muusikat kehvaks. Vastukaaluks lihvitud diskomuusikale oli punk Punkmuusika sõnad rääkisid kuritegevustest tänavatel, vaesusest, tööstusest ja kõigi sellega kaasnevatest tüdimusest. Erinevalt punk rockist oli new wave muusikute tase nõrk. Ansambel Police vallutas poppmuusikaturu tänu oma liidrile Stingile. Sting on teinud sooloplaate koos tuntud jazzmuusikutega. Ta on saanud superstaariks just selle pärast, et oli aktiivne osaleja avalikus elus ja filmirollides. 1980ndatel korraldas heategevuslikke mammutkontserte Bob Geldof. Punkbändid "Sex Pistols" Sex Pistols kasvas välja ansamblist The Strand, mille põhilised liikmed olid Steve Jones (laul), Paul Cook (trummid) ja Wally Nightingale (kitarr). Sel ajal tekkisid Jonesi ja Nightingale'i vahel tülid bändi muusikalise suuna üle ja Nightingale lahkus bändist 1975
oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven. Omades suurepärast improvisatsiooniannet, mis kantud rikkalikust kujutlusvõimest ja emotsionaalsest kõrglaengust, pani ta aluse tuleviku jazzmuusika kujunemisele. Selle kõige eest on ta ära teeninud jazzisõprade sügava aukartuse. Armstrong oli ka "kõva" tegija popmuusikas, seda tänu just oma eriliselt võluvale ja isikupärasele laulustiilile, mis tõstis ta silmatorkavalt esile terves reas vokaalsalvestustes ja filmirollides. L. Armstrong sündis kas 4. augustil 1901. aastal New Orleansis ning suri 6. juulil 1971. aastal New Yorgis südamepuudulikkusesse. Louisi lapsepõlv oli raske. Tema isa William Armstrong oli vabrikutööline, kes varsti pärast poisi sündi pere maha jättis. Üles kasvas ta ema Mary (Albert) Armstrongi ja vanaemaga. Juba varases nooruses ilmnes tema huvi muusika vastu ja vanakraamikaupmees, kelle juures Louis
Ta oli neljalapselises peres kolme vanema õega, tema oli aga noorim, ainuke poisslaps. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta trükitöölisena ning hiljem Teatri- ja Muusikamuuseumi töötajana töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. Tema omapärane dramaatiline anne on pälvinud tunnustust ka filmirollides: 1977 ja 1978 sai ta A. Lauteri nimelise näitlejapreemia. Ta on kirjutanud ning lavastanud näidendi "Olevused" (1980). Alates 1973. aasta algusest kuulus ta Kirjanike Liitu. Talle omistati 1977. ja 1978. aastal A.Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus. Ta sai ka J.Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J.Liivi luuleauhinna (1983). Juhan Viidingu elutee lõpes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule
annaabi.ee 
