pikamaajooksuks. Keskmaajooksu harrastajad on mailerid ja pikamaajooksu harrastajad staierid. 3000 meetri jooks kestab 7,5 400 meetrist staadioni ringi. Selle distantsi maailmarekord, tulemusega 7:20.67, kuulub keenialasele Daniel Komenile. Talle kuulub ka 3000m maailmarekord sisetingmustes, tulemusega 7:24.90. Eesti rekord 3000m jooksus kuulub ajaga 7,48,94 Toomas Turbile, mille ta püstitas 29. Juulil 1981 aastal Budapestis. 3000m jookstakse ka takistusrajal, 3000m takistusjooksu maailmarekord ajaga 7:53.63 kuulub Katari jooksjale Saif Saaeed Shaheenile. Takistusjooksus on 5 takistust ringi kohta, tõkke kõrgus on 914mm. Neljandale takistusele, mis asub teises kurvis järgneb ka vee takistus. Distantsi peale kokku peavad jooksjad ületama 28 tavalist tõket ning 7 veega takistust. Kasutatud kirjandus http://www.iaaf.org/records/toplists/middlelong/3000-metres/outdoor/men/senior http://en.wikipedia
sobivaks neid Ateena tipptunni jooksusaavutusi kuidagi kajastada. Seetõttu korraldati 24 miili 1500 jardi pikkune jooks Maratonist Ateenasse, kusjuures sündsal kombel võitis selle jooksu kreeklane. Tollest ajast peale on maratoni joostud kõigil olümpiamängudel ja sageli on see jooks olnud ka teiste võistluste kavas. Maratonidistantsi pikkus varieerus varasematel olümpiamängudel olenevalt kohalikest tingimustest, alates 1924. aastast on see standardiseeritud: nüüd jookstakse 26 miili 385 jardi nagu 1908. aasta Londoni olümpiamängudel. Kreeklased ei ole sellist distantsi kunagi jooksnud. Nagu me nägime, oskasid nad hinnata ponos'e väärtust atleetikas, kuid kõigil elualadel järgisid nad oma suurepärast mõtet: "Ei millegagi liialdada."
Laupäev: puhkus Pühapäev: puhkus Üldettevalmistav periood : *Ülesandeks on tugeva põhja loomine (algab mais kuni juuli lõpuni) *võimalikult mitmekülgne treening *arendada põhijõudu ja maksimaalset jõudu *vastupidavusomaduste säilitamine ning ka nende arendamine *energiatootmise mehhanismide arendamine *rasvade ainevahetuse parandamine Sel perioodil kasutatakse võimalikult palju erinevaid treenimismeetodeid : mängitakse palli, matkatakse, jookstakse, sõidetakse ratta ja rulluuiskudega jne.. Alates juuni keskpaigast algavad immitatsioonitreeningud ja ka kontrolltreeningud. Jõu arendamiseks sobib hästi sel perioodil pingutust nõudev füüsiline töö, et vältida harjutuste ühekülgsust. Põhiettevalmistav periood : *erialaste omaduste sihipärane arendamine *oluline, et tasakaalus oleksid jõud, vastupidavus, kiirus ja tehnika *käte ja ülakeha töövõime üldine arendamine *väga tähtis on taastumine ja puhkepäevad
varrest ja käepidemest. Esiosas on teravast ja tugevast metallist ots, vars on valmistatud üleni metallist või muust sobivast materjalist ja käepideme asend on selline, et oda raskuskese asub selle all. Oda on ümmargune ja suurem ümbermõõt on tal käepideme kohal. Oda kaalub naistel 600 g ja on 220230 cm. Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui esimesena maandub maapinnale oda terav ots. 800m jooks 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Kasutatud materjal: Interneti otsing google 4
sööki laual ja võimekust koolitada oma lapsi ilma mureta, kas homseks päevaks enam leidub piisavalt vahendeid ära elamiseks. Selliste murede all lõksus olevad inimesed ongi just need, kes leiavad end lõpuks võtmas kiirlaene, sest eestlasele omaselt ei julgeta paluda abi, vaid üritatakse ise hakkama saada, kuid kui puudub täielik ülevaade ohtudest, on lõpptulemus hoopis vastupidine ootustele. Lõpptulemusena jookstakse kohtuvahet üritades päästa seda, mis veel päästa annab, kuid tugevam võidab ja praktika näitab, et tugevamaks ei osutu füüsiline isik. Siin mängibki rolli riigi panus inimeste igapäeva ellu. Riik peaks olema suuteline ennetama selliseid probleeme inimeste elus, sest lõppkokkuvõttes kujundab riigi ju rahvas ja kui rahva eluolu on kehv ja rahvas on nö rumal, siis on järelikult riigi olud kehvad ja riik rumal.
Üheks parimaks motivatsiooniks jooksmisel on Nike+ komplekt, see mängib sinu valitud muusikat ning võimaldab sul saada jooksvalt kõikvõimalikku informatsiooni treeningust: aeg, distants, põletatud kalorid jne. Pärast jooksmist kui oled oma iPodi arvutiga ühendanud näed koheselt ka tulemusi. Nii on lihtne jälgida oma treeningute edenemist ning saad seada endale ka kõrgemaid eesmärke. 1.2 MARATONID Maraton ehk maratonijooks on kergejõustiku ala, kus jookstakse umbes 42 kilomeetrit, poolmaratonis joostakse 21kilomeetrit. See on tänava- või maantee jooks. Maratoni jaoks treenimiseks tuleks harjutada jalgu pikaajalise koormuse ja korduvate löökidega vastu maad. Organism õpib samal ajal kasutama rasvu energia saamiseks. Pikkade treeningute pikkust tuleb kasvatada vähehaaval. Samuti tuleks treeninuga sisse harjutada kiire ning rahulik jooks. Need parandavad vastupidavusomadusi, koordinatsiooni ja jooksu efektiivsust.
paistaks. Spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgus-hüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Jooksud Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii käsiajavõtt kui ka elektriline ajavõtt. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool. Jooksud
terves kohtumises. Mängija peab vastu pidama pika kohtumise ja selleks peab tal olema piisavalt vastupidavust ja jõudu, et koguda punkte oma meeskonnale. Nagu igal spordialal, kus on tegemist vähemalgi määral vastupidamisega, on oluline osa, kehalisest ettevalmistusest jooksmisel. Selleks, et võrkpallimängus vajaminevat vastupidavust arendada, on treeningperioodi alguses tehtavatel jooksu treeningutel vaja joosta kuskil 35 - 45 minutit ( keskmiselt jookstakse selle ajaga mitte väga koormaval tempol 6 - 7 km ), seda võiks teha esimene treeningnädal. Mida rohkem aga edasi, seda pikemaks peaks ajaline pingutus kindlasti muutuma, kuni lõpus võiks jõuda sellise treenituse tasemeni, kus pole probleemiks joosta 70 - 75 minutit kindlas tempos (mitte väga koormaval tempol jõuab selle ajaga joosta umbes 10 - 11 km). Väga tähtis on arvestada iga sportlase individuaalseid iseärasusi, siis hea võimalus igal
olümpiamängude arvestuses seitse erinevat tavajooksudistantsi, lisaks veel 4x100 m ja 4x400 m teatejooks, mille eelkäijaks on Panathenaia tõrvikujooks, 110 m ja 400 m tõkkejooks, 3000 m takistusjooks ning maratonijooks, mis esmakordselt võeti kavva 1896. aastal Maratoni lahingu võiduteate tooja mälestuseks. Spordiala kui selline on jäänud, vaid vahemaad on muutunud; neid on ka juurde tulnud, samuti n-ö -"huvitavamaks" muudetud (teate-, tõkke- ja takistusjooks) ning maratoni jookstakse hoopiski pigem ühele olulisele ajaloosündmusele austuse avaladamiseks (Maratoni lahing), ehkki tänapäeval me seda vahest nõnda ei taju tavainimeste jaoks on tegemist kõigest ühe spordialaga paljudest, mis alati on olümpiamängude kavas olnud. 708. aastal e.m.a. võeti olümpiamängude kavva veel maadlus, mille võitmiseks tuli vastane seljatada kolm korda ning viievõistlus, mis koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest,
Igale 20-meetrisele teatevahetusalale eelneb 10 meetrine hoovõtuala. Võistkonna liikmed peavad kogu jooksu vältel olema omal rajal ja ei tohi takistada teisi võistlejaid. Teatepulga mahakukkumine ja määrustevastane teatevahetus võivad ka parimatele võistkondadele saatuslikuks saada. 4*400 meetrit, ehk pikk teatejooks koosnbe samuti 4'st jooksjast. Igaüks neist jookseb staadionil 400 meetrit, enne teatepulga järgmisele üleandmist. Tavaliselt jookstakse võistlustel esimesed 500 m (üks ring ja veel üks kurv) omal rajal, mille järel jooksjad siirduvad staadioni siserajale. 4x400 m teatejooksu stardikoht on erinev 400 m võrreldes just sellepärast, et esimesel 500 m tuleb joosta omal rajal ja läbida kolm täiskurvi. Jooksjatel on 20 m teatevahetusala kus teatepulk tuleb anda edasi järgmisele teatejooksjale. Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10).
,,kiruslik vastupidavus,, mison keskmaajooksu juures peafaktoriks. 3. G:holmeri ,,fartlek,, (Rootsi jooksumäng on G.Holmeri avastus) Ameerika treener F.Wilt ütles fartleki kohta(Kehakultuur 1968: 276), et see on tee oaasi. Fartlek ei ole kidlaks määratud plaan, vaid treeningu filosoofia. Iga jooksja võib päev päevalt oma programmi muuta. Fartlek võib kesta 1-2 tundi. Kui jooksja tunneb väsinuna, siis ta katkestab jooksu ja kosub sörgi või jalutamisega. Fartleki kestel jookstakse aeglaselt, jookstakse ka tempojookse ning sprinte. Põhimõte on organismi mitte liialt väsitada. Iga kõmne päeva järel treenitakse üks kord tugevasti. Juhtmõte seejuures on, et jooksja harjuks sellel treeningul suurema koormusega, kui on võistlustel. Fartlek värskendab füüsiliselt ja vaimselt ning seda ei saa võrrelda treeninguga jooksurajal. Fartlek arendab üheaegselt vastupidavust ja kiirust, ilma et esineks väsimusnähteid. Kõige
ja 400m jooksus, 100 ja 400 m jookus ning 4x400 m teatejooksus. Muudel distantsidel loetakse rekordikõlblikuks kas täisautomaatselt või käsitsi võetud aega. Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 - 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni Neljandast rajast üleval pool.
naiste 100, 200 ja 400 m jooksus, 100 ja 400 m jooksus ning 4×100 m teatejooksus. Muudel distantsidel loetakse rekordikõlblikuks kas täisautomaatselt või käsitsi võetud aega. Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,221,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool.
400 m jooksus, 100 ja 400 m jooksus ning 4×100 m teatejooksus. Muudel distantsidel loetakse rekordikõlblikuks kas täisautomaatselt või käsitsi võetud aega. Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki
teatejooksus ja naiste 100, 200 ja 400 m jooksus, 100 ja 400 m jooksus ning 4×100 m teatejooksus. Muudel distantsidel loetakse rekordikõlblikuks kas täisautomaatselt või käsitsi võetud aega. 3/11 Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 - 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool.
400 m jooksus, 100 ja 400 m jooksus ning 4×100 m teatejooksus. Muudel distantsidel loetakse rekordikõlblikuks kas täisautomaatselt või käsitsi võetud aega. Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 - 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool.
Kõrgushüpe, kaugushüpe, teivashüpe, kolmikhüpe. 5.Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Sinu vastus oli: Stardikohtunik annab käsklusi "Kohtadele!" ja "Valmis!" oma emakeeles. Jooks algab, kui stardikohtunik vajutab stardipüstoli päästikule. 6.Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Sinu vastus oli: Üks. 7.Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? Sinu vastus oli: Ei või. 8.Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Sinu vastus oli: Oma rajal jookstakse esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. 9.Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse? Sinu vastus oli: Ei, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s. 10.Kuidas mõõdetakse kaugushüppe tulemust? Mitu katset on võistlejal? Sinu vastus oli: Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Võistlejal on kolm katset. 11.Kas kõrgushüppel võib võistleja latti riivata? Sinu vastus oli:
Juuditil on tähtis teade teada. (Väravad avatakse ja suletakse uuesti pärast tulijate sisseastumist. Vahid joostes ära. Ümmardaja võtab pambu seljast ja kohmitseb selle kallal. Sõdurid kogunevad naiste ümber.) Koti seest tuleb nähtavale Olovernese pea. (Osias, Kabris, Akior, rabi, sõdurid, mehed, naised, lapsed ilmuvad kord-korrald näitelavale.) Saades teada, et Juudit on vaenlase pea maha raiunud, tõstetakse naine taevani. Kõik kiidavad teda, tänavad jne. Jookstakse kuulutama võidust. (Joostakse minema; müra, kisa, kära.) Rahvas jookseb ühtse rindena kaeve tagasi vallutama. Kui Assuri sõdalased hommikul üles ärkasid ning peata Olovernest maas lebamas nägid, oli nende hirm suur. Sisse tungivat rahvast nähes panid nad jooksu. Kaevud on taas Iisreali käes. Juudit ei tunne end aga hästi. Ta ütleb, et ta on tapnud mehe, keda ta armastas, et abielunaisena peaks teda kividega surnuks loopima.
Sisekergejõustikus võistlevad nii mehed kui naised 60 meetri distantsil. Naistel on tõkked 84 cm, meestel 107 cm kõrgused. SEITSMEVÕISTLUS Seitsmevõistlus on naiste mitmevõistlus kergejõustikus. Naiste seitsmevõistluse alad on esimesel päeval 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 meetri jooks ja teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. KROSSIJOOKS Krossijooks või murdmaajooks (varem nimetati ka maastikujooksuks) on pikamaajooks, mida jookstakse maastikul. Jooksurada on üldiselt 3-12 km pikk. Stardi- ja finisikoht asuvad tavaliselt lähestikku ja rada kulgeb üldiselt ringina. Osavõtjate hulk on varieeruv. XX sajandi alguses oli maastikujooks ka olümpiaala (viimati kavas 1924 Pariisis). KIIRJOOKS EHK SPRINT Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite
400 m jooksus, 100 ja 400 m jooksus ning 4×100 m teatejooksus. Muudel distantsidel loetakse rekordikõlblikuks kas täisautomaatselt või käsitsi võetud aega.(2). Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai 8 ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. (2) Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki
400 m jooksus, 100 ja 400 m jooksus ning 4×100 m teatejooksus. Muudel distantsidel loetakse rekordikõlblikuks kas täisautomaatselt või käsitsi võetud aega. Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,221,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool.
Kummagi grupi viimasele liikmele pistetakse vöö või värvli vahele sall või rätik. See on lohe saba. Märguande peale alustavad grupid liikumist. Eesmärgiks on teise grupi saba endale saada ja oma saba hoida. Kaotajaks jääb grupp, mis oma sabast ilma jääb või laiali laguneb. 7.1.5 Pallimäng Mängijaid: paarisarv, vaja: tennisepall,õun vms. Mängijad jagatakse kahte võistkonda ja siis omakorda paaridesse. Pall/õun vms paigutatakse paariliste otsmike vahele ja jookstakse tähiseni ja tagasi, kui apelsin vahepeal maha kukub, peavad mängijad peatuma ja enne võidujooksu jätkamist selle uuesti otsmike vahele panema, käsi tohib kasutada ainult apelsini kohale asetamiseks. Jooks kestab kuni üks vöistkond lõpetab. 7.2 Individuaalsed 7.2.1 Minu ema kook Mängijate arv: üle 10 Paarisarv mängijaid. Kaks võistkonda istuvad rivis üksteise vastas, jalad välja sirutatud, teineteisest ca 2 meetri kaugusel
annaabi.ee 
