maailma poliitikas toimunud arengute tõttu oli vajalik selle ümberhindamine, ning 2006. aasta juunis kiitis Euroopa Ülemkogu heaks ELi uuendatud „Säästva arengu strateegia aastateks 2005-2010“. Selle peamisteks väljakutseteks on muuta praeguseid jätkusuutlikuks arenguks sobimatuid harjumusi nii transpordi, tarbimise, tootmise, kui ühiskondlike aspektide (rahvatervise, ülemaailmse vaesuse, loodusressursside) vallas. (Euroopa Liidu infokeskuse veebileht 2016)...................................................................5 3.Jätkusuutlik areng Eestis..................................................................................... 5 Kokkuvõte.............................................................................................................. 7 Kasutatud allikate loetelu:..................................................................................... 8
tekitasid lainetusi mitte ainult muusika-, vaid kultuurivaldkonnas tervikuna … Mäletamine, kultuurimälu. Reklaami- ja konkurentsimaailmas, milles mäletamist ja nähtavalolemist mõjutab massimaitse ja raha, on üsna oluline säilitada täpse ja objektiivse mäletamise traditsiooni, sest see näitab tervikpilti. EMIK loob jõudumööda pilti ühest muusikavaldkonnast. Muude tegemiste hulgas valmis möödunud aastal eesti muusika käsikirjade andmebaasi rakendus, mille sihiks on luua infokeskuse kodulehele avalikult ja rahvusvaheliselt kättesaadav eesti muusika käsikirjade täpne andmekogu. EMIKi žanriline haare võiks olla avaram, kui selleks oleks vahendeid. Aga on hulk institutsioone, kes katavad teisi valdkondi, ja see on tore. Siit teine oluline märksõna. Paljusus, mitmekesisus. Seda saab ainult tervitada nii tegijate, žanrite kui ka institutsioonide tasandil. Tähendab see ju paljude inimeste loovuse ja initsiatiivi alalhoidmist. Mis sellest, et
Euroopa Noored Eesti büroo (ENEB) - kampaaniaid jt. teavitab ja nõustab programmi sihtgruppe teavitamisüritusi. Keskus pakub programmi Euroopa Noored võimalustest teavitamis- ja nõustamisteenust ja tingimustest. noortele, noortega töötajatele ja Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) - lapsevanematele. annab välja noorsootöö infolehte Aken. Lehe eesmärk on teavitada kõiki Tallinna noorte infokeskuse noorsootöö osapooli noorsootöös (taninfo) põhiülesanne on toimuvast. algatada diskussioone Tallinna noortele noorsootöös aktuaalsetel teemadel, informatsiooni vahendamine. tutvustada noorteprojekte, tihendada Infokeskus tegeleb info noorsootöö osapoolte omavahelist selekteerimise, kokku suhtlustja teavitada valdkonna arengutest kogumise, töötlemise ja kõikidel tasanditel. Akna sihtgrupiks on levitamisega
Lambaid kasvatatakse kõige rohkem Saaremaal ja sigu kõige rohkem Viljandimaal. Olulisemad taimekasvatussuunad on teravilja-, õlikultuuride-, kartuli- ja köögiviljakasvatus. Statistikaameti andmetel moodustas põllukultuuride kasvupind 2009. aastal 566,7 tuh ha. Teravilja kasvatati 55,8% kasvupinnal, söödakultuure 26,6%, tehnilisi kultuure 14,6% ja kartulit, köögivilja ning kaunvilja kokku 3,0% kasvupinnal. 2009. a oli Maamajanduse infokeskuse andmetel oli põllumajandustootjal keskmiselt 126,6 ha põllumajanduslikku maad (sellest 59% renditud). Põllumajandustootmises kasutatavast tööjõust moodustas 52% omanike tasustamata tööjõud. Kõige tööjõumahukamad olid sea- ja linnukasvatusettevõtted, kus töötas keskmiselt 9,8 töötajat. Põllukultuuride kasvupinnast moodustas suurima osa 2010. aastal jätkuvalt teraviljakasvatus 46%, järgnesid söödakultuurid 34,5% ning tehnilised kultuurid 16,5%. Kartul, köögivili ja
Ei suudeta osta toodet, soetatakse kasutamisõigus e litsensileping. Elektrondokumentide kasutamiseks sõlmitakse litsentsileping informatsiooni pakkuva firma ja kasutaja/raamatukogu/ infoasutuse vahel. Litsentsilepingus lepitakse kokku järgmises: millises ajavahemikus võib infoasutus litsentsitud materjali kasutada? kes võivad litsentsitud materjali kasutada? (näit. kas kõik infokeskuse/raamatukogu külastajad või ainult registreeritud kliendid) kus tohib litsentsitud materjali kasutada? (kas ainult infoasutuse ruumides või ka väljaspool, näit. asutuse/ülikooli tööruumides) kas tohib teha koopiaid? kui jah, siis milliseid? (paberil, elektroonilisi) kuidas tagatakse informatsiooni kättesaadavuse järjepidevus? jne. 5. Millised on elektrooniliste ressursside maksustamisviisid, hinnamudelid? 1. kogudel põhinevad, mis on lihtsaim ja täna enimlevinud viis
d tavaraha formaadis, turvaelementidega ning neljas nominaalis – 1, 3, 5 ja 10. Kõik nominaalid on erineva kujundusega, neil on kujutatud nelja Järvamaaga seotud inimest ja ehitist (vt lisa 1). P.A.I.sid on võimalik teenida töötades kogukonna heaks – näiteks Paide kogukonnakeskuses aga ka mistahes muud või mujal vabatahtlikku tööd tehes. Üks töötund = 3 P.A.I.d, sõltumata töö iseloomust. P.A.I.sid saab praegu esmase kasutusvõimalusena kasutada Säästva Renoveerimise Infokeskuse Paide poolt pakutavate kaupade ja teenuste ostmiseks: taaskasutuseks sobiva ehitusmaterjali müük (pool hinnast makstav P.A.I.des), tööriistade laenutamine (pool hinnast makstav P.A.I.des) ning säästva renoveerimise koolitus (täies mahus makstav P.A.I.des). Lisaks pakutakse ka teisi P.A.I.de eest tasustavaid teenuseid nagu giiditeenused ja kontsertide korraldamine. Eriti tasub esile tõsta Paide Weloparki kus P.A.I.de eest on võimalik rattaid
Juunis 1995 käivitati Eesti metsanduse arenguprogramm, mille peamine eesmärk oli riikliku metsapoliitika põhimõtete täpsustamine ja tuleviku arengueesmärkide määratlemine. Juulis 1997 kiitis Riigikogu heaks riikliku metsapoliitika, mille koostamisel võeti aluseks just nimetatud arenguprogramm. Uus poliitika sätestas vajaduse eraldada metsandussektoris järelevalve- ja haldusfunktsioonid. Poliitika tulemusena kanti tulundustegevused ja teenused üle Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskuse haldusalasse ning Metsaametile jäeti järelevalvefunktsioon. Lisaks riikliku metsapoliitika heakskiitmisele pandi 4. märtsil 1997 Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskusele ülesandeks metskondade, puukoolide, riigijahimajandite ja koolituskeskuste tegevuse korraldamine. 13. märtsil 1997 ühildati Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskuse, regionaalosakondade, metskondade, jahialade, metsakoolide ja koolituskeskuste finantsaruandlus ning finantseerimine hakkas
meetmete kehtestamiseks ja püügikvootide ning püügikoormuse piirangute 8 http://www.sea.ee/avalehekulg/ 9 http://pk.emu.ee/struktuur/limnoloogiakeskus/ 10 http://vl.emu.ee/ 11 http://web.tftak.eu/ 65 määramiseks ning lisaks mitmed erinevad EKF toetust saanud projektid perioodil 2007 2013 (Lisa 8). · Kalandussektori toetamiseks on loodud Maamajanduse Infokeskuse alla Kalandusvõrgustiku üksus12 ning Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi juurde pikaajalise projektina Kalanduse teabekeskus13. 2008 aastal tööd alustanud Kalandusvõrgustik aitab kaasa kalanduse tegevusgruppide teadmiste ja kogemuste vahetamisele Eesti ja ka Euroopa Liidu tasandil toetusesaajate ja teiste kalanduse arengust huvitatud osapoolte kaasamisel. Samuti on kalandusvõrgustiku ülesanne toetada koostöö alustamist, korraldada koostööle
annaabi.ee 
