Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. 2.Töökäik 1.Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). 2. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . 3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 4. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes Ult 0- le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mōōtetulemused kanda tabelisse. 3.Kasutatud valemid 4. Täidetud tabelid Gavano U1, V U2, V U1=U1-U2, JRK nr
Avaldame siit eeltakisti väärtuse Tähistame U/Ug=n, saame Järelikult galvanomeetri mtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja,et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik. 1.Protokollige mteriistad. 2.Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti ja valige see takistusmagasinil. 3.Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U(10V) . 4.Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust katseliselt. 5.Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaoti- sele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Jrk.nr ,V 1 1,03 1,05 0,02 2 2,02 2,05 0,03
Tähistame U/Ug = n, saame RE = Rg (n - 1) Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Vastavalt uhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil. 3. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U. 4. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 5. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvaes 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgige, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtetulemused kanda tabelisse. Järjekorra Galvanomeetri U1 , V U2 , V nr
Järelikult galvanomeetri mõõte piirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest 4. Töö käik. 1. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). 2. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . 3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 4. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes Ult 0-le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõte tulemused kanda tabelisse. Galvanomeetri U1 , V U2 , V U V =U 1-U 2 , Jrk.nr.
suurem galvanomeetri sisetakistusest 4. Töö käik. 1.Protokollisime mõõteriistad. 2.Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil. Saime juhendajalt järgmised parameetrid : I=10mA=0,01A Rg=7100 Ig=500µA=0,0005A Arvutasime välja n = = 20 ning Rs = Ie = 0,01mA I1 = 0,1mA 3.Reguleerisime etalonvoltmeetri näidu pingele U . 4.Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 5.Leidsime kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Järjekorra Galvano U1, mA U2, mA Iv = I1-I2, mA nr meetrijoodis kasvades kahanedes ed
4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad b. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutame eeltakisti Re ja valime selle takistumagasinil. Eeltakisti Re arvutamine: U=10V, Rg=7200, Ig=200A Ig=Ug/Rg => Ug=Ig*Rg= 7200*200*10-6= 1,44 (V) Re=Rg(U/Ug-1) Re=7200*(10/1,44-1)= 42 800 () c. Reguleerime etalonvoltmeetri näidu pingele U. d. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust Re katseliselt. e. Leiame kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgime, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtetulemused kanname tabelisse Tabel 1 Jrk
4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad b. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutame eeltakisti Re ja valime selle takistumagasinil. Eeltakisti Re arvutamine: U=10V, Rg=7200Ω, Ig=200μA Ig=Ug/Rg => Ug=Ig*Rg= 7200*200*10-6= 1,44 (V) Re=Rg(U/Ug-1) Re=7200*(10/1,44-1)= 42 800 (Ω) c. Reguleerime etalonvoltmeetri näidu pingele U. d. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust Re katseliselt. e. Leiame kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgime, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtetulemused kanname tabelisse Tabel 1 Jrk
Järelikult galvanomeetri mtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja,et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik. 1. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). 2. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . 3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 4. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U- lt 0-le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mtetulemused kanda tabelisse. Tabel 1 voltmeetri kaliibrimine Galvano- Jrk
kasutatava eeltakisti takistus oleks (n – 1) korda suurem galvanomeetri sisetakistusest 4. Töö käik. a. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). b. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . c. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. d. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U- le ja monotoonselt kahanedes U- lt 0-le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mōōtetulemused kanda tabelisse. Voltmeetri kaliibrimise tabel.
n=I/Ig. 4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad. b. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutame sundi takisti Rs ja valime selle takistumagasinil. Sundi takisti Rs arvutamine: I=10mA=10*10-3A ; Rg=7100 ; Ig=500A n=I/Ig= 10*10-3/500*10-6= 20 Rs=1/n-1*Rg=1/(20-1)*7100= 373,68 c. Reguleerime etalonampermeetrinäidu võrdseks I'ga. d. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada magasini takistust täpsustada. Kaliibrimise eeltöö on lõppenud, kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I. e. Leiame kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades 0-lt I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st 0-ni. Jälgime, et galvanomeetri osuti liiguks
Ig=500A ja I=10mA Arvutame sundi takistuse: Rs=(1/n-1)* Rg Rs=(1/10-3-1)*7100=373 n=I/ Ig 4. Töö käik 1. Arvutati juhendaja poolt antud suuruste alusel eeltakisti väärtus Rs 2. Leiti kalibreeritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolu monotoonsel kasvamisel 0-st I- ni (I2) ja voolu monotoonsel kahanemisel I-st 0-ni (I1). Jälgiti, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtmistulemused kanti tabelisse. Katse nr. Galvanomeetri jaotised I1, mA kahanedes I2, mA kasvades Iv=I1-I2 ,mA 1 5 1,125 1,128 -0,003 2 10 2,110 2,113 -0,001 3 15 3,079 3,083 -0,04 4 20 4,105 4,110 -0,005
3. Kuidas määrata nooniuse täpsust. Nooniuse jaotise pikkus valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest lühem võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv. Suurust Nimetatakse nooniuse täpsuseks. 4. Kui suur on nooniuse lugemisel liitmääramatus? Absoluutne viga alfa=x-X (x-saadud mõõtarv, X- suuruse tõeline väärtus.) Nooniuse kasutamisel on absoluutne viga +- T. 5. Kui suur on nooniuse täpsus, kui 10 nooniuse jaotist vastab 29 põhiskaala jaotisele, millest igaühe pikkus on 1 mm? an=29/10=2,9 mm. Esimene kokkulangemus toimub skaalakriipsul 3mm seega nooniuse täpsus on 3-2,9=0,1 6. Kuidas võetakse nooniuse abil lugem? Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M (joonis 1.1 b). Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M
Leidsin selle valmemist Ug => 2*10-4= Ug / 7200 =>Ug= 1,44 RE leidsin valemist => ja valisin selle takistusmagasinil. 3. Reguleerisin etalonvoltmeetri näidu pingele U . 4. Leidsin kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgisin, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtetulemused kandsin tabelisse. Voltmeetri kaliibrimine Tabel Jrk.nr Galvanomeetri U1 , V U2 , V Uv=U1-U2, V jaotised kasvades kahanedes 1. 10 0,978 1,013 -0,035 2. 20 1,993 1,994 -0,001 3
3 Töö käik 1.Protokollime mõõteriistad 2.Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutame eeltakisti Re ja valime selle takistumagasinil. Eeltakisti Re arvutamine: U=10V, Rg=3600, Ig=200A Ig=Ug/Rg => Ug=Ig*Rg= 3600*200*10-6= 0,72 (V) Re=Rg(U/Ug-1) Re=3600*(10/0,72-1)= 46 400 () 3.Reguleerime etalonvoltmeetri näidu pingele U. 4.Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust Re katseliselt. 5.Leiame kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgime, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtetulemused kanname tabelisse Tabel 1 Jrk. Nr Galvanomeetri U1, V kasvades U2, V kahanedes Uv=U1-U2, V jaotised 1
Kaliibrimise eeltöö on loppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I . 5 Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini. Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Voolutugevust reguleeritakse vooluallika väljundvoolu regulaatoriga. Mootmistulemused kantakse tabelisse. Antud on: I= 10mA= 0,01A Rg= 7100 Ig= 500µA= 0,0005A Arvutused: Ug = Ig·Rg = 0,0005·7100= 355V Is= I-Ig= 0,01-0,0005= 0,0095A n= = = 20A Rs = · Rg= · 7100= 373,7 Tabel: Jrk.nr Galvanomee I1 , I2 , Iv=I1- tri I2,mA
4. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimise eeltöö on loppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I . 5. Leidsime kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini. Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Voolutugevust reguleeritakse vooluallika väljundvoolu regulaatoriga. Järjekorra Galvano I1, mA I2, mA Iv = I1-I2, mA nr meetrijoodis kasvades kahanedes ed 1. 5 1,10 0,99 0,11 2. 10 2,07 1,90 0,17 3. 15 3,09 3,00 0,09 4
4. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimiseeeltöö on lppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I. 5. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevaleskaalajaoti- sele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini. Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Voolutugevust reguleeritakse vooluallika väljundvoolu regulaatoriga. Mtmistulemused kantakse tabelisse. Mõõtetulemused kanda tabelisse. Järjekorra Galvanomeetri I1 , mA I2 , mA nr. jaotised kasvades kahanedes Iv = I1-I2 , mA 1. 5 1 0,96 0,04 2
4 Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimise eeltöö on lōppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I . 5 Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini. Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Voolutugevust reguleeritakse vooluallika väljundvoolu regulaatoriga. Mōōtmistulemused kantakse tabelisse. Jrk.n I 1 , mA I 2 , mA I v =I 1 −I 2 , r mA 1 1,04 0,96 0,08 2 2,09 2,01 0,08 3 3,11 3,03 0,07 4 4,13 4,04 0,07 5 5,12 5,05 0,07
täpsustada. Kaliibrimise eeltöö on lōppenud, kui mõõteriista osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I . 4. Leidke kaliibritava mõõteriista 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini. Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Voolutugevust reguleeritakse vooluallika regulaatoriga. Mōōtmistulemused kantakse tabelisse. Ampermeetri kalibrimise tabel . Jrk .n r. Galvano I1, mA I2,mA kasvades Iv=I1-I2, mA meetri kaasvades jaotised 1. 1 1,07 0,97 0,10 2. 2 2,12 2,01 0,11 3
Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n-1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik 1. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti Re ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). 2. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U. 3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust Re katseliselt. 4. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgige, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtetulemused kanda tabelisse. Voltmeetri kaliibrimise tabel. Jr k
Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Olgu näiteks kruviku keerme samm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe 0,01mm. Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugem. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumblilt. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahti kirjutamisega d1 keha välimine diameter h1 keha kõrgus ds keha sisemine diameter p1 keha paksus
Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol.Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Olgu näiteks kruviku keermesamm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe – 0,01mm.Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteiselelähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugemi.Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumblilt. 4. Töökäik 4.1. Mõõtmised nihikuga 1. Määrasime juhendi poolt antud nihiku täpsuse 2
Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol.Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Olgu näiteks kruviku keerme samm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe 0,01mm. Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugem. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumblilt. 4. Töökäik. 4.1. Mõõtmised nihikuga. 1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus. 2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud
sisetakistusega, s.o. Rg=R1+R2 4. Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem. 4. Mõõtke töös kirjeldatud metoodikale galvanomeetri sisetakistus. 5. Vastavalt juhendajalt saadud kalibeeritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistus magasinidel. 6. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U. 7. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust R2 katseliselt. 8. Leidke kalibreeritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kahanedes U-lt 0-le (U1) ja pinge monotoonselt kahandedes 0-lt U-le (U2). Jälgige, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotise ühelt poolt. Mõõtetulemused kanda tabelisse. Jrk. Galvanomeetri U1, V U2, V
Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Olgu näiteks kruviku keerme samm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe 0,01mm. Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugem. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumblilt. 4. Töökäik. 4.1. Mõõtmised nihikuga. 1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus. 2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud
1.7 Töö käik. 1. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). 2. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . 16 3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 4. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgige, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtetulemused kanda . Tabel 10 Voltmeetri kalibreeerimise andmete tabel Jrk
Apply to) abil; selleks vali loendist Lõik (ingl. Paragraph). Vahekaart Lehekülje ääris (ingl. Page Borders) on sisuliselt sama, aga seal saad määrata äärist kas kõikidele või valitud lehekülgedele, kusjuures ripmenüü Laius (ingl. Width) all on rippmenüü Kunstiobjekt (ingl. Art), kus saab joone asemel valida erinevaid kunstilisi jooni. Oluline on siin ka rippmenüü Rakenduskoht, millega saad määrata, kas ääris tehakse kogu dokumendile (ingl. Whole document), käesolevale jaotisele (ingl. This Section), ainult käesoleva jaotise esilehele või käesoleva jaotise lehtedele peale esimese. PS! Dokumendi jaotamine sektsioonideks ehk jaotisteks toimub menüükäsuga Lisa > Piir… (ingl. Insert > Break…) ning avanevas dialoogiaknas tuleb valida sobiv sektsioonipiiri tüüp (soovitatavalt „Järgmisel leheküljel“). Vahekaardil Varjustus (ingl. Shading) saad määrata lõigu või valitud teksti taustavärvi või -mustri.
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Mõõteseadmetega tutvumine 1.1. Üldalused Töö eesmärgiks on tutvumine elektrimõõteriistadega ning voolutugevuse, pinge ja võimsuse ning takistuse mõõtmisega. Mõõteriista konstandi määramine Mõõdetava suuruse väärtuse määramiseks tuleb eelnevalt leida mõõteriista konstant ehk ühele skaala jaotisele vastav mõõtühikute arv. Laboratoorsetel mõõteriistadel näitavad skaalajaotiste juures olevad numbrid jaotiste arvu, mistõttu konstant määratakse valemiga lmp C= , (1.1) n kus lmp on mõõteriista mõõtepiirkond; n – osuti tähishälbele vastav skaalajaotiste arv.
PLAAN JA KAART. Plaan maastiku vähendatud ja moonutusteta kujutis horisontaaltasapinnal. Kaart suurema maa-ala vähendatud ja moonutatud kujutis horisontaaltasapinnal. Profiil maastiku vertikaallõike vähendatud kujutist mingisuguse joone ulatuses. Kaardijagu nim paljulehelise kaardi väiksem lehtedeks jagam süst. Mõõtkavad: *ArvM * JoonM M aluseks valitakse selline arv cm, millele vastaks ümmargune arv m looduses. * Põikjooneline M põikjoonelise M kõrguse ühele jaotisele vastab 1/100 aluse jaotisest. Mõõtkava täpsuseks nim joone pikkust looduses, mis vastab 0,1mm-ga plaanil 1:500 5cm. M täpsuse kahekordset väärtust nim äärmiseks veaks. Topograafiline kaart maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart. Kartograafiline e. kaardiprojektsioon on maaellipsoidi pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujtamise viis. Projektsioonide liigitamine:1) horisontaalpinna abil horisontaalprojektsioon. 2) silindri
Forward) tekstikursorist edasi dokumendi lõpuni (järgmise määratluseni) Valitud tekst (Selected Text) märgitud (valitud) tekstile See jaotis (This Section) vaadeldavale jaotisele (sekt- sioonile) Valitud jaotised (Selected RIGHT MARGIN PAREMVEERIS LEFT MARGIN VASAKVEERIS Sections) Vahekaardil Paber (Paper) saab vali- da paberi formaadi.
standardse konksu korral standardse aasa korral kus keevitatud põikivarda korral Joonis 3.6 Lubatav minimaalne painutusdiameeter φm,min peab - vältima paindepragude tekkimise armatuuri põlves, konksus või aasas (φm,min = 4φ kui φ ≤ 16 mm ja φm,min = 7φ kui φ > 16 mm); - tagama betooni muljumisvastupanu kõveruse sees (arvutatakse vastavalt Eurokoodeks 2 jaotisele 8.3). 3.3 Varraste vahekaugused Varraste vahekaugus peab võimaldama rahuldavat be- tooni paigaldamist ning tihendamist ja kindlustama kül- laldase nakke betooni ja terase vahel. Varraste puhasvahe ei tohiks olla väiksem kui suurim varda läbimõõt või 20 mm. (vt
standardse konksu korral standardse aasa korral kus keevitatud põikivarda korral Joonis 3.6 Lubatav minimaalne painutusdiameeter m,min peab - vältima paindepragude tekkimise armatuuri põlves, konksus või aasas ( m,min = 4 kui 16 mm ja m,min = 7 kui > 16 mm); - tagama betooni muljumisvastupanu kõveruse sees (arvutatakse vastavalt Eurokoodeks 2 jaotisele 8.3). 3.3 Varraste vahekaugused Varraste vahekaugus peab võimaldama rahuldavat be- tooni paigaldamist ning tihendamist ja kindlustama kül- laldase nakke betooni ja terase vahel. Varraste puhasvahe ei tohiks olla väiksem kui suurim varda läbimõõt või 20 mm. (vt. joonis 3.7)
x x Joonis 15. Trapetsikujuliste ja siledate liikmesfunktsioonide kasutamise mõju reeglite interpolatsioonile. 1.11.3 Järeldusalgoritmi parameetrid On huvitav märkida, et järeldusalgoritmi parameetrid mõjutavad interpolatsiooni oluliselt vaid siis kui kasutatakse raskuskeskme häguärastamismeetodit. Vastavalt jaotisele 1.12.1 nimetatule muutis maksimumide keskmise meetod hägusa süsteemi interpolatsiooni mittesõltuvaks muudest parameetritest, hägusa c-keskmistamise puhul võib lisada järgmist. 1.11.3 Järeldusalgoritmi parameetrid 30 a) Väljundi liikmesfunktsioonid pole hägusad, järelikult r p0 r min( r , p 0 r )
2 2 Teras 1 67 Seega tuleb antud juhul võtta f = 1, s.t LT ,mod = LT ja varda kiivekandevõime on 130,2 kNm. 6.4 Konstantse ristlõikega varda kandevõime surve ja painde koosmõjul 6.4.1 Üldist Vastavalt standardi EVS-EN 1993-1-1 jaotisele 6.3.3 eristatakse kahte juhtumit: o vardad, mis ei ole väändetundlikud, näiteks toruprofiilid või muud profiilid, mille vääne on sidemete vms-ga takistatud; o väändetundlikud vardad, näiteks avatud ristlõiked, kui vääne ei ole takistatud. Varda stabiilsustingimused surve ja painde koosmõjul on järgmised: N Ed M y,Ed + M y,Ed M + M z,Ed + k yy + k yz z,Ed 1; (6.19)
annaabi.ee 
