üleastuja vara või teenistust, nagu on igal inimesel kogu inimkonna alalhoidmise õiguse alusel luba karistada kuritegu ja teha kuriteo kordamise ärahoidmiseks kõiki mõistuspäraseid asju, mida ta oskab. * /…/, “ Kes valab inimese vere, selle vere valab inimene”. * /…/, Kõik inimesed on algselt loomuseisundis nii kaua, kuni neist nende omal tahtel ja nõusolekul saavad mõne poliitilise ühiskonna liikmed. Sõjaseisund * Vaenu ja hävituse seisund. * Kui keegi kuulutab sõna või teoga, mitte raevukalt ega tormakalt, vaid vaoshoitult ja etteplaneeritult, oma kavatsusest võtta teise inimese elu, siis paneb ta end sõjaseisundisse tolle inimese suhtes, kellele ta oma kavatsust oli kuulutanud. * Sõjaseisundis isikuid võib kohelda kiskjatena, s.o nende ohtlike ja kahjulike loomadena, kes hävitaksid kindlasti inimese enda kohe, kui ta nende võimusse langeb.
mõistusega nõu pidades mõistma, et kui nad on kõik võrdsed, siis ei tohi nad teineteisele kahju teha. Karistada võib neid, kes on loomuõigusest üle astunud, kuid ainult sellel määral, et takistada selle eiramist, sest loomuõigus oleks tühine, kui poleks kedagi, kes seda ellu viiks. Õigus üleastujaid karistada on igaühel. Loodusliku seisundi puhul elavad inimesed koos ilma, et neil oleks ühist ülemust maal, kellel oleks võim, et mõista kohut. Sellest saab sõjaseisund, kui leiab aset jõu kasutamine või selline kavatsus inimese suhtes seal, kus ei ole ühist ülemust, kelle poole abisaamiseks pöörduda. Sõjaseisund on viha ja hävituse seisund kahe poole vahel. See tekib siis, kui üks inimene püüab teist allutada oma absoluutse võimu alla. Inimesel peaks olema õigus hävitada see, mis tahab hävitada teda ennast. Kui reaalse jõu oht on möödas, lõpeb sõjaseisund nende vahel, kes on ühiskonnas. Looduslikus seisundis aga sõjaseisund ei lõpe
"TEINE TRAKTAAT VALITSEMISEST" JOHN LOCKE John Locke oli Inglise filosoof kes sündis 29. augustil 1932 aastal. Teda loetakse Briti esimeseks empiristiks. Tema üheks põhiteoseks võib pidada teost " Kaks traktaati valitsemisest" aastast 1989. Järgnevas essees käsitlen teatud osa tema teosest. Püüan leida vastuseid mõistetele looduslik seisund, sõjaseisund, ja omand. Poliitiline võim. Lisaks poliitiline seisund ja valitsemise eesmärgid. Seadusliku võimu ulatus. Riigis olevate võimude allumisest üksteisele ja valitsuse laialisaatmisest. Teen kokkuvõtte antud teemade arutelust ja toon välja mõningad arvamused teistelt filosoofidelt ning lisan oma mõtted ja arusaamad. "Esimeses traktaadis valitsemisest" oli arutluse all Adama järeltulijate olemasolu ja nende võim. Aadama otseste pärijate kindlakstegemine on teadaolevalt võimatu
3. Milline on poliitilise ühiskonna tekke jaoks tarviliku kokkuleppe spetsifiika? Poliitiline keha tekib kahe osapoole vahel kogukonnana siis kui leppe tulemusena on kahe poole isiklik loomuvabadus lõhutud ning kehtib jagatud loomuolemus. Kaubandusleppeid võrdluseks toov Locke tõdeb, et näiteks kahe saare kaubanduslepped ei taga poliitilise ühiskonna teket. Ühist peab olema rohkem. 4. Kuidas Locke mõistab sõjaseisundit? Sõjaseisund on vaenu ja vägivallatsemise ning selle õhutamise seisund. Sõjaseisund on oma tegude või sõnadega aegamööda ettekavatsetult teise inimese elu võtmise kavatsuste avaldamine. See paneb nö ohvri sõjaseisundisse, ehk kohustab teda kaitsma kõige võimalikuga, et enese elu päästa. Locke mõistab sõjaseisundit kui alustab lihtsamate võrdluste toomisest kahe inimese vahelisel tasandil, kuhu ka suurem sõjategevus tegelikult tavaliselt taandub. Sõjaseisundiks
kogukonda.Seal tegutsevad inimesed koos ja otsustavad asju koos, mitte ei tegutse oma mõistuse ja tahte järgi. Kuime midagi ihkame on see meil loomuses ja soovime seda saavutada.Seega leitaksegi keegi teine ja saavutatakse seda koos, mis tähendab ka loomuseisundust välja tulekut.See on toimunud tänapäevases maailmas kus on moodustunud poliitilised ühiskonnad. 6. Mis on sõjaseisukord- kuidas see tekib ja kuidas sellest välja pääseda?Sõjaseisund on seisund inimeses,kus tal on teise inimese vastu vaen ning soov teda või tema vara hävitada.See tekib erimeelsuste või üksteisele liiga tegemisega.Tänu sellele on inimeses soov teist kuidagi moodi hävitada, sest see tundub ainuõige.Sõjaseisund võib lõpeda mitmeti.Ühiskonnas lõpeb see kohtu mõistmisega, kus allutatakse inimesed seadustele ja kus õiguste järgi saab tegelik kannatanu hüvitist ja ilmselt sellega lõpeb ka süüdlase tahtmine sõtta uuesti astuda
tegelikult see tekkis, kuid arvan, et õige on siin see, et inimeste jaoks on oluline, et nende üle valitsetakse. Hobbes'i arvates on inimesed looduse poolt võrdsed, kuid iga inimene on füüsiliselt kui ka vaimselt teistest erinevad. Võib juhtuda olukord, et inimesed tahavad üht ja sama asja, kuid korraga nad seda ei saa omandada ning sellepärast võivad muutuda vaenlasteks. Seega siit tuleb jälle välja see, et looduslik seisund on sõjaseisund. Kui inimesed lubavad endal teha kõike, mis neile pähe tuleb, siis sõda ei saa lõppeda ja oluline on lähtuda Evangeeliumi seadusest: "Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile!" (Mt 7: 12) Kui on olemas seadused, siis need kohustavad inimesi neid järgima. Loomulikke seadusi inimesed ei järgi, kuna nad tahavad olla loomult täielikult vabad. Seega on oluline riigivõimu olemasolu, kuna see tagab julgeoleku, vastasel korral oleksid inimesed hirmu all (Hobbes, 1990).
vähesed võimelised. Oma vaimsete võimetega (nt arukusega) on igaüks rahul ning Hobbes'i arvates just see tõestabki, et neid võimeid jaguneb kõigile võrdselt. Inimeste võrdsusest tuleneb ka lootuste võrdsus. See viib aga olukorrani, kus kaks või enam inimest soovivad üht ja sama asja, mida nad korraga ei saa omandada ning muutuvad seetõttu vaenlasteks. Nii ongi looduslik seisund sõjaseisund. Tingituna surmahirmust, soovist omada head elu soodustavaid asju ning lootusest omandada neid oma tööga tahavad inimesed lõpetada sellise sõja. Mõistus ütleb, millistel tingimustel on võimalik rahu ning kokkulepet saavutada ning neid tingimusi nimetatakse loomulikeks seadusteks. Loomulikud seadused kohustavad, kuid ei taga veel nende elluviimist. Inimesed ei järgi loomulikke seadusi, kui need on vastuolus nende loomulike kirgedega. Niisiis on vaja riigivõimu, mis julgeoleku
mis on õige, õiglane või moraalselt korrektne. Loodusseisund 1. Mis eesmärki teenib loodusseisundis kujutus? Kuna loodusseisundit me reaalselt luua ei saa me ei saa lihtsalt riiki tühistada siis tuleb meil looduseisund mõtteeksperimendina läbi viia. 2. Mida arvab Hobbes loodusseisundist? Hobbesi järgi pole midagi hullemat, kui elu ilma riigi kaitseta. Hobbesi järgi viib valitsuse puudumine meid ränkadesse konfliktidesse. Loodusseisund kui sõjaseisund. See on seisund, kus igaüks on õigusega umbusklik iga teise suhtes, ja just umbusk, mitte lihtsalt egoism või sadism, viib sõjani, kus inimesed ründavad kasu, julgeoleku ja maine pärast. See sõda toidab ennast ise, sest mõistlik kahtlus vägivaldse käitumise võimalikkuses viib üha kasvavale vägivallaspiraalile. 3. Milline on Hobbesi arusaam inimloomuse ja mis mis seos on sellel poliitikafilosoofiaga?
teadustegevuseks, milleks nagunii on vaid vähesed võimelised.Oma vaimsete võimetega on igaüks rahul ning Hobbesi arvates just see tõestabki, et neid võimeid jaguneb kõikidele võrdselt. Inimeste võrdsusest tuleneb ka lootuste võrdsus. See tekitab aga olukorra, kus kaks või enam inimest soovivad üht ja sama asja, mida nad korraga ei saa omandada, ning muututav seetõttu vaenlasteks. Nii ongi looduslik seisund sõjaseisund. Inimese loomuses on Hobbesi arvates kolm põhjust, mis ajendavad sõda: võistlemiskirg , mure oma julgeoleku pärast ning auahnus. Kuni inimesed elavad ilma üldise võimuta, mis hoiaks kõiki hirmu all, on nad sõjaseisundis; see on kõigi sõda kõiki vastu. Sõda ei tähenda seejuures ainult pidevat sõjategevust, vaid ka vahepealset valmistumist lahinguteks. Sellises sõjas pole kellelgi mingit muud oma julgeoleku garantiid kui end füüsiline jõud ja leidlikkus
milleks niikuinii on vaid vähesed võimelised. Oma vaimsete võimetega (nt arukusega) on igaüks rahul ning Hobbesi arvates just see tõestabki, et neid võimeid jaguneb kõigile võrdselt. Inimeste võrdsusest tuleneb ka lootuste võrdsus. See tekitab aga olukorra, kus kaks või enam inimest soovivad üht ja sama asja, mida nad korraga ei saa omandada, ning muutuvad seetõttu vaenlasteks. Nii ongi looduslik seisund sõjaseisund. Inimese loomuses on Hobbesi arvates kolm põhjust, mis ajendavad sõda: võistlemiskirg (igaüks tahab teistest üle olla), mure oma julgeoleku pärast ning auahnus (nt võib konflikt puhkeda ainsa sõna, naeratuse, eriarvamuste jms pärast olgu kahe inimese, seisuse või rahva vahel). Kuni inimesed elavad ilma üldise võimuta, mis hoiaks kõiki hirmu all, on nad sõjaseisundis; see on kõigi sõda kõigi vastu. Sõda ei tähenda seejuures ainult pidevat
Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all. 3riigivõimu: 1)seaduslik- rahva ühendatud tahte väljendus; 2)kohtuvõim; 3)täidesaatev võim. Suhtus Prantsuse revolutsiooni suure sümpaatia ja osavõtuga. Küsimus:"Kas inimsugu on pidevalt edasiliikumas paremuse poole?" (vastuses revolutsioon ja moraal). Rahvusvahelisel õigusel 4 elementi: 1)riigid vaadelduna välistes suhetes üksteisega, loomult on mitteõiguslikus seisundis; 2)seisund on sõjaseisund, aga mitte alati tegelik sõjaseisund; 3)hädavajalik on rahvasteliidu idee ühiskondliku lepingu alusel, et väliste kallaletungide vastu kaitsta; 4)see ühendus ei peaks omama suveräänset võimu, vaid peaks olema selts, föderatsioon. Sõjaõigus on rahvusvahelise õiguse raskeim osa, seadusetu olukorra seadus. Võimalik, kui sõda pidada sellele põhimõttele vastavalt. Ükski sõltumatute riikide sõda ei saa olla karistus- ega ka ikestussõda. Kui 17
omaenda või kellegi teise suhtes kohut valesti, siis ta kannab selle eest vastutust kogu ülejäänud inimkonna ees." Riikide üle ka ei ole ühtegi ühist valitsust, siis võib öelda, et nad on omavahel loomuseisundis. Ka (17. sajandi) Ameerika indiaanlased on loomuseisundis, kuid LUBADUSED kehtivad, või on SIDUVAD, ka loomuseisundis. Võim ei tekita õiglust. Korratagamise võime ei õigusta muude õiguste eiramist. Sõjaseisund. Locke'i arusaam sõjaseisundist erineb oluliselt Hobbesi arusaamast. Locke'l ei ole sombust ilma, pole olukorda, kus kogu aeg ,,kisub vihmale". Sõjaseisund tekib VAID siis, kui keegi seab end teise inimese vastu sõjaseisukorda. Kui ta kasutab jõudu ning püüab allutada teist inimest endale tema tahte vastaselt ,,Sest on mõistuspärane ja õiglane, et mul on õigus hävitada seda, mis ähvardab
ta on kohustatud hoidma ennast ja kogu inimkonda. Loomuseisundis on inimesel loomuõigused: võõrandamatud õigused elule, varale ja vabadusele (life, liberty and estate), sellest loomuõigusest üleastujate suhtes on kohtumõistjateks inimesed ise, nemad on loomuõiguse rakendajad. Rahulik ja vaba loomuseisund murtakse vaid siis, kui teatud inimesed, kes ei ela mõistuspäraselt, lähevad teise inimese elu, vara ja vabaduse kallale. Sõjaseisund. See, kes astub teise inimeste õiguste vastu, see seab end automaatselt ennast sõjaseisundisse teisega inimesega (state of war) ning sel juhul on igal inimesel õigus ennast kaitsta. Locke ütleb, et varast võib tappa, kuna selle varastamise katsega on ta juba sinule kallale tunginud ning loodusliku seisundi purustanud. Looduslikus seisundis puudub inimestevaheline kohtumõistja, inimesed peavad lähtuma oma tunnetest ja loomulikest instinktidest ning nii kohut mõistes süüdlase
annaabi.ee 
