1917. aasta veebruaris põgeneti laagrist ja Tito ühines enamlaste grupiga. Kui ta proovis sama aasta juulis minna 3 Soome, siis ta arreteeriti ja pandi Petropavlovski kindlusesse kinni kolmeks nädalaks. Ta saadeti jälle Uuralitesse, aga Josepil õnnestus teel sinna rongist põgeneda. Pärast pääsemist redutas ta Siberi linnas nimega Omsk. Seal abiellus ta Pelagija Belousovaga ja jäi sinna kuni 1920 aastani. Kui Tito Jugoslaaviasse tagasi jõudis, ühines ta kommunistliku parteiga, mille populaarsus kasvas kiiresti. Kohe varsti aga kommunistlik partei keelustati. Tito osales kommunistide põrandaaluses tegevuses. Järgmistel aastatel kolis ta mitu korda ning töötas erinevates kohtades. Paljudes töökohtades ta vallandati. 1928. aastal vahistati Tito kommunistliku tegevuse pärast ja saadeti vangi. Ta oli viis aastat Lepoglava vanglas, kus ta kohtas Mosa Pijadet. Viimane sai Tito eeskujuks. 1934
August- Sept. Saksa õhurünnakud Suurbritannia linnadele (,,Blitz'', kestavad 1941. aasta kevadeni). September- okt. Itaalia ründab Kreekat ja Egiptust, rünnak ebaõnnestub. 9.detsember Britid tungivad Põhja-Aafrikasse. 1941 11.märts USA Kongress volitab vastuvõetud seadusega (Lend-Lease Act) presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks. Aprill- mai Saksa ja Itaalia väeosad tungivad Kreekasse ja Jugoslaaviasse. 22.juuni Saksamaa alustab koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu (,,Barbarossa plaan''). 29.juuni Soome peab Saksamaa toel NSV Liidu vastu Jätkusõda. Rumeenia ja Ungari sõdivad Saksamaa poolel. 14.august Sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pannakse kirja Atlandi hartasse, millele kirjutavad alla Winston Hcurchill ja Franklin Delano Rosevelt. 8.september Saksa väeosad piiravad Leningradi 2
grammatikast, morfoloogiast ja süntaksist ning osatakse kirjeldada Etruskide kirjakeelsete mälestuste laadi. Massimo Pallottino on öelnud: ,,Pole vaja pärida, kas etruski keel on desifreeritud, vaid on tarvis küsida, millisel määral". 2.3 Leiud ja leiukohad "Agrami muumia lõuendsidemed" või teise nimega "Liber Lintaeus", mis on üks väga vähestest pikematest tekstidest, on leitud 19. Sajandil Egiptusest. Sealt rändas see aga koos leidjaga Jugoslaaviasse. Algselt oli see olnud linasest riidest, mis mingil ajahetkel oli ribadeks lõigatud ning muumia ümber mässitud. Teos on 1300 sõna pikk. Kirja on see pandud riidele musta tindiga ning see on teadaolev pikim säilinud tekst Etruskidelt. Teos sisaldab juhiseid, kuidas jumalatele ohverdada. See on piisav, et luua ettekujutus etruskide relogioossest kirjandusest. Campaniast, Itaaliast pärineb tähtis religioossne tekst, mis on jäädvustatud iidsele paigale Capuas.
3.09. Suurbritannia ja (NSVL saab Karjala Prantsusmaa kuulutavad liituvad Ungari, Rumeenia, Aprillis Saksamaa viis oma väed November El-Alameini lahing kannase+Viiburi) Saksamaale sõja Slovakkia, Bulgaaria, Horvaatia Kreekasse ja Jugoslaaviasse Itaaliale appi ning vallutas need aprilli lõpuks 17.09 NSVL tungib 28.06 Rumeenia loovutab Sakslased kaotavad Põhja-Aafrika NSVL-le Bessaraabia ja Augustis Itaalia vallutas maiks 1943
23.oktoober Hitler kohtub Francoga, et meelitada Hispaania sõtta 28.oktoober Itaalia armee tungib Kreekasse 11.november Briti Merevägi ründab Itaalia Mereväge Tarantos 16.november Briti Õhujõud pommitavad Hamburgi 18.detsember Hitler kinnitas Barbarossa plaani 1941 1.märts Bulgaaria liitus Kolmikpaktiga 7.märts Briti väed ründavad Itaalia kontrolli all olevat Etioopiat 10.aprill Saksamaa, Itaalia ja Bulgaaria tungivad Jugoslaaviasse 14.aprill Jaapan sõlmib mittekallaletungilepingu Nõukogude Liiduga 17.aprill Jugoslaavia alistub Saksa armeele 21.aprill Kreeka alistub Saksa armeele 22.juuni Hitler alustab Barbarossa plaani, tungides NSVL territooriumile 25.juuni Soome kuulutab sõja Nõukogude Liidule 27.juuni Ungari kuulutab sõja Nõukogude Liidule 12.juuli Suurbritannia ja Nõukogude Liit kirjutavas alla vastastiku abistamise lepingule 11
endale kohustuse üksteist toetada. Hiljem liitusid sellega ka mõned teised riigid. 5. Saksamaa vallutused 1939-1941 1. sept 1939 Saksamaa sissetung Poolasse 1940 kevadel vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Ka 2/3 Prantsusmaast sattus Hitleri võimu alla. Vaatamata Hitleri paljudele kavatsustele vallutada Suurbritanniat, tal see ei õnnestunud. 1940 hilissügisel tungisid saksa väed Kreekasse ja Jugoslaaviasse 1941 juunis tungisid saksa väed koos liitlastega NL aladele. Saksamaal õnnestus hõivata suurem osa NSVL Euroopa osast. 6. NSVL vallutused 1939-1941 17. sept 1939 sissetung Poolasse 1939 novembris Talvesõda. Soome pidi loovutama Karjala ja Viiburi. 1940. aastal okupeeriti Baltimaad ja Rumeenialt võeti Bessaraabia ning Bukoviina. 7. Pearl Harbor
September-oktoober - Itaalia ründas Kreekat ja Egiptust, rünnak ebaõnnestus. 28. oktoober - Itaalia tungib kallale Kreekale. 9. detsember - Britid tungisid Põhja-Aafrikasse. 18. detsember - Hitler kinnitas plaani "Barbarossa" 1941 11. märts - USA Kongress volitas vastuvõetud seadusega (Lend-Lease Act) presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks. Aprill-mai - Saksamaa ja Itaalia väeosad tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse (operatsioon "Marita") . 18. aprill - Jugoslaavia lõplikult okupeeritud. 29. aprill - Mandri-Kreeka lõplikult okupeeritud. 10. mai - Rudolf Hess põgenes Sotimaale. 14. juuni - Massiline küüditamine Balti riikidest. 22. juuni - Saksamaa alustas koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu ("Barbarossa plaan"). 26. juuni - Soome Vabariik kuulutas sõja NSV Liidule (algas Jätkusõda). 14. august - Sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pandi kirja Atlandi
14741878.aastatel oli Podgorica Ottomani impeeriumi valduses. Türklased muutsid Podgorica kindluseks, ümberkaudsete slaavi hõimude vastupanu mahasurumise keskuseks. Sel ajal ei suudetud kordagi kindlust vallutada. 1878. aasta Berliini kongressi otsusega läks Podgorica Montenegro koosseisu. Linn hakkas kiiresti arenema, eeskätt kaubanduskeskusena. 1904aastal asutati esimene pank: Zetska säästupank, millest kasvas välja Podgorica pank. 1918. aastast kuulus Podgorica Jugoslaaviasse. Maailmasõdadevahelisel ajal elas linnas 13 tuhat inimest. Teise maailmasõja ajal pommitati linna üle 70 korra, hävitati suur osa linnast ja hukkus üle 4100 inimese. Linn vabastati 19. detsembril 1944. aastal. 1946. aastal sai Montenegro pealinnaks. 13. juulist 1946.aastast 2. aprillini 1992.aastani oli linna nimi Titograd. Podgorica on Montenegro suurim tööstuskeskus. Seal on alumiiniumi-, tubaka- ja tekstiilitööstusettevõtteid. Linnas asub ka Montenegro Väärtpaberibörs.
Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võtsid sakslased ette pealetungi Prantsusmaal.Saksa- Prantsuse vaherahu sõlmiti 22 juuni 1940a. Compiegne´i metsas. Saksamaa tugevdas sidemeid Itaalia ja Jaapaniga.1940a sügisel sõlmiti Berliinis Kolmikpakt, mille allakirjutanud võtsid enda peale kohustuse üksteist igati toetada. 1940a hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. Kreeklased panid ägedalt vastu ja itaallased jäid hätta. Saksa väed tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse ning varsti olid mõlemad riigid alistatud. 4Saksamaal tungib kallale NSV liidule.Hitler ja Stalin lubasid üksteist Molotovi-Ribbentropi pakti järgi 10 aastat puutuda aga nad mõlemad valmistusid üksteise ründamiseks.Saksamaa koos liitlastega jõudsid ette, tungides 1941.a. 22 juuni NL aladele. Algas sõda mida Venemaal nimetatakse Suureks Isamaasõjaks. Saksamaa hõivas suurema osa NSV Liidu Euroopa osast(ka Baltimaad) . Saksa väed jõudsid ka
Sloveenia ja Horvaadi kuningriigist. 1929. aastal rajati Jugoslaavia Kuningriik valitsusega Belgradis. Horvaadi rahvuslased seisid sellele kõvasti vastu. Nad organiseerisid 1934. aastal selle riigi kuningale, Alexander I-le Marseille's atentaadi. Esimeses maailmasõjas olid jugoslaavlased lubanud Itaaliale Aadria mere ranniku vastutasuna toetuse eest võitluses Austria-Ungariga. Enamus Dalmaatsiast saigi 1918 1943 itaallastele. Pärast seda kui sakslased 1941. aastal Jugoslaaviasse sisse tungisid, seati üles nukuvalitsus eesotsas Ante Paveliciga, Ustasa juhiga. Pärast sõda pages Ante Pavelic Argentiinasse. Ustasa püüdis serblasi Serbiast välja ajada. Serblased pagesid eelkõige Saksamaa suunal, kuid sakslased ei olnud selle üle kuigi rõõmsad. Ustasa asus rajama koonduslaagreid. Erinevatel andmetel tapeti neis 60 000600 000 serblast, juuti ja rumeenia mustlast. Öeldakse, et "Ustasa tappis kolmandiku serblastest, kolmandiku ajas
Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia ja osaliselt ka Soome. September-oktoober - Itaalia ründas Kreekat ja Egiptust, rünnak ebaõnnestus 9. detsember - Britid tungisid Põhja-Aafrikasse. 18. detsember - Hitler kinnitas plaani "Barbarossa" 1941 11. märts - USA Kongress volitas vastuvõetud seadusega (Lend-Lease Act) presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks. Aprill-mai - Saksamaa ja Itaalia väeosad tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse (operatsioon "Marita") . 10. mai - Rudolf Hess põgenes Sotimaale. 14 juuni - Massiline küüditamine Balti riikidest. 22. juuni - Saksamaa alustas koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu ("Barbarossa plaan"). 26. juuni - Soome Vabariik kuulutas sõja NSV Liidule (algas Jätkusõda). 14. august - Sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pandi kirja Atlandi hartasse, millele kirjutasid alla Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt. 8
"Seelöwe", mis aga jäeti ära, kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus Suurbritannia kohal. Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukogude Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga. 1940 sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada. Samal aastal tungis Itaalia kallale Kreekale, kuid kreeklaste ägeda vastupanu tõttu sattusid itaallased hätta ning appi kutsuti Saksamaa. Saksa väed tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse ning varsti olid riigid alistatud. 4.HITLERI UNISTUS RASSILISEST PUHTUSEST 8 Hitler asus ellu viima oma ideed puhtast aaria rassist. Juba enne riigipeaks saamist kehtestas ta esimeste seadustena Hitler puuetega naiste sundsteriliseerimise, et ühiskonda “puhastada”. Hiljem lasti füüsilise või vaimse puudega inimesed hukata, kuulutades, et nad “pole väärt elama”. Tema suurimat viha pidid taluma aga juudid. Ööl vastu 10
1940. a. 10. mai Saksamaa ründab Belgiat ja Hollandit 1940. a. 10. juuni (2) Itaalia astub sõtta Inglismaa ja Prantsusmaaga 1940. a. 22. juuni Compiegne'i vaherahu 1940. a. 16. juuli Hitler annab käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda 1940. a. 7. detsember Briti väed alustavad pealetungi Aafrikas itaallastele ja lõid nad puruks 1941. a. 6. aprill Saksamaa tungib Jugoslaaviasse 1941. a. 20. mai Kreeta lahing, Sakslaste õhuinvasioon kreetale. 2. Mida tähendab/mis seal toimus: Katõn Selle küla läheduses tapeti ligi 20 000 Poola ohvitseri ``kummaline sõda`` - Prantsuse-Briti vs Saksa väed, reaalset sõjategevust polnud. Välksõda Saksa sõjaplaan NSVLi vastu, pidi tungitama 20 päevaga 600km kaugusele.
koodnimega "Seelöwe", mis aga jäeti ära, kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus Suurbritannia kohal. Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukogude Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga. 1940 sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada. Samal aastal tungis Itaalia kallale Kreekale, kuid kreeklaste ägeda vastupanu tõttu sattusid itaallased hätta ning appi kutsuti Saksamaa. Saksa väed tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse ning varsti olid riigid alistatud. Saksamaa rünnak NSV Liidule MRP-ga lubasid Saksamaa ja Nõukogude Liit teineteist mitte rünnata, kuid kumbki ei kavatsenud tegelikkuses seda sätet täita. Algul puudutas see eelkõige Nõukogude Liitu, kes plaanis oodata ära, mil Saksamaa ja Suurbritannia on omavahelistes lahingutes ehk nõrgestanud ja sekkuda Saksamaa vastu sõtta suure propagandakäraga "Euroopa vabastajana". Kui Nõukogude Liit okupeeris 1940
Sõjategevus 1941 1941.a. esimesel poolel käisid lahingud Vahemerel, kus sakslased ja itaallased üritasid merelt ja õhust hävitada Inglise merejõude. Samal eesmärgil tungisid itaallased Albaaniast Kreekasse, kuid edu nad ei saavutanud. 6. aprillil 1941 algas Belgradi rünnakuga Saksa armee sõjakäik Balkanil. 10. aprillil sisenesid sakslased Zagrebisse, 13. aprillil Belgradi ning 17. aprillil kapituleerus Jugoslaavia armee. Jugoslaaviasse tungisid sakslased koos Itaalia ja Bulgaaria vägedega. Aprillis 1941 kapituleerus Kreeka armee. Mai lõpus sundisid sakslased inglasi Kreekast lahkuma. Peagi sisenesid sakslased Ateenasse ning okupeerisid Kreeka ja kõik Kreeka saared. 1941.a. juuniks sattus suurem osa Euroopast Hitleri võimu alla. Sõjategevus A afrikas 1940-1941 Aafrikas hõivasid itaallased 1940 Briti Somaalia ja prantslaste Djibouti ning tungisid enda valduses olevast Liibüast edasi
Samal ajal toimusid lahingud Põhja-Aafrikas, kus Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Briti asumaid. Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukogude Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga ning 1940 sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada. Samal aastal tungis Itaalia kallale Kreekale, kuid kreeklaste ägeda vastupanu tõttu sattusid itaallased hätta ning appi kutsuti Saksamaa. Saksa väed tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse ning varsti olid riigid alistatud. Jugoslaavia armee Horvaatia diviisid tõstsid Horvaatia iseseisvuse toetuseks mässu ning sakslaste kontrolli all loodi Horvaatia riik. Sloveenia ja Horvaatia andsid Saksamaale Nõukogude Liidu vastaseks sõjaks täiendavat sõjaväge, Relva-SSiga ühines piisaval arvul Bosnia moslemeid, et võimaldada neist omaette diviis moodustada. Serbia oli lõhenenud monarhistlike ja kommunistlike partisanigrupeeringute vahel, kes
vägesid juhtis marssal Zukov Rinne stabiliseerus Narva jõe joonel Juunis uus pealetung Soome, Valgevene&Baltikumide aladel Sept soomlased sunnitud sõlmima vaherahu, millega lõpetati jätkusõda: 1. Tunnustati 1940a Moskva rahutingimusi 2. Loovutati Petsamo piirkond Sept Punaarmee üksused ületasid+ Poola piiri Rinde lõunatiival ületati Rumeenia piir, jõuti Bulgaariasse ja Jugoslaaviasse *VAIKSE OOKEANI RINNE 1944 Lääneliitlaste vägedejuhataja USA kindral MacArthur Jätkusid Jaapanlaste ägedad kaitselahingud Oktoobris suurim merelahing Leyte Jaapanlased hakkasid kasutama kamikazesid Aasta lõpul USA lennukid pommitasid Jaapani linnu 6. Saksamaa ja NSV Liidu okupatsioonireziimide inimvaenulik olemus. Holokaust. Igapäevaelu sõja-aastatel. ,,totaalne sõda" kõikide sõttahaaratud riikide kodanikud on sunnitud
● marssal G.Ƶukov ● Rinne stabiliseerus Narva jõe joonel ● Juunis uus pealetung Soome, Valgevene ja Baltikumi aladel ● 1944.a. septembris oli Soome sunnitud sõlmima vaherahu, millega lõpetati Jätkusõda: 1) tunnustati 1940.a. Moskva rahu tingimusi 2) loovutati Petsamo piirkond ● Septembris Punaarmee üksused ületasid Poola piiri ● Rinde lõunatiival ületati Rumeenia piir, jõuti Bulgaariasse ja Jugoslaaviasse ● 1944.a. Vaikse ookeani rinne ● Lääneliitlaste vägede juhataja USA kindral MacArthur ● Jätkusid jaapanlaste ägedad kaitselahingud ● Oktoobris suurim merelahing – Leyte ● Jaapanlased hakkasid kasutama kamikazesid ● Aasta lõpul hakkasid USA lennukid pommitama Jaapani linnu 1944.a. – Läänerinne 6.juunil nn. D-päev, operatsioon „Overlord“, Normandia dessandi algus, nn. II rinne Vägede juhiks USA kindral D. Eisenhower Miks dessant õnnestus?
Viimaseid toetab Jugoslaavia armee. Novembris langeb Horvaatia koosseisu kuuluvas Ida-Slavoonias asuv Vukovari linn Serbia relvajõudude kätte. 27. novembril võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni olukorra kohta Jugoslaavias. Resolutsioonis toetatakse riigi palvet saata Horvaatiasse ÜRO rahuvalvejõud. 7 ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas saata peasekretäri eriesindaja Cyrus Vance'i Jugoslaaviasse, et ta uuriks seal võimalusi rahujõudude vastuvõtuks. Kavandatav aktsioon on ÜRO esimene rahukaitseoperatsioon Euroopas. 5. detsembril võttis Horvaatia parlament vastu otsuse, mille kohaselt toetatakse ÜRO rahuvalvejõudude saatmist Horvaatiasse. "Sinikiivrite" saabumine konfliktipiirkonda peab tagama Horvaatia suveräänsuse kaitse ja territoriaalse terviklikkuse. Ka peavad ÜRO väed kindlustama konstitutsiooni ja seaduste kehtimise. Detsember
Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha. Pariisi rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem. Peale rahulepingute sõlmimist selgus, et riikide vahel on veel erimeelsusi. Vältimaks riikide vahelisi sõdu, loodi Rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid. Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahu...
pigem saksa armee kartuses). Ungari parempoolne diktaator admiral Horthy oli natsionalist. Rumeenia oli juunis 1940 kaotanud Moldova provintsi (Bessarabia), mille NSV Liit oli okupeerinud, samuti oli rumeenlaste alasid läinud Ungari ja Bulgaaria valdusse. Slovakkia oli Saksamaa mõjualune, ent vormiliselt iseseisev riik. Märtsis 1941 ühines kolmikpaktiga ka Jugoslaavia, mille järel tegid britid seal riigipöörde. Selle peale sakslased tungisid Jugoslaaviasse, millest Sloveenia, Dalmaatsia, Montenegro ja Makedoonia okupeeriti (Itaalia ja Bulgaaria abiga, kes seeläbi oma valdusi suurendasid), Horvaatias ja Serbias pandi võimule natsisõbralikud poliitikud Jugoslaavia järel tungisid sakslased aprillis 1941 ka Kreekasse, mida sügisel 19940 oli Mussolini juba ebaõnnestunult vallutada üritanud. Kreekat valitses küll diktaatorist kindral, kellest aga 1940 sai rahvuskangelane sõjas itaallaste vastu.
Samal toimusid lahingud Põhja-Aafrikas, kus Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Briti asumaid. Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukogude Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga ning 1940 sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada. Samal aastal tungis Itaalia kallale Kreekale, kuid kreeklaste ägeda vastupanu tõttu sattusid itaallased hätta ning appi kutsuti Saksamaa. Saksa väed tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse ning varsti olid riigid alistatud. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 Euroopa riiki, kus oli kehtestatud range okupatsioonireziim. Neil aladel hakati teostama juutide hävitamise kava, mille tagajärjel tapeti miljoneid juute kogu Euroopas. Neid hirmsaid tapatalgusid hakati nimetama holokaustiks. Vaatamata vallutajate hirmuvalitsustele, tekkis paljudes riikides ka vastupanuliikumisi.(Kuna
Kahjuks aga on tuareegide ja teiste sarnaste karjakasvatajatest himude olukord Aafrikas jätkuvalt halvenenud ja ka azawakhide arv on katastroofiliselt vähenenud.Eurooplased avastasid azawakhi alles 1930 aastatel. Tug tunnustati ametlikult aga palju hiljem. Azawakh on selgelt teisegi phja-aafrika siledakarvalise hurdatu - slougi - lähisugulane. Esimesed azawakhid toodi Euroopasse alles 1970-ndatel aastatel. Samal ajal toodi neid ka Jugoslaaviasse ja neist koertest sai alguse ka azawakhide kasvatus Saksamaal. Tug on veel tänapäevalgi Euroopas küllaltki haruldane. Kopenhaageni 1989 aasta Maailmanäitusele oli registreeritud 12 azawakhi mis olid pärit Saksamaalt, Sveitshist, ja Hollandist. Soome toodi esimene azawakh 1989 aastal Saksamaalt.Azawakh on iseloomult hästi vilgas ja peremehesse väga kiinduv. Ta on vraste suhtes tagasihoidlik ja kinnine. Azawakhil on küllaltki tugev "omade" kaitsmise instinkt. Värv koorevalgest pruunini
12.sept kirj Moskvas alla vaherahulepingule Rumeenia ja NL vahel. Rumeenia vallutamine tähendas tõsist lööki Sm majanduspotentsiaalile. Ploeisti naftaallikad läksid Punaarmee kontrolli alla ja hakkasid seda varustama, läksid Sm jaoks kaduma, Sm sõjatööstuses tekkis tõsine kütteainete kriis. Teisalt NL jaoks tähendas Rumeenia vallutamine uusi perspektiive tulevikuks, Rumeeniast avanes ühe korraga 3 potentsiaalset pealetungisuunda- lõunasse Bulgaaria peale, läände Jugoslaaviasse, piki Doonau orgu, vältides mäestikke, Ungarisse ja sealtkaudu edasi Austriasse. Kõiki võimalikke rünnakusuundi üritati ka jätkuvalt rakendada. Bulgaaria Kõigist slaavi riikidest aja jooksul kõige sõbralikum, oli ametlikult Sm liitlane, oli Sm survel kuulutanud sõja Sb-le ja USA-le, reaalses sõjategevuses lääneliitlaste vastu ei osalenud. NL puutuvalt hoiduti hoolikalt ka sõja kuulutamisest, hoiti neutraalsust. Sellele vaatamata NL, olles
annaabi.ee 
