Riigikaitseliste kaitsepoliitika dokumentide hierarhia Riigikaitseliste kaitsepoliitika dokumentide hierarhias on kõige kõrgemal kohal Julgeolekupoliitika alused (RK). Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Eesti julgeolekupoliitika lähtub julgeoleku jagamatuse põhimõttest, rahvusvahelise julgeolekukoostöö vajadusest ja demokraatlike väärtuste ühisest kaitsest. Julgeolekupoliitika alustele toetuvad Riigikaitse strateegia (sõjalise kaitse strateegiline kava) (VV), Riigikaitse arengukava (sõjalise kaitse arengukava)(VV), Sõjalise kaitse tegevuskava (KM), Kaitsetegevuse operatiivkava (KVJ). Riigikaitse strateegia on alus detailsematele arengu- ja tegevuskavadele. Strateegia
enesestmõistetav omada rahvusvahelisel areenil ka kohustusi. Kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse on meie julgeolekut maailmas oluliselt suurendanud. Sellegipoolest ei tähenda see, et me võiksime rahulikult, käed rüpes, ilma omapoolsete panuseta nende organisatsioonide liikmestaatust nautida. Võrdväärse liikmena rahvusvahelisse kogukonda kuulumine nõuab ka omapoolset osalust rahvusvaheliste kriiside ohjamises ja rahu tagamises. Eesti mõtestab oma julgeolekut julgeoleku jagamatuse printsiibi kaudu. Meie julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Edu välismissioonidel on Eesti jaoks elulise tähtsusega, kuna see mõjutab nii meie kui ka meie liitlaste julgeolekut, aga ka meile oluliste rahvusvaheliste organisatsioonide positsiooni maailmas. Eesti osalus rahvusvahelistes operatsioonides on olulisim panus koostöösse NATO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Meie rahvusvaheline maine
eksitusse. Arvude ruumi, aja ja liikumise lõpmatu jagatavuse idees nägi Pascal geomeetria alust. Ta seletas, et jagamatu on struktuuritu tervik, millel ei ole osi ning seega ka ulatust, kõigel , mis on jagatav on nii struktuur, kui ka ulatus. Ent lõpmatult jagatav tervik koosneb jagamatutest osadest. Ja Pascal küsis, kuidas saab "jagamatu", ulatuselt olematu, muutuda ulatuselt olevaks? Kuidas "eimiski" saab tekitada "millegi"? Ilma jagamatuse ideest lahtiütlemise ja sellest loomulikult tuleneva kõikide geomeetriliste elementide lõpmatu jagatavuse tunnistamiseta pidas ta seda vasturääkivust lahendamatuks. Lõpmatult jagatavate elementide all mõistis Pascal peale geomeetriliste ka reaalselt looduslikuolemise elemente- objektiivset ruumi, aega ja liikumist. Lõpmatu jagatavus tagab igavese kestmise ja hävimatuse. Jagamatu punkti mõistele geomeetrias
tõeliselt olevat olemist,mateeria aga mitteolemist,siis ,,ideede" puudumisel poleks Platoni järgi olemas ka ,,mateeriat".Tõsi, mitteolemine on olemas paratamatult;veel enamgi-ta olemasolu paratamatus ei ole karvavõrdki olemise enense olemasolu paratamatusest väiksem.Selleks et mateeria võiks Platoni mõistes,s.t. ,,mitteolemisena" asju ja nende hulka ruumis eraldava printsiibina eksisteerida,on paratamatult vajalik ruumitute,ülemeelelise,ainult mõistusega tabatava terviklikkuse,jagamatuse ja ühtsusega ,,ideede" olemasolu.Siin tekib küsimus:millises vahekorras ,,ideede" ja ,,mateeria" maailmadega on meeleliste asjade maailm?Meeleline maailm,nagu Platon teda kujutles,ei ole ei ,,ideede" ega ka ,,mateeria" valdkond. Ta on midagi ,,vahepealset",nende kahe vahel.Meeleliste asjade ,,vahelmist" asetust olemise ja mitteolemise maailmade vahel ei tule,muuseas,mõista nii,nagu Platon arvaks,et ,,ideede" maailm kõrgub vahetult meeleliste asjade kohal."Ideede" ja asjade maailma vahel
tasemel.1 1 Eesti avalik arvamus NATO- ga liitumisest.- http://www.mfa.ee/est/nato/kat_328_3050.html, 13.10.03 12 1.7. Eesti osalus rahuoperatsioonides Osalus ja panus rahuoperatsioonidesse on aasta- aastalt kasvanud. Eesti toetab rahvusvahelise julgeoleku jagamatuse printsiipi, stabiilsust ja koostööd riikide vahel, mille väljundiks on aktiivne osalus rahvusvahelistes rahutagamis- ning kriisioperatsioonides.Mitmerahvuselised rahuoperatsioonid on osutunud tõhusaks vahendiks stabiilsuse ja julgeoleku tagamisel piirkondades, mis vajavad rahvusvahelist abi. Koos teiste demokraatlike riikidega väärtustab Eesti avanenud võimalusi panustada rahu ja stabiilsuse tagamise.
ja nende elanike heaolu? Inimõiguste liigid Kodaniku ja poliitilised õigused (esimese põlvkonna õigused, nn negatiivsed õigused). Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (teise põlvkonna õigused, nn positiivsed õigused). Kollektiivsed õigused (nn solidaarsusõigused, "uued" õigused, kolmanda põlvkonna õigused). Tänapäeva inimõiguste kontseptsioonis annab tooni kõigi kolme põlvkonna inimõiguste jagamatuse ja omavahelise sõltuvuse idee, ja kõik see liigitamine on tinglik, samuti on tinglik nn positiivsed ja negatiivsed õigused. Inimõiguste liigid Kodaniku ja poliitilised õigused (esimese põlvkonna õigused, nn negatiivsed õigused) nende õiguste puhul lasub riigil kohustus mitte sekkuda vastavate õiguste teostamisse (klassikalised vabadusõigused) Kodaniku ja poliitilisteks õigusteks on: õigus elule,
selleks samaks asjaks. Liikumine kujutab endast samaks jäämise, identiteedi, ja teiseks saamise, teisitisuse, ühtsust. Kuna Platon mõtles liikumist liikumise arche kaudu, milleks ta pidas lõppeks kosmose hinge, siis omistas ta need liikumise olemuslikud momendid ka liikumise algele. Ühtlasi on selliselt mõistetud hing tal käsitletud ka kõigis kolmes suhtes, nii olemise, samasuse kui ka teisitisuse aspektist, millegi vahepealse ja vahendajana jagamatuse kaudu iseloomustatud ideedevaldkonna ja jagatavuse kaudu määratletud meeltega tajutava maailma vahel. Alles kosmose hinge valmistamise järel lõi demiourgos viimase sisse kosmose keha. Kuna hing on juhtiv alge, siis luuakse kõigepealt hing, ja seejärel hinge poolt valitsetav keha. Sellega algab järgnevalt kosmose mittekunagi lakkav elu. (36e) Kuna kosmose hing on osavõtus nii meeltega tajutavast maailmast kui ka ideedemaailmast suudab ta mõlemat tunnetada.
*43 Kindlasti võib riikliku süüdistaja institutsiooni olemasolu põhiseadusega sätestada, täpsema organisatsioo- nivormi määratlemise juures tuleb aga lähtuda põhiseaduse enda poolt etteantud printsiipidest. Kuna prokuratuuri funktsiooniks jääks süüdistuste esitamise näol ikkagi põhiliselt initsiatiiviotsuste vastuvõt- mine, siis saaks organisatsioonivormiks olla ülejäänud eksekutiivvõimu struktuuri kopeeriv organisatsioon, 42 Prokuratuuri ühtsuse ja jagamatuse kohta eesti keeles lähemalt nt N. Aas. Prokuratuuri organisatsioon ja juhtimine. – Juridica, 1999, nr 2, lk 54–58. 43 1998. aasta sügisel korraldatud küsitlusel vastasid enamus maa- ja linnaprokuröre jaatavalt küsimusele, kas prokuratuuri asend ja põhifunktsioonid tuleks sätestada põhiseaduses. JURIDICA II/2000 81
siseministeeriumi arhiiv; rahvamajanduse keskarhiiv jne. Ametkondlike arhiivide süsteem oli salajane ja võimas, eriti NLKP arhiiv, s.h Poliitbüroo materjalid. Rohked keelud. Veel Kaitseministeeriumi arhiiv Podolskis, Siseministeeriumi arhiiv (GuLAG), geoloogia arhiiv (geoloogilise sisuga materjalid) jt. 5) Dokumendi valmistamise viisist ja tehnoloogiast lähtuv jaotus tehnilise dokumentatsiooni riiklik keskarhiiv, fono- ja filmiarhiiv. 6) kehtis arhiivifondi jagamatuse printsiip .Säilitamise-arvestamise üksuseks on arhiivifond. See on dokumentide kogum, mis on tekkinud ühe asutuse, organisatsiooni või üksikisiku tegevuse tulemusena. Eesti arhiivinduse eellugu. Varasemad arhiivid Eesti alal olid ordu ja linnade arhiivid. Varasemad ürikud Eesti arhiivides on pärit 13. sajandi esimesest poolest: Tallinna Linnaarhiivis aastast 1237, Eesti Ajalooarhiivis aastast 1240. Soodsalt mõjus arhiivide arengule Rootsi riigivõimuperiood. 1644
ning ilmalikest Tšehhi kuningas, Reini pfaltskrahv, Saksi hertsog ja Brandenburgi markkrahv. 1356 kinnitas Karl IV kuldbullaga kuurvürstide eesõigused. Kuurvürstidel oli keisrile nõuandmise õigus üldriklikes asjades, neile kuulusid keiserlikud õukonnaametid. Saksa-Rooma riigi likvideerimisega lakkas kuurvürstide kolleegium olemast. KULDBULLA: Sanktsioneeris 7 kuurvürsti ainuõiguse valida Saksa kuningat, kuurvürstide jagamatuse ja nende kuninglikud eesõigused, reguleeris maarahu ning keelas linnade liidud. Keiser tunnustas kuurvürstide täielikku poliitilist iseseisvust ja loobus vahelesegamisest vürstkondade siseasjadesse. : - -> Kinnitas kuurvürstide õiguse keisreid valida Määras kindlaks kuurvürstide kolleegiumi koosseisu Legaliseeris erasõjad Keelas ära linnade vahelised liidud 1291 Eidgenossenschaft ja Šveitsi tekkimine: Hasburgid püüdsid mägilaste üle võimu saada,
Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Eesti julgeolek tagatakse seaduse alusel kõigi välis- ning sisepoliitiliste vahenditega. Liikmesus NATOs, Euroopa Liidus ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides ning edukad kahe- ja mitmepoolsed suhted võimaldavad kaitsta Eesti huve ning saavutada riigi julgeolekupoliitika eesmärgi. Eesti julgeolekupoliitika lähtub julgeoleku jagamatuse põhimõttest, rahvusvahelise julgeolekukoostöö vajadusest ning demokraatlike väärtuste ühisest kaitsest. NATO ja Euroopa Liidu liikmena soovib Eesti kindlustada oma julgeolekut ning seeläbi ühtlasi tugevdada rahvusvahelist julgeolekukeskkonda. Kuulumine ühtsete demokraatlike põhimõtete ja eesmärkidega liitudesse on Eesti julgeoleku peamine alus ja tagatis. Eesti lähtub põhimõttest, et igal riigil on õigus ja vabadus valida oma julgeolekulahendid ning
ilmalikest vürstidest Tsehhi kuningas, Reini pfaltskrahv, Saksi hertsog ja Brandenburgi markkrahv. 1356 kinnitas Karl IV kuldbullaga kuurvürstide eesõigused. Kuurvürstidel oli keisrile nõuandmise õigus üldriiklikes asjades, neile kuulusid keiserlikud õukonnaametid. Saksa-Rooma riigi likvideerimisega (1806) lakkas kuurvürstide kolleegium olemast. Kuldbulla - sanktsioneeris 7 kuurvürsti ainuõiguse valida Saksa kuningat (keisrit), kuurvürstide jagamatuse ja nende kuninglikud eesõigused, reguleeris maarahu ning keelas linnade liidud. Keiser tunnustas kuurvürstide täielikku poliitilist iseseisvust ja loobus vahelesegamisest vürstkondade siseasjusse. 1) kinnitas kuurvürstide õiguse keisreid valida 2) määras kindlaks kuurvürstide kolleegiumi koosseisu 3) legaliseeris erasõjad (ainult vasall ei tohi sõdida oma senjööri vastu 4) keelas ära linnadevahelised liidud
"riigiks", aktiivses olekus "suverääniks" ja vastanduses teistele riikidele "võimuks". [21]Suverääni võim peab olema absoluutne, ainsaks piiranguks on nõue, et kõik seadused kehtiksid ühtviisi kõikide kohta. Üldine tahe ja suveräänsus ei ole jagatavad. Rahvas ei saa suveräänsusest loobuda ega suveräänsust loovutada, ka seadusandlikule esinduskogule mitte. Kuid R. läks suveräänsuse jagamatuse ideega liiga kaugele ning eitas sellel alusel ka võimude lahususe teesi; tõsi küll, ta seadis täitevvõimu seadusandliku võimu ripatsiks, mida võib iga hetk välja vahetada. Ühiskonnas elava inimese vabadus on aktiivne osalus poliitikas ja seadusandlsuses. Mh argumenteerib häälteenamuse printsiibi kasuks. Üldine tahe tähendab kodanike ühtsust. Ühiskondlik leping polegi ühtsuseks küllaldane:
Kuldbulla - 1356. aasta kuldbulla oli Riigipäeva välja antud ürik(õigusliku sisuga, eriõigusi andev või kinnitav dokument). Riigipäev toimus Nürnbergis, seda juhatas Luksemburgi dünastiast keiser Karl IV. Ürik fikseeris rohkem kui neljasajaks aastaks Saksa-Rooma riigi põhiseadusliku struktuuri tähtsad aspektid. See nimetati kuldbullaks kuldse pitsati järgi, millega see köidetud oli. sanktsioneeris 7 kuurvürsti ainuõiguse valida Saksa kuningat (keisrit), kuurvürstide jagamatuse ja nende kuninglikud eesõigused, reguleeris maarahu ning keelas linnade liidud. Keiser tunnustas kuurvürstide täielikku poliitilist iseseisvust ja loobus vahelesegamisest vürstkondade siseasjusse. 1.kinnitas kuurvürstide õiguse keisreid valida 2.määras kindlaks kuurvürstide kolleegiumi koosseisu 3.legaliseeris erasõjad (ainult vasall ei tohi sõdida oma senjööri vastu 4.keelas ära linnadevahelised liidud.
Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Eesti julgeolek tagatakse seaduse alusel kõigi välis- ja sisepoliitiliste vahenditega. Liikmesus NATOs, Euroopa Liidus ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides ning edukad kahe- ja mitmepoolsed suhted võimaldavad kaitsta Eesti huve ja saavutada riigi julgeolekupoliitika eesmärgi. Eesti julgeolekupoliitika lähtub julgeoleku jagamatuse põhimõttest, rahvusvahelise julgeolekukoostöö vajadusest ja demokraatlike väärtuste ühisest kaitsest. NATO ja Euroopa Liidu liikmena soovib Eesti kindlustada oma julgeolekut ning seeläbi ühtlasi tugevdada rahvusvahelist julgeolekukeskkonda. Kuulumine ühtsete demokraatlike põhimõtete ja eesmärkidega liitudesse on Eesti julgeoleku peamine alus ja tagatis. Eesti lähtub põhimõttest, et igal riigil on õigus ja vabadus valida oma julgeolekulahendid ning igal
Paljudes riikides on loobutud aktsia nimiväärtuse nõudest ning on lubatud välja lasta ka nimiväärtuseta aktsiaid (sama reeglistik saab olema ka Eestis lubatud seoses euro kasutuselevõtmisega). Väiksema kui 10-kroonise nimiväärtusega aktsia loetakse tühiseks, selle väljaandjad vastutavad väljaandmisest tekkinud kahju eest. Väljalaskjate all tuleb mõista isikuid, kes sellise väärtpaberi käibele lasid. Aktsia on jagamatu, kusjuures jagamatuse põhimõtte rikkumiseks ei peeta stock-split'i, so. kõrgema nimiväärtusega aktsia vahetamist talle vastava koguväärtusega ja väiksemate nimiväärtusega mitmeks aktsiaks, sest sel juhul ei jaga aktsionär mitte aktsiat, vaid ühed aktsiad vahetatakse teiste vastu (nt antakse käibel olevad 100 kroonise nimiväärtusega aktsia vastu kümme 10-kroonist aktsiat). Küll tuleb aga splittimisel arvestada ÄS § 223 nõudeid. Aktsia tegelik hind - turuhind - ei pruugi vastata nimiväärtusele
füüsiliselt vallata, vaid üksnes õigused aktsiaseltsi suhtes. Aktsiatel on kindlaksmääratud nimiväärtus, mis väljendab aktsionäri proportsionaalseid huve aktsiaseltsis. Aktsiaseltsil saavad olla ainult nimelised aktsiad, mille omanik on identifitseeritav läbi kande aktsiaraamatus. Erinevalt osast on aktsia jagamatu, mis tähendab, et aktsionäril ei ole lubatud aktsiat jaotada erinevateks osadeks ja aktsia käibib tervikuna. Aktsia jagamatuse tõttu lastakse praktikas aktsiad reeglina välja minimaalse nimiväärtusega. Kui aktsiad lastakse välja väga suure nimiväärtusega, võib see olla takistuseks aktsia võõrandamisel. Kui aktsiaseltsis ilmneb selline olukord, on võimalik põhikirja muutmisega vahetada aktsiad väiksema nimiväärtusega aktsiate vastu. Sellises menetluses võtab aktsiaselts oma aktsiad käibest ära
65 lg-le 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuni sooritus ei ole tehtud, jäävad kõik solidaarvõlgnikud kohustatuks. Soorituse tegemisel ühe võlgniku poolt vabanevad teised täitmiskohustusest (VÕS § 67 lg 1). Solidaarvõlasuhte nõue tekib ühel kolmest juhust: 1. seaduses ettenähtud juhtudel; 2. lepingulisest kokkuleppest 3. eseme jagamatuse korral. Seadusest tuleneb solidaarne vastutus siis, kui kahju on tekitatud ühiselt mitme isiku poolt. Eriline solidaarvastutus- kui mitu isikut annavad tagatise kolmanda isiku kohustuse täitmiseks, tekib tagatise andjate vahel eriline võlasuhe, mis vastab solidaarvõlgnike vahelise sisesuhte tunnustele. Võlausaldaja poolt nõudest loobumine mõne solidaarvõlgniku vastu ei vabasta teisi võlgnikke kohustusest täita kohustus täies ulatuses. Kuid võlausaldaja võib
Kuni sooritus ei ole tehtud, jäävad kõik solidaarvõlgnikud kohustatuks. Soorituse tegemisel ühe võlgniku poolt vabanevad teised täitmiskohustusest (VÕS § 67 lg 1). Täitmiseks loetakse ka asendamist, hoiustamist ja tasaarvestamist kohustuse täitnud solidaarvõlgnikule endale kuuluva nõudega. Solidaarvõlasuhte nõue tekib ühel kolmest juhust: 1. seaduses ettenähtud juhtudel; 2. lepingulisest kokkuleppest 3. eseme jagamatuse korral. Seadusest tuleneb solidaarne vastutus siis, kui kahju on tekitatud ühiselt mitme isiku poolt. Oluline on VÕS § 65 lg-s 4 sätestatud eeldus, mille kohaselt loetakse solidaarvõlgnikeks isikuid, kes on kohustunud lepingut täitma ühiselt. Teistsuguse õigusliku tagajärje saavutamise tahe peab olema lepingus väljendatud (pooled võivad lepingus kokku leppida vastutuses osa- või ühisvõlgnikena).
Kuni sooritus ei ole tehtud, jäävad kõik solidaarvõlgnikud kohustatuks. Soorituse tegemisel ühe võlgniku poolt vabanevad teised täitmiskohustusest (VÕS § 67 lg 1). Täitmiseks loetakse ka asendamist, hoiustamist ja tasaarvestamist kohustuse täitnud solidaarvõlgnikule endale kuuluva nõudega. Solidaarvõlasuhte nõue tekib ühel kolmest juhust: 1. seaduses ettenähtud juhtudel; 2. lepingulisest kokkuleppest 3. eseme jagamatuse korral. Seadusest tuleneb solidaarne vastutus siis, kui kahju on tekitatud ühiselt mitme isiku poolt. Oluline on VÕS § 65 lg-s 4 sätestatud eeldus, mille kohaselt loetakse solidaarvõlgnikeks isikuid, kes on kohustunud lepingut täitma ühiselt. Teistsuguse õigusliku tagajärje saavutamise tahe peab olema lepingus väljendatud (pooled võivad lepingus kokku leppida vastutuses osa- või ühisvõlgnikena).
annaabi.ee 
