad ei vaja
Fiedleri sõltuvusteooria seisneb ülesande- ja suhetekeskse juhi väljaselgitamises ning juhtimisstiilide tõhususe uurimises olenevalt olukorrast. Liidri ja järgijate vahelistel suhetel on eestvedamisele suur mõju. Liidri ja järgijate vaheline suhe näitab, kui lugupeetud ja populaarne juht on ning kuivõrd teda järgijad usaldavad. 9) Vali Hersey´ ja Blanchardi eestvedamise teoorias toodud neljast eestvedamise stiilist üks ning too välja selle kolm juhtimisalast põhimõtet. Käskimine ehk autokraatlik juhtimine eeldab järgmistest juhtimise põhimõtetest kinnipidamist: range tegevuse koordineerimine distantsi loomine ja hoidmine alluvatega ühesuunaline kommunikatsioon, kasutatakse võimu alluvate kuulekus ja nende ootustega mittearvestamine juht määrab eesmärgid ja otsustab ise, sest peab ennast kõige kompetentsemaks
SEOTUD DIVERSIFITSEERIMINE Üheks diversifitseerimise võimaluseks on diversifitseerimine ettevõtte senise põhitegevusega seotud valdkondadesse. Sellisel juhul eksisteerib ettevõtte tegevusvaldkondade vahel mingi haakumine ehk strateegiline kokkusobivus. Erinevate äriüksuste väärtusketid on omavahel seotud, see võib pakkuda järgnevaid võimalusi konkurentsieelise loomiseks: 1. Oskusi, tehnoloogiat ja juhtimisalast oskusteavet saab üle kanda ühest valdkonnast teise 2. Erinevate äriüksuste seotud tegevusi saab ühendada kulude vähendamiseks. Mida suurem on mastaabiefekti mõju, seda enam on eeldusi konkurentsieelise loomiseks madalate kulude baasil. -turuga seotud kokkusobivus tuleneb samadest tarbijatest, hulgi- või jaemüüjatest ja sarnaste müügitoetusmeetme kasutamisest. Kulude säästu võimalused seisnevad ühise
Parema ülevaate saamiseks esitan mõned diagrammid: 7. Kokkuvõte ja järeldused. Ettevõtte töö on korraldatud üldjoontes hästi. Hea on see, et hinnatakse inimeste tööd ja soodustatakse nende koolitamist ning õppimist. Kõige enam tundub parandamist vajavat infosüsteem, aeg-ajalt esineb tõrkeid infoliikumises. Sageli on ka mulje, et osad juhtivtöötajatest tegelevad nn. tulekahju kustutamisega selle asemel, et protsesse juhtida. Nendel oleks kindlasti vaja täiendavat juhtimisalast koolitust. Õhkkond on üldiselt töine ja heatahtlik, oma abi ei keelata ja tehakse omavahel koostööd. Ettevõttel on kõik eeldused areneda kiiresti valitud suunas ja saavutada püstitatud eesmärgid.
Tänapäeval räägitakse üha enam eestvedamisest (leadership), mis on oma rõhuasetuselt midagi muud kui klassikaline juhtimine. Juhid peavad omandama nn manageri staatusele lisaks ka liidri positsiooni, arendama endas karismaatilisi omadusi ja oskusi. Juht peab rohkem tähelepanu pöörama eestvedamise ning liider omakorda organisatsiooni taktikalistele küsimustele. Juhid peavad ennast arendama ja suurendama ühelt poolt oma juhtimisalast kompetentsust ning teiselt poolt professionaalset (valdkonnaalast) kompetentsust juhitavas valdkonnas, üksnes siis saavad nad olla organisatsiooni juhtimisel tõhusad. Edukas juht peab kasutama tasakaalustatult erinevaid juhtimisstiile, olles oma tegevuses ühelt poolt pragmaatiline ja teiselt poolt ümberkujundaja. Juhi karisma tuleb rakendada ühiste eesmärkide teenistusse ning see peab aitama kaasa organisatsiooni eesmärkide realiseerimisele. Juht peab saama liidriks
Juhan Juurikas ja Jaan Aus tunnevad hästi teooriaid ja oskavad neid ka praktikas rakendada, kuna nad on kõrgelt haritud ning omavad töökogemust. Nad on enesekindlad ja 10 mõjukad. Juhan Juurika nõrgaks küljeks ongi tema liigne enesekindlus, kuna ta ei taha hästi teiste soovitusi kuulda võtta. See võib pärssida tema õppimisvõimet. Kristi Rohtsalul ja Liisa Pihlal ei ole juhtimisalast töökogemust, kuid nende mõjukuse töötajate seas tagab see, et nad on osaühingu omanikud. Koostöö laabumise korraldamine kuulub tegevdirektori ülesannete hulka. Siin annavad omanikud talle vabad käed, sest nii sihikindla juhi olemasolul ei tohiks probleeme tekkida ning samal ajal õpib ka juht ise rohkem teistega arvestama. Juhtimisstruktuur Juhtimisstruktuur on koostatud eeldusel, et ettevõte on saavutanud antud projekti raames
ning vähe juhtimistasandeid. Juhtimistasand on võimuastmestiku samal astmel olevate ametikohtade kogum. 5. Joonistage kitsa juhtimisulatusega struktuur, iseloomustage seda, mille poolest hea, mille poolest jätab soovida. Kitsas juhtimisulatus väike arv inimesi ühe juhi juhtida ja kontrollida ning palju juhtimistasandeid. Eelised: Tihe vahetu kontroll Väiksem jooksva töö koormus Rohkem aega strateegiale Ei nõua kõrget juhtimisalast kvalifikatsiooni Puudused: Rohkem juhte 8 Suuremad juhtimiskulud Probleemid suhtlemise ja koordineerimisega 6. Mis on riviorganisatsioon ja mis on staabiorganisatsioon? RIVI kujutab endast ülesehituse osa, mis koosneb organisatsiooni eesmärke vahetult taotlevatest (põhitegevuse) ametikohtadest ja allüksustest.
î konkurentide tekke võimalikkus î valitsuste poolt frantsiisilepingutele seatavad piirangud. Kasutada võiks frantsiisi siis kui: î toodet ei ole võimalik sihtriigi turule eksportida î firma ei taha investeerida sihtriiki, kui tootja î tootmisprotsess on sihtriiki kergesti ülekantav. Frantsiisi ei ole mõtet kasutada siis kui: î toodete valmistamisel on vaja teha suuri kapitalimahutusi î tootmise või teeninduse protsess nõuab väga suurt î juhtimisalast või tehnoloogilist kompetentsust. D lepingulise tootmisega: Eelised: î ettevõte ei pea lahendama tööjõuga seotud probleeme î võimalik on toodet reklaamida, kui kodumaist kaupa î kui risk osutub liiga suureks või turumaht liiga väikeseks, siis on odavam lõpetada leping kui sulgeda uus tehas î lepinguline tootmine ekspordi asemel säästab transpordikulusid î võib tekkida kokkuhoid maksudes (sihtriigi maksutase võib olla madalam) Nõrkused:
Efektiivsuse ja tootlikkuse olemus Mis on strateegia? STRATEEGIA on juhis sihipäraseks, läbimõeldud ja kavakindlaks tegutsemiseks. Strateegia ettevõtte sise- ja väliskeskkonna seostaja ehk strateegia peaks aitama keskenduda sisemiseste tugevuste arendamisele ja väliskeskkonnast tulenevate võimaluste märkamisele ja ärakasutamisele. Samas teadvustada sisekeskkonast tulenevaid nõrkusi ja väliskeskkonnast lähtuvaid ohtusid. (SWOT) Strateegiat täiendab taktika, mis tähendab juhtimisalast operatsioonide valikut ja kasutamist vastavalt olukorrale. Ettevõte peab olema nii strateegiliselt efektiivne ehk eesmärgipärane kui ka taktikaliselt efektiivne ehk tulemuslik. Efektiivsus laiemas tähenduses on käsitletav kui strateegiline efektiivsus ehk eesmärgipärasus ehk mõjusus (effectiveness), mis näitab eesmärgi saavutamse astet. Efektiivsus kitsamas tähenduses on kui taktikaline efektiivsus ehk majanduslikkus ehk tõhusus (efficiency), mis on väljendatav suhetega:
EELISED töötajate suurem iseseisvus väiksemad juhtimiskulud väiksemad juhtimis- ja koordineerimisprobleemid PUUDUSED paljude inimeste suunamine ei ole alati jõukohane töötajate professionaalsus ei ole alati nõutaval tasemel 3.9 Iseloomusta kõrge siseehitusega (hierarhiline) organisatsiooni , mis on selle plussid ja miinused? EELISED tihe vahetu kontroll väiksem jooksva töö koormus rohkem aega strateegiale ei nõua kõrget juhtimisalast kvalifikatsiooni PUUDUSED rohkem juhte suuremad juhtimiskulud probleemid suhtlemise ja koordineerimisega 3.10 Mida tähendab hierarhia? Hierarhia on võimusuhetel põhinev ametikohtade redel. Väikeses organisatsioonides see suuresti puudub, suures võib eristada tippjuhtimist, keskjuhtimist ja esmajuhtimist. alluvusvahekord kulgeb alt ülespoole. 10 Juhtimise alused 3
olemuselt erinev ja kordumatu ja kindlat prototüüpi liidrile pole. Seega edukas liider on see, kes suudab rakendada oma isiksuseomadusi ning neid oskuslikult kasutada, juhtides nii ennast kui töötajaid. 9 1.3 Liidri tüübid Eri tüüpi liidrid kasutavad väga mitmesuguseid juhtimisvõtteid. R. Maccoby eristab nelja peamist juhtimistüüpi, kes juhinduvad erinevatest põhimõtetest ja omavad seetõttu ka erinevat juhtimisalast potentsiaali: spetsialist, võitleja, patrioot ja mängur. 1) Spetsialist mõtleb ratsionaalselt, ta on liider, kes taotleb töö efektiivsust ja kvaliteeti. Ta on tasakaalukas, aus, otsustav, praktiline, asjalik ja sihikindel. 2) Võitleja on olemuselt radikaal, kes muretseb ka töötajate heaolu ja edu pärast. Peamine eesmärk on tegutseda. Võitleja tahab hävitada vastase ning on selle üle uhke, et sisendab konkurentidesse hirmu.
Lisatud konkurentsieelis. Lisanduv äriüksus peab andma täiendava konkurentsieelise. Uutesse tegevusharudesse sisenemisel: Luuakse uusi äriüksusi Kõrged sisenemisbarjäärid Ajakulu Kõik tuleb luua Omandatakse olemasolevaid äriüksusi Aitab vähendada sisenemisbarjääre On olemas suhted Olemasolev turustussüsteem jne Luuakse ühisettevõtteid Diversifitseerimine ettevõtte seotud valdkondadesse Annab juurde: Oskusi, tehnoloogiat, juhtimisalast teavet Tegevusi saab ühendada kulude vähendamiseks Turuga seotud kokkusobivus samad tarbijad, edasimüüjad, sarnased müügitoetusmeetmed. Sääst ühises personalis, reklaamis, teeninduses jne Tegevusalane kokkusobivus võimalus tootmiskulude jagamiseks või teadmiste ülekandmiseks Juhtimisalane kokkusobivus sarnased administratiivsed või tegutsemisprobleemid Mitteseotud diversifitseerimine Suundumine kuhu vaid, eesmärgiks kasum. Atraktiivne tegevusharu
sissejuhatuseks juhtimisega seotud sfääri kui piisavate teadmiste omandamine selles valdkonnas. Teiste valdkondade üliõpilased aga peaksid selle õppeaine raames omandama piisavalt teadmisi, et juhi kohale sattudes mitte teha ,,suuri rumalusi" (üle hinnata oma teadmisi juhtimise vallas seda valdkonda tundmata). Kuna konspekti koostamisel on kasutatud kasutanud mitmete erinevate autorite poolt välja antud juhtimisalast kirjandust, siis võivad konspekti mõningad osad omavahel ebapiisavalt haakuda või olla isegi osaliselt vastuolulised. Võrreldes eelmise aasta konspektiga on käesoleval õppeaastal sisse toonud uusi seisukohti ja nõudeid, millised tulenevad uue töölepingu ja sellega seonduvate muude õigusaktide nõuetest (või eelnevalt kehtinud nõuete kehtetuks muutumisest.). Oma loengutes püüan need puudused täiendavate selgitustega likvideerida. 1. JUHTIMINE JA JUHT 1.1
Projekti kontrollimisega seoses on projektijuhil kaks ülesannet: kontroll, mis hõlmab projekti realiseerimist ja süsteemi kujundamist; aruandlus, milles projektijuht annab tellijale aru projekti realiseerimise käigust. Projekti kontroll on projektijuhile kohustuslik. Projekti edukas juhtimine eeldab mitmesuguseid teadmisi, oskusi, võimeid, kogemusi ja omadusi. Erinevad nõuded puudutavad: 1. Isikuomadusi, 2. Projektijuhtimisalast kvalifikatsiooni, 3. Erialast kvalifikatsiooni, 4. Juhtimisalast kvalifikatsiooni. Head projektijuhti iseloomustavad järgmised isikuomadused: avatud positiivne hoiak ja positiivne enesehinnang, mis soodustab suhtlemist, motiveerimist ja toetab koostööd; nn. "common sense" ehk kaine, talupoja mõistus, mis tähendab oskust teha tarku, asjalikke, edasiviivaid otsuseid liigse riskita, põhimõttel parem 80% õigel ajal kui 100% hilinemisega; avatus uutele ideedele, meetoditele ja erinevatele projektiga seotud
annaabi.ee 
